Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic
Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic
DG TREN viiele projektikonkursile laekus kokku 627 taotlust, millest nelja hindamissessiooni tulemusena jõudsid lepinguni 132 (edukus 21%), sealhulgas 36 IPd, 49 STREPi, 8 CAd ja 39 SSAd. Kui esitatud taotluste 6436 partneri hulgast olid 841 (13%) uutest liikmesriikidest, siisrahastatud pürojektide 1538 parneri seas oli vastav näitaja 148 (9,6%). Kokku küsiti 2218 milj €, Euroopa Komisjoni poolne tegelik rahastus on aga vaid 413 milj €, millest 89% läks vanadele ja 5% uutele liikmesriikidele, 5% assotsieerunud ja 1% kolmandatele riikidele. Ka siin juhib edurivi Saksamaa (75,3 milj €), järgnevad Holland (47,4milj €), Itaalia (39 milj €), Ühendkuningriigid (37,9 milj €) ja Hispaania (35,5 milj €). EU-10 hulgas on kõige edukam Poola (5,2 milj €), järgnevad Sloveenia (4,6 milj €), Ungari (3,2 milj €), Tšehhi (2,7 milj €) ja Eesti. Kui Eesti tõi ära 2,3 miljonit €, siis Leedu vaid 1 miljoni € ja Läti saagiks jäi 0. Eestist esitati kokku 45 taotlust, kuhu olid kaasatud 54 partnerit. Edukaks osutus 14 projekti 20 partneriga. Eesti partnerid on kaasatud 5 integreeritud projekti, kolme STREPi, kahte koordineerimistegevusse ja nelja SSAsse. Eesti partnerite osa üldises 111,8 milj € eelarves oli ligi 5,5 milj €, kusjuures Euroopa Komisjoni poolt eraldatud 54,4 milj Eurost jõudis Eesti partneriteni kokku 2,76 miljonit ehk 5%. Kõige suurem grant oli 995 126 €, kõige väiksem 15 000 €. Kõige rohkem Eestist pärit partnereid – kokku 5 oli kaasatud projekti VISIT 2008. Biomassi ja bioenergia alla kvalifitseeruvaid projekte laekus Eestist 15, millest 5 said rahastuse, millest omakorda kolme projekti ülesanded on tänase seisuga täidetud. Edukate projektide hulgas oli 4 SSAd ja üks CA. Projektide kogumaksumus oli 4 577 127€, millest Euroopa Komisjonilt saadi grandina 3 377 519€. Eesti partnerite osaks üldises eelarves kujunes 200 038 €, millest Euroopa Komisjonilt saadi grandina 196 389€. SSAde näol on enamasti tegemistandmetekogumise, töötlemise ja võrdlemisega ning info levitamisega. Seetõttu, et 10 esitatud taotlust jäid erinevatel põhjustel finantseerimata, jäi Eestisse tulemata üle 3,5 milj € grandiraha taastuvenergeetika ning valdkondliku teadus- ja arendustegevuse toetamiseks. Ebaõnnuestumise tõttu jäid ära 2 Ips, milleston eriti kahju, sest tegemist on suuremahuliste tõsiste teadusprojektidega, 4 SSAd, 1 CAd ja 3 STREPi. Edukateks osutunud projektides ütlevad Eesti partnerid oma sõna sekka järgmistel teemadel: 1. Meetmed taastuvate kütuste osa suurendamiseks elektri- ja soojusenergia koostootmiseks uutes liikmesriikides 2. Info levitamine ja teadmiste siire vanadelt liikmesriikidelt uutele biomassi ja fossiilsete kütuste efektiivse koospõletamise uusimate tehnoloogiate kohta 3. Soojussalvestitega koostootmisjaamade kasutamise võimalused tuulejaamade tasakaalustamisel 4. Biomassi ressursi ja selle kasutamismeetodite kaardistamine Euroopas, võrgustiku loomine biomassi koospõletamisega tegelevate teadusasutuste vahel 5. Energiatootmises biomassi kasutamise edulugude ja parimate bioenergia tehnoloogiate tutvustamiseks filmi tegemine ja levitamine Paraku jäid katmata biogaasi tootmise ja kasutamisega seotud teemad; lahendamata jäi väikeasulate energiaga varustamise küsimus biomassil töötava koostootmisjaama abil; tegemata jäid täiendavad uuringud, mis on vajalikud tahkete biokütuste üle-Euroopaliste standardite kehtestamiseks; läbi jäi viimata teavituskampaania, mida projekti algatajad pidasid vajalikuks taastuvate osakaalu suurendamiseks seatud eesmärkide edukaks saavutamiseks; ellu jäi viimata unistus ühe saare 100% energeetiliselt isemajandavaks muutmisest; tutvustamata jäid väikese ja kesmise võimsusega elektritootmise süsteemid, mis töötaksid biomassil ning aitaksid efektiivsemalt kasutada Balti mere riikide biomassi ressurssi. Energeetika teema leidis kajastamist ka valdkonnavälisel konkursil – edukaks osutus üks väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele suunatud projekt (CRAFT) ja üks kollektiivseks 104(134) Lep7028-VV-15-10-vahearuanne.doc
uurimistegevuseks mõeldud projekt (CLR). CRAFT projekt käsitles heitvee ja jääkmuda kasutamist efektiivseks biomassi tootmiseks kiirekasvuliste energiakultuuride istanduses ning CLR analüüsis heitvee kasutamist energiakultuuride istanduste niisutussüsteemides. Tänu nimetatud projektidele tuli Eestisse täiendavatl 426 526 €. 7. raamprogramm kuulutati avatuks 2006. aasta lõpus ja esimeste projektikonkurside tähtajad jäid 2007. aasta esimesse poolde. Energia teema ehk 5. temaatiline prioriteet on üks osa 7. raamprogrammi koostöö programmist. Sarnaselt 6. raamprogrammile jaotuvad teemad 2 direktoraadi vahel: teoreetilisemad projektid, rahvusvahelises koostöös elluviidavad pikemaajalised teadus- ja arendusprojektid on DG RTD administreerida; praktilisemat väljundit omavad, lühema ajaga elluviidavad, sh uusi tehnoloogilisi lahendusi demonstreerivad koostööprojektid on aga DG TREN haldusalas. Erinevalt eelmistest raamprogrammidest on 7. raamprogrammis paigas küll üldine programmi filosoofia, kuid konkreetsed teemad, mängureeglid, eelarve jagunemine erinevate tegevuste ja erinevate energialiikide vahel jmt – kõik see pannakse paika kord aastas, igaks aastaks sõnastatakse uus tööprogramm, iga järgnev tööprogramm seotakse eelmise konkursi tulemustega, et kõik Euroopale vajalikud teemad saaksid piisava põhjalikkusega kaetud. Samas võimaldab igaaastane teemade ja tegevuste ’inventuur’ teatud paindlikkust, kiiremat reageerimist muutustele poliitikas ja majanduses ning operatiivsemat tegutsemist ootamatult esile kerkinud probleemidele lahenduste otsimisel. 5. prioriteedi eesmärgiks on praeguse fossiilkütustel põhineva energiasüsteemi ümberkujundamine säästvamaks, mis põhineks erinevatel energiaallikatel ja –kandjatel, võttes üha rohkem kasutusele uusi ja taastuvaid energiaressursse, koos tõhusama energiakasutusega kogu energiasektoris, et lahendada varustuskindluse ja kliimamuutustega seotud pakilisi ülesandeid, vähendades samas energiatootmise keskkonnamõjusid ja suurendades Euroopa energiatööstuse konkurentsivõimet. Suurtest eesmärkidest hoolimata on energia osa raamprogrammide eelarves aasta-aastalt vähenenud - alustades 1. raamprogrammis peaaegu 50%ga, on see 2007 aasta konkursil napilt üle 7%. 5. prioriteet jaguneb 9 tegevuseks (sulgudes on ära märgitud vastutav direktoraat). Loetelus on välja toodud need teemad, mida allpool lähemalt käsitletakse. 1. Vesinik ja kütuseelemendid (DG TREN ja DG RTD) 2. Elektri tootmine taastuvatest energiaressurssidest (DG TREN ja DG RTD) 3. Kütuste tootmine taastuvressurssidest (DG TREN ja DG RTD) 4. Taastuvad energiaallikad kütmiseks ja jahutamiseks (DG TREN) 5. CO 2 sidumine ja salvestamine saastevabaks energiatootmiseks (DG RTD) 6. Puhtad söepõletustehnoloogiad (DG TREN) 7. Intelligentsed energiavõrgud (DG TREN ja DG RTD) 8. Energiatõhusus ja energiasääst (DG TREN) 9. Energiapoliitiliste otsuste tegemiseks vajalikud teadmised (DG TREN ja DG RTD) Taastuvaid energiaressursse puudutavate teemad pakuvad järgmisi võimalusi: Elektri tootmine taastuvatest energiaressurssidest Taastuvate energiaallikatena nähakse tööprogrammis päikest, biomassi (sh energiakultuurid, puidutööstusjäätmed jmt), tuult, geotermaal- hüdro- ja ookeanienergiat. Erilise tähelepanu all on PV, tuul ja biomass, viimase puhul eelistatavalt elektri- ja soojusenergia koostootmine. Tegevuse eesmärgiks on taastuvresurssidest toodetava energia hinna alandamine (näiteks praeguse biomassi baasil toodetava elektri hinna 0,05 – 0,08 €/kWh alandamine 0,04 €/kWh aastaks 2020), muundamise kasuteguri suurendamine, protsesside töökindluse tõstmine ja energiatootmise keskkonnamõjude vähendamine, samuti erinevatele piirkondlikele 105(134) Lep7028-VV-15-10-vahearuanne.doc
- Page 54 and 55: Joonis 3.3 Biogaasi tootmise eesmä
- Page 56 and 57: Joonis 3.4 Kooskääritamise jaama
- Page 58 and 59: tohi ära unustada, et gaasi koosti
- Page 60 and 61: protsessi läbiviimiseks vajaliku v
- Page 62 and 63: Silomeetod Silomeetodi korral toimu
- Page 64 and 65: transportimine soojustarbija juurde
- Page 66 and 67: Organic Waste Systems (O.W.S). http
- Page 68 and 69: 3.11. Kasutatud allikad 1. Alamäe,
- Page 70 and 71: 4. TRANSPORT-BIOKÜTUSTE TOOTMISE P
- Page 72 and 73: 28) biokütus pärast Euroopa Komis
- Page 74 and 75: muutma otse etanooliks. Kahjuks tek
- Page 76 and 77: Koogi kuivatamine 31% Jahvatamine 3
- Page 78 and 79: Saksa firma Vogelbusch GmbH (29), m
- Page 80 and 81: võib tekkida veekiht. Veekihti lä
- Page 82 and 83: Tabel 4.9. Biodiisli ja fossiilse d
- Page 84 and 85: 4.6.2. Biodiisli omahind kemikaalid
- Page 86 and 87: Kõigil juhtudel on kütuse tootmis
- Page 88 and 89: 5. BIOMASSI TOODETE ELUTSÜKLI HIND
- Page 90 and 91: (Kuigi standardi EN ISO 14044:2006
- Page 92 and 93: 5.2. Biokütuste olelustsükkel Bio
- Page 94 and 95: Päikeseenergia Väetis, Biomassi t
- Page 96 and 97: Diiselkütus Metanool Etanool Biodi
- Page 98 and 99: Tabel 5.6. Põllumajandus- ja töö
- Page 100 and 101: 0.5 0.45 0.4 0.35 liitrit/bhp-h 0.3
- Page 102 and 103: 6. EESTI OSALEMINE EUROOPA LIIDU TE
- Page 106 and 107: tingimustele sobivate tehnoloogiate
- Page 108 and 109: arengust 1990-2004 ja prognoosidest
- Page 110 and 111: ole võimalik paindlikult rakendada
- Page 112 and 113: 7. FP6-2002- SME-1 Monitoring and C
- Page 114 and 115: toimemehhanismidest. Kogutakse info
- Page 116 and 117: 7 FP6-2005- TREN-4 Samsoe - Next ge
- Page 118 and 119: Tabel 6.3. Eesti osalemine 7. raamp
- Page 120 and 121: 7. MATERJALITOOTMINE BIOMASSIST; BI
- Page 122 and 123: Toodete tutvustus AS Repo Vabrikud
- Page 124 and 125: Ettevõtte kiudplaadivabrikus toode
- Page 126 and 127: nimega. Näiteks, Y101U, ZF, NF01U
- Page 128 and 129: Siia kuuluvad näiteks termoplastse
- Page 130 and 131: Polü(hüdroksüaklanoaadid) (PHA)
- Page 132 and 133: Joonis 7.7. PLA tekke tegelik skeem
- Page 134: segusid ja kopolümeere kus bioloog
DG TREN viiele projektikonkursile laekus kokku 627 taotlust, millest nel<strong>ja</strong> hindamissessiooni<br />
tulemusena jõudsid lepinguni 132 (edukus 21%), sealhulgas 36 IPd, 49 STREPi, 8<br />
CAd <strong>ja</strong> 39 SSAd. Kui esitatud taotluste 6436 partneri hulgast olid 841 (13%) uutest<br />
liikmesriikidest, siisrahastatud pürojektide 1538 parneri seas oli vastav näita<strong>ja</strong> 148 (9,6%).<br />
Kokku küsiti 2218 milj €, Euroopa Komisjoni poolne tegelik rahastus on aga vaid 413 milj €,<br />
millest 89% läks vanadele <strong>ja</strong> 5% uutele liikmesriikidele, 5% assotsieerunud <strong>ja</strong> 1%<br />
kolmandatele riikidele. Ka siin juhib edurivi Saksamaa (75,3 milj €), järgnevad Holland<br />
(47,4milj €), Itaalia (39 milj €), Ühendkuningriigid (37,9 milj €) <strong>ja</strong> Hispaania (35,5 milj €).<br />
EU-10 hulgas on kõige edukam Poola (5,2 milj €), järgnevad Sloveenia (4,6 milj €), Ungari<br />
(3,2 milj €), Tšehhi (2,7 milj €) <strong>ja</strong> Eesti. Kui Eesti tõi ära 2,3 miljonit €, siis Leedu vaid 1<br />
miljoni € <strong>ja</strong> Läti saagiks jäi 0.<br />
Eestist esitati kokku 45 taotlust, kuhu olid kaasatud 54 partnerit. Edukaks osutus 14 projekti<br />
20 partneriga. Eesti partnerid on kaasatud 5 integreeritud projekti, kolme STREPi, kahte<br />
koordineerimistegevusse <strong>ja</strong> nel<strong>ja</strong> SSAsse. Eesti partnerite osa üldises 111,8 milj € eelarves oli<br />
ligi 5,5 milj €, kusjuures Euroopa Komisjoni poolt eraldatud 54,4 milj Eurost jõudis Eesti<br />
partneriteni kokku 2,76 miljonit ehk 5%. Kõige suurem grant oli 995 126 €, kõige väiksem<br />
15 000 €. Kõige rohkem Eestist pärit partnereid – kokku 5 oli kaasatud projekti VISIT 2008.<br />
<strong>Biomassi</strong> <strong>ja</strong> bioenergia alla kvalifitseeruvaid projekte laekus Eestist 15, millest 5 said<br />
rahastuse, millest omakorda kolme projekti ülesanded on tänase seisuga täidetud. Edukate<br />
projektide hulgas oli 4 SSAd <strong>ja</strong> üks CA. Projektide kogumaksumus oli 4 577 127€, millest<br />
Euroopa Komisjonilt saadi grandina 3 377 519€. Eesti partnerite osaks üldises eelarves<br />
kujunes 200 038 €, millest Euroopa Komisjonilt saadi grandina 196 389€. SSAde näol on<br />
enamasti tegemistandmetekogumise, töötlemise <strong>ja</strong> võrdlemisega ning info levitamisega.<br />
Seetõttu, et 10 esitatud taotlust jäid erinevatel põhjustel finantseerimata, jäi Eestisse tulemata<br />
üle 3,5 milj € grandiraha taastuvenergeetika ning valdkondliku teadus- <strong>ja</strong> arendustegevuse<br />
toetamiseks. Ebaõnnuestumise tõttu jäid ära 2 Ips, milleston eriti kahju, sest tegemist on<br />
suuremahuliste tõsiste teadusprojektidega, 4 SSAd, 1 CAd <strong>ja</strong> 3 STREPi.<br />
Edukateks osutunud projektides ütlevad Eesti partnerid oma sõna sekka järgmistel teemadel:<br />
1. Meetmed taastuvate kütuste osa suurendamiseks elektri- <strong>ja</strong> soojusenergia<br />
koostootmiseks uutes liikmesriikides<br />
2. Info levitamine <strong>ja</strong> teadmiste siire vanadelt liikmesriikidelt uutele biomassi <strong>ja</strong><br />
fossiilsete kütuste efektiivse koospõletamise uusimate <strong>tehnoloogiate</strong> kohta<br />
3. Soojussalvestitega koostootmis<strong>ja</strong>amade kasutamise võimalused tuule<strong>ja</strong>amade<br />
tasakaalustamisel<br />
4. <strong>Biomassi</strong> ressursi <strong>ja</strong> selle kasutamismeetodite kaardistamine Euroopas, võrgustiku<br />
loomine biomassi koospõletamisega tegelevate teadusasutuste vahel<br />
5. Energiatootmises biomassi kasutamise edulugude <strong>ja</strong> parimate bioenergia<br />
<strong>tehnoloogiate</strong> tutvustamiseks filmi tegemine <strong>ja</strong> levitamine<br />
Paraku jäid katmata biogaasi tootmise <strong>ja</strong> kasutamisega seotud teemad; lahendamata jäi<br />
väikeasulate energiaga varustamise küsimus biomassil töötava koostootmis<strong>ja</strong>ama abil;<br />
tegemata jäid täiendavad uuringud, mis on va<strong>ja</strong>likud tahkete biokütuste üle-Euroopaliste<br />
standardite kehtestamiseks; läbi jäi viimata teavituskampaania, mida projekti algata<strong>ja</strong>d pidasid<br />
va<strong>ja</strong>likuks taastuvate osakaalu suurendamiseks seatud eesmärkide edukaks saavutamiseks;<br />
ellu jäi viimata unistus ühe saare 100% energeetiliselt isema<strong>ja</strong>ndavaks muutmisest;<br />
tutvustamata jäid väikese <strong>ja</strong> kesmise võimsusega elektritootmise süsteemid, mis töötaksid<br />
biomassil ning aitaksid efektiivsemalt kasutada Balti mere riikide biomassi ressurssi.<br />
Energeetika teema leidis ka<strong>ja</strong>stamist ka valdkonnavälisel konkursil – edukaks osutus üks<br />
väikese <strong>ja</strong> keskmise suurusega ettevõtetele suunatud projekt (CRAFT) <strong>ja</strong> üks kollektiivseks<br />
104(134) Lep7028-VV-15-10-vahearuanne.doc
Change language