2. Füüsiline disain

TTÜ: Andmebaasi füüsiline disain (2012)
© Erki Eessaar
statistilised väärtused, mis iseloomustavad tabelites olevaid andmeid (nt. kui
palju on tabelis ridu, kui palju on veerus erinevaid väärtuseid, milline on nende
jaotus). Regulaarse statistika värskendamise tagamine, on üks andmebaasi
administraatori põhiülesannetest.
Indeksite kasutamise reeglid on järgmised:
• Andmebaasisüsteem kaalub indeksi kasutamist, kui päringus on WHEREklausel
ja selles klauslis on märgitud see indekseeritud veerg. Kui veerul
on indeks ei tähenda see, et andmebaasisüsteem seda tingimata kasutab.
Andmebaasisüsteem otsustab indeksi kasutamise SQL lause füüsilise
täitmisplaani koostamise käigus, võttes arvesse andmebaasis olevate
andmete kohta kogutud statistika.
• Funktsioonil mitte-põhinevat indeksit ei kasutata, kui WHERE-klauslis
toodud veerg on osa mingist funktsioonist või avaldisest (ingl. k.
expression). Näiteks:
SELECT *
FROM tootaja
WHERE UPPER(pnimi) = ‘KASK’;
SELECT *
FROM Laud
WHERE pikkus-1 >100;
Lahenduseks oleks kasutada funktsioonil põhinevat indeksit. Funktsioonil
põhineva indeksi korral arvutatakse indeksisse paigutatavad väärtused
tabelisse pandavatele väärtustele rakendatava funktsiooni tulemusena.
CREATE INDEX fidx_tootaja_pnimi ON Tootaja (Upper(pnimi));
Funktsioonil põhinevat indeksit saab nt. luua nii andmebaasisüsteemis
PostgreSQL kui ka Oracle.
2.2.3.5 Indeksite klassifikatsioon
Indekseid võib klassifitseerida mitmel erineval viisil. Üks indeks võib kuuluda
korraga mitmesse klassi. Järgnevalt on toodud näiteid võimalikest liigitustest:
Osalevate veergude arv
• Lihtindeks – indeksisse on võetud väärtused ühest veerust.
• Liitindeks – mitu veergu võib olla ühe indeksiga indekseeritud kas siis
otsimise kiiruse või ridade unikaalsuse kindlustamise eesmärgil.
Osalevate tabelite arv
• Üks tabel (tüüpiline olukord).
• Mitu tabelit (vt. joini indeks).
Veeru tüüp, millele on loodud
21