Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic
Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic
Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
selgesti määratletud eesmärgiga ambitsioonikad suurprojektid teaduslike <strong>ja</strong><br />
tehnoloogiaalaste teadmiste kaudu uute toodete, protsesside või teenuste loomiseks<br />
integreerivad T&A tegevuste tsükli erinevaid osi (rakendusuuringud, treening,<br />
tehnoloogia kasutuselevõtt)<br />
Kolme kuni viie aastase kestusega, rohke partneritega, mitme kuni kümne mln EURi<br />
suuruse eelarve <strong>ja</strong> komplitseeritud juhtimisega projekt<br />
Sihtotstarbeline teadusprojekt on samuti treadusprojekt, kuid märksa väiksemamahuline:<br />
Erinevalt IPst on fokuseeritud kitsamatele tegevustele<br />
Pakub võimalusi väikese <strong>ja</strong> keskmise suurusega ettevõtetele<br />
Finantseerimise maht kuni paar miljonit EURi<br />
Projektikuludest kaetakse kuni 50%, demoprojekti puhul kuni 35%<br />
Toetavad tegevused on:<br />
Suunatud teadus- <strong>ja</strong> arendustegevuse toetamisele<br />
Konverentsid, seminarid, uurimused, ümarlauad, teadlaste vahetus, ekspertgrupid,<br />
teadmiste levitamine<br />
Finantseeritakse kuni 100% projekti kuludest<br />
Osalemiseks piisav üks organisatsioon, kui tööprogramm ei sätesta teisiti<br />
Koordineeriva tegevuse puhul on lubatud järgnev:<br />
Finantseeritakse töötubasid, konverentse, töiseid kohtumisi<br />
Infosüsteemide ra<strong>ja</strong>mine<br />
Parimate kogemuste vahetus<br />
Inimeste vahetus<br />
Finantseeritakse kuni 100% projekti kuludest<br />
Kuna tegemist on rahvusvahelist koostööd toetava programmiga, siis reeglina on üheks<br />
projektitaotluse edukuse kriteeriumiks rahvusvahelise konsortsiumi olemasolu, kus peavad<br />
olema vähemalt 3 liikmes- <strong>ja</strong>/või assotsieerunud riigi teadusasutused või ettevõtted. Iga<br />
projektikonkursi puhulon täpselt sõnastatud ka osalemisetingimused, sh partnerite hulk <strong>ja</strong><br />
va<strong>ja</strong>lik erinevate riikide esindatus.<br />
Energia valdkonna sisulise ettevalmistamise koordineerimine, projektikonkursside <strong>ja</strong><br />
hindamisprotseduuri läbiviimine ning hiljem rahastust leidnud projektide seire, aruannete<br />
läbivaatamine <strong>ja</strong> tegevuse ning tehtud kulutuste otstarbekuse <strong>ja</strong> rahastamislepingule vastavuse<br />
kontroll <strong>ja</strong>guneb kahe direktoraadi – DG RTD (teaduse peadisrektoraat) <strong>ja</strong> DG TREN<br />
(energia- <strong>ja</strong> transpordi peadirektoraat) vahel. Teaduse peadirektoraat korraldas kokku 8<br />
projektikonkurssi, kuhu laekunud 605 taotlust hinnati 6 hindamis-sessiooni käigus, mille<br />
tulemusena sõlmiti 125 rahastuslepingut, sealhulgas 33 IPd, 5 NoEd, 58 STREPi, 15 CAd <strong>ja</strong><br />
14 SSAd – seega on edukuse protsent 20,66.<br />
Kui esitatud taotluste 7687 partnerist 5374 olid EU-15 hulka kuuluvatest riikidest <strong>ja</strong> 754 EU-<br />
10 maadest, siis rahastatud projektide 2000 partneri hulgas olid vastavad näita<strong>ja</strong>d 1512 <strong>ja</strong> 163.<br />
Seega, kui taotle<strong>ja</strong>te hulgas oli uusi liikmesriike ligi 10%, siis rahastatud projektide<br />
partneritest moodustasid nad vaid 8,1%. Veel kurvem on pilt, kui vaadata raha <strong>ja</strong>gunemist –<br />
86% läks vanadele <strong>ja</strong> vaid 3,6% uutele liikmesriikidele. Assotsieerunud riikide osaks jäi 8,5%<br />
<strong>ja</strong> kolmandatele riikidele 1,7%. Kokku küsiti 2340 <strong>ja</strong> <strong>ja</strong>gati laiali 450 milj. €.<br />
Vanade liikmesriikide edurivi juhib konkurentsitult Saksamaa, kellele järgnevad enam-vähem<br />
võrdse tulemusega Prantsusmaa, Holland <strong>ja</strong> Ühendkuningriigid. Uute liikmesriikide hulgas<br />
osutus saadud rahasumma osas kõige edukamaks Poola (7,6 milj €), Eesti <strong>ja</strong> Leedu <strong>ja</strong>gasid 8.-<br />
9. kohta. Kui aga vaadata edukuse %, siis juhib Küpros 28%ga, Eesti on 26 protsendiga 2.<br />
kohal, Malta 25% 3. <strong>ja</strong> Sloveenia 22% 4. kohal. Poola leiame 14% viiendalt kohalt.<br />
103(134) Lep7028-VV-15-10-vahearuanne.doc
Change language