2. FÃ¼Ã¼siline disain

More documents

Recommendations

Info

TTÜ: Andmebaasi füüsiline disain (2012) © Erki Eessaar Olenevalt andmebaasisüsteemist käsitletakse NULLe erinevalt. Olgu tabel Tudeng. Veerg perenimi on mittekohustuslik. Sellele luuakse indeks. Tavaliselt NULLe ei indekseerita ja seega järgnevad päringud ei kasuta perenime veerule loodud indeksit: SELECT * FROM Tudeng WHERE pnimi IS NULL; SELECT Count(*) AS arv FROM Tudeng; Viimase päringu puhul on indekseeritud ridade arv väiksem kui tegelikult tabelis olevate ridade arv ja seetõttu pole andmebaasisüsteemil mõtet indeksit kasutada vaid toimub tabeli läbiskaneerimine. Sellistele veergudele, mida kasutatakse koos ühes ja samas WHEREklauslis, on mõtet luua ühine, liitindeks e. mitmekomponendiline (mitut veergu hõlmav) indeks. Millal liitindeksit kasutada? • Veerge kasutatakse sageli üheskoos päringu WHERE klauslis ning selle alamtingimused on seotud AND operatsiooniga. SELECT * FROM Isik WHERE eesnimi='Jaan' AND perenimi='Mets'; • Veergude kombinatsioon annab oluliselt parema selektiivsuse (või koguni garanteerib unikaalse väärtuse) kui iga veerg eraldi. • Tüüpilised päringud kasutavad päringu tingimuses ühte ja sama veergude komplekti vaadeldavast tabelist. Sellise veergude komplekti koondamisel indeksisse saavutatakse, et päringud saavad vastused kätte otse indeksist, ilma tabeli poole pöördumata. Liitindeksite kasutamisel on oluline komponendiks olevate veergude järjestus indeksi loomise lauses. Oletame, et meil on tabel ja indeks: t(a, b, c, d, e) Primaarvõti(e); CREATE INDEX t_idx ON t(a, b, c); Loodud indeksit kasutatakse näiteks järgmiste päringute täitmisel: SELECT * FROM t WHERE a=:a; SELECT * FROM t WHERE a=:a AND b=:b; SELECT * FROM t WHERE a=:a AND b=:b AND c=:c; Päring, mille tingimuses ei ole kõige esimest liitindeksisse kuuluvat veergu (antud juhul a), sellist liitindeksit ei kasuta. SELECT * FROM t WHERE b=:b; 30
TTÜ: Andmebaasi füüsiline disain (2012) © Erki Eessaar Liitindeks tuleks koostada nii, et esimeses veerus on kõige rohkem erinevaid väärtuseid ja esimest veergu kasutatakse kõige sagedamini päringutes. (Mõnikord muidugi need tingimused ei ühti). Tabelile võib vajadusel luua ka mitu liitindeksit. Tabelile võib luua mitu B-puu indeksit. Maksimaalne arv sõltub konkreetsest andmebaasisüsteemist. Soovitus on, et tabelite puhul kus on andmete muutmisi ja päringuid enam-vähem võrdselt võiks olla kuni 5 B-puu indeksit. Kui tabelite põhjal tehakse palju päringuid ja vähe muudatusi (analüüsi- ja otsustus-süsteemid), siis võiks tabelil olla kuni 12 indeksit. Kui tabelis on muudatusi rohkem kui päringuid, siis peaks indeksite arv olema väiksem kui 5. 2.2.3.11 B-puu indeksi täiendamine Indeks võib andmete tabelisse lisamise/muutmise käigus fragmenteeruda. B-puu indeksi fragmenteerumise tunnused on järgmised. • Indeksipuu lehtedes pole võtmeväärtused enam järjekorras. • Indeksipuu lehtede täituvus on erinev. • Indeksipuu on tasakaalust väljas – tee pikkus igast puu lehest puu-juureni ei ole ühesugune. Sellised probleemid tekivad praktikas peale seda, kui lisada/muuta vähemalt 5% tabelis olevatest andmetest. Peale seda oleks aeg indeks reorganiseerida. Selleks on kaks võimalust. • Kasutada andmebaasisüsteemis ette nähtud indeksi ümber-organiseerimise lauset (erinevates andmebaasisüsteemides on need erinevad). SQL standard sellist lauset ei kirjelda. Näiteks: ALTER INDEX index REBUILD; • Kustutada indeks ja luua see uuesti. See võtab üldjuhul ümberorganiseerimisest rohkem aega. Tabelisse T suure hulga ridade lisamisel on töökiiruse huvides mõistlik kustutada kõik T-ga seotud sekundaarsed indeksid, lisada read ja seejärel luua uuesti eelnevalt kustutatud indeksid. Kokkuvõttes võtab andmete lisamine ja korrastatud indeksite saavutamine niimoodi kõige vähem aega. 31
Page 1 and 2: TTÜ: Andmebaasi füüsiline disain
Page 29: TTÜ: Andmebaasi füüsiline disain
Page 47: TTÜ: Andmebaasi füüsiline disain

2. FÃ¼Ã¼siline disain

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?