Andmebaaside projekteerimiseks kasutatavad mudelid

TTÜ: Andmebaasid I (2012) © Erki Eessaar
Vaatleme lauset: "Õppejõud õpetab õppeainet". Õppejõud ja Õppeaine on
olemitüübid.
Mis on ühe modelleerija jaoks seosetüüp, see on teise jaoks olemitüüp ja
vastupidi. Näiteks süsteemi kirjeldava lihtlause e. lausendi "Üliõpilane õpib
õppeainet" põhjal võib leida olemitüübid üliõpilane ja õppeaine. Kuid õppimine
on võimalik modelleerida nii seosetüübina üliõpilane ja õppeaine vahel kui ka
olemitüübina.
Kui seosetüübil on atribuute, st. omadusi, mille kohta tuleb andmebaasis
andmeid hoida, siis tuleb see seosetüüp modelleerida olemitüübina.
a)
Õppejõud
1
0..*
Õpetamine
alguse_aeg : Date
lõpu_aeg : Date
0..*
1
Õppeaine
b)
Joonis 11 Seosetüübi modelleerimise võimalused UMLi joonistatud
olemi-suhte diagrammil.
Variandi b puhul kasutatakse seosetüübi esitamiseks UMLi sidemeklassi
(ingl. k. association class). Fowler (2007) kirjutab: "Sidemeklass lisab ühe
lisakitsenduse, mis seisneb selles, et iga kahe sidemes osaleva objekti vahel
saab olla vaid üks sidemeklassi isend."
Variandid a ja b ei ole samaväärsed. Variandi b korral kehtib täiendav reegel,
et üks õppejõud ei saa õpetada ühte õppeainet rohkem kui üks kord.
Atribuut
Atribuut: Atribuut on "nimeline olemi omadus" (EVS-ISO/IEC 2382, 1998).
Kontseptuaalses andmemudelis tuleb kirjeldada sellised atribuudid, millele
vastavaid andmeid soovitakse hakata andmebaasis hoidma.
Tüüp: Iga atribuut on mingit tüüpi. Atribuudi tüüp on võimalike väärtuste hulk,
mille hulgast saavad tulla atribuudi väärtused. Mitmel atribuudil võib olla
ühesugune tüüp.
20