Andmebaaside projekteerimiseks kasutatavad mudelid

TTÜ: Andmebaasid I (2012) © Erki Eessaar
CMU Software Engineering Institute: Protsess on hulk järjestatud samme,
mida tehakse mingi eesmärgi saavutamiseks. Protsessi saab tükeldada
(dekomponeerida) väiksemateks sammudeks kuni jõutakse
elementaartoiminguteni.
Fowler (2007) märgib, et rangelt võttes on tegevus toimingute jada.
Tegevusdiagramm kirjeldab toimingute jada ning võimaldab näidata nii
tingimuslikku kui paralleelset käitumist. Toimingud on omavahel seotud
voogude e. kaarte abil. Kaarele võib soovi korral anda ka nime, kuid enamasti
piisab lihtsalt noolest (Fowler, 2007).
"Äriprotsessi kontekstis on toiming diskreetne samm, mis võib olla seotud
teiste toimingutega sõltuvuste võrgu kaudu." (Marshall, 1999)
Tegevusdiagrammil on võimalik näidata otsustuspunkte. Otsustuspunkti
siseneb üks voog ja otsustuspunktist väljub mitu valvurtingimustega
(lisatingimusega) voogu. Vastavalt valvurtingimusele valitakse toiming, mida
järgmisena täita. Igas otsustuspunktis saab valida vaid ühe väljuva voo –
seega peavad valvurtingimused olema üksteist vastastiku välistavad.
Valvurtingimus on nurksulgudesse pandud loogikaavaldis. Valvurtingimus
[else] tähistab voogu, mis tuleb valida, kui otsustuspunktis kõik muud
valvurtingimused on väärad.
Tegevusdiagrammil on võimalik näidata paralleelseid toiminguid.
Paralleelsete toimingute kirjeldamiseks kasutatakse tegevusdiagrammil
sümboleid "Hargmik" ja "Liitumispunkt". "Hargmiku" ja "Liitumispunkti" vahel
esitatavad toimingud toimuvad paralleelselt. "Liitumispunkt" näitab, et kõik
eelnevad toimingud peavad olema lõppenud, et toimingud saaks jätkuda.
Viimase näite puhul toimuvad paralleelselt näiteks arve saatmine ja tellimuse
komplekteerimine.
Tegevusdiagramm on organiseeritud vastavalt rollidele. "Ujumisrajad" e.
"rajad" e. "sektsioonid" eraldavad erinevate organisatsiooniüksuste ja rollide
poolt läbiviidud toiminguid.
Toimingud kasutavad oma tööks andmeid. Tegevusdiagrammil võib esitada
ka objekte, mille kohta käivad andmed on toimingule sisendiks või väljundiks.
Objekti võib diagrammil esitada mitu korda. Iga objekti ilmumine esitab
erinevat etappi selle elutsüklist. Iga kord võib objekti tähistada viitega selle
seisundile konkreetsel ajahetkel.
Äriprotsess võib olla liiga keerukas, et seda esitada ühel diagrammil. Sellisel
juhul tuleb see esitada mitme lihtsama diagrammi abil. Mitu protsessi
toimingut asendatakse ühe alamprotsessiga, mis kirjutatakse lahti eraldi
diagrammil.
Milleks kasutada protsesside tükeldamist?
- Võimaldab saada ülevaate suurtest protsessidest.
- Võimaldab esitada ülevaatlikke protsessimudeleid.
- Aitab peita harva toimuvaid, erandlikke töövooge.
45