BAK teadus- ja arendustegevuse osas tehtud ... - bioenergybaltic

1
BAK teadus- ja arendustegevuse osas tehtud rakendusteaduslikud
uuringud 2007.aastal
Vastavalt riikliku “Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukava aastateks
2007-2013" (edaspidi BAK) eesmärkidele püstitati rakendusuuringute lähteülesanded ning
jaotati need 2007. ja 2008. aasta vahel, võttes arvesse Eesti vastavaalast uurimispotentsiaali,
õpetlaskonna eeldatavat kompetentsi ning kasutada olevat raharessurssi. Uuringute jaotus
etappideks täpsustus osaliselt veel 2007.a uuringute käigus. Konkreetsemalt aga vormistati
lepinguosaliste ettepanekutena lepingu 2007.a lõpparuannetes.
Uuringutetsükli põhjalikkus kannatas oluliselt kogu riikliku arengukava ametliku
kinnitamise protseduurilise venimise pärast. Kuivõrd riiklik otsus võeti vastu ning BAK
uuringutetsükliks ette nähtud eelarveraha avanes varem kavandatud 2006.a novembri asemel
alles 2007.a algul, siis venis ka eelläbirääkimiste aeg ning lepingute lõplik sõlmimine mõnede
partneritega kuni varakevadeni. Tuginedes oma varasemale praktilisele kogemusele ei julgenud
ükski potentsiaalne lepingupartner kuni lepingu tegeliku sõlmimiseni täiel määral reserveerida
oma vastava asjatundlikkusega töötajaid BAK uuringuteks. Lepingute formuleerimine jälle
sõltus BAK lõplikult sätestatud ülesannetest ning selleks tööks eraldatava raharessursi suurusest.
Ajalise surutise tõttu kannatas ka lepingutööde omavaheline sidustamine. Ei tekkinud
võimalust kavandada nende loogilist ajalist järgnemist üksteisele, kus üks uurimisrühm oleks
saanud sisendinfona kasutada teise rühma varem tehtud uuringu lõpptulemusi.
Seetõttu võib öelda, et ligemale kolmandik ajast, mida läinuks vaja vajaminevate
uuringute tegemiseks juba BAK esimesel rakendusaastal, jäi suurel määral kasutamata ning
uuringute käigus omandatud asjakohase info sünergia rakendamine on võimalik alles uuringute
järgmises etapis.
Sõlmitud lepingulised uurimistööd ja nendega hõlmatud teaduskollektiivid
Maaelu Edendamise Sihtasutus sõlmis BAK rakendusasutusena vastavaotstarbelised
uuringulepingud avaliku pakkumiskutse alusel viie partneriga. Kõige keerulisem oli leida
usaldusväärseid lepinguülesande täitjaid tururegulatsiooni probleemide uurimiseks ja
ökonoomikauuringuteks, aga samuti leida spetsialiste, kes võiksid analüüsida ning teha
rakendusettepanekuid ametliku korralduse osas. Sellealaste uuringute pädevaid tegijad napib
Eestis.
Uurimist vajavate probleemide lahendamise lähteülesanded koostati BAK
rakenduseesmärkidest lähtudes, pidades silmas uurimisteemade omavalhelist seost ja loogilist
kokkukuuluvust. Kogu 2007.aastal alustatud ja osalt ka lõpetatud uuringutetsükli temaatika
jaotus viie uurimise lähteülesande vahel.
Esimene lähteülesanne käsitles energeetilise biomassi kultiveerimiseks kasutatava
maaressursi kindlakstegemist.
Teine uuringute tellimuspakett seadis sihiks Eestis olemasoleva, praeguse või juba

2
kavandatud tootmise-tarbimise juures tekkiva biomassi ressursi hindamise. Biomassi ressurssi
käsitleti omakorda kolmes ressursigrupis: puidu biomass, tööstus- ja olmejäätmete biomass ning
põllumajanduses tekkiv biomassi ressurss. Viimasele lisaks hinnati ka looduslikelt ja
poollooduslikelt rohumaadelt saadavat potentsiaalset biomassi.
Kolmas lähteülesanne taotles kõigi Eestis kasvatamiseks kõne alla tulevate
energiakultuuride väljaselgitamist ühes hinanguga nende reaalsetele viljelusvõimalustele ning
mõttekusele. Energiakultuure vaadeldi taas kahes suures taimerühmas: puittaimed ja rohtsed
energeetilist biomassiressurssi tootvad kultuurid.
Neljas lähteülesanne koondas tehnoloogiauuringuid. Selle raames seati sihiks saada
ülevaade kaheksas küsimuses:
1) biomassi tootmise ja energeetilise kasutamise territoriaalne planeerimine (tootmisalade
tsoneerimine ja sobitamine peamiste kasutuskohtadega);
2) biomassi energiaks muundamise tehnoloogiate sobivus eri liiki biomassipõhistele
kütustele;
3) biogaasi tootmise potentsiaal – sobivad tehnoloogilised lahendused, võimsused,
asukohad, võrgu loomise eeldused;
4) transport-biokütuste tootmise potentsiaal: sobivad tehnoloogilised lahendused,
võimsused, asukohad;
5) biomassi toodete elutsükli hindamine;
6) Eesti teaduskollektiivide osalemine EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammi
bioenergeetika valdkonna projektides;
7) materjalitootmine biomassist; biomaterjalide kasutamine ja trendid (sh
ehitusmaterjalid, tarbe- ja tööstuskeemia, bioplastid, komposiitmaterjalid jm.);
8) biomassi energia kasutamise edendamise korraldus ja meetmed Eestis.
Viies lähteülesanne pühendati valdkonna tururegulatsioonile (õigus, maksud, avalikud
hanked, toetused).
Enamik läheülesandeid taotles uurijailt vastuseid ka biomassi enamat kasutamist piiravate
ja soodustatavate tegurite kohta ning hinnangut praeguse ametliku korralduse sobivusele selle
eesmärgi saavutamisel. Keskkonnamõjude hindamine otsustati seejuures lahendada kogu
valdkonna kohta eraldi tervikuna.
Uurijaile tehti iga teema juures ülesandeks anda soovitusi ametliku korralduse
kohasemaks muutmiseks ning identifitseerida teemad, mille uurimine oleks jätku-uuringuna
hädavajalik, et luua enamat selgust biomassil põhineva taastuvenergia osakaalu suurendamiseks
Eestis ühes palvega hinnata soovitatavate tööde ulatus, ajakulu ja ligikaudne maksumus.
Vastavalt lähteülesannetele hangiti konkursi korras teadlaskollektiivid ja -asutused,
kellega sõlmiti vastavaalase rakendusuuringu leping.
Eesti Maaülikooliga sõlmiti neli lepingut: üks leping 1. lähteülesande lahendamiseks,
üks 2. lähteülesande ning kaks 3. lähteülesande lahendamiseks.
Biomassi tootmiseks potentsiaalselt saadaolevat maaressurssi asus hindama EMÜ
Metsandus- ja Maaehitusinstituudi vastav töörühm (vastutav täitja prof. Peeter Muiste,
töörühmas A.Astover, A.Padari, H.Roostalu, L.Kukk, E.Suuster, A.Ostrouhhova).
Tuleb tunnistada, et seatud lähteülesanne osutus üheaastase töö jaoks ilmselt
ülejõukäivaks. Töörühma asjatundlikkuses ning suutlikkuses ei ole põhjust kahelda. Pigem on

põhjus selles, et Eesti territooriumi käsitlevate rohkete andmebaaside loomine on toimunud
sidustamata. Sellest johtuvalt ei ole neis sisalduvad andmed kuigi hõlpsasti ühildatavad ning
ühtlase pildi saavutamine on vägagi töömahukas. Digitaalse täpsuse saavutamine takerdub
ohtrate andmelünkade taha, mis e-riigiks pürgiva ühiskonnakorralduse jaoks on tänasel päeval
juba piinlikkusttekitav asjaolu.
Lepingu 2007.a etapiga on siiski alus (lähenemisviis ning andmebaaside rajamine) selleks
tehtud, et aasta-paariga võiks piisava rahastamise korral saavutada olukorra, kus eri kõlvikute
viljakusomadused on digikaartidelt loetavad ning kartograafiliste menetlustega on võimalik
hõlpsasti hankida argumente ühe või teise maalapi majanduslikult otstarbeka kasutusviisi
põhjendamiseks.
Olemasoleva biomassiressursi hindamistööd tehti samuti EMÜ MMI poolt (vastutav
täitja P.Muiste). Töö jagunes kolme uurimisrühma vahel, kes hindasid vastavalt metsaraie ning
puidutööstuse jäätmeid (A.Padari, P.Muiste, R.Mitt, L.Pärn), orgaanilisi tööstus- ja olmejäätmeid
(M.Kriipsalu) ning põllumajandustootmise bioorgaanilisi jääke (H.Roostalu, I.Melts).
Esimese ja teise uurimisrühma töö tulemused vastasid ootustele. Vaba puidubiomassi
hinnang ning põlevate tööstus- ja olmejäätmete käsitlus andis praeguste teadmiste taset arvesse
võttes ammendava hinnangu nende perspektiivile täiendava energia tootmiseks ning mõningasi
vihjeid ka sellealase ametliku regulatsiooni vajadusest.
Põllumajandusest saadava potentsiaalset energeetilist väärtust omava biomassi hindamine
paraku ei kujunenud nõnda ülevaatlikuks. Põhu ja sõnniku hulga ning kasutatavuse hinnang on
põhjendatud. Rohumaadel ja kultiveerimata maastikel tekkiva biomassi arvestus aga annab
paraku vähe pidepunkte edasiste tegevusotsustuste tegemiseks.
Energiakultuure käsitleva lähteülesande raames uuris puittaimede kasutusperspektiivi
EMÜ MMI töörühm (vastutav täitja prof. H.Tullus, lisaks A.Koppel, V.Uri, A.Tullus ja L.Pärn)
ning ülevaate rohtsetest energiakultuuridest, mille kasutuselevõtt on Eestis jutuks olnud või mis
võrdlusandmete põhjal võiks kaalumisele tulla, tegi EMÜ Põllumajandus- ja Keskkonnainstituut
(vastutav täitja Merrit Noormets, töörühmas veel H.Raave, R.Viiralt, V.Kuusemets, M.Alaru,
J.Kuht, L.Talgre ja A.Makke).
Puittaimede uuringu tulemus vastas ootustele. Kõik lähteülesandes püstitatud küsimused
puittaimede energiabiomassiks kultiveerimise võimaluste kohta said rahuldava vastuse.
Võrdlusuuringust rohtsete energiakultuuride kohta kujunes mahukas ning andmerikas
ülevaade Eestis viljeldud, katsetatud või uuritud rohtsete kultuuride võimalikust sobivusest
energiatootmise biomass-tooraineks. Võrdlustulemused esitati tabelis bioenergeetilise otstarbe
järgi: põletusbiomassi, biogaasi tooraine ning vedelkütuste tooraine aspektist hinnatuna. Uuring
üldistas kirjandusest ja internetist saadaoleva info, naabermaade praktilist kogemust kajastavates
allikates sisalduva teabe ning Eestis eri uurimisasutuste poolt tehtud katsete ning uuringute
andmed. Sama töörühm koostas ka tehnoloogiakaardid kõigi vaatluse alla võetud
energiakultuuride kohta, mille hiljem võttis tasuvusarvutuste aluseks sellega spetsiaalselt
tegelenud teine töörühm.
Kõik nimetatud uurimisrühmad esitasid ka loogilised ettepanekud jätku-uuringute osas
ning tegevuste loendi, juhul kui käsitletud energiakultuuride ning uurijate soovituste varal
bioenergia arendustegevust jätkata.
Mõningaid tuntumaid energiakultuurideks sobivaid liike-sorte on Eestis mõnda aega
eraldi uuritud. Nende osas telliti täiendavad tööd bioenergia-alase arengu kavandamiseks oluliste
3

4
tulemuste kokkuvõttena ning eksperthinnangud püstitatud lähteülesande küsimuste lõikes.
Eraldi päideroogu ning teraviljade ja kanepi kasutusperspektiivi käsitles Jõgeva
Sordiaretuse Instituut (JSI, vastutav täitja M.Koppel), mis sel alal on sihipärast uurimistööd
teinud teistest kauem. Galeega ja lutserni sobivust analüüsis Eesti Maaviljeluse Instituut
(EMVI, teema juht T.Võsa, täitjad U.Tamm, H.Meripõld, E.Koik, E.Nugis,T.Saue ja J.Kadaja),
millel omakorda on nende kultuuride pikemaajalise uurimise kogemus olemas.
Ida-kitseherne ja lutserni perspektiivide osas andis EMVI uuringuaruanne täpsustatud
teavet ning püstitas ka uued uurimisülesanded. Ühtlasi koostas EMVI galeega ja lutserni
tehnoloogiakaardid.
Jõgeva SAI uuringuaruanne paraku jäi vähekonkreetseks vaatamata tellijapoolsele
täpsustuspalvele. Aruanne kajastas asutuse katsetulemusi ning andis ainult üksikutes detailides
täiendavat teavet lähteülesannete lahendusse.
Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnika Instituudi leping (TTÜ STI, vasutav täitja - dr.
Villu Vares) oli mahukaim, otsides käepäraseid vastuseid neljandas lähteülesandes püstitatud
kaheksale küsimusele:
TTÜ STI rakendas lepingutöödes eksperte ka väljaspoolt Soojustehnika Instituuti (TTÜ
Majandusuuringute teaduskeskus) ning isegi väljaspoolt TTÜ-d: Sihtasutus Archimedes koostas
ülevaate eesti teadlaste osalemise kohta EL T&A raamprogrammides; materjalitootmise
probleeme käsitles Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi teadur (A.Nurk).
Ootused ja tulemused.
TTÜ STI uurimispotentsiaal ja kogemused on BAK alaste uuringute neljandasse
lähteülesandesse koondatud küsimustes kahtlemata suurim Eestis. Partner on olnud koostööaldis
teiste asutustega, suutes vajadusel nobedasti töösse rakendada spetsialiste väljaspoolt.
Uurimistulemused on formuleeritud vastutustundlikult ja konkreetselt.
Põhjalikum ülevaade on antud biogaasi praegusest märksa intensiivsema tootmise
arendamiseks kääritatavast biomassist.
TTÜ STI uuringus on toodud ka konkreetsed soovitused tehnoloogiate valikuks
tulevastele investoritele ühes konkreetsete viidetega Euroopa tuntumatele
projekteerimisfirmadele, seadmete tootjatele ja tehnoloogia tarnijatele, samuti erinevate
tehnoloogiate majandusliku tasuvuse ligikaudsed hinnangud. Peale selle on toodud
biogaasijaama majandusliku tasuvuse arvutuse põhimõtteline algoritm.
Transport-biokütuste tootmise potentsiaali puudutavas uuringus on eesti spetsialistid
kriitiliselt hinnanud suurt hulka sellealaste tööde viimase aja aruandeid. Järeldused on kained ja
arukad. Ametlike toetusmeetmete lisamist praegushetkel ei peeta otstarbekaks. Piisab biokütuste
aktsiisivabastusest. Juhul kui mingitel põhjustel otsustatakse kodumaise biokütuste tootmist
siiski edendada ja seda enam ka tarbida, siis tuleks esmajoones asuda tarbijate ettevalmistamisele
selleks.
Uurimisaruanne esitab ka andmeid biokütuste tehnoloogia tarnijate kohta ning soovitused
riiklike ja munitsipaalmeetmete rakendamiseks biokütuste populaarsuse kasvatamisel.
Biomassi toodete elutsükli hindamist käsitlev TTÜ STI aruandeosa kirjeldab biomassi
toodete olelustsükli hindamise menetlust ning esitab olelustsükli algoritmi skeemi. Teeb aga
seejuures järelduse, et universaalsel algoritmil puudub praktiline väärtus ning Eesti puhul tuleks

5
keskenduda ainult meile strateegiliselt oluliste biomassitoodete olelustsükli hindamisele.
Biomassist materjalitootmise uuringuaruanne on lähteülesande raames ammendav ja
lõpeb resoluutse järeldusega - puidubiomassi tavapärase kasutamise kõrval teistlaadse
materjalitootmise rajamine eeldab teadmistepõhise Eesti loosungi sihipärast elluviimist. Praegu
selleks valmisolek puudub.
Valdkonna turu-regulatsiooni analüüs (5. lähteülesande lahend) telliti Aktsiaseltsilt
Ernst & Young Baltic (vastutav täitja Tarmo Toiger). Töö tegija leiti korduskonkursiga, sest
esimese vooruga tellijale vastuvõetavat töövõtjat ei kvalifitseerunud. Selle lepingu tähtaeg pole
veel käes. Partner on korrektselt esitanud perioodilised vahearuanded.
Kõik tellitud uurimistööde lähteülesanded, vahearuanded (aruanded) ja nende digitaalsed
esitlusprogrammid on leitavad BAK veebilt http://www.bioenergybaltic.ee.
UURINGUTE OLULISEMAD TULEMUSED JA JÄRELDUSED
Maaressurss (1. lähteülesanne)
Maaressursiga seotud uurimisülesanne näeb ette varasemast tootmisest kõrvale jäänud ja
jõude oleva, kuid energiakultuuride viljelemiseks põhimõtteliselt sobiva maaressursi
kindlaksmääramise Eestis ning nende tingimuste põhimõttelist kirjeldust, mis seda võimaldaksid.
Esmatähtis oli kontrollida seni kasutatud vaba maa suurusnumbrite usaldusväärsust ning
selgust saada olemasolevate ja seni kasutatud andmete erinevuse põhjustest. See ülesanne ei
osutunud lihtsaks.
Eesti taasiseseisvumise järgsetel aastatel on loodud täpne ja digitaliseeritud kaardistik
peaaegu kogu vabariigi territooriumi kohta. Selle alusel on eri ametkonnad rajanud
mitmesuguseid maakasutuse andmebaase. Probleemiks on kujunenud Eesti territooriumi
käsitlevate andmebaaside koostamise sidustamatus ning sellest johtuv andmestiku ühildamatus.
Seetõttu pealtnäha lihtsale arvestuslikule ülesandele rahuldava täpsusega vastust 2007.a
jooksul saada ei õnnestunud. Saavutati küll suurem nö jõude olevate maade hindamistäpsus ning
alustati kasutusest väljasoleva maa suurust ja paiknemist kajastava kaardimaterjali
kokkupanemist.
EMÜ MMI vastse uuringu andmeid on meil praegu tinglikult kasutamata 286 000 ha
toetusõiguslikku põllumajandusmaad. Sellest 123 000 ha on täielikult kasutamata. Ilma
toetusõiguseta 147 000 ha maad on samuti suuresti jõude, kuid mitmetel põhjustel (väikesed
maalapid, võsastunud jne.) vähekõlblikud ka energiakultuuride viljelemiseks. See-eest on 110
000 ha toetuste varal niidetud rohumaade viljelusressurss kasinalt kasutatud. Need maad võiksid
kõne alla tulla lisaressursina, kui selle otstarbekust rahvamajanduses õnnestub põhjendada.
Maaressursi analüüs hindas ka toetuskõlblikkuse, maakasutuse sihtotstarbe määratluse,
omandisuhete, olemasolevate kasutuspiirangute ning mitmete teiste tegurite tähendust
energiakultuuride kasvatamiseks potentsiaalse maaressursi leidmisel.

6
Uuringu põhjal võib väita, et need tegurid arvestataval määral tõenäolist maaressurssi ei
mõjuta. Sihipärase energiakultuuride viljelemise sisseseadmisel võivad aga täpsustused nendegi
tegurite tähenduse osas osutuda olulisemaks.
Kasutuseta või alakasutatud maade looduslikku sobivust biomassi kultuuride
viljelemiseks aga ära hinnata ei õnnestunud. Selle töö maht osutus juba lepinguläbirääkimiste
käigus ette antud ajavahemikus ülejõukäivaks. Võimalus ja eeldused sellise teabevaramu
koostamiseks on aga olemas varasemate ning kõnesoleva uuringu raames kogutud produktiivsuse
andmete ühildamise näol kasutamata maade ja mullastikukaardiga.
Säärase töö lõpuleviimise otstarbekus sõltub kogu probleemi lahendusviisi otsustamisest.
Viljakusandmete ja sellele vastava energiakultuuride viljelemise sobivuse hinnang on aga
kindlasti vajalik poollooduslike koosluste territooriumi kohta. Nende maade hooldamiskohustuse
tõttu koristatakse nende alade biomass nii-kui-nii. Praeguseni seda aga peaaegu üldse ei
utiliseerita. Selliste alade teadlikum rakendamine võiks niigi koristatava biomassi energeetilist
väärtust märgatavalt tõsta ja kasutada see ära täiendava energiatoorainena.
Samal põhjusel tuleks lõpuni viia ka muude ülalnimetatud (ning maaressursi uuringu
lähteülesandes püstitatud) maakasutust mõjutavate tegurite (määratud sihtotstarve, omandisuhted
jm.) mõju analüüs.
On kahetsusväärne, et maakasutusandmestikku sisaldava kaardimaterjali
digitaliseerimine Eestis pole olnud süsteemne. Seetõttu on pärsitud ka moodsate kartograafiliste
digiandmebaaside loomine, mis mitmel pool mujal arenenud riikides on juba aset leidnud.
Samm edasi oleks e-PRIA rakendamine pindalatoetuste taotlemisel, ehkki seegi täidaks
vaid osa olemasolevast lüngast.
Maaressursi uuringu oluliseks takistuseks ähvardas uuringu eelarve kavandamisel
kujuneda ametlikult piiratud ligipääs mõnedele digikaartidele ning teiste kõrged litsentsitasud
(Maa-ameti digikaardimaterjal).
Soovitatud jätku-uuringud
Edaspidi on otstarbekas jätkata maaressursi uuringuid järgmistes suundades:
$ Täpsustada kasutusest väljasoleva maa suurust lähtudes PRIA, Statistika, Maaameti,
RMK, Metsaregistri jt. andmebaaside andmetest;
$ Täpsustada kasutusest väljasoleva maa suurust ja paiknemist kajastav kaardimaterjali;
$ Kirjeldada kasutusest väljasoleval maal energiakultuuride kasvatamiseks maa
kasutuselevõtuga seotud mõjuvaid tegureid, sh:
$ täpsustada kasutusest väljasoleva maa jaotus sihtotstarbe järgi;
$ koostada maakondade regionaalne analüüs toetusõigusliku ja toetusõiguseta kasutusest
väljasoleva maaressursi kohta;
$ täpsustada andmeid kasutusest väljasoleva maa struktuurist põllumassiivide suurusklassi
alusel;
$ koostada ülevaade kasutusest väljasoleva maa omandisuhetest ja kasutuspiirangutest;
$ koostada ülevaade kasutusest väljasolevate maade viljakusomadustest ning looduslikust
seisundist maakonna tasemel;
$ koostada ülevaade maaparandussüsteemide olukorrast maakonna tasemel
$ kirjeldada kasutatud turbaväljade asukohad ja suuruste ning turbatootjate
rekultiveerimiskohustused;

7
$ kirjeldada reoveehoidlate asukohad ja võimsused;
$ kirjeldada märgaladel biomassi tootmise potentsiaal ja piirangud;
$ koostada ülevaade kasutusest väljasoleva maa kasutuselevõtu võimalustest biomassi- ja
energiakultuuride kultiveerimiseks (maa kasutuselevõtu maksumus, eeldatavalt sobivad
kultuurid, nende saagikuspotentsiaal jmt.)
Juba 2008. aastal oleks hädavajalik jätkata töid kahes esimeses küsimuses ning anda
esialgsed vastused kolmandana kirjeldatud punkti eriküsimustes.
Maa-andmete täpsustamine on hädavajalik mitmel strateegilisel otstarbel:
$ selleks et kavandada ja normeerida rohumaade ja looduslike taimekoosluste väetamist
nende kasutuselevõtu korral biomassi ressursi allikana,
$ et hinnata täpsemalt vastavaid võimalusi ning kavandada puidubiomassi tootmist
kasutamata põllumajandusmaadel ja looduslikel rohumaadel,
$ et hinnata adekvaatselt biomassi potentsiaalseid tootmismahtusid Eesti eri osades
seostatult muu põllumajandusliku maakasutusega ning kavandada ja teostada
maaviljeluse strateegilisi kavasid,
$ täpne ja ülevaatlik digitaliseeritud arvepidamine maaressursi ja selle kasutamise üle on
iseseisva riigi majanduselu kavandamisel samavõrd tähtis kui rahvastiku soolisvanuseline
ja arvuline ülevaade paikkoniti.
Olemasolev biomassiressurss (2. lähteülesanne)
Uuringud keskendusid Eestis olemasoleva või juba tekkiva biomassi ressursi hulga
hindamisele ning hinnangu andmise sellele, kuivõrd see oleks kasutatav energiatoormena.
Vaatluse alla võeti raiejäätmed, puidutööstuse jäätmed ning jäätmaade võsa, orgaaniliste tööstusja
olmejäätmete mass ning põllumajandustootmises tekkiv biomass.
Metsast saadava potentsiaalse biomassi hindamise aluseks oli kartograafiline analüüs,
metsaregistri takseerandmed ning muldade tabelid. Hindamisel kasutatud metoodika ja mudelid
peaksid andma võrdlemisi tõepärase tulemi. Analüüsimata jäi Eesti põhikaardiga katmata 504
km 2 , mis on praktiliselt tähtsusetu lünk koguhinnangus.
Hinnangu järgi võiks seni kasutamata puidu saagisest energiatootmisse suunata 1 503 000
tm raiejääke seni kasutamata latvade ja okste näol ning vähemalt 480 000 tm okaspuukände.
Elektriliinide trassidele jäävas võsas kasvab aastas veel 42 000 t puidumassi.
Teiste võsastuvate maade puidu biomassi hinnang nõuaks järgu võrra detailsemat
kartograafilist analüüsi. Samas, eeldustekohaselt on selle pärast hindamata jääv potentsiaalne
biomass siiski suhteliselt väike.
Eesti saetööstuses tekkiv saepuru ja puukoor, nagu ka puidutöötlemistööstuse jäätmed on
peaaegu täiel määral kasutuses kas puidugraanulite- ja briketitootmises või juba põletataksegi
katlamajades. Selles osas on viimaste aastate turukonjunktuur olnud väga soodne.
Tööstus- ja olmejäätmete massi hindamine võimaliku bioenergia allikana püüdis arvesse
võtta viimastel aastatel kiiresti edenenud sellealase ametliku korralduse abinõude tulemusi ning
mitte spekuleerida nende jäätmehulkadega, mida selletõttu bioenergia tootmisse tõenäoliselt
suunata enam ei õnnestuks.
Jäätmekäitluskavad käsitlevad üpris terviklikult eritüübilist jäätmemassi. Praegu

8
rajamisel olevate prügipõletustehaste koguvõimsus nende valmimise korral (480 000 - 660 000
t/a) ületab olmejäätmete koguhulga Eestis. Nad ilmselt kasutaksid ära ka põlevad ehitus- ja
lammutusjäätmed.
Lõpuni kavandamata ja korraldamata on praegu prügilagaaside ning jäätmete
märgfraktsiooni ja reoveesetete kääritusjääkide põletamine, mis annaks mõningast tulemit
bioenergia näol.
Põllumajandustootmises tekkiva biomassi käsitlus hõlmas hinnangut põhu võimalikuks
kasutamiseks energiatoormena ning teraviljade, sõnniku, rohumaadelt ja looduslikelt
taimekooslustelt koristatava biomassi energeetilise potentsiaali kohta.
Teraviljapõhu kasutamine biokütusena tuleb tema tähtsuse tõttu kultuurmaistu aineringes
kõne alla üksnes lokaalselt ja väikekogustes. Teraviljakasvatuse intensiivistamine (selleks hästi
sobivat maad on meil 1,5-2 korda rohkem, kui praegu teraviljade kultiveerimiseks kasutatakse!)
võib mõnevõrra parandada ka põhu positsiooni biokütuste arvestuses.
Olulisem on vahest teraviljade, ennekõike nisu biomassi energeetilise väärtuse kasv
parema väetusrežiimi korral (bioetanooliks või biodiisliks). PRIA praegu normiks seatav
saagitase seda aga ei eelda ning annab majanduslikult küsitava tulemuse.
Sõnniku potentsiaal biogaasi allikana tuleb tema kasinate koguste tõttu kõne alla jällegi
üksnes lokaalselt suurfarmide juures.
Rohumaade ja looduslike taimekoosluste koristatav biomass võiks olla märkimisväärne,
kuigi selle tekkimine on väga hajutatud. Rohumaade läbimõeldud väetamine võiks seda
potentsiaali tuntavalt tõsta. Vastavate majandamiskavade, sealhulgas väetamiskorralduse
väljatöötamine on aga suhteliselt töömahukas ennekõike järgmistel põhjustel:
1) madala agrofooni tõttu on jõude jäänud maadel saagid isegi väetamise korral
ebastabiilsed, ehkki suuremad väetisnormid mõnevõrra tasandavad ebastabiilsust;
2) andmebaasid kõlvikute ja nende viljakusomaduste kohta on lünklikud ja kohati
puudulikud;
3) suur hulk maid, mis sedalaadi biomassi allikana kõne alla võiksid tulla, on koormatud
väga erinevate keskkonnakaitseliste piirangutega (vee- ja rannakaitsevööndid, eri
režiimiga looduskaitsealad jne);
4) mõnele biomassiliigile (pilliroog, hundinui) on olemas konkureerivad kasutajad, mis
võivad majandamisviisile seada teistlaadseid piiranguid.
Tähelepanu on pälvinud ka poollooduslikelt ja tehismärgaladelt saadav biomass, mille
energeetilisele väärtusele on uuringus arvestuslik teoreetiline hinnang antud.
Soovitatud jätku-uuringud
Tööde jätkamine on vajalik järgmistes küsimustes:
Puiduressurss:
$ puiduressursi energiatoormena kasutamise täpsustatud bilansi koostamine ning hinnangu
andmine biomassi füüsilisele ja majanduslikule kättesaadavusele (varujate ja tarbijate
vahelise logistikakorralduse probleem);
$ puidumassi kasutamist piiravate ja soodustavate tegurite täpsustatud analüüs;
$ ülevaate saamine puidu energeetilise kasutamise mikro- ja makroökonoomikast;
$ ettepanekute tegemine ametliku korralduse muutmiseks (õigusaktid, majandushoovad
jms) puidu biomassi otstarbekama kasutamise saavutamiseks

9
Tööstus- ja olmejäätmed;
$ hinnata orgaaniliste erijäätmete (loomsed jäätmed, setted, ohtlikud jäätmed)
energiakasutuse võimalikkust;
$ anda hinnang jäätmete biomassi energiamajanduses kasutamise tasuvus- ja
konkurentsitingimustele;
$ teha ettepanekud jäätmete energiakasutamise ametliku korralduse (õigusaktid,
fiskaalinstrumendid jms) muutmiseks biomassi otstarbekama kasutamise saavutamiseks;
$ hinnata jäätmete biomassi füüsilist ja majanduslikku kättesaadavust, eesmärgiga senisest
enam ja otstarbekamalt neist energiat toota.
Põllumajanduses tekkiva biomassi osas:
$ ülevaate saamine põllumajandusest pärineva biomassi energeetilise ja muu-otstarbelise
kasutamise mikro- ja makroökonoomikast;
$ esitada ettepanekud ametliku korralduse (õigusaktid, fiskaalinstrumendid jms)
muutmiseks biomassi otstarbekama kasutamise saavutamiseks;
$ esitada energiamajanduse praktilise planeerimise tarbeks vajaminevad andmed.
Energiakultuurid Eestis (3. lähteülesanne)
Vaatluse alla võeti kõik praeguste teadmiste juures tõenäosed taimeliigid ja -sordid, mille
kultiveerimine Eestis energeetilise biomassina võiks kõne alla tulla. Uurimuste sihiks oli saada
ülevaade parimate väljavaadetega puit- ja rohttaimedest kultuuris, millele edaspidi võiks vastava
majandustegevuse kavandamisel keskenduda.
Enim selgust on puittaimede kasutusvõimalustest energiakultuuridena Eestis. EMÜ
MMI uurimisrühma ettepanek on ligikaudu 1/3 põllumajanduskäibest kõrvale jäänud kõlvikuid
metsastada soovitatud lehtpuuliikidega (hall ja sanglepp, arukask, haavad ja pajud) ning
tavametsandusest lühemat raieringi kasutades hankida nõnda energiapuidumassi. Põlismetsamaal
soovitatakse jätkata tavapärast metsade majandamist.
EMÜ-s on välja töötatud ka arvutimudel, mis võimaldab asukohta ja mullaliiki teades
esitada konkreetse kõlviku kõikehõlmava majandamiskava.
Energiapuistute viljelemine on ökoloogiliselt jätkusuutlikum kõlvikute kasutusviis, kui
rohtsete kultuurtaimede kultiveerimine. Esiteks ei kurna puidubiomassi lõikus sedavõrd
mullaviljakust kui rohtsete energiakultuuride praktiseerimine. Mõnel puhul mulla
viljakusomadused isegi paranevad. Teiseks on puidu tuhasisaldus põletusjäägis 5-10 korda
väiksem kui rohtse biomassi põletamisel, mis vähendab tublisti katlamajade ümberseadistamise
vajadusi ja kulukust.
Teadlased soovitavad põhimõtteliselt nelja energiapuistute rakendamise mudelit, millega
on võimalik reguleerida kasutatava raieringi pikkust ning vastavalt koristusraieks saadavate
puude mõõtmeid. Leppade, kaskede ja haabade kasvatamisel on võimalikud järgmised variandid:
$ Lühike raiering (5–15 aastat), ülepinnaline puidukoristus.
$ Lühike raiering, kuid piisavalt pikk (15–25 aastat), et lisaks energiapuidule osa puidust
kasvab paberipuidu mõõtu.
$ Suhteliselt lühike raiering (20–30 aastat), kus osa puidust kasvab paberipuu mõõtu ja
enamuse tüvede alumine palk on kasutatav vineeri- ja saetööstuses.

10
$ Koristusraie tavametsa mahulise küpsuse faasis (40–60 aastat), kus saadakse
energiapuitu, paberipuitu ja palki/pakku.
Pajukultuuride kasvatamine ning ka puidumassi kasutamine energeetikas on osutunud
mõnevõrra keerulisemaks puidu täiendava töötlemise ning intensiivsete maaviljelusvõtete
rakendamise vajaduse tõttu. See oleks ka ainus viljelusviis, mis nõuaks kallist ja praegu Eestis
puuduvat eritehnikat. Samad vajadused võivad komplitseerida teistegi nimetatud lehtpuuliikide
kasvatamist ülilühikeste raieringidena.
Puidukultuuride viljelemiseks ei ole vaja teha olulisi muutusi metsade majandamise
ametlikus korralduses. Ei ole ka mingit konflikti EL ühise põllumajanduspoliitika
ristvastavsunõuetega. Täpsustamist vajaksid lühikese raieringiga metsade keskkonnakaitselised
reeglid ja sertifitseerimisnõuded (vastavad muudatused looduskaitseseadusesse ning Eesti
säästva metsanduse standardisse). Kuivõrd tegu on ebatraditsioonilise lähenemisega haritavasse
maasse ning metsakultuuri, on ilmselt vaja metsaomanikele korraldada vastavasisulist koolitust
ning käivitada riiklik majanduslikult põhjendatud soodustuste ja toetuste süsteem.
Soovitatud jätku-uuringud
2007.a. uuringutulemustest loogiliselt järelduvad uurimisvajadused 2008. aastaks ja
edaspidi:
$ Puidupõhiste energiakultuuride rajamise majandamiskavade koostamine maaomanikele
(maksumus 220 000 kr.).
$ Puidupõhiste energiakultuuride kasvatamise erinevate stsenaariumite metsakasvatuslik ja
keskkonnakaitseline analüüs (eespool kirjeldatud neli raieringi varianti! - 220 000 kr.).
$ Arukase, halli lepa ja hübriidhaava kasvatamise peamiste ökoloogiliste ja
metsakasvatuslike aspektide selgitamine (kulu 3 x 250 000 kr.).
$ On vaja alustada Eesti looduslikes tingimustes kiirekasvuliste lehtpuude (lepad, arukask,
haab) aretustööd, eesmärgiga suurendada puuliikide biomassi produktsioonivõimet. Seni
tehtud katsed uuringud ei ole selleks piisavad.
Rohtse biomassi võrdlusuuringust kujunes mahukas ning andmerikas ülevaade Eestis
viljeldud, katsetatud või uuritud rohtsete kultuuride võimalikust sobivusest energiatootmise
kodumaiseks biomass-tooraineks.
Põletamiseks sobivatest kultuuridest vaadeldi päideroogu, ida-kitsehernest, lina, kanepit,
rapsi, rukist, tritikalet, ahtalehist lupiini, 1-a lupiine, maapirni ja päevalille. Võrdlusena toodi
välja nende biomassirikkamad taimeosad, taimiku kestus, saagikus, energeetiline väärtus ning
ühelt hektarilt saadava energia teoreetiline kogus (MWh).
Olemasoleva info põhjal sobiks Eestis energiaheina tootmiseks põletusotstarbel praegu
ainult päideroog. Positiivsete katsetulemuste ilmnedes saaks kõne alla tulla ka ida-kitsehernes
või nende segukülv. Kultuurtaimede biomassist sobib biokütuseks lupiinide, maapirni ja
päevalille maapealne fütomass, õlilina varred, teravilja põhk Jõgeva SAI andmeil saaks samaks
otstarbeks kasutada kiukanepi tootmise korral tekkivaid kanepiluu jääke. Praegu selleks eeldused
puuduvad.
Energiaheina tootmise küsitavuse põhjustab ülilühike ning ilmastust sõltuv koristusaeg ja
suured koristuskaod (40-50%). Energiaheina sobivuse tõestamiseks on vaja jätkata alustatud
katseid, et kontrollida Soomes ja Rootsis rakendatava tehnoloogia kõlblikkust meie oludes ning

leida otstarbekad lahendused energiatooraine transpordi- ja ladustamislogistikale.
Koristustehnikana saab kasutada olemasolevaid rohusöötade tootmiseks kasutatavaid
masinaid, mida kinnitavad ka Jõgeva SAI ja EMVI spetsialistid.
Biogaasi tootmise potentsiaalse toorainena võrreldi heintaimedest päideroogu, idakitsehernest,
roog-aruheina, keraheina, ohtetut lustet, põldtimutit ja ahtalehist lupiini,
kultuurtaimedest maisi, kanepit, kaera, rukist, tritikalet, suhkrupeeti, kartulit, 1-a lupiine,
maapirni, päevalille ning lisaks ka kõrvenõgest.. Võrreldi jälle nende biomassiks väärtuslikumaid
taimeosi, taimiku iga, saagikust, metaani saagist (m 3 /ha) ning ühelt hektarilt saadavat teoreetilist
energiakogust.
Biogaasi tootmine heintaimedest on võrdlusuuringu andmeil perspektiivsem kui nende
vahetu põletamine küttekolletes.
Uuring kirjeldab biogaasi tootmiseks sobivamate heintaimede päideroo, ida-kitseherne,
roog-aruheina, keraheina, ohtetu luste ja põldtimuti kasvatamise agrotehnoloogiat biomassi
saamise otstarbel. Kultuurtaimedest sobivad biogaasi tooraineks Eestis eelkõige mais, aga ka
kõikide lupiinide, päevalille ja maapirni haljasmass. Maisi kasvatamine biogaasi tooraineks võib
olemasolevate andmete põhjal osutuda problemaatiliseks, mistõttu selle populaarse kultuurtaime
juurutamine sel otstarbel vajab lisauuringuid ja katsetöid.
Etanoolitootmiseks potentsiaalsete kultuuride hulgast oli võrdluseks võetud rukis,
tritikale, kartul, suhkru- ja söödapeet ning maapirn. Võrreldi liikide saagikusnäitajaid, etanooli
väljatulekut nii liitrites tonni kui hektari kohta, energeetilist väärtust ning ühelt hektarilt saadavas
etanoolis kätkevat energiakogust.
Sobivaimateks bioetanooli tooraineteks osutusid teraviljad (rukis, tritikale), kartul,
suhkrupeet, aga ka maapirni mugulad ja hulgalehise lupiini haljasmass. Jõgeva SAI poolne
hinnang teraviljade potentsiaalile Eesti oludes on siiski skeptiline, sest meil puuduvad vastavad
madala proteiini- ja kõrge tärklisesisaldusega sordid ning agrotehnika. Ennast ära tasuv etanooli
tootmisüksus vajab terasaaki mahus, mis ületab tunduvalt praegu tavavajadusteks toodetavate
taliteraviljade alla oleva kogupindala.
Samalaadne võrdlus tehti veel potentsiaalsetele õlikultuuridele õli toomiseks
energeetilisel otstarbel. Võrreldi õlilina, õlitudra, suvi- ja talirapsi, suvi- ja talirüpsi ning
päevalille vastavaid näitajaid. Biodiisli tootmiseks sobivad paremini raps, rüps, tuder, õlilina,
päevalilleseemnetest pressitav õli ja vähemal määral ka üheaastaste lupiinide seemnetest saadav
õli.
Ökoloogiliselt vähesobivad on suviraps, suvi- ja talirüps, mis nõuavad saagikuse nimel
tublit agrokeemilist dopingut. Keskkonnarisk käib kaasas ka ida-kitsehernega, millel on tugev
invasioonikalduvus. Teisalt, galeega ja lutsern sobivad mulla viljakusomadusi parandava
toimega vahetuskultuurideks.
Ohutuimateks on hinnatud õlilina, tritikale ja rukki segu ning kaer, mis on tavapärased
kultuurid Eesti põldudel ning suhteliselt väikeste keskkonnamõjudega.
Kõigi nimetatud taimeliikide ja kultuursortide kohta on koostatud tehnoloogilised
kaardid, mis sisaldavad numbrilisi andmeid kogu viljelusperioodi kohta alates vajaminevatest
masinatest ning nende olulisematest tehnilistest parameetritest, tööajast, tootlikkusest, töö
maksumusest, materjalikulust, masinakuludest kuni operatsioonide üldmaksumuseni välja. Neid
tehnoloogiliste kaartide andmeid kasutatakse ökonoomikaarvutustes teiste uurimisrühmade poolt.
11

12
Soovitatud jätku-uuringud
Edasist uurimist vajavad järgmised küsimused:
$ Hinnata Rootsis ja Soomes väljatöötatud energiaheina tootmistehnoloogia rakendatavust
Eesti kliimas; täiustada kogutud kuiva massi koristus- ja pressimistehnoloogiat ning
uurida logistikaprobleeme (EMVI ettepanekul üheaastane uuring 184 000 kr ning
tehnoloogia täiustamine mitme-aastase tööna 550 000 kr.)
$ Uurida päideroo ja ida-kitseherne segukülvide sobivust energiaheinaks ja biogaasi
saamiseks mõeldud biomassi tootmiseks. Eraldi uurimist vajab ida-kitseherne ja lutserni
segukülvide sobivus põletamiseks (EMVI hinnangul üheaastane uuring - 209 000 kr.).
$ Leida indikaatorid, mille alusel on võimalik hinnata heintaimede optimaalset niiteaega,
kui saaki kasutatakse biogaasi tootmiseks.
$ Uurida reoveesette, sea- ja veiseläga kasutussobivust energeetilise biomassi tootmiseks
kasutatavate kõlvikute väetamisel.
$ Leida utiliseerimisviisid biomassi põletus- ja biogaasi kääritusjäätmetele (moodustavad
esialgsest kuivainest 3-8 %; kääritusjäägid isegi üle 50 %). Uurida nende väetusomadusi
ja sobivust erinevate põllukultuuride väetamiseks.
$ Heintaimede puhul alustada spetsiaalsete sortide aretamist, mis sobiksid biomassi
tootmiseks. Senine sordiaretus on lähtunud eelkõige loomasöödale esitatavatest
kvalitatiivsetest nõuetest, mis ei kattu kõiges energeetilisele biomassile esitatavate
nõuetega. Sordiaretuse kõrval tuleks viia läbi sordivõrdluskatseid välismaal aretatud
spetsiaalselt bioenegia tootmiseks mõeldud sortidega.
$ Eestis kasvavate ökotüüpide seemnete baasil energiaheinaks sobiva päideroosordi
aretamine (JSAI - 620 000 kr.).
$ Uurida koostööjaamade tooraineks sobivate teraviljaliikide ja -sortide tehnoloogilisi
omadusi ning põhu põletusomadusi. (JSAI)
$ Bioetanoolitootmisse panustamiseks tuleb jätkata sobilike teraviljasortide valikut ja
aretust; välja töötada tärkliserikka teravilja kasvatamise agrotehnoloogia. (JSAI - 590 000
kr.)
$ Leida Eestisse sobivad biogaasi tootmiseks aretatud maisisordid ja täpsustada nende
kasvatamise agrotehnika. Teha kindlaks maisi biomassi parim koristusaeg biogaasi
tootmise otstarbel.
$ Teha kindlaks maisi kasvatamise võimalus segus n. päevalille või keerispeaga biogaasi
saamiseks mõeldud biomassi saamiseks.
$ Uurida teiste kõrge fütomassiga põllukultuuride sobivust energeetilise biomassi
tootmiseks (maapirn, päevalill jne.), täpsustada nende kasvatamise agrotehnikat.
$ Selgitada välja hiina siidpöörise sortide sobivus Eesti kliimasse. Sobivate sortide
olemasolul välja töötada agrotehnika selle kultuuri kasvatamiseks.
$ Teostada uuringud lina- ja päevalilleseemneõli kasutuskõlblikkuse kohta biodiisli
tootmisel.
$ Jätkata kanepi kasutusvõimaluste selgitamist tahkekütusena ja biogaasina. Kontrollida
katsetega kevadise koristustehnoloogia sobivust siinsesse kliimasse. Sobivusel
muretseda koristustehnika.
$ Biogaasistamise katsed galeega ja lutserni ning kõrreliste segudega. Selleks taotletakse
vahendeid EMVI biogaasilabori sisustamiseks. Kaheaastase uuringu maksumuseks koos

13
labori sisseseadmisega on arvestatud 816 000 kr.
Tehnoloogiauuringud (4. lähteülesanne)
Tehnoloogiauuringute tsükkel otsis vastuseid paljudele küsimustele alates biomassi
otstarbekatest energeetilise kasutamise viisidest ja võtetest kuni biomaterjalide tootmise
edendamise võimaluseni.
TTÜ STI uuringu peamine kokkuvõte biokütuste ulatuslikuma kasutamise perspektiivist
rajamisel olevate koostootmisjaamade ning olemasolevate peamiselt puiduküttel katlamajade
võrgustikus on järgmine:
1) taastuvelektri kõrgem võrkuostu hind muudab olukorda puitkütuste kasutajate
konkurentsis nii, et elektri kõrgendatud ostuhinna tõttu saavad puitkütustel töötavad (eelkõige
suured) koostootmisjaamad konkurentsieelise puitkütustel töötavate katlamajade ees;
2) seoses suurte biokütustel koostootmisjaamade majandusliku otstarbekusega saab
võimalikuks täiendava kütuseressursi (raiejäätmed, rohtne biomass, jm) ärakasutamine, mille
majanduslik otstarbekus oli siiani küsitav;
3) täiendava biokütuseressursi ärakasutamise varjupooleks on olemasolevate (eelkõige
väiksemate) puitkütusekatlamajade raskused kõrgema hinnaga kütuse hankimisel, mis
paratamatult tõstab neis toodetava soojuse hinda;
4) uute biokütustel töötavate katlamajade ja katelde juures peaks kaaluma väärindatud
biokütuste (pelletite) eeliskasutust ja vähem orienteeruma madalakvaliteedilise odava biokütuse
kasutamisele;
5) kuigi riigi sekkumine biokütuseturu konkurentsi (taastuvelektri kokkuostuhinna 115
s/KWh kehtestamise kaudu) põhjustab probleeme seni edukalt majandanud väiksematele
biokütusekatlamajadele, pole selle kardinaalne muutmine soovitav, sest põhjustaks kavandatud
suurte investeerimisotsuste ümbervaatamist ja paratamatut kahju investoritele.
Väiksemate energiajaamade tihedama paigutuse vastu “töötab” biokütuse
hankeprobleemide tõttu asjaolu, et majandusliku tasuvuse võtmeküsimuseks on suurem püsiv
soojustarbimise baaskoormuse nõue (analoogia tuumajaamadega!).
Biomassi energiaks muundamise tehnoloogiate sobivuse analüüs eri liiki
biomassipõhiste kütuste puhul viis järgmiste järeldusteni:
1) uute biomassipõhiste kütuste laialdase kasutuse eelduseks on rea kütuse koostist ja
omadusi kirjeldavate parameetrite teadmine. Nende määramisel ja esitamisel on võimalik
juhinduda EL standardist CEN/TS 14961;
2) põllul kasvava ja loodusliku rohtse biomassi kütusena kasutamine nõuab iga
konkreetse kütuse ja tema põletustehniliste võimaluste katselist kontrollimist. Katsetulemuste
puudumisel tuleb juhinduda üldistest soovitustest ja pöörata põhitähelepanu tuha sulamise
vältimisele ja korrosiooniprobleemidele;
3) erinevate kütuste segude põletamine on suhteliselt probleemidevaba, kui tundmatu
biokütuse osatähtsus ei ületa 10% kütuse kogusest. Eelistatud tehnoloogia on põletamine
keevkihis;
4) vajalik on edaspidi määrata ja analüüsida nii potentsiaalsete uute biomassipõhiste
kütuste omadusi kui ka läbi viia katsepõletamisi, mille alusel saaks välja töötada konkreetsed

soovitused ja ettepanekud.
Eraldi pöörati tähelepanu biogaasi tootmise potentsiaalile biomassist. Biogaasi ressurss
soojuse tootmiseks Eestis on märkimisväärne. Arvestuste põhjal on sõnnikust, reovee mudast,
biolagunevatest jäätmetest ja suurematest prügilatest ning kasutamata maadelt rohtse biomassi
kääritamisel saadava gaasi energeetiline väärtus kokku umbes 1 TWh soojust ja 1 TWh elektrit ja
pisut enamgi.
Eestile sobivaimateks lahendusteks biogaasijaamade rajamisel lähitulevikus soovitatakse
sõnniku märgkääritamist (rohtse biomassi silo või jahu lisandiga ning kohtades, kus on tegemist
suurfarmide sedavõrd suure kontsentrasiooniga, et sõnnikut jääb väetamisvajadusest üle!) ja
rohtse biomassi kuivkääritamist. Kääritusjääki saaks kasutada põllumajanduses väetisena.
Reoveemudad ja setted tuleks biogaasijaamades eraldi käidelda. Suurematesse prügilatesse on
otstarbekas rajada gaasikogumise torustikud ja lähikonda seadmestik soojuse ja elektri
koostootmiseks.
TTÜ STI uringus on toodud ka konkreetsed soovitused tehnoloogiate valikuks tulevastele
investoritele koos konkreetsete viidetega Euroopa tuntumatele projekteerimisfirmadele, seadmete
tootjatele ja tehnoloogia tarnijatele ning erinevate tehnoloogiate majandusliku tasuvuse
ligikaudsed hinnangud. Samuti on toodud biogaasijaama majandusliku tasuvuse arvutuse
põhimõtteline algoritm.
Eesti seniste kogemuste põhjal on tasuv ehitada suuremate prügilate juurde prügilagaasil
ja suuremate reoveepuhastite juurde mudast saadaval biogaasil töötavaid koostootmisjaamad, kui
on võimalik kasutada saadavat energiat (soojust, elektrit) kogu ulatuses (elektrivõrk,
kaugküttevõrk, tootmisprotsessid jms).
Põllumajanduslikul toormel töötavate komplekssete biogaasijaamade (biogaasijaam,
soojuse ja elektri koostootmine + jäägi väärindamine) ehitusmaksumus jääb keskmiselt piiresse
30 – 60 mln. krooni, kui jaamade elektriline võimsus on piirides 0,5 – 1,0 MW. Hind sõltub ka
kasutatavast tehnoloogiast ja jaama komplekssusest. Prügilagaasi kogumissüsteemi ja sellel
töötava jaama rajamine tuleb hinnalt odavam ja jääb piiresse 15-25 mln. krooni olenevalt samuti
prügila suurusest, gaasitarbija kaugusest ja jaama võimsusest. Märgkääritamise tehnoloogial
töötavate biogaasijaamade lihttasuvuseks hinnatakse 6-9 aastat sõltuvalt jaama komplekssuse
astmest, seadmestiku tarnijast ja soojuse müügi võimalustest. 15-20%-lise
investeeringutoetusega oleks võimalik tasuvust parandada 1,5-2 aasta võrra. Kui on soov
biogaasist mootorikütust toota, siis tuleb arvestada energiatootmisüksuse kahekordse hinnaga
(ilma soojuse ja elektri koostootmisjaama - SEKita), sest lisanduvad gaasipuhastusmoodul ja
komprimeerimisjaam.
Rohtset biomassi põhitoorainena kasutava biogaasijaama kohta seni Eestis põhjalikumaid
tasuvusuuringuid teadupärast ei ole, sest puuduvad vajalikud lähteandmed, konkreetsed
arendajad ja valitud asukohad. Igal juhul peaks 10 km raadiuses rajatava rohtsel biomassil
töötava gaasijaama ning selle juures töötava SEKi elektriline võimsus olema vähemalt 500 kW e
ja Eesti põldude saagikust arvestades vähemalt 400 – 500 hektarit põldu. Selliste
biogaasijaamade rajamise põhjendatus (tasuvus) sõltub väga palju ka vilja ja loomasööda
hindadest maailmaturul. 2007. aasta hindade ja riiklike toetusskeemide juures ei ole rohtset
biomassi kasutavate biogaasijaamade rajamine esialgse hinnangu põhjal põhjendatud.
Biomassi alusel toodetavate mootorikütuse uuring tugineb suuresti teistes maade sel alal
tehtud viimase aja töödele. Transport-biokütuste kõrge tootmishind on seni olnud takistuseks
14

nende laialdasemal levikul. Nafta ja teiste fossiilkütuste hinna tõustes biokütuste
konkurentsivõime kahtlemata kasvab. Seni aga sõltub biokütuse tootmise äriline populaarsus
praegu temale tehtud soodustustest ja subsiidiumitest.
Pärast bioetanooli tootmiseelduste võrdlemist Eesti ja seda kütust praegu enam tootvate
maade vahel teevad uurijad järelduse, et meie oludes nn esimese põlvkonna bioetanooli tootmine
otstarbekas olla ei saa. Täiendavaks argumendiks on ka masinapargi vähene valmisolek
segukütuse kasutamiseks. Teise põlvkonna biokütuste tehnoloogiaarendus on alles pooleli ja
Eestil sellega omaette tegelda ei ole jõukohane.
Mõnevõrra jõukohasem on Eestis toota biodiislit, mis võiks osa toorainet saada ka
kohapealt. Kasumlik tootmismaht eeldab siiski importtooraine suurt osakaalu, millega rajamisel
olevad või kavandatud suured sellekohased äriprojektid ka arvestavad. Väiketootjad on
pragushetkeks oma tootmise peatanud.
Uuringuaruanne käsitleb ka korralduslikke meetmeid, mis soodustaksid biokütuste
laialdasemat kasutuselevõttu Eestis.
Biomassi toodete olelustsükli hindamise võimaluste analüüs näitas selle menetluse
keerukust ning tulemuste suurt varieeruvist sõltuvalt hindajast. Tehtud hinnangute põhjal on
EEA seisukoht biomassil põhinevate energiakandjate suhtes skeptiline ning nende kogutulusus
seatud poliitiliste eesmärkide saavutamisel (kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamine,
linnade õhu reostuse vähendamine mootorikütuse põlemisjääkidega jt.) seatud suure küsimärgi
alla. Selle uuringulõigu aruandes on ära toodud ka lähteülesandes nõutud algoritmi ülesehituse
skeem ühes tõdemusega, et universaalse algoritmi kokkuseadmine pole ei otstarbekas ega ka
võimalik. Eesti piiratud ressursside tingimustes oleks mõttekas olelustsükli hindamise skeemi
rakendada meile strateegiliselt oluliste biomassitoodetele. Sellisteks biomassi toodeteks võiksid
olla biodiisel, aga ka puidupõhised kütused ja energiavõsa. Viimaste olelustsüklite analüüs siiani
puudub.
Ühe biomassi toote (tooterühma) kogu olelustsükli majandusliku analüüsi maht sõltub
arvessevõetavate tegurite hulgast. Uurimuse maksumuse suurusjärk algab 0,5 miljonist kroonist.
Materjalitootmine biomassist. Puidu biomassi tavapärane kasutamine tööstustooraineks
(puitmass, tselluloos, puitkiud- ja puitlaastplaat) Eestis jätkub. Tärklise baasil saadavate
biopolümeeride tootmise väljavaateid Eestil praktiliselt pole. Kõne alla võiks tulla kanepi- ja
linakiu ning -õli tootmine ja väärindamine ning rapsiõli alternatiivne kasutamine polüoolide ja
polüuretaani tootmiseks. Kanepi ja lina vastavaotstarbeline kasutamine vajaks vastava
agrotehnika ning töötlemisviiside väljatöötamist. Ka rapsiõli kasutamiseks materjalitootmises
tuleb vastav know-how luua või sisse osta.
Biomassist materjalitootmise juurutamine tuleb kõne alla, juhul kui teadmistepõhise ja
tehnoloogiaid eksportiva Eesti loosungit ka tegelikkuses ellu viima asutakse.
Biomassi energia kasutamise edendamise korralduse ja meetmete analüüs tõi esile
praeguseks rakendatud meetmetega kaasnevad riskid.
Taastuvallikatest toodetud elektri kindla hinnaga ostukohustus elektrivõrguettevõtetele on
toiminud küll tuuleenergia tootjatele, kuid praktiliselt mitte puidu kasutamisele. Peatselt käiku
antavate koostootmisjaamade 2 milj. puistekuupmeetrini ulatuv puiduhakke vajadus (turba
kõrval!) tõotab puiduturu situatsiooni järsu muutuse tõttu tekitada probleeme väiketarbijaile.
Negatiivse mõjurina märgitakse ära kohustuslikult ostetava elektrienergia hinna ja selle
määramise põhimõtete mitmekordne muutmine kümne viimase aasta jooksul. Selline heitlikkus
15

16
ei veena ärimehi valdkonda investeerima, külvates ebakindlust.
Arvesse tuleb võtta, et toetus energiakultuuride kasvatamiseks võib rikkuda vaba
konkurentsi energia- ja toidu- ning söödakultuuride kasvatamise vahel, mille üheks tulemuseks
on toiduainete hindade tõus, kuid samas ka nende nappus.
Eesti biomassi kütustest puidugraanulite ja -briketi eksport on viimastel aastatel kiiresti
kasvanud. Kui kogu eksporditud biomass oleks kasutatud fossiilsete kütuste asemel Eestis, siis
oleks välditud ligikaudu 330–620 tuhande tonni (sõltuvalt asendatavast kütusest) süsinikdioksiidi
paiskamine atmosfääri. Praeguse praktika kohaselt läheb selline välditud heitmekogus arvesse
välisriikides kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamisena. Mitmed Eesti ettevõtted peavad aga
kasvuhoonegaaside kaubanduse uuel perioodil heitmekvoote juurde ostma.
Soovitatud jätku-uuringud
Biomassi energiaks muundamise tehnoloogiate alal on lähiaastateks vaja kavandada
järgmised tegevused:
$ Erinevatest energiakultuuridest (rohtsest biomassist) valmistatud biokütuste keemiliste ja
põlemistehniliste omaduste määramine, sõltub energiakultuuride biomassi saadavusest,
tegevuse aeg alates aastast 2008, hinnanguline maksumus ühe energiakultuuri kohta ca
400 000 kr.
$ Erinevate rohtsest biomassist valmistatavate kütuste ja nende segude tuhkade koostise ja
omaduste katseline määramine, tegevuse aeg aastatel 2008 – 2009, hinnanguline
maksumus ca 400 000 kr./aastas.
$ Erinevatest energiakultuuridest tahkete väärindatud biokütuste katseline valmistamine,
alates aastast 2008, sõltub energiakultuuride saadavusest, hinnanguline maksumus ca 500
000 kr./aastas.
$ Biomassi kütuseks töötlemisel tekkivate jääkide (rapsikook, glütserool, praak jm) ja/või
nendest valmistatud produktide edasise kasutamise (sh põletamine) ning
keskkonnamõjude uurimine: produktide valmistamine, omaduste määramine,
põletuskatsete ettevalmistamine, põletustehnilised katsetused, heitmete ja
keskkonnamõjude määramine, tegevuse aeg aastatel 2008 – 2010, hinnanguline
maksumus ca 1 500 000 kr./aastas sõltuvalt kavandatavate uuringute mahust.
$ EL biokütustega seonduvate standardite ja tehniliste tingimuste kohaldamine Eesti
oludega, sõltub eelmistes tegevustes saadud andmetest, hinnanguline maksumus ca 200
000 kr./aastas.
Tururegulatsioon (5. lähteülesanne)
Valdkonna turu- regulatsiooni uuring on alles pooleli. Praguseks tehtud järeldustest on
vahest olulisim tõdemus, et olemasolevate ning kättesaadavate tehnoloogiatega ja praegu
eksisteerivate biomassi hindade juures ei tuleks bioenergia valdkond toime ilma täiendava
siseriikliku või Euroopa Liidu toetuseta.

17
ÜLDJÄRELDUSI
1. Kõige töömahukam on hinnangute alusandmestiku nn inventuuriandmete hankimine.
Iseäranis ilmne on see maaressursi ning sellega seotud tegurite andmebaaside osas.
2. Eesti perspektiivseim biokütus on puit. Seega puidukasutuse generaalplaan võiks panna
aluse suurima bioenergiaressursi hankeks meie maal.
3. Metsandusalase oskus- ja rakendusteabe tase on Eestis hea ning asjatundjate
kvalifikatsioon piisavalt kõrge, et vastata olulisematele valdkonna arenguga seotud
küsimustele, sealhulgas ka bioenergeetikasse puutuvatele.
4. Kodumaise energiabiomassi tootmise edendamisel on Eesti maastikulise mitmekesisuse
ja looduslike olude kiire vaheldumise tõttu ilmselt mõistlik keskenduda suhteliselt kitsale
energiakultuuride spektrile. Uuringutest järeldub, et selleks võiks olla ennekõike lühikese
raieringiga energiapuistute rajamine ning kultiveerimine metsastuvatel aladel, sööti
jäänud, kasutuseta või alakasutatud põllumajandusmaadel.
5. Suuremastaapne mitte puidul baseeruvate biokütuste tootmine peab õigustuse saama
makroökonoomilise uuringu tulemusena. Eesti mastaabis ja meie looduslike tingimuste
juures võivad voluntaristlikud otsused olla majanduslikult hukutavad, sest toovad
praeguse uurituse, teadmiste ning juhtimistaseme juures kaasa äraarvamatuid tagajärgi.
6. Põletamine soojuse tootmiseks on kõige suurema kasuteguriga biomassi kasutusala, s.t
väikseimate summaarsete energiakadudega protsess, kui võrrelda kõiki võimalusi
biomassi energeetiliseks kasutamiseks. Selle oluliseks puuduseks on aga mastaabinõue.
7. Suhteliselt hõlbus on suurendada biomassipõhiste kütuste kasutamise osakaalu puidu ja
puidujäätmete laialdasema kasutamise kaudu. Rohtse biomassi põletamine mistahes kujul
eeldab täiendavaid uurimusi, katsetöid ning mahukaid investeeringuid. Ja sellegipoolest
jääb majanduslik tasuvus küsitavaks.
8. Eestis on paiguti lokaalset biokütustena kasutatavat ressurssi, mille paikkondlik
kasutamine võiks tulla kõne alla, kui selleks on olemas tehnilised vahendid ja otstarbekas
tehnoloogia. Uuringutest tulenevalt võiks ennekõike kõne alla tulla selle kasutamine
biogaasi SEKides.
9. Biokütustest bioetanooli kodumaise tootmise ideesse tuleks suhtuda ettevaatuse ja
kainusega. Esimese põlvkonna bioetanooli tootmise praegu arvutatud kasutegur (fosiilset
päritolu energia vajaduse alusel - 1:0,6..0,8) põhineb meist märksa soojemate ja
stabiilsema agrokliimaga maade äritulemustel. Konkreetne äriplaan Eesti kohta
tõenäoliselt sellist kasutegurit ei demonstreeriks.
10. Biodiisli tootmise mõttekus Eesti pinnal oleks tõendatav makroökonoomilise analüüsi
varal, mis arvestab kõigi biodiisli tootmise ja tarbimisega seotud rahvamajandusharude
arengusuundadega. Lihtsam on asi jätta eraettevõtjate riisikole.
11. Olelustsükli hindamine on maagia, millest üheselt mõistetavaid järeldusi on raske saada.
12. Valmis algoritmide kasutamisse ühtede või teiste praktiliste lahenduste väljaarvutamisel
tuleb suhtuda ettevaatusega: Eesti oludele kohandatud algoritme praktiliselt pole meie
vastavaalase lühiajalise või olematu praktika tõttu. Kopeeritud, praktikas kontrollimata
muutujatega mudelid annavad petlikke tulemusi.
13. Äärmiselt puudulik on kogu probleemi mikro- ja makroökonoomiline (ettevõtte
kasumlikkuse ning rahvamajandusliku otstarbekuse) käsitlus. Tõsiseltvõetavaid

18
argumente selles vallas praktiliselt ei ole.
14. 2007.a. uuringutsükli raames osutus ülejõukäivaks valmis argumentide formuleerimine
konkreetsemate ettepanekute ettevalmistamiseks ametliku korralduse (õigusaktid,
majandushoovad jmt) muutmise sihiga. Olemasoleva olukorra hinnang ei ole selleks
piisavalt täpne ja usaldusväärne.
15. Tuleb endale tunnistada, et väliskaubanduslike voogude täieliku iseregulatsiooni
tingimustes (või ka Eestile ebasoodsa EL reeglistiku rakendamisel) tõhusaid hoobasid
biomassi kasutamise reguleerimiseks energiamajanduses ei ole. Riikliku regulatsiooni
sisseseadmine on hädatarvilik, et Eesti väga piiratud turul toodetavast biomassi ressursist
võiks tegelikku kasu saada Eesti ühiskond tervikuna mitte üksnes äärmiselt piiratud
grupp isikuid äriringkonnast või isegi välistöösturid.
16. 2007.a uuringutetsükkel tõi välja ka asjaolu, et biomassi laialdasema energeetilise
kasutamise põhjendamiseks ja täpseks kavandamiseks on adekvaatset usaldusväärset
teavet lünklikult või koguni puudu. 2008.a uuringud peaksid vastavat infot juurde tootma.
17. Eesti teadus- ja arendustegevuse võimekust bioenergia laialdasemaks kasutuselevõtuks
võiks 2007.a. uuringutetsüklit kokku võttes iseloomustada järgmiselt.
- Läbimõtlematult on loodud ja omavahel sidustatud maa-andmete kogumine ning
vastavad digitaalsed andmepangad, mistõttu ülevaade bioenergeetilise biomassi
territoriaalsest ressursist on puudulik, selle kujundamine kulukas ning ajamahukas.
- Asjatundjate kaader, intellektuaalne võimekus ning IT-vahendid maaressursi, selle
omaduste ning kasutamise jälgimiseks on olemas mitmes kõrgkoolis ja teaduskeskuses
(TÜ Geograafia Instituut, EMÜ MMI, EMVI, EV Maa-amet ning mõned
erakonsultatsioonifirmad)
- Metsandusalaste teadmiste, asjatundjate ja teabe pagas on täiesti piisav ning ülevaade
Eesti puiduressursist võrdlemisi põhjalik, et lahendada puidupõhise biomassi
energeetilise kasutamise ülesandeid.
- Peaasjalikult Tallinna Tehnikaülikoolis on täiesti arvestatav teaduspotentsiaal
bioenergia tootmisküsimuste lahendamiseks kodumaal.
- Agronoomia-alaste uuringutega tegelevate uurimisrühmade koostöövalmidus pole kõige
parem: tajutav on ebamõistlik konkurents ning sellest johtuv dubleerimine.
- Eesti teadlased on suhteliselt silmatorkavalt osalenud EL T&A 6.raamprogrammi
vastavateemalistes projektides, mis viitab sellealase kompetentsi normaalsele tasemele.
- Mitmesuguste rakendusülesannete arukate lahenduste leidmisele on ohtlikuks saamas
teadusringkondades leviv populism - kiputakse kopeerima kriitikavabalt ja
vastutustundetult teiste maade tingimustes töötavaid lahendusi ja mudeleid testimata
neid Eesti oludes. Selle põhjust võiks otsida teaduse kauaaegses alarahastamises:
langenud on teadlaste kutse- ja erialane vastutus, ei jätku vahendeid ja aega

19
eksperimentaaltöödeks, huvipakkuvate teemade uurimiseks püütakse rahalisi
vahendeid hankida nn haltuuratööga. Sellele lisanduvad täiendava raha hankimise
katsed varem tehtud tellimustööde korduva “mahamüümisega”.
UURINGUTES SISALDUNUD HINNANGUID JA ETTEPANEKUID
AMETLIKU KORRALDUSE MEETMETE KOHTA
2007.a läbi viidud uuringutes on napilt antud hinnanguid ametlikus riiklikus korralduses
rakendatud meetmete kohta, mis on mõeldud biomassi osakaalu suurendamiseks energiatootmise
toorainena. See on ka arusaadav, sest sellealane praktika Eestis on väga lühiajaline ja suuresti
alles katse- või kavandamise staadiumis. Peamised seosed, millele on viidatud, on alljärgnevad.
1. Bioelektri ostukohustuse kogumõju pole päris selge, kuivõrd tegelik
majandustegevus selles vallas on alles sisseseadmise järgus. Esialgu on see piisav
stiimul initsiatiivi äratamiseks valdkonnaga tegelemisel.
2. Bio-mootorikütuste aktsiisivabastus on hetkel piisav riiklik toetusabinõu, et aidata
biokütuste tootmise kasumlikkus võrreldavale tasemele fossilsetest kütustest
pärinevate vedelkütustega.
3. Biomassipõhiste mootorikütuste tarbimise suurendamise esmaabinõud oleksid:
$ biokütusel töötava sõiduki (s.h FFV (flexible fuel vehicle) ostu võiks nt
maksusoodustusega toetada);
$ biokütust kasutavate sõidukite jaoks alandada parkimistasu või rakendada
selle vabastus;
$ anda eeliseid linnaliikluses, nt südalinna sissesõidu lubamine või selle tasu
alandamine;
$ omavalitsustes, kus kehtestatakse automaks, tuleks biokütust kasutavad
sõidukid maksustada madalama määraga;
$ kompenseerida biokütuste kasutamisest tulenevad lisakulud nende
kasutajatele.
4. Oluline on kavandada riiklikud suunavad meetmed süsteemselt:
tarbimiseelduste loomine ühes tootmise stimuleerimisega.
5. TTÜ teadlased teevad ettepaneku seoses biomassi defineerimisega Eesti
õigusaktides.
Elektrituruseaduses (§ 57) on biomass taastuvate energiaallikate hulgas
määratletud ainult kui põllumajanduse ja metsanduse ning nendega seonduva
tööstuse toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev osa ning tööstus- ja
olmejäätmete bioloogiliselt lagunevad komponendid. Ehkki see definitsioon on
vastavuses nn taastuvelektri direktiiviga (2003/54/EÜ) ja seda kasutatakse
laialdaselt ELs, tuleks kaaluda sellise määratluse laiendamist, lisades biomassi
alla ka looduslikult kasvava biomassi.

20
ETTEPANEKUD JÄTKU-UURINGUTEKS
Rohketest ettepanekutest jätku-uuringute korraldamiseks, mis sisalduvad 2007.a
uuringuaruannetes, tuleks ülipiiratud eelarve tingimustes BAK teadus- ja arendustegevuse
tellimustöödeks valida need, mis võimaldaksid saavutada kiireimat resultaati bioenergia osakaalu
suurendamisel üldises energiabilansis. Seega peaks BAK eelarves oleva raharessursiga toetama
neid töid, mille tulemusena juba avalduv äriline initsiatiiv saaks suunatud nende biomassi
massilisema kasutamise viiside elavdamiseks, mille valik on enim õigustatud praeguste
eelteadmiste taseme juures.
Valdkonniti võiks 2008.a perspektiivsed rakendusuuringute teemad ning
uurimisülesanded olla määratletud järgmiselt (maksumuse hinnang antud seal, kus autorid on
selle kalkuleerinud) :
$ Täpsustada kasutusest väljasoleva maa suurust ja paiknemist kajastavat andmestikku ning
kaardimaterjali; koostada ülevaade kasutusest väljasolevate maade viljakusomadustest
ning looduslikust seisundist maakonna tasemel.
$ Puiduressursi energiatoormena kasutamise täpsustatud bilansi koostamine ning hinnangu
andmine biomassi füüsilisele ja majanduslikule kättesaadavusele (varujate ja tarbijate
vahelise logistikakorralduse probleem)
$ Teostada puidupõhiste energiakultuuride kasvatamise erinevate stsenaariumite
metsakasvatuslik ja keskkonnakaitseline analüüs (vastavas uuringus kirjeldatud neli
raieringi varianti! - 220 000 kr.). Alustada puidupõhiste energiakultuuride rajamise
majandamiskavade koostamist maaomanikele (maksumus 220 000 kr.).
$ Töötada välja praktilised lahendusvariandid looduslikelt ja poollooduslikelt rohumaadelt
niidetud haljasmassi kasutamisele.
$ Teostada kogu biomassist energiatootmise tsükli keskkonnamõju hinnang
$ Teostada uuringud lina- ja päevalilleseemneõli kasutuskõlblikkuse kohta biodiisli
tootmisel. Biomassi kütuseks töötlemisel tekkivate jääkide (rapsikook, glütserool, praak
jm) ja/või nendest valmistatud produktide edasise kasutamise (sh põletamine) ning
keskkonnamõjude uurimine.
$ Koostada kogu potentsiaalselt saadaoleva energeetilise biomassi bilanss Eestis
(maakondade lõikes) tuginedes eelnevalt välja töötatud bioenergia ressursi
arendusstsenaariumidele.
$ Teostada biomassi energiatoormena ulatuslikuma kasutamise makroökonoomiline uuring:
majandusharude vaheline kooskõla, mõju väliskaubandusbilansile, kogu biomassi
tootmistsükli tasuvus, keskkonnaökonoomiline aspekt jms.
$ Ametliku korralduse (õigusaktid, fiskaalinstrumendid jms) kohandamine biomassist
energiatootmise elavdamiseks.
Paljud muude uurijate poolt esile tõstetud uurimisteemad vajavad samuti kohest edasi
arendamist (sh mitmed aretus- ja katsetööd). Nendeks tuleb aga leida täiendavat ressurssi või
finantseerida neid uurimistöid teistest allikatest.
Soovitav on osa uuringuressurssi reserveerida lühitähtajalisteks piloot- või
ekspertuuringuteks, mille abi lahendada BAK rakendamisega seotud üksikküsimusi.

21
17. jaanuaril 2008