2. Füüsiline disain

TTÜ: Andmebaasi füüsiline disain (2012)
© Erki Eessaar
omanik Volvo Mercedes Scania Saab
omamise rida 1 1 0 0 0
omamise rida 2 0 1 0 0
omamise rida 3 1 0 0 0
omamise rida 4 1 0 0 0
omamise rida 5 0 0 0 1
Selline indeks aitab näiteks kiirendada päringut:
SELECT A.tootja, O.algus, O.lopp
FROM Auto A, Omamine O
WHERE A.auto_nr=O.auto AND A.tootja='Volvo';
2.2.3.18 Tabeli läbiskaneerimine vs. indeksi kasutamine
Andmete otsimiseks võib andmebaasisüsteem kasutada järgnevaid
meetodeid (ingl. k. access method).
• Tabeli läbiskaneerimine (tabeli plokkide lugemine ilma indeksit
kasutamata). Andmebaasisüsteem peab igast loetud plokist otsima
tingimustele vastavaid ridu. Mida suurem on tabel, seda rohkem kulub
tabeli läbiskaneerimiseks aega. Võimalikud strateegiad:
1. Vaadatakse läbi kõik plokid (ingl. k. full table scan)
2. Vaadatakse läbi osa plokke – võimalik nt. Siis, kui tabeli andmed on
plokkides sorteeritud ja otsing toimub veeru järgi, mille alusel
sorteerimine on toimunud.
• Indeksi kasutamine. Indeksi kasutamisel on võimalikud variandid.
1. Andmebaasisüsteem loeb indeksit. Indeksist leitud ridade füüsiliste
aadresside alusel loeb andmebaasisüsteem tabelite plokke.
2. Andmebaasisüsteemil piisab vajalike andmete leidmiseks
(päringule vastuse saamiseks) ainult indeksi lugemisest.
SELECT *
FROM Aine
WHERE aine_kood>'IDU3381';
Andros (2002 lk. 39) märgib, et tavaliselt arvatakse nagu oleks tabeli
läbiskaneerimine aeglane ja ebaefektiivne võrreldes indeksi kasutamisega.
Indeksi kasutamine ei ole alati kasulik. Andmebaasisüsteem peab
oskama valida, millal indeksit kasutada ja millal mitte.
Andmebaasisüsteemil oleks indeksi lugemise asemel mõistlik kasutada
tabeli läbiskaneerimist kui küsitakse andmeid ka sellistest veergudest,
mis indeksisse ei kuulu ja on täidetud üks järgmistest tingimustest.
• Tabel on suur. Päring leiab suure hulga tabelis olevaid ridu
(erinevatel andmetel vähemalt 35% või vähemalt 50% ridadest).
• Tabel on suhteliselt väike (nt. 100 rida või vähem, ja mõned
veerud).
40