Andmebaasid I - Teema nr. 11 - ttÃ¼ informaatikainstituut

TTÜ: Andmebaasisüsteemid (2012) © Erki Eessaar 

Sisukord 

Teema 11. Andmebaasisüsteemid 

1. Eesmärgid......................................................................................................1 

2. Andmebaasisüsteemi kolmekihiline arhitektuur............................................2 

2.1 Väline tase................................................................................................5 

2.2 Kontseptuaalne tase................................................................................5 

2.3 Sisemine tase...........................................................................................5 

2.4 Relatsiooniline mudel ja ANSI/SPARC arhitektuur..................................6 

2.1 Andmebaasi skeem..................................................................................7 

2.2 Andmete sõltumatus................................................................................7 

3. Andmebaasisüsteemi funktsioonid................................................................8 

4. Andmebaasisüsteemi komponendid............................................................10 

4.1 Süsteemikataloog...................................................................................12 

4.2 Information Resource Dictionary System (IRDS)..................................15 

4.3 SQL lause töötlemine.............................................................................17 

5. SQL keskkond..............................................................................................22 

6. Andmebaasisüsteemide liigitus...................................................................24 

6.1 Töölaua (desktop) andmebaasisüsteemid.............................................24 

6.1.1 MS Access.......................................................................................24 

6.2 Serveri andmebaasisüsteemid...............................................................27 

6.2.1 Oracle Enterprise Edition.................................................................28 

6.3 Üleminekusüsteemid..............................................................................29 

6.4 Manusandmebaasisüsteemid................................................................30 

7. Millal on andmebaasisüsteem relatsiooniline?............................................31 

8. SQL-andmebaasisüsteemid........................................................................33 

9. Andmebaasisüsteemi valiku kriteeriume.....................................................33 

10. Mõisted.......................................................................................................36 

11. Kasutatud materjalid..................................................................................36 

Joonised 

1. Eesmärgid......................................................................................................1 

2. Andmebaasisüsteemi kolmekihiline arhitektuur............................................2 

3. Andmebaasisüsteemi funktsioonid................................................................8 

4. Andmebaasisüsteemi komponendid............................................................10 

5. SQL keskkond..............................................................................................22 

6. Andmebaasisüsteemide liigitus...................................................................24 

7. Millal on andmebaasisüsteem relatsiooniline?............................................31 

8. SQL-andmebaasisüsteemid........................................................................33 

9. Andmebaasisüsteemi valiku kriteeriume.....................................................33 

10. Mõisted.......................................................................................................36 

11. Kasutatud materjalid..................................................................................36 

1. Eesmärgid 

• Anda ülevaade kolmekihilisest andmebaasisüsteemi arhitektuurist. 

• Anda ülevaade andmebaasisüsteemi poolt pakutavatest funktsioonidest ja 

teenustest. 

1


• Anda ülevaade tüüpilise andmebaasisüsteemi komponentidest. 

• Anda ülevaade nõudmistest, mille täidetuse korral on andmebaasisüsteem 

relatsiooniline. 

• Kirjeldada, mille poolest erinevad serveri andmebaasisüsteemid ja töölaua 

andmebaasisüsteemid. 

• Nimetada olulisemad andmebaasisüsteemid. 

2. Andmebaasisüsteemi kolmekihiline arhitektuur 

Mis on andmebaasisüsteem? (vt. teema 1) 

“Andmebaasisüsteem on tarkvara, mille abil saab andmebaase luua ja 

kasutada. Tal on ka andmeuuendamiseks ja -hoolduseks vajalikud 

funktsioonid.” (Mikli, 1999) 

"Andmebaasisüsteem on tarkvarasüsteem, mis kontrollib kogu juurdepääsu 

ühele või mitmele andmebaasile." (Date, 2006) 

Andmebaasisüsteem != andmebaas 

Süsteemi arhitektuur on süsteemi moodustavate objektide ja nende seoste 

abstraktne struktuur. Järgnevalt vaatleme lähemalt ANSI/SPARC (Standards 

Planning and Requirements Committee of the American National Standards 

Institute) poolt 1975. aastal väljapakutud andmebaasisüsteemide arhitektuuri. 

Nimetatud arhitektuur ei muutunud standardiks, kuid on praeguseni aktuaalne 

– tegu on ideaaliga, mida andmebaasisüsteemid võiksid võimalikult täpselt 

järgida. Pakutud arhitektuuriline lahendus jagab andmebaasi kolmeks 

tasemeks (kihiks): 

väline; 

kontseptuaalne; 

sisemine. 

Ka andmebaasisüsteemi sisemist ülesehitust võib vaadata 

mitmetasemelisena. Iga andmebaasi taseme jaoks leidub ka vastav 

andmebaasisüsteemi tase (alamosa), mis hoolitseb sellele andmebaasi 

tasemele kuuluvate elementide haldamise eest. Millised on selle arhitektuuri 

kasutamise eesmärgid? 

- Igal kasutajal peaks olema oma vaade andmetele. Ta peaks nägema just 

neid andmeid, mida tal on vaja ja just sellisel kujul nagu tal on vaja. 

Kasutaja vaateid andmetele peaks saama muuta nii, et see ei mõjuta 

teiste kasutajate vaateid. 

- Kasutajad ei peaks tegelema otse andmete füüsilise salvestamise 

detailidega. Kasutaja pöördumine andmebaasi poole ei tohi sõltuda 

andmete salvestamise viisist. Näiteks kui andmebaasi administraator 

muudab andmete kõvakettale paigutamise põhimõtteid, siis ei ole vaja 

ümber kirjutada andmekäitluskeele lauseid millega selle andmebaasi 

poole pöördutakse. Andmebaasi kasutava programmi programmeerija ei 

pea teadma midagi sellest, millises kõvaketta sektoris, plokis e. leheküljel 

ja ekstendis e. plokkide kogumis andmed asuvad, kuidas neile kõige 

2


paremini ligi pääseda ning milliseid indekseid oleks konkreetsel juhul kõige 

parem kasutada. Selle asemel peidetakse see keerukus andmete 

kasutajate eest ja neile pakutakse teatud meetodid (väravad/lüüsid), mille 

kaudu saab andmebaasist andmeid küsida. Kasutajate päringutele 

vastamise viis on andmebaasisüsteemi siseasi. Selle väljamõtlemise ja 

realiseerimisega tegelevad andmebaasisüsteemi arendajad. NB! Tuleb 

küll tunnistada, et mõnedes tänapäeva andmebaasisüsteemides saab 

näiteks päringuid kirjutada niimoodi, et päringu süntaksi abil juhitakse 

päringu täitmise moodulit indeksi kasutamisele või vastupidi välistatakse 

indeksi kasutamine. Sellistes süsteemides ei ole sisemine tase teistest 

tasemetest täiesti sõltumatu. Probleemi näide – kui toimub 

andmebaasisüsteemi versiooniuuendus, siis tuleb üle kontrollida kas kõik 

eelnevalt kirjutatud "kavalad" andmekäitluskeele laused töötavad uues 

olukorras oodatud viisil. 

- Andmebaasi administraator peab saama muuta andmebaasi salvestusstruktuuride 

juhtparameetrite väärtuseid (andmete füüsilise 

salvestamise detaile) mõjutamata selle tulemusena kasutaja vaadet 

andmetele. 

- Andmebaasi administraator peab saama muuta andmebaasi 

kontseptuaalset struktuuri ilma kasutajaid mõjutamata. Kasutaja 

kasutab andmeid läbi vaadete. Kui andmebaasi kontseptuaalne struktuur 

muutub, siis muudetakse vaate definitsiooni nii, et kasutaja näeb endiselt 

samasuguseid andmeid. 

3


Joonis 1Andmekeskse süsteemi kolmekihiline arhitektuur (Date, 2003 lk. 

37). 

Andmebaasi struktuuri ja käitumise määravad elemendid, mis paiknevad 

välisel ning kontseptuaalsel tasemel, on määratud ära andmemudeliga, mille 

põhjal on andmebaasisüsteem loodud. Andmemudel on (Date, 2006) järgi 

abstraktne ja loogiline andmetüüpide, andmestruktuuride, andmetega seotud 

kitsenduste ning andmete töötlemiseks kasutatavate operaatorite 

spetsifikatsioon. Üheskoos moodustavad eelpool loetletud objektid abstraktse 

masina, millega andmebaasi kasutajad suhtlevad. Teisiti öeldes kirjeldab 

andmemudel andmebaasi ehitusplokid, reeglid, mis kehtivad plokkidest 

kokkupandud struktuuridele ning operatsioonid mida nende struktuuride 

põhjal saab teostada. Iga taoline andmemudel on aluseks paljude 

andmebaaside koostamisele. 

Näiteks kui andmebaasisüsteem järgib SQL poolt kirjeldatavat andmemudelit, 

siis välisele tasemele kuuluvad virtuaalsed tabelid e. vaated ning 

kontseptuaalsele tasemele kuuluvad baastabelid ning baastabelitele 

rakenduvad kitsendused. 

Andmebaasisüsteem peab teadma, milline on erinevatel tasemetel paiknevate 

elementide omavaheline vastavus. Näiteks SQL andmemudeli järgi loodud 

andmebaasi korral peab andmebaasisüsteem teadma milliste baastabelite 

4


põhjal on loodud virtuaalsed tabelid ning millistes andmefailides hoitakse 

baastabelite andmeid. Need vastavused on kirjeldatud andmebaasi 

süsteemikataloogis (vt. ptk. 4.1). 

2.1 Väline tase 

Välist taset tuntakse ka nime all kasutaja loogiline tase. Väline tase 

määratletakse väliste skeemide abil. Väline tase pakub iga kasutaja jaoks 

komplekti vaateid andmebaasis olevatele andmetele. Vaated võimaldavad 

kasutajal näha ja muuta vaid selliseid andmeid, mis on tema jaoks olulised. 

Ülejäänud andmed on tema eest peidetud. Erinevad kasutajad võivad 

andmeid näha erineval kujul. Näiteks üks kasutaja võib näha toodete hindu 

eurodes ja teine eurodes ning Eesti kroonides. Vt. teema 5 vaadete kohta. 

Kasutajaks on enamasti rakendusprogramm, mis on kirjutatud mingis 

programmeerimiskeeles (Java, C++, Visual Basic, PHP jne.). 

Rakendusprogramme kasutavad omakorda inimesed (lõppkasutajad). 

Kasutaja suhtleb andmebaasiga mingis kõrgtaseme andmebaasikeeles nagu 

näiteks SQL. SQL standard kirjeldab ka reeglid (Embedded SQL), kuidas 

SQLi kõrgtaseme protseduursetes programmeerimiskeeltes kasutada. 

Välise ka kontseptuaalse skeemi projekteerimise eest vastutab andmebaasi 

loogiline disainer. Välisel tasemel töötab ka rakenduse programmeerija, kes 

loob andmebaasi kasutavaid programme. 

2.2 Kontseptuaalne tase 

Kontseptuaalset taset tuntakse ka nime all loogiline tase. Kontseptuaalset 

taset kirjeldab kontseptuaalne skeem. Kontseptuaalne skeem kirjeldab 

andmebaasis hoitavate andmete struktuuri ning nende andmetega seotud 

kitsendused. Kontseptuaalne skeem sisaldab andmebaasi loogilist kirjeldust, 

mis on vaba andmete füüsilise salvestuse probleemidest. 

Kõik andmed, millele pääseb ligi läbi välises skeemis kirjeldatud vaadete 

peavad olema kirjeldatud kontseptuaalses skeemis. 

2.3 Sisemine tase 

Seda tuntakse ka nime all "salvestustase". Seda kirjeldab sisemine skeem. 

Sisemine skeem kirjeldab, kuidas on andmed arvutis füüsiliselt salvestatud. 

Ta kirjeldab näiteks. 

- Andmete salvestamiseks kasutatav formaat. Näiteks kuupäeva "7. juuli 

2007" võib salvestada kui kümnest märgist koosneva stringi 07/07/2007 

või kui arvu, mis näitab mingist kindlast kuupäevast möödunud päevade 

arvu. 

- Millistes failides on andmed salvestatud. 

5


- Kas andmeid on ruumi kokkuhoiu mõttes pakitud. 

Andmebaasisüsteemi sisemine tase kasutab operatsioonisüsteemi kettale 

juurdepääsu meetodeid, et salvestada ja küsida andmeid ning hallata 

indekseid. 

Järgnevalt kirjeldatakse lühidalt tänapäeva andmebaasisüsteemide sisemise 

taseme ülesehituse põhimõtteid. Tuleb öelda, et selline ülesehitus ei ole 

ainuvõimalik ja näiteks kõiki andmeid muutmälus hoidvatel 

andmebaasisüsteemidel on sisemise taseme ülesehitus teistsugune. 

Ühe andmebaasi andmed on salvestatud ühte või rohkemasse andmefaili. 

Andmefailid on salvestatud kõvakettale. Andmefailid koosnevad plokkidest 

e. lehekülgedest. Plokk on minimaalne sisend/väljund operatsiooni ühik, see 

tähendab andmete lugemine kõvakettalt muutmällu (RAM) ning kirjutamine 

muutmälust kõvakettale toimub plokkide kaupa. Selle suurus on erinevates 

andmebaasisüsteemides erinev aga jääb enamasti vahemikku 1KB – 64 KB 

(näiteks Oracles vaikimisi 8 kB). Kui kasutaja pöördub andmebaasisüsteemi 

poole, siis tema poolt vajatud andmeid sisaldavad plokid loetakse muutmällu. 

Andmete kiiremaks leidmiseks võib süsteem kasutada indekseid. Indeksi 

kasutamise eelduseks on indeksi olemasolu ning andmebaasisüsteemi otsus, 

et selle kasutamine on antud olukorras otstarbekas. 

Kui andmetes tehakse muudatus, siis see tehakse kõigepealt muutmälus 

olevates plokkides. Andmete muutmise käigus genereerib 

andmebaasisüsteem ka logikirjeid toimunud muudatuse kohta. Logikirjete 

alusel saab veaolukorra tekkimisel taastada andmebaasis olevad andmed 

korrektses seisundis (tühistades osa andmemuudatusi ja tehes osa 

andmemuudatusi uuesti). Andmebaasisüsteem peab nii genereeritud logi kui 

ka muudetud andmeplokid kõvakettale salvestama. Logikirjed salvestatakse 

ühte või rohkemasse logifaili. Andmebaasisüsteem järgib alati reeglit, mille 

kohaselt andmemuudatuse kohta genereeritud logikirjed salvestatakse 

kõvakettale varem kui selle muudatuse käigus muudetud andmeid sisaldavad 

plokid. Andmeplokkides tehtud muudatused võivad tingida ka vajaduse muuta 

andmeid ühes või rohkemas indeksis. Ka selle kohta tuleb genereerida ja 

salvestada logi. 

Sisemise taseme probleeme lahendab andmebaasi administraator koostöös 

andmebaasi füüsilise disaineriga. 

2.4 Relatsiooniline mudel ja ANSI/SPARC arhitektuur 

Relatsioonilise mudeli poolt ette nähtud elemendid kuuluvad välisesse 

ja kontseptuaalsesse tasemesse ning nende kirjeldused sisalduvad 

välises ning kontseptuaalses skeemis. 

Kontseptuaalsel tasemel näeb andmebaasi kasutaja relvare ja nende 

kasutamiseks mõeldud operaatoreid. 

6


Relatsiooniline mudel näeb ette ka virtuaalsete relvaride e. vaadete 

kasutamise, mis pakuvad vaate andmebaasis olevatele andmetele (st. 

realiseerivad välimise taseme). 

Sisemine tase ei ole relatsiooniline. Sisemise taseme struktuurid peavad 

võimaldama kasutada kõiki relatsioonilises mudelis ette nähtud 

kontseptuaalse ja välise taseme elemente. Relatsiooniline mudel ei kirjuta 

ette, millised peaksid olema sisemise taseme struktuurid. Näiteks Date (2011) 

kirjeldab trans-relatsioonilist mudelit, mis on üks võimalik mudel, mille alusel 

saaks organiseerida relatsioonilise andmebaasi andmete sisemisel tasemel 

salvestamise. 

2.1 Andmebaasi skeem 

Andmebaasi üldist kirjeldust nimetatakse andmebaasis skeemiks. 

Andmebaasi skeem luuakse andmebaasi loomise käigus. See muutub, kui 

muudetakse andmebaasi struktuuri. Andmebaasis mingil hetkel olevaid 

andmeid nimetatakse andmebaasi eksemplariks. Seega ühele andmebaasis 

skeemile võib vastata mitu erinevat andmebaasi eksemplari (st. andmebaasi, 

millel on sama struktuur, kuid kus on erinevad andmed). 

Date(2003) kasutab terminit andmebaasi muutuja (dbvar), mille väärtuseks on 

antud hetkel andmebaasis olevate relvaride väärtused. 

2.2 Andmete sõltumatus 

Andmebaasi madalamatel tasemetel tehtud muudatused ei tohi muuta seda, 

kuidas kõrgemate tasemete kasutajad peavad andmebaasi poole pöörduma. 

See lihtsustab infosüsteemide loomist, sest muudatuste korral andmebaasis 

väheneb vajadus muuta andmebaasi kasutavaid programme. Eristatakse 

kahte liiki andmete sõltumatust: 

loogiline andmete sõltumatus; 

füüsiline andmete sõltumatus. 

Loogiline andmete sõltumatus tähendab, et andmebaasi kontseptuaalses 

skeemis tehtud muudatus ei mõjuta andmebaasi välist skeemi. Kui kasutajad 

pöörduvad andmebaasi poole läbi vaadete, siis saab vaadete ja 

kontseptuaalse skeemi elementide vahelist vastavust muutes varjata nende 

eest kontseptuaalsel tasemel toimunud muudatusi. Kommentaariks tuleb 

öelda, et loogilise sõltumatuse saab tagada vaid juhul, kui kontseptuaalses 

skeemis tehtud muudatus ei vähenda faktide hulka mida andmebaasis on 

võimalik registreerida. Näiteks oletame, et meil on andmebaas kus 

salvestatakse andmeid osakondade ja nendes töötavate isikute kohta. Kui 

otsustame loobuda osakondade andmete registreerimisest ning teeme 

vastavad muudatused kontseptuaalses skeemis, siis ei ole seda muudatust 

võimalik varjata andmebaasi välise taseme kasutajate eest, kes kasutavad 

osakondade andmeid. Need kasutajad, kes osakondade andmeid ei vaja, ei 

näe andmebaasis mingit muutust. 

7


Füüsiline andmete sõltumatus tähendab, et andmebaasi sisemises skeemis 

tehtud muudatus ei mõjuta andmebaasi kontseptuaalset skeemi. Näiteks uue 

indeksi kasutuselevõtmine ei mõjuta SQL-andmebaasis baastabeli struktuuri 

ja kasutamist. Tabeli kasutaja võib tunda vaid muutust töökiiruses (mõnede 

operatsioonide töökiirus võib suureneda, mõnede oma aga hoopis väheneda). 

3. Andmebaasisüsteemi funktsioonid 

1. Andmebaasisüsteem peab pakkuma kasutajatele võimalust luua 

andmebaasi ja muuta selle struktuuri ning lisada sellesse andmeid, otsida 

sealt andmeid ja muuta seal andmeid. Selleks otstarbeks peaks 

andmebaasisüsteem pakkuma kasutajale programmeerimiskeele, mis 

koosneb järgmistest alamkeeltest. 

• Data Definition Language (DDL) – andmekirjelduskeel. 

• Data Manipulation Language (DML) – andmekäitluskeel. 

• Data Control Language (DCL) – andmekontrolli keel (mõnikord loetakse 

andmekirjelduskeele osaks). 

2. Andmebaasisüsteem peab omama kataloogi, mis sisaldab 

andmebaasiobjektide kirjeldust ja mis on kasutajatele kättesaadav. 

3. Andmebaasisüsteem peab tagama transaktsioonide e. tehingute 

läbiviimise. Transaktsioon e. tehing SQL-andmebaasis 

(SQL-transaktsioon) on järjestatud hulk operatsioone (SQL lausete 

käivitamisi), mis on taastamise suhtes atomaarne. Transaktsiooni 

omadused. 

• Atomaarsus: andmetes tehakse kõik transaktsioonis määratud 

muudatused või ei tehta ühtegi. 

• Terviklikkus: Transaktsiooni tehtud muudatused ei tohi viia andmebaasi 

ebakorrektsesse seisundisse. Transaktsiooni täitmise järel peavad kõik 

andmetega seotud kitsendused olema täidetud. 

• Isolatsioon: Paralleelselt toimuvate transaktsioonid ei tohi näha 

üksteise kinnitamata vahetulemusi. Transaktsiooni T käigus tehtud 

muudatused muutuvad teistele transaktsioonidele nähtavaks alles peale 

T kinnitamist. 

• Kestvus: Peale transaktsiooni lõppu peab andmebaasisüsteem andmed 

püsivalt salvestama. 

4. Andmebaasisüsteem peab tagama andmete õige muutmise, kui mitu 

kasutajat kasutavad andmebaasi (loevad andmeid ja muudavad andmeid) 

samaaegselt. 

5. Andmebaasisüsteem peab oskama peale andmebaasi kahjustanud 

sündmust seda korrektses seisundis taastada. Vigade põhjuste näited. 

- "System crash". Tark- või riistvara vead. Põhjustavad põhimälus olevate 

andmete kadumise. 

- Andmekandja riknemine. 

- Vead rakenduse tarkvaras, mis põhjustavad ühe või mitme transaktsiooni 

ebaõnnestumise. 

- Loodus- või inimkatastroofid. 

8


- Hooletusest või kogemata andmete või seadmete hävitamine. 

- Sabotaaž. 

Vigade võimalik tulemus andmebaasi seisukohast. 

- Muutmälus olevate andmete kaotus. 

- Kõvakettal oleva andmebaasi koopia kaotus. 

Andmebaasist tehakse pidevalt varukoopiaid erinevatele andmekandjatele. 

- Kõvaketas 

- Väline kõvaketas. 

- Magnetlindid 

- Optilised kettad 

Andmebaasisüsteem peab oskama varukoopia põhjal andmebaasi taastada. 

6. Andmebaasisüsteem peab lubama juurdepääsu andmebaasile vaid 

selleks õigust omavate kasutajate. Andmebaasisüsteem peab võimaldama 

kasutajatel teha andmebaasis vaid selliseid tegevusi, milleks talle on antud 

õigused. 

7. Andmebaasisüsteem peab lubama programmidel andmebaasi kasutada, 

ilma et nad oleksid sõltuvad andmebaasi sisemisel tasemel tehtud 

muudatustest. 

8. Andmebaasisüsteem võib pakkuda mitmesuguseid lisateenuseid. 

Järgmisena vaatleme nende näiteid. 

- Andmebaasis toimuvate tegevuste käivitamine mingil etteplaneeritud 

ajahetkel. Tegevuseks võib olla näiteks üks andmetöötlusoperatsioon või 

ka selliste operatsioonide kogum. Andmebaasi administraator peab saama 

määrata milliseid tegevusi käivitada ning millal seda teha. Süsteem võib 

võimaldada käivitada tegevust perioodiliselt (mingi ajavahemiku tagant). 

- Administraatori automaatne teavitamine andmebaasis tekkinud 

veaolukordadest ja probleemidest – nt. e-maili saatmine. 

- Andmete eksportimine selleks, et kanda andmeid üle teistesse 

andmebaasidesse. Andmeid võidakse eksportida erinevas formaadis 

failidesse. 

• Comma Separated Values (CSV) formaadis fail. CSV on porditav 

failivorming, kus andmebaasikirjete väljad on üksteisest eraldatud 

komadega (Vallaste, 2007). 

• Fail, mis sisaldab andmete andmebaasi lisamiseks mõeldud 

andmekäitluskeele lauseid. 

• XML dokument. 

- Andmete importimine. Andmeid võib importida eelnimetatud failidest aga 

ka pöördumise teel teise andmebaasisüsteemi poole. Näiteks võib 

andmebaasisüsteem pakkuda võimaluse linkida andmebaasi teises 

andmebaasisüsteemis loodud andmebaasi tabelid ja pöörduda lingitud 

tabelite poole kasutades SQL keelt. 

- Andmebaasi tehtud toimingute ja andmebaasi töökiiruse andmete 

logimine. 

- "Prügikoristus" ja reorganiseerimine. Kustutatud tabeli ridade tegelik 

eemaldamine, salvestusruumi ümberkorraldamine. Siia alla kuulub ka 

indeksite ümberorganiseerimine peale tabelis olevate andmete muutumist. 

9


4. Andmebaasisüsteemi komponendid 

Andmebaasisüsteem koosneb mitmest tarkvara komponendist (või 

moodulist), millest igaühel on oma ülesanne. Andmebaasisüsteemi loomisel 

tuleb võtta arvesse liidest andmebaasisüsteemi ja operatsioonisüsteemi 

vahel, sest ta kasutab operatsioonisüsteemi teenuseid. Järgnevalt esitatakse 

erinevate allikate põhjal näiteid andmebaasisüsteemide komponentidest. 

Joonis 2Andmebaasisüsteemi komponendid (Garcia-Molina et al., 2000). 

DML lausete kompilaator koostab SQL DML (andmekäitluskeele) lause 

füüsilise täitmisplaani. Füüsilise täitmisplaani koostamisel peab DML lausete 

kompilaator lugema süsteemikataloogist andmeid andmebaasiobjektide kohta 

(metaandmed) ja andmebaasis olevate andmete statistikat. 

10


DML lausete kompilaator annab koostatud füüsilise täitmisplaani täitmiseks 

edasi lausete käivitamise moodulile. Andmete lugemine ja muutmine 

muutmälus on palju kiirem kui lugemine ja muutmine kõvakettal. Seetõttu 

hoitakse andmebaasisüsteemi töö ajal osa andmeid ka muutmälus. 

Kõigepealt otsitakse lause täitmiseks vajalikke andmeid muutmälust 

(mälupuhvrist). Kui seal neid ei ole, siis loetakse need kõvakettalt mällu. 

Muutmälu pole enamasti nii suur, et sinna kogu andmebaas ära mahuks. 

Seega peab andmebaasisüsteem korraldama andmete lugemist muutmällu, 

muutmälus muudetud andmete kirjutamist kõvakettale ja muutmälus uutele 

andmetele ruumi tegemist. Lausete käivitamise moodul annab indeksite, 

failide ja ridade haldurile korralduse leida lause täitmiseks vajalikud read. 

Kõvakettal on andmed failides. Failid sisaldavad plokke, mis omakorda 

sisaldavad mitut tabeli rida. Andmete mällu lugemine ja salvestamine toimub 

plokkide kaupa. Indeksite, failide ja ridade haldur pöördub puhvrite 

halduri poole, et see toimetaks vajalikke ridu sisaldavad plokid 

mälupuhvrisse. Puhvrite haldur pöördub püsisalvestuse halduri poole, et 

see loeks kõvakettalt olevatest failidest plokke ja kirjutaks need mällu või 

kirjutaks mälus muudetud plokke kõvakettale tagasi. 

Lause täitmisel pöördub lausete käivitamise moodul andmete samaaegse 

kasutamise võimaldamise mooduli poole, mis viib läbi andmeelementide 

lukustamist. Lukustatavaks andmeelemendiks võib näiteks olla tabeli rida. 

Andmed lukkude kohta võivad olla eraldi lukkude tabelis, kuid parem oleks 

hoida andmeid lukkude kohta koos lukustatavate andmetega (näiteks 

andmeplokkide päistes). Muudetava rea lukustamist on vaja, et andmebaasi 

ei satuks ebakorrektsed andmed. Näiteks kujutame ette lennureiside 

broneerimise süsteemi, kus üle maailma saab broneerida istekohti 

lennureisidele. Ei tohi juhtuda olukorda, et mitu kasutajat üritavad üheaegselt 

reserveerida sama reisi sama istekohta ja mõlemal see õnnestub. Ühel reisil 

saab ühel istekohal istuda ikkagi ainult üks inimene. 

Paralleelselt lausete täitmisega juhib transaktsioonide haldur 

transaktsioonide läbiviimist. Transaktsioonis võib sisalduda üks või mitu 

lauset. Logimise ja taastamise haldur tegeleb kõigi andmemuudatuste 

logimisega. Genereeritud logi salvestatakse regulaarselt kõvakettal 

asuvatesse failidesse. Selle logi alusel toimub veaolukorrast taastumise järel 

andmebaasi viimine korrektsesse seisundisse (pooleli jäänud 

transaktsioonide tehtud muudatused rullitakse tagasi; kinnitatud 

transaktsioonide tehtud muudatused tehakse uuesti, et tagada nende 

muudatuste püsiv salvestamine). 

11


4.1 Süsteemikataloog 

Andmebaasi süsteemikataloog sisaldab andmebaasis olevate andmete 

kirjeldust e. metaandmeid. See on nagu andmebaas andmebaasi kohta. 

Mõnikord nimetatakse süsteemikataloogi ka andmesõnastikuks. 

Süsteemikataloogi struktuur ei ole standardiseeritud ja seetõttu on see 

erinevates andmebaasisüsteemides erinev. 

Järgnevalt on toodud näiteid andmete kohta, milliseid andmeid võiks 

sisaldada SQL-andmebaasi süsteemikataloog. 

• Andmebaasiobjektide (tabelid, vaated, indeksid jne.) omadused, 

sealhulgas nimed. 

• Tabeli veergude andmetüübid ja väljapikkused. 

• Tabelitele ja veergudele rakendatud täiendavad kitsendused. 

• Andmebaasi kasutajate kasutajanimed ja salasõnad. 

• Andmebaasi kasutajate grupid. 

• Andmebaasi kasutajatele ja kasutajate gruppidele andmebaasis antud 

õigused. On määratud, milliste andmebaasiobjektidega tohib kasutaja 

midagi teha. 

• Andmebaasi statistika – andmed selle kohta, kui palju on mingid 

andmebaasi tabelis ridu, kui palju on igas veerus erinevaid väärtuseid, 

milline on mingis veerus olevate väärtuste jaotus jne. Andmebaasisüsteem 

kasutab statistikat parima SQL lause täitmisplaani valimiseks. Statistikat ei 

täiendata automaatselt (see aeglustaks andmebaasi kasutamist), vaid 

selleks peab administraatori õigustega isik eraldi korralduse andma. 

Süsteemikataloogis olevad andmed on organiseeritud samade põhimõtete 

järgi mis "tavalises" andmebaasis. See tähendab, et SQLandmebaasisüsteemi 

süsteemikataloog koosneb tabelitest. Selliseid tabeleid 

nimetatakse süsteemseteks tabeliteks. 

Süsteemikataloogi kasutab eelkõige andmebaasisüsteemi programm. 

Süsteemikataloog luuakse andmebaasisüsteemi poolt automaatselt 

andmebaasi loomisel. Süsteemikataloogis olevate andmete uuendamine 

toimub automaatselt, juhul kui mõni andmebaasi kasutaja muudab 

andmebaasi struktuuri või annab/muudab/kustutab kasutajate õiguseid. 

Süsteemikataloogi struktuuri teades ning vastavaid õiguseid omades on 

võimalik nendes asuvat infot lugeda tavaliste päringu lausete abil. 

Süsteemikataloogist andmete lugemise õigus on administraatori õigustega 

kasutajatel. Nemad saavad ka seda õigust teistele kasutajatele edasi anda. 

Administraatoritel võib olla mõnes andmebaasisüsteemis ka õigus 

süsteemikataloogis andmeid muuta. Seda õigust ei tuleks üldjuhul kasutada, 

sest see võib suure tõenäosusega viia andmebaasi riknemiseni. 

12


Süsteemikataloogis tehtava päringu näide andmebaasisüsteemis MS Access. 

Päringuga leitakse lokaalsete tabelite nimed: 

SELECT MSysObjects.Name as NIMI, 'Lokaalne tabel' AS LIIK 

FROM MSysObjects 

WHERE (MSysObjects.Type=1 AND MSysObjects.Flags=0); 

Selleks, et näha süsteemseid tabeleid MS Accessis (2003), tuleb valida 

“Tools=>Options=>View” ja teha linnuke valiku “System objects” ette. 

Süsteemikataloogis tehtava päringu näide andmebaasisüsteemis Oracle. 

Leia andmed päringu esitajale vastavasse skeemi kuuluvate tabelite kohta: 

SELECT * 

FROM user_tables; 

Leia tabelid, milles ei ole primaarvõtit ning mis kuuluvad päringu käivitaja 

skeemi: 

SELECT table_name 

FROM (SELECT table_name 

FROM User_tables 

MINUS 

SELECT table_name 

FROM user_constraints 

WHERE constraint_type = 'P') 

ORDER BY table_name; 

Süsteemikataloogis olevate andmete ettevaatamatu muutmine võib viia kogu 

andmebaasi riknemisele. 

Probleem on, et süsteemikataloogi struktuur pole standardiseeritud ja kipub 

ka sama andmebaasisüsteemi erinevates versioonides muutuma. 

SQL standard on selle probleemi lahendanud niimoodi, et näeb ette 

standardsete vaadete loomist süsteemikataloogi põhjal. Süsteemikataloogi 

kuuluvate baastabelite struktuur on andmebaasisüsteemi-spetsiifiline, aga 

andmebaasisüsteemi tootja peab pakkuma standardiseerituid vaateid 

süsteemikataloogi põhjal. SQL standardi järgi peavad kõik sellised vaated 

kuuluma skeemi nimega INFORMATION_SCHEMA. Standardi kirjelduses on 

need vaated konstrueeritud hüpoteetiliste baastabelite põhjal, mis kuuluvad 

skeemi DEFINITION_SCHEMA. SQL standard kirjeldab nende baastabelite 

struktuuri, kuid ei ütle, et süsteemikataloogi baastabelid peavad tingimata 

olema just sellise struktuuriga. DEFINITION_SCHEMA baastabeleid läheb 

standardi kirjelduses vaja selleks, et oleks võimalik kirjeldada 

INFORMATION_SCHEMAsse kuuluvaid vaateid. 

13


Näide: 

SELECT * 

FROM information_schema.tables; 

Päringu tulemuseks andmed antud andmebaasis olevate tabelite kohta. 

Päringu tulemuses on näiteks: 

− andmebaasi (kataloogi) nimi; 

− skeemi nimi, kus tabel asub; 

− tabeli nimi; 

− tabeli tüüp (baastabel või vaade); 

− ... 

Vaate tables loomise lause andmebaasisüsteemis PostgreSQL: 

CREATE OR REPLACE VIEW information_schema.tables AS 

SELECT current_database()::information_schema.sql_identifier AS 

table_catalog, nc.nspname::information_schema.sql_identifier AS 

table_schema, c.relname::information_schema.sql_identifier AS table_name, 

CASE 

WHEN nc.nspname ~~ like_escape('pg!_temp!_%'::text, '!'::text) 

THEN 'LOCAL TEMPORARY'::text 

WHEN c.relkind = 'r'::"char" THEN 'BASE TABLE'::text 

WHEN c.relkind = 'v'::"char" THEN 'VIEW'::text 

ELSE NULL::text 

END::information_schema.character_data AS table_type, 

NULL::information_schema.sql_identifier::information_schema.sql_identifier 

AS self_referencing_column_name, 

NULL::information_schema.character_data::information_schema.character_d 

ata AS reference_generation, 


AS user_defined_type_catalog, 


AS user_defined_type_schema, 


AS user_defined_name 

FROM pg_namespace nc, pg_class c, pg_user u 

WHERE c.relnamespace = nc.oid AND u.usesysid = c.relowner AND 

(c.relkind = 'r'::"char" OR c.relkind = 'v'::"char") AND (u.usename = 

"current_user"() OR has_table_privilege(c.oid, 'SELECT'::text) OR 

has_table_privilege(c.oid, 'INSERT'::text) OR has_table_privilege(c.oid, 

'UPDATE'::text) OR has_table_privilege(c.oid, 'DELETE'::text) OR 

has_table_privilege(c.oid, 'RULE'::text) OR has_table_privilege(c.oid, 

'REFERENCES'::text) OR has_table_privilege(c.oid, 'TRIGGER'::text)); 

Nagu näete on vaade loodud selliste tabelite nagu pg_namespace, pg_class 

ja pg_user põhjal. Need tabelid kuuluvad PostgreSQL süsteemikataloogi. 

Ka relatsiooniline mudel näeb ette, et iga relatsiooniline andmebaas 

peab sisaldama relvare, mis moodustavad andmebaasi kataloogi. 

14


Näiteks järgnev päring leiab PostgreSQL INFORMATION_SCHEMA põhjal 

andmed tabelite kohta, millel ei ole ei primaarvõtme kitsendust ega 

unikaalsuse kitsendust (Voronova, 2009). 

SELECT A.table_catalog as "Database Name", A.table_schema as 

"Schema", B.schema_owner as "Schema Owner", A.table_name as "Table" 

FROM information_schema.tables A 

LEFT JOIN information_schema.schemata B 

ON A.table_schema=B.schema_name 

WHERE A.table_name NOT IN 

(SELECT table_name FROM information_schema.table_constraints 

WHERE constraint_type IN ('PRIMARY KEY', 'UNIQUE')) 

AND (A.table_schema = 'public' 

OR B.schema_owner'postgres'); 

4.2 Information Resource Dictionary System (IRDS) 

Andmesõnastik võib olla ka eraldi tarkvarasüsteem, mille ülesandeks on hoida 

informatsiooni kõigi organisatsiooni käsutuses olevate andmebaaside 

struktuuri kohta. 

IRDS on tarkvarasüsteem, mis suudab koondada ja selleks volitatud 

kasutajatele ühiseks kasutamiseks välja pakkuda andmeid, mis on pärit 

paljude erinevate vahendite süsteemsetest kataloogidest. Millised on 

võimalikud vahendid? 

- andmebaas; Andmebaasid võivad põhineda erinevat tüüpi 

andmemudelitel. 

- CASE vahend; 

- projektijuhtimise vahend; 

- dokumendihalduse vahend; 

- ... 

Mõnikord nimetatakse sellist süsteemi ka metaandmete andmebaasiks (ingl. 

k. metadata repository). 

See vahend annab ülevaate kõigist organisatsiooni käsutuses olevatest 

informatsiooni-ressurssidest. Vahend võimaldab andmevahetust erinevate 

süsteemsete kataloogide vahel. Näiteks võimaldab see kanda üle 

andmebaasi skeemi ühest andmebaasist teise. 

IRDS koosneb: 

- süsteemikataloog; 

- teenuste kiht (äriloogika); 

- teenuste kasutajaliides: 

- graafiline kasutajaliides; 

- käsurida; 

- ekspordi/impordi liides mis loob faili, mida saab vahetada teiste 

IRDSiga ühilduvate süsteemidega. 

- liides rakendusprogrammidega suhtlemiseks. 

15


Näiteks võiks selline vahend võimaldada vastata küsimustele. 

• Millistes andmebaasides hoitakse andmeid klientide kohta? 

• Milliseid programme tuleb muuta kui kustutan andmebaasi Tööarvestus 

tabelist Töötaja veeru nimega palk? 

16


4.3 SQL lause töötlemine 

Lause parsimine 

[Lause vigase süntaksiga ] 

Analüüsi puu 

Lause 

täitmiseks 

ettevalmis 

tamine 

Semantiline analüüs 

Täpsustatud analüüsi puu 

Loogilise täitmisplaani koostamine 

[Viited objektidele mida pole olemas või 

kasutajal pole täitmise õigust ] 

Loogiline täitmisplaan 

Füüsilise täitmisplaani koostamine 

Lause 

optimeeri 

mine 

Füüsiline täitmisplaan 

Lause täitmine 

Joonis 3SQL lause täitmise põhisammud (Molina et al., 2000). 

Järgnevaid tegevusi on kirjeldatud selles järjekorras nagu 

andmebaasisüsteem neid lause täitmisel läbi viib. Kirjeldus viitab küll SQLile, 

kuid samade põhimõtete kohaselt peaks lause töötlemine toimuma ka teiste 

andmebaasikeelte korral. 

Mälu eraldamine – mälus eraldatakse piirkond SQL lause ja seotud andmete 

hoidmiseks. Seal võidakse näiteks hoida parsimata (sõelumata) ja parsitud 

(sõelutud) SQL lauset ja SQL lause täitmisplaani. 

17


Sõelumine (parsimine) – Toimub SQL lause süntaksi kontroll. Kontrollitakse 

võtmesõnade ja operaatorite korrektset kasutust SQL lauses, klauslite õiget 

järjestust jne. SQL lause esitatakse puustruktuurina, et see oleks 

arusaadavam arvutisüsteemile. Kui SQL lause on vale süntaksiga, siis lause 

töötlemine katkeb. 

Semantiline analüüs – Kontrollitakse, kas kõik SQL lauses viidatud 

andmebaasiobjektid (st. tabelid, vaated ja nende veerud) on 

süsteemikataloogis. Kontrollitakse, kas kasutajal on õigus neid objekte 

kasutada. Kui SQL lauses viidatakse objektile, mida pole olemas või kui 

kasutajal pole lause täitmiseks õiguseid, siis lause töötlemine katkeb. 

Loogilise täitmisplaani koostamine – Koostatakse loogiline täitmisplaan. 

Loogiline täitmisplaan esitatakse puustruktuurina (relatsioonialgebra puu) ja 

koostatakse järgmiste põhimõtete alusel. 

• Iga päringus välja toodud alusrelatsioon on puu leheks. 

• Puu juureks on päringu tulemus. 

• Juure ja lehtede vahele jäävad tipud esitavad vahetulemusteks olevaid 

relatsioone, mis on saadud mingi relatsioonialgebra operatsiooni tulemusel. 

• Päringu tulemuse saamiseks tehtavad operatsioonid tehakse järjekorras, 

mis algab puu lehtedest ja liigub juure poole. 

Loogilise täitmisplaani koostamise käigus üritatakse lause täitmise plaani 

optimeerida. Selleks muudetakse puus olevate relatsioonialgebra 

operatsioonide järjekorda, et lause annaks sama tulemuse, kuid üldine lause 

täitmise aeg oleks võimalikult lühike. Põhiidee seisneb selles, et projektsiooni 

ja piirangu operatsioonid tehakse võimalikult varakult ja alles seejärel 

hakatakse tegema ühendamise operatsioone. 

Füüsilise täitmisplaani koostamine – Loogilise täitmisplaani põhjal 

koostatakse füüsiline täitmisplaan. Toimuvad järgmised tegevused. 

• Relatsioonialgebra puus sisalduvate operatsioonide täitmiseks 

kasutatavate sisemise taseme protseduuride valimine. 

• Täitmisplaanide e. käivitusplaanide genereerimine ja parima 

(optimaalseima, madalaima maksumusega) valik võimalike lahenduste 

(täitmisplaanide) hulgast, etteantud kitsenduste (otsimiseks kulutatav aeg, 

arvutusvõimus, andmebaasi disain, andmemahud ja andmete jaotus jne.) 

juures. Iga genereeritud plaan kasutab madala taseme protseduure. 

Selle etapi käigus peab andmebaasisüsteem näiteks otsustama kas ja 

milliseid indekseid kasutada või millist meetodit kasutada ühendamise 

operatsioonide realiseerimiseks (nested loop join, merge join, hash join). 

Lause täitmine – Lause täidetakse koostatud füüsilise täitmisplaani põhjal. 

Lause täitmiseks täidetakse ettenähtud järjekorras füüsilises täitmisplaanis 

kirjeldatud operatsioonid. 

18


Näide: 

SQL lause: 

SELECT A.aine_kood, Ais.nimetus 

FROM Aine A INNER JOIN Aine_seisund Ais ON 

A.aine_seisund_id=As.aine_seisund_id 

WHERE A.aine_kood='IDU3381' AND Ais.nimetus='kinnitatud'; 

Analüüsi puu 

Joonis 4Analüüsi puu näide 

19


Loogiline täitmisplaan 

Joonis 5Loogilise täitmisplaani näide 

Füüsiline täitmisplaan (kõrgtaseme kirjeldus) 

Moodusta mälus vahetabel T1: 

Loe tabelist Aine rida, kus aine_kood='IDU3381' 

Rea leidmiseks loe unique index scan meetodil indeksit idx_aine_kood 

Moodusta mälus vahetabel T2: 

Loe kõik read tabelist Aine_seisund. 

Filtreeri välja read, kus nimetus='kinnitatud' 

for (each row in T1) { 

for (each row in T2) { 

/*Väline tsükkel*/ 

/*Sisemine tsükkel*/ 

if (T1.aine_seisund_id=T2.aine_seisund_id) then 

output T1.aine_kood, T1.matrikli_nr 

end if; 

} 

} /*Antud juhul kasutatakse ühendamise läbiviimiseks "nested loop join" 

algoritmi*/ 

Ühte ja sama SQL lauset võidakse mingi ajaperioodi jooksul andmebaasis 

käivitada mitu korda. Selleks, et vältida üleliigset SQL lausete töötlemist, on 

näiteks andmebaasisüsteemis Oracle välja töötatud mehhanism, et hiljuti 

täidetud SQL lauseid ja nende täitmisplaane hoitakse spetsiaalses muutmälu 

(RAM) piirkonnas (ingl. k. shared pool). Kui saabub palve käivitada SQL 

lause, siis kontrollitakse kõigepealt mälust, kas sellise SQL lause täitmisplaan 

on olemas. Kui jah, siis leitud plaani alusel täidetakse SQL lause ja suur osa 

SQL lause töötlemisest jääb ära. SQL lause otsimiseks mälust kasutatakse 

räsifunktsiooni – see tähendab, et SQL lause teisendatakse arvuks ja arvu 

alusel otsitakse lauset mälust. Selleks, et vastavus leitaks, peaksid SQL 

laused olema identsed (st. kasutama ühtemoodi ka suuri ja väikseid tähti). 

20


Paljudes andmebaasisüsteemides saab koostatud füüsilist täitmisplaani 

vaadata. Näiteks PostgreSQLis tuleb selleks kasutada EXPLAIN käsku. 

Kui mingi programm kasutab andmebaasi, siis võib tal olla vaja käivitada mitu 

korda ühte ja sama SQL lauset, kus on muutunud ainult literaalid. Näiteks: 

SELECT * FROM Isik WHERE isik_id=1; 

... 


... 


Vältimaks iga kord taolise SQL lause uuesti töötlemist, tuleb kasutada "bind 

variables". 

Näiteks Oracle andmebaasisüsteemis. 

VARIABLE isik_id_parameeter NUMBER 

BEGIN 

: isik_id_parameeter:=1 

END; 

SELECT * FROM Isik WHERE isik_id=:isik_id_parameeter; 

Kui taolise parameetri väärtus muutub, siis SQL lause uuesti täitmisel ei toimu 

uut SQL lause töötlemist. Kui mingi teise sessiooni käigus kasutatakse sama 

SQL lauset, siis leitakse andmebaasisüsteemi poolt arvuti mälust selle jaoks 

täitmisplaan. 

Kui parameetrite väärtused SQL lausesse sisse kodeerida ja vajadusel SQL 

lause uuesti genereerida, siis iga taolise SQL lause täitmisel toimub SQL 

lause täielik töötlemine andmebaasisüsteemi poolt. 

21


5. SQL keskkond 

Järgnevalt vaatleme, mida ütleb andmebaasisüsteemide kohta SQL standard. 

SQL standardi kohaselt (Gulutzan & Pelzer 1999) täidetakse kõiki SQL 

operatsioone SQL keskkonnas, mis koosneb järgmistest osadest: 

1. SQL agent, mis põhjustab SQL lausete käivitamise. Tegu on enamasti 

rakendusprogrammiga. 

2. SQL-realisatsioon, see tähendab andmebaasisüsteem, mis käivitab SQL 

laused. Andmebaasisüsteem koosneb kõrgtasemel kahest komponendist: 

a) Üks SQL klient, millega on seotud SQL agent. 

b) Üks või mitu SQL serverit, mis hoiab andmeid (kõikide 

andmebaasiobjektide kirjeldusi e. metaandmeid ja tegelikke 

andmeväärtusi). 

SQL kliendi ülesanne on luua ja hoida ühendusi SQL agendiga ning 

vahendada SQL agenti ja SQL serverit. 

SQL serveri ülesanded on hallata SQL kliendiga toimuva suhtlemise sessiooni 

ning käivitada SQL lauseid. 

SQL kliendi ja serveri vahelise suhtlemise realiseerimise osas on jäetud 

andmebaasisüsteemi loojatele vabad käed. SQL agendi ja kliendi vaheline 

suhtlus on standardiseeritud. On kirjeldatud programmiliides (API, Application 

Programming Interface), mille kaudu peab olema võimalik 

andmebaasisüsteemi poole pöörduda. 

3. Null või rohkem SQL kliendi moodulit, mis sisaldavad protseduure ja on 

seotud SQL agendiga. 

4. Null või rohkem kasutajat. 

5. Null või rohkem kataloogi (vt. teema 5) 

6. Null või rohkem baastabelit, kus hoitakse andmeid (vt. teema 5). 

22


Joonis 6SQL keskkond 

23


6. Andmebaasisüsteemide liigitus 

Andmebaasisüsteemid võib empiiriliselt jagada: 

• lokaalsed töölaua andmebaasisüsteemid, 

• suuremad serveri andmebaasisüsteemid, 

• vahepealsed üleminekusüsteemid, 

• manusandmebaasisüsteemid. 

Jaotuse aluseks on. 

• Töödeldavate andmehulkade suurus. 

• Andmebaasi projekteerimise(ülesehitamise) võimaluste hulk. 

• Andmetöötluse paralleelsus (kas on andmete paralleeltöötlust või mitte). 

• Mitmeplatvormilisus. 

• Andmete haldamise vahendid (SQL standard, ainult osa sellest, ...) 

• ... 

Jaotuse aluseks pole. 

• Hind. 

• Tootja turupositsioon. 

6.1 Töölaua (desktop) andmebaasisüsteemid 

• Andmebaasisüsteemi on reeglina integreeritud ka rakenduste loomise 

vahendid, aruannete genereerimise vahendid. 

• Käsitletavad andmehulgad (mille puhul süsteemi toimimiskiirus on veel 

rahuldav) on suhteliselt väikesed (megabaidid – gigabaidid). 

• Puudub või on nõrgalt organiseeritud andmete samaaegse kasutamise 

võimalus mitme erineva kasutaja poolt. Sellega seoses töötavad sellised 

süsteemid võrguversioonidena (kui andmebaasil on läbi võrgu mitu 

kasutajat) suhteliselt aeglaselt ja ebakindlalt, eriti kui on tegemist 

suuremate andmehulkadega. Sobivus hajussüsteemidesse jätab soovida. 

• Tavaliselt on sellised süsteemid ühe või kaheplatvormilised (st. 

andmebaasisüsteem töötab kindlal operatsioonisüsteemil ja riistvaral). 

6.1.1 MS Access 

MS Access on SQL-andmebaasisüsteem, mis töötab MS Windows 

keskkonnas. MS Access pakub graafilist kasutajaliidest tabelite, SQL lausete, 

ekraanivormide ja trükiste koostamiseks. MS Access sisaldab vahendeid 

andmebaasi kasutava rakenduse loomiseks, kasutades makrokeelt ja 

Microsoft Visual Basic for Applications (VBA) keelt. MS Access pakub 

programme, mida nimetatakse Abimeesteks või Tarkadeks (ingl. k. Wizard), 

mis lihtsustavad paljusid andmebaasi ja rakenduse loomise protsesse. MS 

Access pakub ka programme, mida nimetataks Konstruktoriteks (ingl. k. 

24


Builder), mis võimaldavad ehitada süntaktiliselt korrektseid lauseid (nt. SQL 

lauseid). 

MS Access (2007) võimaldab luua järgnevat tüüpi andmebaasiobjekte. 

- Tabel (baastabel). 

- Vaade. 

- Protseduur. 

- Indeks. 

- Kasutaja. 

- Kasutajate grupp. 

Lisaks on võimalik luua rakenduse ülesehitamiseks mõeldud objekte. 

- Ekraanivorm. 

- Trükis. 

- Veebilehekülg. 

- Makro. 

- Moodul. 

MS Access on mõeldud eeskätt personaalsete andmebaaside loomiseks, kuid 

seda võib panna tööle ka nii, et selle poole pöördub mitu kasutajat. Selleks 

võib Accessis loodud andmebaasi/rakenduse jagada kaheks (Näiteks 

MS Access 2003 tuleb selleks valida: Tools=>Database utilities=> Database 

splitter. MS Access 2007 tuleb valida riba Database Tools => Move Data => 

Access Database). Ühte faili jäävad andmebaasiobjektid (nt. tabelid). See fail 

paigutatakse jagatud kataloogi, kus selle poole saavad pöörduda erinevad 

kasutajad. Fail, mis sisaldab rakendust ja linke failiserveris asuva andmebaasi 

tabelitele, paigutatakse iga kasutaja tööarvutisse. 

MS Accessi andmebaasisüsteem koosneb kahest põhikomponendist. 

- Rakenduse loomise keskkond. 

- Andmebaasi mootor. 

MS Access andmebaasisüsteemis on vaikimisi kasutusel JET (Joint Engine 

Technology) andmebaasimootor. 

http://en.wikipedia.org/wiki/Microsoft_Jet_Database_Engine 

Alates MS Access 2007 on kasutusel Access Database Engine (tegelikult uus 

Jet mootori versioon), mis on ühilduv varasemate MS Accessi versioonide 

kasutatavate andmebaasimootoritega – see tähendab, et varasemates MS 

Accessi versioonides loodud *.mdb faile saab MS Access abil lugeda ja 

muuta. Tänu uuele andmebaasimootori versioonile on MS Access 2007-s 

kasutusel uus vaikimisi failiformaat (.accdb). 

Arendajad, kes soovivad luua MS SQL Serveriga ühilduvat andmebaasi, 

võivad võtta kasutusele MSDE (Microsoft Data Engine e. Microsoft SQL 

Server Desktop Engine) andmebaasimootori. 

http://en.wikipedia.org/wiki/Microsoft_Desktop_Engine 

Järgnevalt esitatakse nende andmebaasimootorite omaduste võrdlus 

MS Access 2000 korral. 

25


Allikas: Microsoft Access 2000: Choosing between MSDE and Jet. White 

Paper, May 1999. 

Omadused Jet MSDE 

Erinevat tüüpi ühendamisoperaatorid X X 

Top n ja top n% päringud X X 

Valideerimisreeglid X X 

Vaikimisi väärtused X X 

Trigerid ja salvestatud protseduurid 

Viidete terviklikkus trigerite abil 

(protseduurne viidete terviklikkuse 

tagamine) 

Deklaratiivne viidete terviklikkuse 

tagamine 

Võimalus määrata suhte 

definitsioonis ON UPDATE 

CASCADE ja ON DELETE 

CASCADE omadus 

Lukustamise ühik Rida Rida 

Rea lukustamine andmete lisamisel X X 

Replikatsioon mingil kindlaks 

määratud momendil 

X 

X 

X 

X (nõuab 

Microsoft Office 

2000 

Developerit) 

Sisse-ehitatud julgeoleku meetmed X X 

Sisse ehitatud krüpteerimine X X 

Hajusad transaktsioonid 

X 

Dünaamiline varundamine ja 

X 

taastamine 

Transaktsioonide logi säilitamine 

X 

X 

X 

X 

Võimalik paralleelsete kasutajate arv Kokku kuni 20 

kasutajat 

Andmemahud 

2 GB 

andmebaasi 

kohta 

Kuni 5 paralleelset 

kasutajat. 

2 GB andmebaasi 

kohta. 

MSDE mootori kasutamine võimaldab luua klient-server süsteeme (vt. teema 

nr. 15), kus andmebaas asub spetsiaalses serverarvutis ning kliendi rakendus 

erinevate klientide arvutites. Korraga saab andmebaasi kasutada palju isikuid. 

26


6.2 Serveri andmebaasisüsteemid 

Serveri andmebaasisüsteemide omadused. 

• Kasutatavate andmebaasiobjektide hulk on võrreldes töölaua 

andmebaasisüsteemidega suurem (tabelid, vaated, indeksid, arvujada 

generaatorid, trigerid jne.). 

• Töötavad tihti mitmetel platvormidel (nii riist- kui ka tarkvara mõttes). 

• Arenenud andmete paralleeltöötlus, mitmekasutaja režiim, töö võrkudes ja 

hajussüsteemides. 

• Võimaldab töötada suurte andmehulkadega (gigabaidid – terabaidid). See 

muidugi seab ka palju suuremad nõudmised tööarvutile võrreldes töölaua 

andmebaasisüsteemidega. 

• Rakenduste loomise vahendid tuleb eraldi muretseda. (nt. Oracle 

tooteperekonda kuuluvad vahendid Java rakenduste loomiseks. Samuti 

kuulub sinna vahend Oracle Application Express (APEX), mis on mõeldud 

kiireks veebirakenduste loomiseks. Oracle APEX abil loodud rakenduse 

kirjeldus salvestatakse Oracle andmebaasis.). 

VÕRGU JA 

LIIDESETARKVARA 

(n. ODBC, JDBC) 

ANDMEBAASI 

MOOTOR 

(database engine) 

KASUTAJALIIDESED (ja 

nende projekteerimise 

vahendid s.h. 

programmeerimiskeeled) 

ANDMEBAASI 

ADMINISTRAATORI 

LIIDES 

VALMISPRODUKTID 

(mis sobivad antud 

andmebaasisüsteemi 

andmebaaside 

kasutamiseks) 

Joonis 7Suurte infosüsteemide väljatöötamiseks vajalik tooterühm 

27


6.2.1 Oracle Enterprise Edition 

Oracle pakub tervet suurt tooteperekonda, mille üheks osaks on andmebaasi 

server (Oracle Enterprise Edition) ja ka töölaua andmebaasisüsteem (Oracle 

Personal Edition). 

Kasutaja suhtleb Oraclega ja loob andmebaasi ja rakenduse kasutades 

erinevaid andmebaasiobjekte. Järgnevalt tuuakse nendest mõnede kohta 

näiteid. 

- Tabel. Oracle võimaldab luua eritüübilisi tabeleid, mille puhul on andmed 

sisemisel tasemel organiseeritud erineval viisil: 

• Hiip-organiseeritud tabel 

• Indeks-organiseeritud tabel 

• Kobarasse koondatud tabelid 

• Välised tabelid 

• XML tüüpi tabelid 

• Ajutised tabelid 

• Võimalik on tabelite sektsioonideks jagamine ja tabelis olevate andmete 

pakkimine. 

- Tüüp. Tüüp on nime omav lõplik väärtuste hulk. Oracles on võimalik luua 

uusi tüüpe. 

--Tüübi loomine 

CREATE OR REPLACE TYPE t990999_Address_Type AS OBJECT ( 

street_addr VARCHAR2(25), 

city VARCHAR2(50), 

country VARCHAR2(50), 

postal_code NUMBER(5)); 

/ 

--Tabelisse veerg, mis on eelnevalt defineeritud tüüpi 

CREATE TABLE t990999_People 

(name VARCHAR2(10), 

home_address t990999_address_type, 

work_address t990999_address_type); 

--Andmete lisamine tabelisse 

DECLARE 

l_home_address t990999_Address_Type; 

l_work_address t990999_Address_Type; 

BEGIN 

l_home_address:=t990999_Address_Type('Ristiku tee 25', 

'Tallinn','Estonia',12897); 

l_work_address:=t990999_Address_Type('Ehitajate tee 1', 

'Tallinn','Estonia',23456); 

INSERT INTO t990999_People(name, home_address, work_address) 

VALUES ('Andres Mesitaru', l_home_address, l_work_address); 

END; 

/ 

28


--Päring tabeli põhjal 

SELECT * FROM t990999_People; 

--Küsitakse isiku nime ja kodu aadressist tänavat ja linna 

SELECT name, P.home_address.street_addr, P.home_address.city 

FROM t990999_People P; 

- Klaster e. kobar. Välisvõtme kaudu seotud tabelid salvestatakse sisemisel 

tasemel kui üks tabel (ühistesse tabeliplokkidesse). Kui tehakse päring, 

millega küsitakse andmeid nendest tabelitest, siis ei ole vaja sisemisel 

tasemel hakata andmeid ühendama ja seega on päring kiirem. Võimaldab 

hoiduda tabelite denormaliseerimisest. Denormaliseerimise käigus 

ühendatakse andmebaasi kontseptuaalsel tasemel mitu tabelit üheks 

tabeliks tuues ettekäändeks töökiiruse parandamise vajaduse. 

- Indeks. Kiirendab andmete otsimist andmebaasist. Indeks võib olla loodud 

ühele veerule või mitmele veerule (liitindeks). Samas pole indeks tasuta 

lõuna – indeksis on andmed ja seega kulutab see salvestusruumi; indeksit 

tuleb hoida kooskõlas indekseeritud andmetega ning seega aeglustab 

indeks andmete muutmist. 

- Vaade. Virtuaalne tabel, mis moodustatakse SELECT lause tulemusel ja 

pakub kasutajale vaadet andmebaasile. 

- Materialiseeritud vaade e. hetktõmmis. 

- Sünonüüm. Andmebaasiobjekti alternatiivne nimi. 

- Arvujada generaator. Objekt, mille poole pöördudes genereerib süsteem 

unikaalse täisarvu. Süsteem tagab, et see arv on unikaalne isegi siis, kui 

andmebaasi kasutab paralleelselt palju kasutajaid. Seda arvu saab 

kasutada võtme väärtusena. 

- Rutiinid. 

- Funktsioon. Hulk SQL ja PL/SQL (protseduurne 

programmeerimiskeel) lauseid, mis täidavad üheskoos mingit 

ülesannet. Funktsioon tagastab alati mingi väärtuse. 

- Salvestatud protseduur. Protseduur ei pruugi tagastada väärtust, 

ta võib tagastada ühe väärtuse või ka mitu väärtust. 

- Pakett. Ühe programmiühikuna salvestatud protseduuride, funktsioonide 

ja muutujate kogum. 

- Triger. Andmebaasis salvestatud programm, mis käivitub siis, kui 

andmebaasis toimub sündmus (nt. rea lisamine tabelisse, rea muutmine 

tabelis, rea kustutamine tabelist). 

6.3 Üleminekusüsteemid 

Andmebaasisüsteem, mis on mõeldud selleks, et meelitada kliente kasutama 

firma serveri andmebaasisüsteeme. Enamasti levitatakse seda tasuta. Sellise 

süsteemi sihtrühmad on. 

• Teiste firmade andmebaasisüsteemide kasutajad. 

• Sama firma töölauaandmebaasisüsteemide kasutajad. 

• Kasutajad, kes andmebaasisüsteemide abi veel ei tarvita (nt. Exceli 

kasutajad). 

29


Süsteemi võimsus ja programmeerijale pakutavad võimalused jäävad töölaua 

ja serveri andmebaasisüsteemide vahele. Selliseid süsteeme iseloomustavad 

ka tehnilised piirangud, mis ei võimalda neid kasutada suuremahulistes 

süsteemides. 

Näide Oracle Express Edition 10g (XE) piirangutest. 

• Kuni 4GB kasutajate andmeid (Oracle 11g puhul on piiranguks 11GB 

kasutajate andmeid (Dontcheff, 2011)). 

• Serveris võib olla vaid üks andmebaasi eksemplar. 

• Kasutab ära ainult ühe serveri CPU võimsuse. 

• Kasutab ära maksimaalselt 1GB mälu. 

Selliste süsteemidega on integreeritud rakenduste loomise vahendid. Näiteks 

Oracle Express Edition (XE) süsteemiga tuleb kaasa veebirakenduste 

ehitamiseks mõeldud vahend Application Express (endine Oracle HTMLDB). 

Näited: Oracle Express Edition (Oracle XE), MS SQL Server Express (selle 

eellane oli Microsoft Data Engine e. Microsoft SQL Server Desktop Engine 

(MSDE)). 

6.4 Manusandmebaasisüsteemid 

Andmebaasisüsteem, mida kasutatakse mõne eraldiseisva rakenduse 

lahutamatu osana. Eeliseks on, et rakenduse tööle panemiseks ei ole vaja 

installeerida eraldi andmebaasisüsteemi. Andmebaasisüsteem tuleb juba 

rakendusega kaasa (on üks selle osa) ja on kasutaja eest varjatud. Selline 

andmebaasisüsteem peab olema äärmiselt töökindel, sest selle puhul ei 

kasutata andmebaasi administraatori teeneid. Samuti peaks ta kõvakettal 

võtma vähe ruumi. 

Näited: SQLite, BerkeleyDB, MS SQL Server Compact, H2, Empress. 

Näitels SQLite on SQL manusandmebaasisüsteem, mis vastab vastab suures 

osas SQL-92 standardile. Installatsiooni suurus on umbes 275 kB. Tarkavara 

lähtekood on avalik. Tarkvara on kirjutatud C keeles. SQLite abil loodud 

andmebaasi suurus võib olla kuni 275 TB. 

SQLite kasutava tarkvara näited: Firefox, Thunderbird, Skype, McAfee 

antivirus, Google Gears, Apple's Safari, Adobe Integrated Runtime. 

Näited programmeerimiskeeltest, milles saab SQLite poole pöörduda: Delphi, 

C, C++, C#, Java, Perl, PHP, Python, Ruby, Visulal Basic. 

Mozilla Firefox veebilehitseja kasutaja võib installeerida SQLite Manager lisa, 

mis pakub otsese juurdepääsu Mozilla Firefox ja Thunderbird poolt 

kasutatavates SQLite andmebaasides olevatele andmetele. Samuti võimaldab 

see lisa luua uusi SQLite andmebaase. 

Manusandmebaasisüsteemi kasutamisel on kasutaja andmed tema enda 

arvutis (või nutitelefonis), mitte kuskil kaugel serveris ja see võimaldab 

30


andmeid kiiremini töödelda. Kui projekteerida firma infosüsteem nii, et osa 

klientide personaalseid andmeid hoitakse klientide arvutites (või 

nutitelefonides), siis see võimaldab serveritelt kokku hoida (Wiener, 2012). 

Selline tehniline lahendus on firma omanikele majanduslikult atraktiivne. 

7. Millal on andmebaasisüsteem relatsiooniline? 

E. F. Coddi reeglid selle kohta, millal on andmebaasisüsteem relatsiooniline 

(aastast 1985). 

Mõned märkused. 

Codd ei kasutanud mõistet relvar (relatsiooniline muutuja), vaid 

relatsioon. See tähendab, et ta kasutas terminit "relatsioon" 

tähistamaks nii muutujat, kui ka selle väärtust. Antud kursuses on 

nende mõistete tähistamiseks erinevad terminid. 

Erinevalt Kolmanda Manifesti autoritest leidis Codd, et relatsiooniline 

mudel võiks kasutada kolmevalentset loogikat (see tähendab, et 

toetada midagi sarnast NULLidele). Puuduvate väärtuste andmebaasis 

registreerimine (ja ka virtuaalsetele relvaridele väärtuste andmine) on 

küsimus, mis pole endiselt lõplikult selgeks vaieldud ja kus leidub 

mitmeid erinevaid nägemusi ja ettepanekuid. 

Alusreegel 

Reegel 0: Iga süsteem peab olema täielikult võimeline haldama andmebaase 

kasutades relatsioonilise andmemudeli võimalusi. 

Reegel 12: Möödahiilimise vältimise reegel 

Kui süsteemis on kasutusel korteežide ükshaaval töötlemiseks mõeldud 

protseduurne keel, ei tohi selles keeles tehtud muudatus minna vastuollu 

mitteprotseduurses relatsioonilises keeles kirjeldatud kitsendustega. 

Struktuuri reeglid 

Reegel 1: Informatsiooni esitamise reegel 

Kogu relatsioonilises andmebaasis olev informatsioon esitatakse kasutajatele 

relatsioonides olevate andmetena (kasutajale paistab relatsioon tabelina). 

Reegel 6: Läbi vaadete andmete muutmise reegel 

Süsteem peab võimaldama andmete muutmist läbi kõigi vaadete, mille puhul 

see on teoreetiliselt võimalik. 

Terviklikkuse reeglid 

Reegel 3: Väärtuse puudumise süstemaatiline käsitlemine 

31


Süsteem peab toetama süstemaatiliselt ja andmetüübist sõltumata NULLide 

kasutamist puuduvate ja ebasobivate andmete esitamiseks. 

Reegel 10: Kitsenduste sõltumatuse reegel 

Süsteem peab võimaldama andmebaasiga töötamise keele abil defineerida 

kitsendusi andmebaasis olevatele andmetele. Need kitsendused 

salvestatakse süsteemikataloogis ja neid ei jõusta andmeid kasutavad 

programmid, vaid andmebaasisüsteem. 

Andmete manipuleerimise reeglid 

Reegel 2: Garanteeritud juurdepääsu reegel 

Iga relatsioonis asuv atomaarne andmeelement peab olema leitav kui on 

teada: relatsiooni nimi, atribuudi nimi (mille väärtus soovitakse leida), 

primaarvõtme poolt hõlmatud atribuutide nimed ning nende atribuutide 

väärtused. 

Reegel 4: Relatsioonilisel mudelil põhinev dünaamiline kataloog 

Loogilisel tasemel esitatakse andmebaasi kirjeldus samal viisil kui kõiki 

ülejäänud andmebaasis olevaid andmeid. Volitatud kasutajad saavad neid 

andmeid kasutada relatsioonilise keele abil. Seega andmetel ja metaandmetel 

(andmetel andmete kohta) on sama esitusviis ja töötlemise keel. 

Reegel 5: Laiahaardeline andmebaasiga töötamise keel 

Süsteem peab võimaldama kasutada vähemalt ühte keelt, mille lausendid 

võimaldavad relatsioonide defineerimist, andmete käitlemist, kitsenduste 

haldamist, juurdepääsuõiguste haldamist ja transaktsioonide haldamist. 

Reegel 7: Kõrgtaseme lisamise, muutmise ja kustutamise reegel 

Süsteem peab võimaldama lisada, muuta ja kustutada korraga tervet hulka 

korteeže. 

Andmete sõltumatuse reeglid 

Reegel 8: Füüsilise andmete sõltumatuse reegel 

Andmebaasi sisemisel tasemel tehtud muudatus ei tohi põhjustada 

andmebaasi kasutavate programmide muutmise vajadust. 

Reegel 9: Loogilise andmete sõltumatuse reegel 

Andmebaasi kontseptuaalsel tasemel tehtud muudatus, mille tulemusena ei 

lähe andmebaasist andmeid kaotsi, ei tohi põhjustada andmebaasi 

kasutavate programmide muutmise vajadust. 

Reegel 11: Paiknemisest sõltumatuse reegel 

32


Andmebaasi kasutajaid ei tohi mõjutada andmete paigutuse muutmine 

(näiteks andmebaasi hajutamine erinevatele serveritele või hajutatud andmete 

koondamine ühele serverile). 

8. SQL-andmebaasisüsteemid 

Järgnevalt on toodud mõned näited. 

Kaubamärgi nimetus 

Oracle 

IBM DB2 

MS SQL Server 

MS Access 

Teradata 

Informix 

Progress 

Ingres 

Sybase 

InterBase 

MySQL 

PostgreSQL 

Firebird 

Fyracle – Oracle mode 

Firebird 

SAP MaxDB 

EnterpriseDB – Postgres 

Plus Standard Server; 

Postgres Plus Advanced 

Server 

MimerSQL 

Mckoi SQL 

BerkleyDB 

Apache Derby 

Gupta SQLBase 

SQLite 

Kodulehekülg 

http://www.oracle.com/ 

http://www-01.ibm.com/software/data/db2/ 

http://www.microsoft.com/sql/ 

http://www.microsoft.com/office/access/default.asp 

http://www.teradata.com/ 

http://www-01.ibm.com/software/data/informix/ 

http://www.progress.com/index.ssp 

http://www.ingres.com/ 

http://www.sybase.com/products/databaseservers 

http://www.ibphoenix.com/ 

http://www.mysql.com/ 

http://www.postgresql.org/ 

http://www.firebirdsql.org/ 

http://www.janus-software.com/fb_fyracle.html 

https://www.sdn.sap.com/irj/sdn/maxdb 

http://www.enterprisedb.com/ 

http://www.mimer.com/ 

http://mckoi.com/database/ 

http://www.oracle.com/technetwork/database/berkele 

ydb/overview/index.html 

http://db.apache.org/derby/index.html 

http://www.unify.com/Products/SQLBase/default.aspx 

http://www.sqlite.org/ 

9. Andmebaasisüsteemi valiku kriteeriume 

1. Määrake kindlaks kriteeriumid, mille alusel soovite andmebaasisüsteeme 

hinnata. Järgnevalt on toodud näiteid võimalikest kriteeriumitest. 

Andmebaasiobjektide tüübid. 

- Süsteemi-defineeritud andmetüübid 

- Uute andmetüüpide loomise võimalus 

- Primaarvõtme deklareerimise võimalus 

- Täiendava unikaalsuse kitsenduse deklareerimise võimalus 

- Välisvõtme deklareerimise võimalus 

33


- Välisvõtmega seotud kompenseerivate tegevuste deklareerimise võimalus 

- Tabeliga seotud CHECK kitsenduste loomise võimalus 

- Assertion objektide loomise võimalus (et oleks võimalik luua keerukamate 

ärireeglite kontrollimiseks mõeldud deklaratiivseid kitsendusi) 

- Vaadete kasutamise võimalus 

- Võimalus muuta baastabelites andmeid läbi vaadete 

- Võimalus lasta andmebaasisüsteemil genereerida unikaalseid 

võtmeväärtuseid 

- INFORMATION_SCHEMA olemasolu, mis pakub standardsed vaated 

süsteemikataloogi tabelitele 

- ... 

Ligipääsetavus. 

- Kasutatavad päringukeeled 

- Süsteemi-defineeritud funktsioonid 

- Kasutaja-defineeritud protseduuride/funktsioonide loomise võimalus 

- Turvalisuse tagamise vahendid 

- ... 

Füüsiline ülesehitus. 

- Andmete salvestamisel kasutatavate failide sisemine ülesehitus ja selle 

muutmise võimalus 

- Indeksite tüübid 

- Mälukasutus ja selle muutmise võimalus 

- Andmete pakkimise võimalus 

- ... 

Transaktsioonide haldamine. 

- Varukoopiate ja taastamise võimalus 

- Päringute paralleeltöötluse võimalus 

- Tupikute (ingl. k. Deadlock) lahendamise strateegiad 

- ... 

Lisavõimalused. 

- Andmebaasioperatsioonide töökiiruse mõõtmise võimalus 

- Andmete ekspordi/impordi võimaldamine 

- Kasutajate aktiivsuse jälgimise võimalused 

- Andmebaasi administreerimise võimalused 

- ... 

Arendusvahendid. 

- CASE vahendite toetus (kui palju leidub CASE vahendeid, mille abil saab 

andmebaasisüsteemis loodud andmebaase füüsiliselt disainida ning 

andmebaasi loomiseks mõeldud koodi genereerida) 

- Kas leidub rakenduste generaatoreid, mis suudavad andmebaasi 

süsteemikataloogist loetud info alusel genereerida andmebaasi 

kasutamiseks mõeldud rakenduse? 

- Millistest programmeerimiskeeltest saab andmebaasisüsteemi poole 

pöörduda? 

- ... 

34


Muud omadused. 

- Hind 

- Lähtekoodi avalikkus 

- Dokumentatsiooni kvaliteet 

- Kasutajate ringi suurus 

- Koolituse ja kasutajatoe olemasolu 

- Veebipõhised abimaterjalid 

- Kindlus selle suhtes, et tootja ei lõpeta eksistentsi või 

andmebaasisüsteemi edasiarendamist 

- Vastavus standarditele 

- Andmeanalüüsi- ja otsustusvahendite toetus 

- Nõuded riistvarale 

- Nõuded operatsioonisüsteemile 

- Paralleelsete kasutajate arv 

- Töökiirus 

- XML tugi 

- Võrgutugi 

- Ühildumine teiste andmebaasisüsteemidega 

- ... 

2. Valige välja andmebaasisüsteemid, mis võivad olla valiku variandid. 

3. Hinnake andmebaasisüsteeme. Kasutage näiteks analüütiliste hierarhiate 

(Saaty) meetodit. 

Vaadake: Võhandu, L. Subjektiivsetest hinnangutest objektiivsete 

tulemusteni. Loengukonspekt. TTÜ Informaatikainstituut, 1998. 72 lk. 

http://www.tud.ttu.ee/material/enn/EBSEJS2009/AHM_vohandu_konspekt_1998.pdf 

(11.05.2012) 

Üldpõhimõte: Kasutatakse paarilisi võrdlusi. 

- Hinnatakse kriteeriumite olulisust. 

- Hinnatakse alternatiivide (antud juhul andmebaasisüsteemide) headust iga 

kriteeriumi suhtes. 

- Arvutatakse välja lõpphinnang. 

4. Esitage soovitus. 

Raidma (2006) esitab viie SQL-andmebaasisüsteemi võrdluse ja kasutab 

Saaty meetodit, et valida välja parim andmebaasisüsteem. Taolise võrdluse 

läbiviimiseks võib näiteks uurida raamatut (Gulutzan & Pelzer, 2003), kus 

võrreldakse kaheksat erinevat andmebaasisüsteemi. 

Saaty meetod on kasulik alati, kui on vaja teha otsuseid. Näiteks. 

- Valige välja parim infosüsteemi projekteerimisega tegelev firma. 

- Valige välja parim andmebaasi arendusmetoodika. 

- Valige välja parim CASE vahend. 

- Valige välja parim andmebaasisüsteem. 

- Valige välja parim lahendus, kuidas realiseerida projekteeritud 

infosüsteem. 

35


10. Mõisted 

Eesti keeles 

Andmebaasisüsteem 

Andmebaasihaldur 

Manusandmebaasisüsteem 

Relatsiooniline 

andmebaasisüsteem 

Andmebaasi skeem 

Väline tase 

Väline skeem 

Kontseptuaalne tase 

Kontseptuaalne skeem 

Sisemine tase 

Sisemine skeem 

Päringu töötleja 

Failihaldur 

DML eeltöötleja 

DDL kompilaator 

Kataloogi haldur 

Süsteemikataloog 

Andmesõnastik 

Andmebaasi mootor 

Inglise keeles 

Database Management System 

DBMS 

Embedded DBMS 

Relational Database Management 

System 

Database schema 

External level 

External schema 

Conceptual level 

Conceptual schema 

Internal level 

Internal schema 

Query processor 

File manager 

DML preprocessor 

DDL compiler 

Catalog manager 

System catalog 

Data dictionary 

Database engine 

11. Kasutatud materjalid 

1. Best Practices When Using Microsoft Office Access 2003 in a Multi-user 

Environment [WWW] 

http://msdn2.microsoft.com/en-us/library/aa167840(office.11).aspx 

(06.05.2007) 

2. Connolly, T.M. & Begg, C.E., 2001. Database systems. A Practical 

Approach to Design, Implementation and Management. Third Edition. 

Pearson Education, 2001. 1236 p. 

3. Date, C.J. & Darwen, H., 2000. Foundation for Future Database Systems: 

The Third Manifesto. 2nd edn. Addison-Wesley. 

4. Date, C.J., 2006. The Relational Database Dictionary. O' Reilly Media. 113 

p. 

5. Date, C.J., 2011. Go Faster! The TransRelational TM Approach to DBMS 

Implementation. bookboon.com [WWW] 

http://bookboon.com/en/textbooks/it-programming/go-faster (07.05.2012) 

6. Codd's Rules [WWW] 

http://isp.webopedia.com/TERM/C/Codds_Rules.html (13.04.2005) 

7. Groff, James R., 1999. SQL: the complete reference. Berkeley (Calif.) 

[etc.] : Osborne/McGraw-Hill. 994 p. 

8. Gulutzan, P. & Pelzer, T., 1999. SQL-99 Complete, Really. Miller 

Freeman. 1078 p. 

9. Gulutzan, P. & Pelzer, T., 2003. SQL Performance Tuning. 

Addison-Wesley. 495 p. 

36


10.Dontcheff, J., 2011. Julian Dontcheff's Database Blog. 11g XE beta: 

Oracle Database Express Edition. [WWW] 

http://juliandontcheff.wordpress.com/2011/04/02/11g-xe-beta-oracledatabase-express-edition/ 

(07.05.2011) 

11.Microsoft Access 2000: Choosing between MSDE and Jet. White Paper, 

May 1999. 

12.Microsoft Jet Database Engine. [WWW] 

http://en.wikipedia.org/wiki/Microsoft_Jet_Database_Engine (11.05.2010) 

13.Mikli, T., 1999. Sissejuhatus infosüsteemidese. Tallinn. 

14.Molina, H.G & Ullman, J.D. & Widom J., 2000. Database System 

Implementation. Prentice Hall. 653 p. 

15.MSDE [WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Microsoft_Desktop_Engine 

(11.05.2010) 

16.Muller, R.J., 1999. Database Design for Smarties. Using UML for Data 

Modeling. Morgan Kaufmann Publishers. 442 p. 

17.Oracle Database 10g Express Edition FAQ [WWW] 

http://www.oracle.com/technology/products/database/xe/pdf/dbxe_faq.pdf 

(09.04.2006) 

18.Pelzer, T. System Tables. dbazine.com [WWW] 

http://www.dbazine.com/db2/db2-disarticles/pelzer4 (24.06.2005) 

19.Raidma, M., 2006. Viie relatsioonilise andmebaasisüsteemi võrdlemine 

ning parima välja valimine Saaty meetodi abil. Diplomitöö. Tallinna 

Tehnikaülikooli Informaatikainstituut. 

20.Vallaste, H. E-teatmik [WWW] http://www.vallaste.ee/ (11.05.2010) 

21.Voronova, J., 2009. Gathering information about a PostgreSQL database 

based on the system catalogue. Bakalaureusetöö. Tallinna Tehnikaülikooli 

Informaatikainstituut. 

22.Wiener, H., 2012. Mad Dog 21/21: The Codd Piece. IT Jungle, Vol. 21, No. 

6, February 13, 2012. 

[WWW] http://www.itjungle.com/tfh/tfh021312-story04.html (16.02.2012) 

37

Andmebaasid I - Teema nr. 11 - ttÃ¼ informaatikainstituut

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?