2. Füüsiline disain

TTÜ: Andmebaasi füüsiline disain (2012)
© Erki Eessaar
Temast võib mõelda, kui analoogiast raamatu lõpus oleva indeksiga. Indeksit
võidakse hoida eraldi failis (ingl. k. index file). Indeksid sisaldavad viiteid
tabelite ridadele, mida hoitakse andmefailis (ingl. k. data file).
Indekseid ei kirjeldata SQL standardis, kuid praktiliselt igas
andmebaasisüsteemis on nad olemas. Tüüpilise B-puu indeksi loomiseks
mõeldud lause on erinevates andmebaasisüsteemides vaata et sarnasemgi,
kui mitmed SQL standardis kirjeldatud lausendid.
Füüsilise disaini käigus tuleb määrata, kas indeksite lisamine suurendab
süsteemi töökiirust. Kõigepealt tuleb koostada nimekiri veergudest, mida võiks
indekseerida ja seejärel eemaldada sealt veerud, mille indekseerimine
muudab andmete muutmise liiga aeglaseks.
Päringu täitmisel on alternatiiviks indeksi kasutamisele täielik tabeli
läbikäimine (ingl. k. full table scan). See tähendab, et kui otsitakse tabelist
mingile tingimusele vastavaid ridu, siis tuleb vaadata ükshaaval läbi kõik selle
tabeli ridu sisaldavad plokid.
Indeksi kasutamise üle mingi andmebaasi operatsiooni täitmisel otsustab
andmebaasisüsteem.
2.2.3.1 Indeksite loomine tabeli veerule või veergudele
Indeksid mingite veergude jaoks luuakse kas automaatselt
andmebaasisüsteemi poolt või andmebaasi programmeerija või
administraatori poolt CREATE INDEX lausega.
Indekseeritakse baastabelite veerge.
SQL standard ei täpsusta CREATE INDEX käsu struktuuri, kuid see on
enamikus andmebaasisüsteemides olemas.
CREATE [UNIQUE] INDEX index_name
ON table (column [, ]…);
Näiteks:
CREATE INDEX index_pnimi
ON tootaja (pnimi);
Indeksit ei saa luua virtuaalsele tabelile e. vaatele. See tähendab, et indeksit
ei saa siduda vaate objektiga. Erandiks on materialiseeritud vaated, mis on
tegelikult vaate e. päringu põhjal loodud baastabelid ja millele võib luua
indekseid.
Nii ei saa:
CREATE VIEW hinded AS
SELECT pnimi, enimi, hinne FROM tudeng,oppim
WHERE tudeng.tkood=oppim.tudkood;
19