RAHVATERVIS

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 

Irma Nool 

RAHVATERVIS 

Loengukonspekt 

Tallinn 2006

SISUKORD 

1. TERVISE MÄÄRATLUS JA TERVISEDETERMINANDID 4 

2. RAHVATERVIS KUI MEDITSIINI OSA 5 

3. RAHVATERVISE MÄÄRATLUS JA EESMÄRGID 5 

4. MOODNE EPIDEMIOLOOGIA 6 

4.1. Haiguse esinemise mõõtmine 7 

4.2. Meditsiiniregistrid 8 

5. PRIORITEETSED RAHVATERVISE PROBLEEMID TÄNAPÄEVAL 10 

5.4. Ema ja lapse tervis 13 

6. RAHVASTIKU TERVISLIKKU SEISUNDIT MÕJUTAVAD TEGURID 13 

8. RAHVATERVIS JA SÄÄSTEV ARENG 14 

9. TERVISEDENDUS 15 

9.1. Tervise edendamise olemus ja võimalused 15 

9.2. Massimeedia tervisedenduses 18 

9.3. Kodanikualgatusel põhinev tervise edendamine 18 

9.3.1. Precede-Proceed mudel 19 

9.3.2. Projektide näidised 21 

9.5. Kehaline aktiivsus ja kehaline võimekus 22 

9.6. Laste ja noorukite tervisedendus 28 

9.7. Tervisedendus vanemaealistel 33 

9.7.1. Vananemise mõiste ja olemus 33 

9.7.2. Vananemisprotsessi kirjeldamise võimalused 33 

9.7.3. Vananemise põhjused 35 

9.7.4. Vananemisprotsessi aeglustamise võimalused 35 

9.7.5. Vananemise toime elukvaliteedile 37 

9.7.6. Vananemise preventsiooni võimalused 37 

9.8. Puuetega inimeste tervisedendus 38 

10. SÕLTUVUSSEISUNDID 39 

10.1. Narkomaania 39 

10.1.2. Narkootikumide jagunemine 40 

10.1.3. Sõltuvus ja selle tekkimine 44 

10.1.6. Energiajoogid 45 

2

10.2. Suitsetamine 45 

10.2.1. Tubakas 45 

10.2.2. Suitsetamise mõju inimorganismile 46 

10.2.3.1. Naised ja suitsetamine 49 

10.2.3.2. Mehed ja suitsetamine 50 

10.2.3.3. Tubakas ja tervis 50 

10.2.3.5. Suitsetamisest loobumine 50 

10.3. Alkoholism 52 

10.3.1. Alkoholi mõju sugufunktsioonidele 53 

10.3.2. Alkoholi mõju lapse organismile 53 

3

1. TERVISE MÄÄRATLUS JA TERVISEDETERMINANDID 

Tervis (lad k salus, sanitas) - organismi täieliku kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte 

ainult haiguste või kehaliste defektide puudumine (MTO 1947). 

Organismi seisund, mille puhul kõigi elundite ja elundkondade talitlus on tasakaalus 

väliskeskkonnaga ning puuduvad haiguslikud muutused (ENE 7 1975: 552). 

Tervise kujunemisel on olulised 4 tegurit e komponenti: 

• Pärilikkus 18-20%, 

• Eluviis 50-52%, 

• Keskkond 20%, 

• Arstiabi 10%(joonis 1). 

Tervis 

GENEETIKA ELUSTIIL KESKKOND TERVISHOID 

KEHA- 

EHITUS 

NÄRVI- 

KAVA 

TOITU- 

MINE 

KEHAL. 

AKT. 

LOODUS- 

KESKKOND 

TEHIS- 

KESKK0ND 

RAVI 

HOOL- 

DUS 

EELSOO- 

DUMUS 

VANA- 

NEMINE 

PÄEVA- 

REZIIM 

HARJU- 

MUSED 

SOTSIAAL-MAJANDUSLIK 

KESKKOND 

TEADUSLIK 

HAIGUSTE ENNETUS 

POSITIIVSE MÕTTEVIISI JA TEGEVUSE LOOMINE 

TEGEVUS 

INDIVIID 

GRUPP 

ÜHISKOND 

HARIDUS 

Joonis 1. Tervist kujundavad tegurid. 

4

2. RAHVATERVIS KUI MEDITSIINI OSA 

Meditsiin e arstiteadus on kompleksne teadus inimese tervise kaitsmisest ja tugevdamisest, 

haigustest, nende diagnoosimisest, vältimisest ja ravist ning eluea pikendamisest (ENE 5. köide, 

1973, lk 113). 

Meditsiinil kui teadusel ja tegevusharul on 4 komponenti (joonis 1): 

• tervistus e tervisedendus (ingl k health promotion), 

• ennetus (ingl k prevention), 

• ravi (ingl k cure), 

• taastus (ingl k rehabilitation). 

Meditsiin e arstiteadus 

Rahvatervis 

Tervistus e 

tervisedendus 

Ennetus e 

preventsioon 

Baasteadmised 

Ravi 

Taastus e 

rehabilitatsioon 

Kliiniline meditsiin 

Joonis 2. Rahvatervise sisu. 

3. RAHVATERVISE MÄÄRATLUS JA EESMÄRGID 

Rahvatervis on teadus ja kunst eluea pikendamisest ja tervise edendamisest ühiskonna 

organiseeritud jõupingutustega, s.o riigi ja omavalitsuste sihipärase tegevuse kaudu. 

Rahvatervises tuleb arvestada kahte tegevuse laadi: 

• Teadmiste omandamine tervist mõjutavatest teguritest. 

5

• Sotsiaalne tegutsemine, s.o terviseteenuste planeerimine, arendamine ja töö tõhususe hindamine. 

Rahvatervis on protsess, mille eesmärgiks on mobiliseerida nii riiklikud kui ka ühiskondlikud 

ressursid lokaalsel, regionaalsel, üleriigilisel ning rahvusvahelisel tasemel lahendamaks põhilisi 

terviseprobleeme, mis hõlmavad (mõjutavad) kogu ühiskonda või elanike suuri rühmi. 

Rahvatervise programmilised tegevusvaldkonnad on: 

• haiguste ennetamine ja tervise edendamine, 

• tervisehoolde ja meditsiiniabi parandamine, 

• tervisliku käitumise edendamine, 

• elukeskkonna kontrollimine. 

Rahvatervise strateegias võib eristada järgmisi etappe: 

• tervise riskitegurite väljaselgitamine; 

• prioriteetide määramine; 

• riski kvantitatiivne hindamine; 

• riskiteguri toime hindamine; 

• riski reguleerimine või kõrvaldamine. 

4. MOODNE EPIDEMIOLOOGIA 

Olulisemad elanikkonna tervist iseloomustavad indikaatorid on: demograafilised näitajad, keskmine 

eeldatav eluiga, imikusuremuskordaja, haigestumuskordajad, suremuskordajad, riskitegurite 

esinemissagedus, enesehinnang tervisele. 

Moodne epidemioloogia käsitleb haiguste esinemist ja mõjureid rahvastikus. 

Haiguse esinemist mõõdetakse ning seostatakse inimesi ja nende keskkonda iseloomustavate 

tunnustega (teguritega, ekspositsioonidega). 

Moodsa epidemioloogia tähelepanu on suunatud rahvastiku(rühma)le, mitte üksikisikule. 

Moodsa epidemioloogia lõppeesmärgiks on teha kindlaks haiguste mõjurid, s.o haiguste põhjused ja 

teised haiguste teket soodustavad või seda takistavad tegurid. Moodsa epidemioloogia ülesanneteks 

on: 

• teada saada haiguste leviku iseärasused rahvastikus (s.o haiguse esinemine); 

6

• uurida, millised tegurid tingivad neid iseärasusi (s.o esinemist); 

• hinnata võimalikke mooduseid haiguste sageduse vähendamiseks. 

4.1. Haiguse esinemise mõõtmine 

Esmashaigestumus (ingl k disease incidence) on protsess, mis näitab uute haigusjuhtude tekkimist 

rahvastikus. Uus haigusjuht osutab sellele, et inimesel diagnoositi käsitletav haigus esmakordselt. 

Mõõdetakse: 

Absoluutarvuga – uute haigusjuhtude (ingl k new case) ehk haiguse esmasjuhtude (ingl k incident 

case) arv mingil ajavahemikul. 

Suhtarvuga – esmashaigestumuskordaja IR (ingl k incident rate) -, mis väljendab uute 

haigusjuhtude arvu rahvastiku arvu (rahvastikurühma suuruse) suhtes mingil ajavahemikul. 

haigusjuhtude arv mingil ajavahemikul 

IR = 

inimeste arv rahvastikus samas ajavahemikus 

Suremus (ingl k mortality) on protsess, mis näitab surmajuhtude tekkimist rahvastikus. 

Surmajuht ehk surm 

Surmajuhtude arv ehk surmade arv 

Suremuskordaja MR (ingl k mortality rate, death rate) 

MR = 

surmade arv mingil ajavahemikul 

inimeste arv rahvastikus samal ajavahemikul 

Levimus (ingl k prevalence) on protsess, mis näitab uute ja vanade haigusjuhtude esinemist 

rahvastikus. 

Absoluutarv – levijuht (ingl k prevalent case) (Isik, kellel antud haigus esineb mõõtmise ajal, s.o 

diagnoositud) 

Suhtarv – levimusmäär 

Levimusmäär PR (ingl k (point) prevalence rate, (point) prevalence ratio) – haigusega inimeste 

proportsioon rahvastikus mingil ajamomendil. 

PR = 

haigusega inimeste arv mingil ajamomendil 

inimeste arv rahvastikus samal ajamomendil 

7

Arvväärtused 0 ja 1 (0 ja 100%) vahel. 

Ent PR vaadeldakse ka kui kordajat (näiteks 100 000 inimese kohta). 

Levimuse hetkmäär (ingl k point prevalence rate) – levimus ajamomendil, näiteks 13.01.2001. 

Levimuse perioodmäär (ingl k period prevalence rate) – levimus ajavahemikul. 

Eluaegne levimusmäär (ingl k lifetime prevalence). 

Elulemus (ingl k survival) näitab negatiivse varjundiga sündmuse puudumist rahvastikus mingi 

jälgimisaja jooksul. 

Eluleja (ingl k survival) 

Elulemisaeg (ingl k survival time) 

Elulemusmäär SR (ingl k survival rate, survival proportion, survival probability) – mingil 

ajamomendil pärast haiguse diagnoosimist elus olevate inimeste proportsioon haigestunute 

koguarvus. 

SR = 

inimeste arv mingil ajamomendil pärast haiguse diagnoosimist 

inimeste arv, kellel uuritav haigus diagnoositi 

Arvväärtused 0 ja 1 (0 ja 100%) vahel. 

4.2. Meditsiiniregistrid 

Registreerimine on pidev, süstemaatiline ja tsentraliseeritud 

säilitamisel, et iseloomustada registreeritavate haiguste esinemist. 

tegevus andmete kogumisel ja 

Haiguste registreerimise üldeesmärk on aidata hinnata ja kontrollida haiguse esinemist rahvastikus. 

Haiglaregister (ingl k hospital registry) peab arvestust haiglasse sattunud haigete üle. 

Territoriaalne register (ingl k population-based registry) tegeleb haigusjuhtude arvestusega 

täpselt määratletud territooriumil; põhiülesanne – haigestumuse mõõtmine. 

Registri andmebaas (ingl k database) sisaldab kogutud andmeid haigete ja haiguse kohta; 

paberdokumentide kogum või loogiliselt seotud failide kogum arvutis. 

8

Eri liiki meditsiiniregistreid: 

• Haiguseregister (ingl k disease registry). 

• Haiglaregister (ingl k hospital-based registry) – toidab andmetega territoriaalset registrit; 

ravikäigu jälgimine, ei mõõda haigestumust. 

• Territoriaalne register (ingl k population-based registry) – on teada territoorium ja selle 

rahvastikuarv, millest haigusjuhud satuvad registrisse. Arvutatakse välja esmashaigestumus, 

haiguse esinemine. Andmed ühe haiguse kohta, kõik haigusjuhud, mis on diagnoositud. 

• Meditsiiniline sünniregister (ingl k medical birth registry). 

• Sekkumisregister (interventsiooniregister) (ingl k intervention registry). 

• Immuniseerimisregister (ingl k immunization registry). 

• Ekspositsiooniregister (ingl k exposure registry). 

• Surmapõhjuste register (ingl k mortality database): 

• National Death Index (USA) – surmad 1979 - , igal aastal lisandub 2 miljonit surma 

• National Death Index (Austraalia) – surmad 1980 - . 

• Kaksikuregister (ingl k twin registry). 

• Bioloogiliste materjalide register (pank) (ingl k biologic specimen (material) bank). 

• Administratiivregister (ingl k administrative registry) – raviandmestik. 

Eluraamat – alates sünnitunnistusest kuni surmatunnistuseni ühe inimese kohta (kogu 

informatsioon). 

Dokumendilinkimine (ingl k record lincage)– pannakse kaks dokumenti kokku ja võetakse vajalik 

info (vt joonis 5). 

Andmete kvaliteet 

Kirje (ingl k record) – ühte objekti tähistav andmete kogum 

Fail (ingl k file) – ühetüübiliste kirjete kogum 

Andmebaas (ingl k database) – loogiliselt seotud failide kogum 

Kirjelinkimine, dokumendilinkimine (ingl k record linkage) – eri failidest (andmebaasidest) sama 

objekti kirjeldavatest andmetest koondkirje moodustamine (andmete ristkasutus) 

Registri väärtust hinnatakse andmete kvaliteedi põhjal, kuid ükski andmete registreerimise süsteem 

pole täiuslik. 

9

Registri andmete kvaliteet sõltub. 

1. Registri loomise põhimõtetest 

2. Rutiinsest registreerimisest 

3. Registril põhinevast teadustööst 

Mis etapil võivad vead tekkida? 

• Teatise (ankeedi, haigusloo) täitmine 

• Kodeerimine 

• Sisestamine 

• Linkimine 

5. PRIORITEETSED RAHVATERVISE PROBLEEMID TÄNAPÄEVAL 

120000 

100000 

80000 

60000 

40000 

20000 

Mehed ja naised 2000 





0 

0 

1-4 

5-9 

10-14 

15-19 

20-24 

25-29 

30-34 

35-39 

40-44 

45-49 

50-54 

55-59 

60-64 

65-69 

70-74 

75-79 

80-84 

85 ja vanemad 

Vanus teadmata 

Joonis 3. Rahvastiku vanuseline koosseis. 

20000 

10000 

0 

-10000 

2000 2001 2002 2003 

Elussünnid 

Surmad 

Loomulik iive 

Elussünnid 13067 12632 13001 13036 

Surmad 18403 18516 18355 18152 

Loomulik iive -5336 -5884 -5354 -5116 

Joonis 4. Elussünnid, surmad ja loomulik iive. 

10

4500 

4000 

3500 

3000 

2500 

2000 

1500 

1000 

500 

0 

alla 20 

20-24 

25-29 

30-34 

35-39 

40 ja enam 

alla 20 

20-24 

25-29 

30-34 

35-39 

40 ja enam 

20 

20-24 

25-29 

30-34 

35-39 

40 ja enam 

20 

20-24 

25-29 

30-34 

35-39 

40 ja enam 

2000 2001 2002 2003 

Joonis 5. Sünnitused ema vanuse järgi. 

140 

120 

100 

80 

60 

40 

20 

0 

117,3 

111,2 

101,1 99,8 

44,7 41 38,4 38 

2000 2001 2002 2003 

Abortide arv 1000 15-49-a 

naise kohta 

Abortide arv 100 

elussünni kohta 

Joonis 6. Abordid. 

Tabel 1. Esmaselt diagnoositud HIV-nakkus valitud maades (Kruuda, Jesse & Mänd 2004). 

Riik 

Arv miljoni elaniku kohta aastas 

1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 

Taani 51,3 51,8 40,1 48,1 48,7 59,8 53,5, 

Soome 13,5 13,8 15,5 27,5, 28,2 24,7 25,1 

Rootsi 25,3 27,1 28,1 23,8 27,4 30,6 32,4 

Valgevene 99,0 63,5 54,0 40,2 51,7 57,0 90,5 

Eesti 5,5 6,2 7,0 8,5 279,9 1070,7 660,7 

Läti 12,9 10,1 66,1 99,4 192,5 335,4 226,6 

Leedu 3,2 8,4, 14,0 17,8 192,5 335,4 226,6 

Venemaa 10,3 29,6, 27,6 136,4 406,6 610,1 351,5 

Ukraina 105,4 175,2 169,9 116,5 125,3 142,5 180,0 

11

HIV-nakkus hakkas Eestis levima 1980-ndate aastate lõpus. Esimese kümne aasta jooksul 

diagnoositi keskmiselt 8 nakatumise juhtumit aastas. 2000. aasta suvel kasvas diagnoositute arv 

järsult ja veebruaris 2001. aastal kuulutas Sotsiaalministeerium välja HIV/AIDSi kontsentreeritud 

epideemia. 

Tabel 2. Eestis registreeritud HIV-nakatunud 1988-2005 (Tervisekaitseserver b, c). 

Aasta Kokku Mehed Naised 

1988 1 1 - 

1989 3 2 1 

1990 8 8 - 

1991 8 8 - 

1992 9 8 1 

1993 5 4 1 

1994 11 10 1 

1995 11 10 1 

1996 8 7 1 

1997 10 9 1 

1998 10 9 1 

1999 12 9 3 

2000 390 312 78 

2001 1474 1127 347 

2002 899 632 267 

2003 840 606 234 

2004 743 497 246 

2005* 417 276 141 

Kokku 4583 3353 1230 

*Seisuga 19.08.2005 

Aastatel 1988 – 2000 on nakatumine toimunud sugulisel teel 19 (23%) inimesel ja nakatunutest on 

olnud narkomaanid 157 (33%). Riskitegur on jäänud ebaselgeks 214 (44%) juhul. Seksuaalse 

orientatsiooni järgi on nakatunutest 36 (41%) homoseksuaalid, 8 (9%) biseksuaalid, 7 (31%) 

heteroseksuaalid ning 17 (19%) on seksuaalne orientatsioon teadmata (Nakkus- ja parasiithaigused 

Eestis 2001). 

2003. aastal jõustus nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus. 

Nakkushaiguste probleemi muudavad tänapäeval aktuaalseks järgmised tegurid: 

12

• muutunud eluviis, 

• meditsiinitehnoloogia arenemine ja ravimite kasutamine, 

• vaktsineerimisprogrammid, 

• uute nakkushaiguste ilmnemine, 

• varem tuntud haigustekitajad võivad anda kliinilisi ilminguid, mida varem ei tuntud, 

• vaesus. 

5.4. Ema ja lapse tervis 

Suur imikute suremus, olles 2 korda suurem kui Põhjamaades. 

Laste haigestumise struktuuris on aastaid olnud esikohal ägedad hingamiselundite haigused. 

Viimastel aastatel on tõusnud allergiliste ja närvisüsteemi haiguste arv. Päevakorda on tõusnud laste 

haigestumine nendesse nakkushaigustesse, mida meil juba aastaid ei olnud registreeritud (näiteks 

difteeria). Ka tuberkuloosi haigestumine on sagenenud (1996. a 16 juhtu, 1997. a 27 juhtu). 

Hambakaaries esineb 3 – 5 aastastel lastel 70% ulatuses. 

Abortide arv on meil väga suur ning seoses sündide arvu langusega on abortide prevaleerumine 

suhtarvus tõusnud, kui neid arvestatakse 1000 elussünni kohta. Samal ajal on abort meil üks peamisi 

pere planeerimise meetodeid. 

Emasuremuskordaja on meil samuti suur, näiteks 1993. a 33 juhtu 100 000 elussünni kohta. 

Põhjamaades oli see alla 10. 

6. RAHVASTIKU TERVISLIKKU SEISUNDIT MÕJUTAVAD TEGURID 

Kui võrrelda Euroopa riike omavahel, siis on elanike tervislik seisund neis suuresti erinev. Põhjusi 

tuleb otsida rahva tervist mõjutavates tegurites, nagu: 

• Sotsiaalne ja majanduslik olukord. 

• Psühholoogilised mõjurid. 

• Käitumuslikud harjumused. 

• Keskkonna ohutus. 

• Tervishoiuteenuste kättesaadavus ja kvaliteet. 

13

Riik ja omavalitsused peavad eelkõige tagama inimestele tervisliku elu, haigusi vältida võimaldavad 

tingimused, nagu: 

• keskkonnasõbralikud ja tervislikud elutingimused, 

• võimalikult vähese keemilise, füüsikalise ja bioloogilise saastega ohutu elukeskkonna, 

• ohutu toidu, 

• ohutud ja kahjutud töötingimused, 

• võimalused tervistavateks üritusteks (tervistavad teenused), 

• tervist kahjustavate käitumisviiside (suitsetamine, alkoholi ja ravimite liigtarvitamine, 

narkomaania) piiramine või reguleerimine. 

Eestis on vastu võetud Rahvatervise seadus ja välja töötatud tervisepoliitika, mille põhieesmärgiks 

on: 

• väärtustada inimese tervis ühiskonnas kui üks peamistest riiklikest prioriteetidest; 

• luua alus elanike tervise parandamiseks ja elukvaliteedi tõstmiseks läbi igaühe vastutuse oma 

tervise eest; 

• tagada riigi ja omavalitsuste sihipärase tegevuse kaudu tingimused antud eesmärgi 

saavutamiseks. 

Tervisepoliitika on valitsuse poolt heaks kiidetud 5. märtsil 1995. a. 

8. RAHVATERVIS JA SÄÄSTEV ARENG 

Viimastel aastatel on rõhutatud ühisjooni tervisedenduse ja säästva arengu põhimõtete elluviimises. 

Aastail 1984 – 1987 tegutsenud ÜRO Keskkonna ja Arengu Maailmakomisjon töötas välja säästva 

arengu kontseptsiooni ja sõnastas selle mõiste järgmiselt: „Säästev areng on selline arengutee, 

mille puhul rahuldatakse praegusi vajadusi, ohustamata tulevaste põlvkondade huve.“ 

Tervisedenduse mõiste ja ülesanded formuleeriti 1986. a Ottawa Hartaga. Selle järgi on 

tervisedendus protsess, mis võimaldab üksikisikutel, inimrühmadel ja kogukondadel suurendada 

kontrolli tervisemõjurite üle ja seeläbi parandada oma tervist. Ottawa Harta rõhutab järgmisi 

vajadusi: 

• kujundada selline poliitika, mis toetaks tervist, 

• luua tervist soodustav elukeskkond, 

14

• suurendada kogukonna osa tervise tagamisel, 

• arendada isiklikke oskusi ja teadmisi, 

• ümber orienteerida terviseteenused – vastutus tervisedenduse eest jagatakse üksikisikute, 

kogukonna, elanikkonna rühmade, tervishoiutöötajate, ametnike, valitsuse ja seadusandjate 

vahel. 

9. TERVISEDENDUS 

9.1. Tervise edendamise olemus ja võimalused 

Ottawa Harta andis 1986. a tervisedenduse ühe levinud määratluse: Tervisedendus aitab 

inimestel mõjustada, parandada oma tervist, kontrollida ise oma tervislikku seisundit. Selleks on 

vaja toetavat keskkonda, kättesaadavat teavet, oskust elada ja võimalust valida tervislik eluviis. 

Tervise edendamine – inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine 

ning tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine (Eesti Vabariigi Rahvatervise seadus, 

vastu võetud 14. juunil 1995). 

Tanahill`i mudel: tervisedendus on tervise tugevdamine (positiivse tervise suurendamine ja 

negatiivse tervise vähendamine) terviseõpetuse, ennetuse ja tervisekaitse meetmetega, mis osaliselt 

kattuvad, kaudu. 

Negatiivne tervis – haiguse, häire olemasolu või puudumine. 

Positiivne tervis – heaolu ja võimekuse olemasolu või puudumine. 

1. Iseenda tervise edendamine, 

2. Enda eeskuju, 

3. Õpetada inimestele tervislikku eluviisi, 

4. Informatsiooni edastamine inimestele, 

5. Me oleme ise tervisedendamisest teadlikud. 

Tervise tugevdamine – üksikisiku tervisevõimaluste elluviimine (positiivne tervis). 

Tervise arendamine – ühiskonna tervisevõimaluste realiseerimine. 

Tervise kaitsmine – teadaolevate konkreetsete ohtude vähendamine. 

15

Tervise parandamine – halvenenud tervise taastamine (negatiivne tervis). 

Tervisekasvatus – tervisele kasulike teadmiste ja tervislike hoiakuteni jõudmine. 

Tervise edendamise protsess toimib vähemalt kolmel tasandil. Traditsiooniline käsitlus räägib 

üksikisiku, kogukondade ja riigi tasandist, kuid ilmselt on otstarbekas eritleda paikkondlik, 

regionaalne ja kogukondade tasand. 

Üksikisiku tasandil on eesmärkideks vähendada ekspositsiooni terviskahjustavatele mõjuritele ja 

suunata käitumist tervise tugevdamisele. 

Ühiskonna tasandil tuleb arvestada keskkonna, energia, toidu ja põllumajanduse, tervishoiu jm 

poliitikaga ja seda kujundada. 

Üksikisiku ja ühiskonna vahele jäävad kogukonnad ja regioonid kui erinevat tüüpi inimkooslused 

erinevates mänguruumides. Kogukond tähistab inimrühma 

Tervisedendusel on kaks kriteeriumi: 

1) Riskifaktorikeskne – püütakse mõelda mingi haiguse vm riskifaktorile. Tuleks välja selgitada, 

missugustele inimestele see riskifaktor toimib. 

2) Populatsioonikeskne – püütakse toimida tervele elanikkonnale, sõltumata sellest, kas see 

riskifaktor kõiki inimesi ohustab. 

Riskifaktorikeskne kohasus üksikisikule on suur, populatsioonikesksel piiratud (vt tabel 3). 

Tabel 3. Tervisedenduses kasutatavate faktorite kohasus. 

Riskifaktorikeskne Populatsioonikeskne 

Üksikisiku motiveeritus suur vähene 

Arstide motiveeritus suur vähene 

Ressursside kasutamise tõhusus lühiajaline pikaajaline 

Kasu-riski suhe soodne vähesoodne 

Seire tülikus ja kulukus suur puudub 

Mõju üksikisikule palliatiivne ja ajutine väike 

Mõju populatsioonile piiratud suur 

WHO järgi on 5 tervistedendava tegevuse eesmärki: 

1. Parandada võimalusi tervist tugevdada. 

2. Arendada tervisele soodsat keskkonda. 

16

3. Tugevdada sotsiaalseid sidemeid ja toetust. 

4. Edendada tervisele soodsat käitumist ja kohaseid toimetulemisviise. 

5. Täiendada teadmisi ja levitada teavet. 

Tervisedenduse allikad: 

• Eluteadus; 

• Arstiteadus; 

• Epidemioloogia; 

• Psühholoogia; 

• Pedagoogika; 

• Sotsioloogia (ühiskonnateadus); 

• Informatsiooniteooriad, need, mis puudutavad massimeediat; 

• Marketing e turundus. 

Probleemid, millega tervisedendus kokku puutub: 

• Huvide ristumine. 

• Tervisedenduses on oht uppuda poliitikasse. 

• Tervisedenduslik tegevus võib suurendada sotsiaalset ebavõrdsust. 

Tervise edendamise koolkonnad 

Nihilistlik suund tõrjub professionaalset sekkumist ja toob nähtavale võimalikke ohte, positiivne 

programm on pigem inimeste usu kõrvaldamises meditsiiniabisse, et nad tekkivas vaakumis ise oma 

tervise eest rohkem hoolt kannaks, suurendades kohanemisvõimet elukeskkonnast lähtuvate 

ohtudega. 

Sotsiaalse difusiooni rõhutajad usuvad ühiskonna arengusse, mis elu-olu edenedes loob võimalused 

paremaks terviseks – ka neil ei ole üksikutesse sekkumistesse suurt rõhku. 

Regulatiivne ideoloogia peab kõige olulisemaks seadustikku. 

Aktivistlik suund haarab vähemal või rohkemal määral inimesi tegelema otseste tervist 

mõjustavate projektidega. 

Strukturaalne tegutsemisviis loob võrgustiku kõigi sõlmede kindlaksmääratud vastutusalaga, 

õiguste ja kohustustega. 

17

9.2. Massimeedia tervisedenduses 

Kandja võib olla: 

• Näost-näkku kommunikatsioon, 

• Ühepoolne vahendatud kommunikatsioon – üks saatja, 

• Keskpointlikud informatsioonikandjad (näiteks toidupoe lett sisaldab väga palju informatsiooni 

– mis seal on, kuidas see on paigutatud). 

Sõnumisaajad: 

• Üksikisikud. 

• Organisatsiooni poolt kinnistatud rühmad. 

• Kogukond (näiteks kohalik raadio). 

9.3. Kodanikualgatusel põhinev tervise edendamine 

Tervise edendamise vahendid rahvatervise seaduse paragrahv 6 alusel on: 

1) tervisekasvatus ja terviseõpetus haridusprogrammide osana; 

2) terviseteabe levitamine ja tervislike eluviiside motiveerimine; 

3) tervistavate teenuste arendamine; 

4) eluviisi mõjutamine ja käitumisriski vähendamine; 

5) tervistsoodustava elukeskkonna kujundamine. 

+ terviseteabe levitamine (1) meedia, üritused, kampaaniad; (2) terviseõpetus, loengud, seminarid, 

täiendkoolitused; (3) nõustamine üksühele, patsientide koolitamine 

+ tervise väärtustamine läbi rahalise motiveerimise – mittesuitsetajatele madalamad 

kindlustusmaksud, eeskirju mitterikkunutele odavamad autokindlustustariifid jne 

+ organisatoorsed (tervisega seotud) muudatused – töökorralduses, juhtimises, töötajatele tervislike 

eluviiside võimaldamises 

+ seadused-määrused (töö juhtivate- ja võtmeisikutega; poliitikutega, omavalitsuste otsustajatega) 

Eesti Haigekassa korraldab kindlustatute tervise edendamist kooskõlas rahvatervise seaduse 

paragrahviga 21 lõikega 4 kodanikualgatusel põhinevate projektide kaudu. 

18

Eesti Haigekassa poolt rahastatavad tervist edendavad ning haigusi ennetavad tegevused on 

kooskõlas Eesti riigi rahvatervise valdkonnas määratletud prioriteetidega, pikaajaliste eesmärkide 

saavutamisega ning erinevate organisatsioonide ja riiklike programmide osaga eesmärkide 

elluviimisel. 

Tervist edendavad projektid peavad olema suunatud inimeste teadlikkuse tõstmisele tervislikuma 

eluviisi saavutamiseks, terviseteenuste arendamisele või tervisliku keskkonna arendamisele ning 

võivad sisaldada: 

• tervisedenduse ja haiguste ennetuse alast koolitust ja nõustamist; 

• tervisekasvatuse ja haiguste ennetuse alaste materjalide koostamist ja väljaandmist; 

• tervisedenduse kampaaniate korraldamist ja muul viisil teavitamist; 

• haigusi ennetava ja tervist edendava tegevuse juhendmaterjalide väljatöötamist; 

• terviseteenuste arendamisele suunatud tegevusi; 

• tervist edendava keskkonna arendamisele suunatud tegevusi. 

9.3.1. Precede-Proceed mudel 

Precede/proceed mudeli eesmärgiks on juhtida pigem algset tähelepanu tulemustele kui tegevusi. 

FAAS 5 FAAS 4 FAAS 3 FAAS 2 FAAS 1 

Tervisedendus 

Tervisekasvatus 

Eeldustegurid 

Keskkond 

Seadusedmäärused 

organisatoorsed 

muutused 

Innustavad, 

tugevdavad 

tegurid 

Võimaldavad, 

soodustavad 

tegurid 

Käitumine 

ja 

elustiil 

Tervis 

Elukvaliteet 

FAAS 6 FAAS 7 FAAS 8 FAAS 9 

Joonis 7. Precede-Proceed mudel. 

19

Precede - esimesed 5 faasi: 

Faas 1 – sotsiaalsed diagnoosid - selle faasi puhul keskendutakse, et määratleda ja hinnata 

sotsiaalseid probleeme, mis mõjutavad sihtgrupi elukvaliteeti. 

Faas 2 – epidemioloogilised diagnoosid. 

Faas 3 – käitumuslikud ja keskkondlikud diagnoosid 

Faas 4 – haridus ja organisatsioonilised diagnoosid 

Faas 5- administratiivsed ja poliitilised diagnoosid 

Proceed – järgmised 4 faasi: 

Faas 6 – rakendamine 

Faas 7 – protsessi hindamine 

Faas 8 – mõju hindamine 

Faas 9 – tulemuse hindamine 

Eesmärgid – kelle hulgas peaks muutus toimuma, mis peaks muutuma, kui palju peaks muutuma, 

millise aja pärast peaks muutus ilmnema. 

Faas 1. Üldeesmärk – Tõsta noorte elukvaliteeti. 

Faas 2. Tervisega seotud kaugem eesmärk. 

Vähendada uute HIV-i nakatunute hulk alla 300 juhu aastas 15 – 29 a Eesti noorte hulgas 2004. 

aasta lõpuks. 

Faas 3. Käitumise ja keskkonna muutmisega seotud põhieesmärgid. 

• Aasta 2003 lõpuks suurendada 15 – 29 a noorte hulka, kes alati kasutavad kondoomi 75%-ni. 

• Aasta 2003 lõpuks tagada süstlavahetusprogrammi kasutatavus 70%-le süstivatest 

narkomaanidest. 

Faas 4. Käitumise ja keskkonna muutmist soodustavate teguritega seotud alaeesmärgid. 

• Aasta 2003 lõpuks suurendada 15 – 29 a noorukite hulka, kes teavad HIV-nakkuse 

ülekandumise teid ning enda kaitsmise võimalusi 90%-ni. 

Faas 5. Meetmed, tegevused. 

• Reklaamklipid, rollimudelite propageerimine, oskuste õpetamine, keskkonna muutmine. 

20

9.3.2. Projektide näidised 

HIV/AIDSi ennetamise riiklik programm aastateks 2002 – 2006 

1. Programmi nimetus: 

HIV/AIDSi ennetamise riiklik programm aastateks 2002 – 2006. 

2. Alaprogrammid: 

Koostatakse koostööpartnerite poolt (Haridusministeerium, Justiitsministeerium, Siseministeerium, 

Kaitseministeerium, omavalitsused). 

3. Vastutav ministeerium: 

Sotsiaalministeerium, programmis osalevad täitvad koostööpartnerid: Haridusministeerium, 

Justiitsministeerium, Siseministeerium, Kaitseministeerium, omavalitsused ning toetavad 

koostööpartnerid: Kultuuriministeerium, Välisministeerium, Eesti Teaduste Akadeemia, 

valitsusvälised organisatsioonid. 

4. Taust: 

Eestis registreeriti esimene HIV-nakkuse juhtum 1988. aastal. 1998. aastal esines 0,1 ja 1999. aastal 

0,6 juhtu ning 2000. aastal 27,1 juhtu 100 000 elaniku kohta ehk 390 uut juhtu. 2001. aastal on 

seisuga 27. detsember registreeritud 1458 HI-viirusega nakatanut. Sugulisel teel levivate haiguste 

tase omab langustendentsi: 2000. aastal oli haigestumus süüfilisse 38,8 juhtu ja gonorröasse 60,2 

juhtu 100 000 elaniku kohta. 

5. Programmi vajalikkusele viitavad materjalid: 

ÜRO AIDSi teemalise eriistungi materjalid, rahvatervise seadus, Maailma 

Tervishoiuorganisatsiooni ja UNAIDSi soovitused ja juhendmaterjalid. 

6. Põhieesmärk: 

• HIV/AIDSi progresseeruv levik on peatatud. 

• HIV-nakatunutele on tagatud kvaliteetne viirusevastane ravi ning teiste tervishoiu- ja 

sotsiaalhooldusteenuste kättesadavus. 

7. Alaeesmärgid: 

• HIV/AIDSi ja teiste sugulisel teel levivate haiguste ennetusalane teadlikkus noorte hulgas on 

oluliselt suurenenud. 

• Tõenduspõhiste ennetusmeetmetega on vähendatud HIV-ga nakatumist riskirühmadese 

kuuluvate isikute hulgas. 

• Tagatud on teaduspõhine doonorivere, -kudede ja –elundite nakkusohutus. 

21

• Tagatud on nõustamine ja HIV-testimine kõigile soovijatele. 

• HIV/AIDSi ennetustegevuse, hoolduse ja ennetusraviga on hõlmatud valdav enamus HIVpositiivsetest 

isikutest. 

• 2003. aastaks on välja töötatud ja käivitatud ministeeriumide ja omavalitsuste HIV/AIDSi 

ennetamise kavad aastateks 2002 – 2006. 

• Korraldatud on HIV-nakkuse leviku epidemioloogiline seire ja analüüs ning HIV/Aidsi 

ennetamise omavalitsuste tegevuskavade efektiivsuse hindamine. 

8. Põhimeetmed, mida programmi täitmise käigus kavatsetakse kasutusele võtta: 

HIV ja STLH leviku ja riskikäitumise seire, kooli tervisekasvatuse õppekavade analüüs ja õpetajate 

teadlikkuse ning oskuste arendamine, avalikkuse teavitamine, riskirühmadele suunatud 

ennetustegevus, HIV/AIDS/STLH alane nõustamine ja testimine, HIV/AIDSi kvaliteetse 

ravisüsteemi korraldamine, meditsiiniliste manipulatsioonide kaudu HIV leviku vältimine. 

9. Oodatavad tulemused: 

HIV/AIDSi epideemia on tõkestatud 2007. aastaks. Noorte HIV/AIDSi alane teadlikkus on 

suurenenud ja riskikäitumine on vähenenud. 

10. Riskitegurid, mis võivad programmi täitmist takistada: 

Jätkuv narkomaania levik, partnerite vähene koostööaktiivsus, lahendamata sotsiaalsed probleemid, 

tegevuskava alafinantseerimine. 

11. Programmi täitmise plaanitav ajakava: 

Hõlmab perioodi 2002 – 2006, kus iga-aastased detailsed tegevuskavad vaadatakse läbi 

ministeeriumis. 

12. Programmi täitmise koondeelarve: 

13. Riigieelarvest taotletavad vahendid: 

Sotsiaalministeeriumi haldusalas – 83 000 000 krooni, sh 2002. aastal – 8 850 000, 2003. aastal – 

16 150 000, 2004. aastal – 18 000 000, 2005. aastal – 20 000 000, 2006. aastal – 20 000 000 krooni. 

9.5. Kehaline aktiivsus ja kehaline võimekus 

Kehaline aktiivsus on skeletilihaste abil teostatud igasugune liigutus, mis kutsub esile energia 

kulutamise üle rahuloleku taseme. Kogu ööpäevane energiakulu jaotub (1) energiaks, mis on vajalik 

põhiainevahetuseks – südame, aju, kopsude ja teiste elundite tööks (50-75%), (2) toidu seedimiseks 

22

ning kehatemperatuuri säilitamiseks (7-10%) ja (3) kehaliseks aktiivsuseks (umbes 15% või 

rohkem). 

Kehalise aktiivsuse komponendid: 

• intensiivsus – ära kulutatud kalorite hulk ühekordse tegevuse juures 

• kestvus (ühekordselt) – kui kaua kehaline aktiivsus kestab 

• sagedus – mitu korda nädalas/päevas/kuus 

• tööd teostanud lihasgrupid – üle keha lihased või piirkondlikud lihasgrupid 

Kehaline harjutus - kehalise aktiivsuse osa. Kehaline harjutus võib olla dünaamiline – kogu keha 

liikumine või staatiline (isomeetriline) –mõne kehaosa liikumine. 

Kehaline treening - teatud iseloomu, intensiivsuse, kestvuse ja sagedusega kehaliste harjutuste 

süstemaatiline kasutamine. 

Sport - kehakultuuri spetsiifiline vorm. Kõige üldisem spordi tunnus on võistluse olemasolu. 

Kehakultuur - üks kultuuri osa, sihipäraselt suunatud. 

Tervisesport - kehaliste harjutuste süsteemikindel sooritamine. 

Kehaline võimekus - organismi võime sooritada mingit tegevust. 

Kehalise võimekuse liigid: 

• painduvus – liigeste painduvusvõime 

• lihasvastupidavus – võime teostada korduvaid kõrge intensiivsusega lihaskontraktsioone 

• lihasjõud – ühe lihaskontraktsiooni maksimaalne jõud 

• kiirus – edasiliikumise- ja liikumissuuna muutmine 

• aeroobne võimekus ehk kardiorespiratoorne vastupidavus – võime pikka aega teostada mõõduka 

intensiivsusega suuri lihasgruppe haaravaid kehalisi harjutusi 

• anaeroobne võimekus – võime lühiajaliseks maksimaalseks pingutuseks 

• keha koostis – keha rasvkoe hulk (g) ja osahulk (%) kehamassist 

• tasakaal – koordineeritud liigutused, asendi säilitamine 

Tervisega seotud kehaline võimekus 

• Neuromuskulaarne võimekus – koosneb painduvusest, lihasjõust, lihasvastupidavusest. 

• Aeroobne võimekus – olulised on süda, kopsud, veresooned (hapniku transport). 

23

• Keha koostis – keha rasvasisaldus on suur, siis on rohkem terviseprobleeme. 

• Tasakaal 

Tervisega mitteseotud kehaline võimekus 

• Kiirus 

• Anaeroobne võimekus 

Kehalise aktiivsuse olulisus täiskasvanute tervisele 

Regulaarne kehaline aktiivsus.... 

....ja/või heal tasemel kardiovaskulaarne võimekus vähendab suremust südame- ja veresoonkonna 

aterosklerootilistesse haigustesse (südamelihasepuudulikkus ja infarkt, ajuinsult). 

....hoiab ära või lükkab edasi kõrgvererõhktõve kujunemist ning alandab hüpertensiooniga inimestel 

vererõhku. 

....on seotud jämesoolevähi esinemisriski vähenemisega. 

....vähendab insuliinist mittesõltuva suhkruhaiguse tekkimise riski. 

....on vajalik normaalse lihasjõu, liigeste struktuuri ja funktsiooni säilitamiseks ning võib olla 

kasulik liigestepõletikega patsientidele. 

...ja lihasjõu harjutused aitavad vanemaealistel säilitada oma eluga ise toimetulemist ning 

vähendada kukkumiseriski. 

....soodustab energia tarbimise ja kulutamise tasakaalus hoidmist, vähendades nii rasvumiseohtu 

ning mõjutades keha rasvkoe paiknemist soodsamas suunas (vähendab liigse rasvkoe kogunemist 

talje piirkonda). 

....mahendab depressiivsust ja ärevust ning parandab meeleolu. 

....võib vähendada depressiooni kujunemise riski. 

....parandab tervisega seotud elukvaliteeti, suurendades psühhosotsiaalset heaolu ja kehalisi 

funktsioone eriti just halva tervisega inimestel. 

Kehalise aktiivsuse olulisus laste ja noorukite tervisele 

Mõõdukas regulaarne kehaline aktiivsus lapseeas... 

....mis on seotud jõupingutustega ning millele lisandub piisav kaltsiumi hulk toidus, on esmatähtis 

normaalse luustiku kujunemiseks ning oluline suurema luukoe tippmassi (suurim luukoe mass, 

24

saavutatakse 20-ndate eluaastate alul, kui luustik on täielikult luustunud) saavutamiseks ja 

säilitamiseks noortel täiskasvanutel. 

....soodustab luude kasvamist pikkusesse. Väga suure intensiivsusega jõuharjutused soodustavad 

luude kasvu laiusesse ja võivad pikkuskasvu pidurdada. Koos pikkusse kasvamise soodustamisega 

arendab kehaline aktiivsus ka kehalist võimekust, seetõttu on kehaliselt aktiivsed teismelised oma 

liigutustes osavad ja ei muutu kohmakateks nagu liiga kiiresti pikaks sirgunud väheaktiivsed 

noorukid. 

....soodustab sirgete jalgade kujunemist (X- ja O-jalgadest vabanemist) ja normaalsete pöiavõlvide 

kujunemist (lampjalgsuse ennetamine ja ravi). Jalgadele ja pöiavõlvidele on kehalisel aktiivsusel 

suurim mõju eelkoolieas. 

....ja imikueas soodustab ilusa, sirge rühi kujunemiseks vajalike lihaste arendamist. 

....ei kiirenda ega aeglusta oluliselt sugulist küpsemist. 

....soodustab lihaskoe arengut ja lihasjõu suurenemist. Eriti ilmekaks saab vastavate kehaliste 

harjutuste mõju lihasjõu suurenemisele sugulise küpsemise ajal ja selle järgsel perioodil. 

....suurendab kardiorespiratoorset võimekust ehk võimet pikka aega teostada mõõduka kuni suure 

intensiivsusega kehalist tegevust (näiteks pikamaajooksu). 

....arendab ka teisi kehalise võimekuse liike nagu painduvus, lihasvastupidavus, kiirus, tasakaal. 

aitab kaasa rasvkoe hulga vähendamisele ülekaalulistel lastel, ja seega on abiks tervisliku kehakaalu 

saavutamisel ja säilitamisel. 

....võib alandada vererõhku kõrge vererõhuga noorukitel. 

....võib suurendada rasvunud lastel suure tihedusega lipoproteiinide hulka veres. 

....parandab meeleolu, vähendab kurvameelsust ja ülemäärast stressi. 

....on seotud parema õppeedukusega. 

Kehalist aktiivsust määravad tegurid 

A. Individuaalsed mittemuudetavad tegurid: sugu; kronoloogiline ja bioloogiline vanus; geneetiline 

eripära; liikumisaparaadi arengukiirus ja arenguaste; isiksuseomadused (on osaliselt 

muudetavad); krooniliste haiguste/puuete olemasolu jne. 

B. Individuaalsed muudetavad tegurid: kehamass ja rasvkoe osahulk; kehaline võimekus; 

teadmised kehalise aktiivsuse soodsast toimest tervisele ja informeeritus kehalise aktiivsuse 

harrastamise võimalustest; suhtumine kehaliselt aktiivsesse eluviisi ja usk liikumise soodsasse 

toimesse; kavatsused muuta oma eluviisi kehaliselt aktiivsemaks; isikliku eeskuju ja 

25

ollimudelite olemasolu; motiveeritus ja oskused kehalise aktiivsusega tegelemiseks; 

enesetõhusus; tajutud ja tegelike barjääride olemasolu sh ajapuudus jne. 

C. Sotsiaal- majanduslikud tegurid: rahvuslikud ja kultuurilised eripärad; elukoht; lapsevanemate 

elukutse; tööhõive ja haridustase; perekonna sissetulek ja sporditarvete soetamise võimalikkus 

jne. 

D. Vahetult ümbritsevast keskkonnast pärit tegurid: perekondlikud harjumused; sportimisvahendite 

olemasolu; sotsiaalne, perekonna ja lähedaste tugi; lähedaste poolne innustamine olema 

kehaliselt aktiivne(sem); liikumise/sportimise võimalused, nende kättesaadavus; kliima, 

aastaaeg, nädalapäev; teiste, kehalist liikumist mittenõudvate tegevuste ja huvialade olemasolu 

jne. 

E. Varasema liikumis(aktiivsuse) kogemus. Teadmine, et liikumise-sportimisega tullakse edukalt 

toime ja et see tegevus on mõnus. 

Kehalise aktiivsuse mõõtmine 

Kehalise aktiivsuse mõõtmise meetodid: 

• küsimustikud ja intervjuud – töö, vaba aeg. 

• sagedusküsimustikud – näiteks kui sageli teeb treeninguid 20 minutit järjest nädalas. 

• päevikud – üles kirjutada järjest, mida päevas tehakse. 

• ajalõikude kaupa raporteerimine – ajalõik, mida sel ajal tehti. 

• “ekspertide” hinnangud – lastel, koolilastel. 

• klassifitseerimine tööiseloomu järgi – vastavalt kehalisele tööle. 

• jälgimine – uurija, kes jälgib, mida inimene teeb. Ka filmides, video abil. 

• liigutuste lugejad – sammumõõtjad – mõõdavad alakeha liigutusi. Abaluude külge kinnitatud, 

vööle kinnitatavad – Caltrac. 

• südame löögisageduse monitooring (registreerimine). 

• märgistatud raske vee isotoopidega – hinnatakse ainevahetusprotsesse organismis. 

• kaudsete näitajate alusel – kui palju inimene inaktiivne on. 

Soovitused tervist edendava kehalise aktiivsuse osas 

On 3 etappi: 

1. Et kõrvaldada liikumisvaegusest tingitud degeneratiivseid muutusi, soovitatakse jalutada poolt 

tundi päevas. 

26

2. Kui tahetakse vältida riskitegurite teket (vähene kehaline aktiivsus), tuleks kolm korda nädalas 30 

või rohkem minutit järjest tegeleda kehalise aktiivsusega, mis tõstaks südame löögisagedust 130 – 

150 löögini minutis. 

3. Kui tahetakse saavutada organismi treenitust, tegeleda 5 või rohkem korda nädalas 30 või rohkem 

minutit järjest kehalise aktiivsusega, südame löögisagedus peab tõusma 150 – 160 löögini minutis. 

Sobivad jooksmine, ujumine, matkamine, jalgrattasõit, paigaljooks. 

Kehalise aktiivsuse suurendamise võimalused 

1. Laste ja noorukite hulgas 

• kehalise kasvatuse tunnid – huvitavamaks, rohkem valikuid, meeldiv keskkond; 

• õues omal käel liikumine, rattasõit, rulluisutamine, pallimäng jne – vaja parke, mänguväljakuid, 

spordiplatse; 

• sporditreeningud – erinevad valikud igale vanusele, algajate rühmad ka teismelistele, 

elukohalähedus, mõõdukas tasu, eesmärgiks lõbus ajaviide, mitte alati tippsportlaste 

kasvatamine; 

• sportimisvõimalus kooli juures – õpetaja juhendusel saali, ujula, spordiväljaku kasutamise 

võimalus. 

2. Täiskasvanute hulgas 

• suurendada arusaama kehalise aktiivsuse olulisusest nii välimusele kui tervisele; 

• teadvustada, et tervisele soodne kehaline aktiivsus ei ole üksnes sportimine, vaid igasugune 

kehaline liikumine nagu kodu koristamine, aiatöö, jalgsi tööle-poodi jm minek. Et oluline on 

nädalas kulutada kehalisele tegevusele rohkem kui 500 kcal; 

• selleks, et soodsat toimet tervisele saavutada on vaja regulaarselt need kalorid ära kulutada; 

• teadvustada lihasjõu ja venitusharjutuste olulisust; 

• positiivsed rollimudelid; rohkem suurüritusi, aga ka regulaarse (koos)liikumise võimalusi – see 

kujundab üha suurema hulga inimeste positiivset suhtumist kehalise aktiivsuse vajalikkusesse; 

• rohkem treeningrühmi igas eas ja võimekusega inimestele. 

3. Naistele 

• rohkem võimalusi rasedatele ja väikeste lastega emadele treeningrühmades osalemiseks, koos 

lapsega basseinis käimiseks jne. 

4. Perekondadele 

• liikumisega seotud üritusi tervele perele. 

27

5. Eakatele 

• üritused; 

• spetsiaalsed rühmad. 

6. Puuetega inimestele 

7. Töökohtades 

• sportimisvõimalused, massaaz. 

8. Kogukondadele 

• oma spordiplats. 

9.6. Laste ja noorukite tervisedendus 

Eesmärk: 

• Luua eeldused heaks terviseks täiskasvanuna. 

• Tagada kasvavale organismile tingimused, mis soodustavad geneetiliselt determineeritud 

füüsilise ja vaimse tervise ja heaolu potentsiaali võimalikult maksimaalset saavutamist. 

• Hoida ära haiguste ja invaliidsuse tekkimist edaspidises elus. 

Laste suremus – imikute suremus (alla 1 a) 1000 elusalt sündinud lapse kohta %. 

Lapseks peetakse vähemalt 22. rasedusnädalal sündinud ja 500 g last. 

Surmapõhjused: 

• Perinataalse perioodi seisundid 

• Kaasasündinud väärarengud 

• Hingamiselundite haigused 

• Nakkus- ja parasitaarhaigused 

1 – 14 a surmapõhjused: 

• Vigastused ja mürgistused (uppumine, liiklusavariid) 

• Kasvajad 

• Kaasasündinud väärarengud 

Tegevusvaldkonnad: 

• Laste ja noorukite tervisliku seisundi ja kehalise arenemise uurimine ja hindamine. 

28

• Laste ja noorukite õppe- ja kasvatustöö korralduse uurimine (tervisele ebasoodsate tegurite 

väljaselgitamine, nende vähendamine või kõrvaldamine). 

• Kaitsesüstimiste korraldamine, tähtsuse selgitamine, süstitute immuunsuse kontrollimine, 

vajadusel revaktsineerimine. 

• Hammaste tervishoid. 

• Tervisliku toitumise propageerimine. 

• Laste suhtes rakendada vägivalla esinemissageduse ja põhjuste uurimine, ärahoidvate meetmete 

propageerimine. 

• Tubakas, alkohol, narkootikumid – esinemissagedus, põhjused ja ärahoidmine. 

• Kehalise võimekuse ja liikumisaktiivsuse uurimine, selle propageerimine. 

• Stressi, psühhosotsiaalsete probleemide uurimine. 

• Pereplaneerimise võimaluste propageerimine. 

Tervisliku seisundi hindamine 

Hinnatakse ka ägedate haiguste sagedust, krooniliste haiguste esinemist. 

Lapseea perioodid 

Vastsündinuiga – 28 esimest päeva 

Imikuiga – 1 – 12 kuud 

Väikelaps – 1 – 3 a 

Eelkooliealine – 4 – 7 a 

Noorem kooliiga – 7 – 10 a 

Keskmine kooliiga – 11 – 13 a 

Vanem kooliiga – 14 – 18 a 

Adolescent – nooruk, teismeline 11 (12) – 21 (22) a. 

Profülaktilist meditsiinilist läbivaatust võib teha nii arst kui õde. Hinnatakse kasvu, kaalu, 

vererõhku, nägemisteravust, kuulmisteravust. 

Eriarsti läbivaatus – 1. eluaastal – ortopeed, silmaarst, vajadusel närviarst, stomatoloog. 

Mõõdetakse peaümbermõõt, kasv, kaal, rinnaümbermõõt. 

Tervisegruppe on 5: 

29

I Täiesti terve 

II Funktsionaalse häirega või riskigrupi lapsed (näiteks kui emal oli sünnituse ajal aneemia) 

III Kroonilise patoloogiaga lapsed (näiteks skolioos, lampjalgsus, astma jm) 

IV Raske krooniline patoloogia kompensatsiooniseisundis 

V Raske krooniline patoloogia dekompensatsiooniseisundis. 

Terviseindeks – alla 1 a laste arv, kes ühtegi korda pole põdenud (%) (tavaliselt 20%). 

Sageli põdejate väljaselgitamine – laps, kes põeb rohkem kui 4 korda aastas ülemiste hingamisteede 

katarri, mis kulgeb koos palavikuga. 

Kehaline areng 

Kasvamine, küpsemine ja arenemine. 

Kasvamine on keha mõõtmete suurenemine tervikuna või mingite kehaosade piires. 

Kasvamine põhineb kolmel rakulisel protsessil: 

1) rakkude arvu suurenemine ehk hüperplaasia – põhineb rakkude jagunemisel ehk mitoosidel; 

2) raku mõõtmete suurenemine ehk hüpertroofia – rakusiseste funktsionaalsete ühikute kasv (valk); 

3) rakuvaheliste ainete hulga tõus. 

Aktseleratsioon – järgmised põlvkonnad on pikemad kui eelmised. On 2 liiki: 

1) Epohhiaalne ehk sekulaarne aktseleratsioon – järgmised põlvkonnad on pikemad; 

2) Individuaalne ehk rühmasisene – samavanuste laste grupis on varieeruvus suur. 

Aktseleratsiooni võimalikud põhjused: 

• Heliogeenne hüpotees – osoonikiht hõrenenud, ultraviolettkiirte arv on suurenenud ja seoses 

sellega ka kasv intensiivistunud. 

• Alimentaarne hüpotees – toidu koostis on muutunud. 

• Raadiolained. 

• Urbaniseerumine ja elamistingimuste paranemine. 

• Kehakultuur ja sport (tagavad harmoonilise kasvamise). 

• Geneetilised muutused (rohkem heterolegaalseid abielusid). 

Probleemid seoses aktseleratsiooniga: 

• Sotsiaalsed probleemid (riietus, jalanõud, toit) 

• Seksuaalkasvatus tuleb nihutada varasemale eale. 

30

Küpsemine 

Küpsemine on küpse bioloogilise seisundi saavutamise protsess. Küpsemine on eri organsüsteemide 

puhul erinev. Näiteks: suguline küpsus on täielikult funktsioneeriv reproduktiivne võimekus. 

Luuline küpsemine – täielikult luustunud täiskasvanu luustik. 

Areng 

1) Bioloogiline areng – rakkude diferentseerumine spetsiaalsete funktsioonide täitmiseks, toimub 

varases looteeas. 

2) Käitumise areng – sõltub lapse kultuurilisest keskkonnast, populatsioonikäitumisest, kus laps 

elab. 

Vanus: 

1) Kronoloogiline vanus – inimese elatud aastate arv. Võivad erineda bioloogilise vanuse osast. 

Näiteks: osa 13 a on saavutanud sugulise küpsemise, osad mitte. 

2) Bioloogiline vanus – organismi edasiminek küpse seisundi suunas. 

Uuritakse: 

• Luulise küpsemise ehk vanuse määramise teel. 

• Suguline küpsemine ja vanus: 

Tüdrukud – rinnanäärme kasv, häbeme ja kaenlaaluse karva kasv, menstruatsiooni ilmumine; 

Poisid – genitaalide suurus, hääle muutus, karvkate. 

• Somaatiline ehk kehaline küpsemine ja vanus (pikkuskasv, selle vastavus väärtustele). 

• Dentaalne küpsemine ja vanus (piimahambad, jäävhambad; tehakse röntgenülesvõte lõualuudest 

– hinnatakse jäävhammaste algete kaltsifitseerumist). 

Kooliküpsus 

Kooliküpsus on lapse vaimse, kehalise ja sotsiaalse arengu tase, mis võimaldab tal edukalt õppida I 

klassis. Lapse vaimne valmisolek on kõige tähtsam. 

• Lapse tervislik seisund 

Kooliküpsus oleneb lapse sünnipärastest eeldustest, õppimisvõimalustest ja kogemustest 

eelkoolieas. Kas laps on küps, sõltub antud kooli programmidest, nõudmistest. 

31

Koolikohustus – kes on 1. oktoobriks saanud 7 a. Ülemine vanus on IX kl lõpetamine või 17 a. 

Vajadusel võib last õpetada ka kodus. Individuaalse koduõppe korral on vajalik raviasutuse otsus. 

Kooliküpsuse meditsiinilised näitajad: 

1) Bioloogilise arengu tase (dentaalne, somaatiline, juurdekasv), 

2) Tervislik seisund läbivaatluse momendil, 

3) Põetud ägedad haigused viimasel aastal enne kooli astumist. 

Mahajäämus lapse bioloogilises arengus, mis annab koolipikendust 1 aasta võrra: 

1) Pikkuskasvus mahajäämus vabariigi laste arengu standarditest rohkem kui 1 sigma, 

2) Viimasel aastal kasvus juurdekasv alla 4 cm, 

3) Jäävhammaste täielik puudumine. 

Diagnoosid, mis annavad koolipikendust: 

1) nakkuslik kollatõbi, 

2) püelonefriit, glomerulonefriit, 

3) müokardiit, 

4) reuma aktiivses faasis, 

5) meningiit, meningoentsefaliit, 

6) verehaigused, 

7) vegetodüstoonia, neuroosid, 

8) enurees, 

9) krooniline tonsilliit, 

10) endokrinopaatiad, 

11) epilepsia. 

Kooliküpsuse psühhofüsioloogilised näitajad: 

1) Kehaline ettevalmistatus – 30 m jooksu sooritamise võime, pallivise, 2-rattalise rattaga sõitmise 

oskus. 

2) Vaimne tase: jutustamisvõime pildi järgi, kuulmismälu, iseenda joonistamine, kujundite 

järelejoonistamine, vaatlusvõime ja tähelepanu, tähtede tundmine. 

3) Eksperthinnang: püsivus tegelustes, huvi ümbritseva vastu, tööjõudlus, suhtlemisvõime, 

selvevõime. 

32

9.7. Tervisedendus vanemaealistel 

9.7.1. Vananemise mõiste ja olemus 

Vananemine – protsess sünnist surmani. 

Vananemine – protsesside hulk aja jooksul, mille tulemuseks on adaptiivsuse kadumine, 

funktsionaalne kahjustumine ja lõpuks surm. 

VANANEMINE – KASVAMISE JA ARENGU FÜSIOLOOGILISTE PROTSESSIDE 

LOOMULIK PIKENDUS, MIS ALGAB SÜNNI JA LÕPEB SURMAGA. 

VANANEMINE 

primaarne 

sekundaarne 

Primaarne vananemine (ingl k aging process) – universaalsed muutused inimpopulatsioonis, mis 

on haigustest ja keskkonnafaktoritest sõltumatud. 

Sekundaarne vananemine (ingl k process of aging) – nn “vananemise sündroom”, mille all 

mõeldakse keskkonnast ja haigustest tulenevaid tervise-efekte. 

Vananemise määr (ingl k rate og aging) – organite ja organsüsteemide funktsioonide muutumine 

ajaühikus. 

9.7.2. Vananemisprotsessi kirjeldamise võimalused 

Vananemisprotsessi kirjeldatakse järgmiselt: 

• Elukestuse kõver (ingl k Human Survival Curve) – uuritavasse gruppi kuuluvate inimeste 

elukõverate jälgimine. 

• Maksimaalse elukestuse potentsiaal (ingl k Maximum Life Span Potential) – uuritavasse gruppi 

kuuluvate inimeste eluea potentsiaali jälgimine. 

• Keskmine elukestus (ingl k The Average Life Span) – keskmine vanus, mille juures enamus 

inimesi uuritavas grupis on surnud. 

33

• Keskmine eluiga (ingl k Life Expectancy) – ühevanuseliste inimeste grupi keskmise eluea 

väljaarvutamine. 

• Soolised erinevused – naiste ja meeste keskmise eluea võrdlemine. 

• Geneetiline teooria – naiste geenikombinatsioon loob eelduse pikemaealisuseks. 

• Hormonaalsed erinevused – östrogeen kaitseb vananemise eest, tõstes madala tihedusega 

lipoproteiinide ja vähendades kõrge tihedusega lipoproteiinide hulka. Hormonaalsed erinevused 

mõjustavad ka immuunsüsteemi. 

• Sotsiaalne taust – mehe ja naise erinev sotsiaalne roll ja käitumine. 

Tervisenäitajad 

Tervisenäitajate süsteem “five D`s” (Sanazaro ja Williamson 1968): 

death (surm,suremus) 

disease (haigus) – mis põhjustab surma 

disability (vaegurlus) – vaadeldakse vanurite juures (B)ADL põhjal (basic activity of daily living) 

discomfort (düskomfort) – mingi tegur segab rahulolutunnet 

dissatisfaction (rahulolematus) – seotud psüühikaga 

IADL – instrumental activity of daily living AADL-advanced (võimeline poes käimajne) 

Füüsiline tervis (Berkman ja Breslow 1983): 

• energia aste 

• sümptoomid 

• kroonilised seisundid 

• kahjustus 

• vaegurlus 

• ettekujutus tervisest üldises plaanis 

Tervis (Jette 1980): 

• akuutsed seisundid 

• kroonilised seisundid 

• kroonilised aktiivsuse piirangud 

34

• kroonilised liikumisepiirangud 

• füüsilised kahjustused 

• füsioloogilised näitajad 

• psühholoogilised näitajad 

9.7.3. Vananemise põhjused 

Üldised põhjused: 

• Krooniliste haiguste levik vanemate inimeste seas kasvab. 

• Tanatofoobia roll vananemisprotsessis. 

• Geriaatria kui meditsiiniline spetsialiseerumine vananemisprotsessidele. 

Vananemise teooriad 

1. Geneetiline teooria. 

Puberteet ja menopaus on bioloogilise kella markeriteks igas rakus. Rakud hakkavad vananema ja 

tekivad vead: 

• somaatilistes mutatsioonides, 

• kromosoomses taaskorralduses, 

• geneetilise materjali transkriptsioonis. 

2. Ohuteooria. 

3.Järk-järguline tasakaalu kadumise tekkimise teooria. 

Teooria aluseks on aja jooksul aju, endokriinnäärmete või immuunsüsteemi funktsioneerimise 

täiuslikkuse vähenemine. Näiteks puudused immuunsüsteemi funktsioneerimises muudavad 

vanemad inimesed vastuvõtlikumaks haiguste suhtes. 

9.7.4. Vananemisprotsessi aeglustamise võimalused 

Faktorid, mis mõjutavad inimese elukõvera pikkust on järgmised: 

• meditsiiniline progress; 

• keskkonna saasteainete hulga vähendamine; 

• suitsetamise, alkoholi ja narkootiliste ainete tarbimise vähendamine; 

35

• kuritegevuse hulga vähendamine; 

• motivatsiooni leidmine elustiili muutmiseks. 

Suremus on seotud järgmiste faktoritega: 

• tervis, 

• inimese üldise aktiivsuse aste, 

• elukvaliteet, 

• sõltumatus, 

• tunnetuslik funktsioon, 

• demograafilised näitajad, 

• õnnetunne. 

Sekundaarset vananemist aeglustavad ja eluiga pikendavad 3 põhifaktorit: 

1. Toidu kvaliteedi parandamine ja tarbitava toidu koguse vähendamine. 

Vanemate inimeste poolt tarbitava toidu kogus peaks moodustama 2/3 täiskasvanud inimeste poolt 

tarbitava toidu kogusest (kuna ainevahetusprotsessid on aeglustunud). Toit peab sisaldama piisavalt 

proteiini ja olema piiratud kalorite sisaldusega. 

2. Adekvaatse üldise aktiivsuse säilitamine. 

Suur roll on pärilikkuse faktoril üldise hea tervise tagamisel kogu eluks. Lisaks on oluline: 

• positiivne ellusuhtumine; 

• alkoholiga mitte liialdamine; 

• mittesuitsetamine ja narkootiliste ainete kasutamine; 

• sõprade, vanemate toetuse olemasolu; 

• heasoovlikkus; 

• piisav magamine ja puhkus; 

• meditsiiniliste teenuste kasutamine. 

Üldise aktiivsuse tõstmise 3 kategooriat: 

1) Interpersonaalne (perekond, sõbrad, vabatahtlikud organisatsioonid). 

2) Füüsiline manipulatiivne aktiivsus (kodused toimetused, kehalised harjutused). 

3) Intellektuaalne,solidaarne aktiivsus. 

3. Mõõduka kehalise koormuse tagamine. 

36

9.7.5. Vananemise toime elukvaliteedile 

Heaolu ja funktsioneerimise põhiliste kontseptide (12) mõisted: 

Füüsiline funktsioneerimine – füüsilise aktiivsuse sooritamine. 

Liikumisvõime – võime olla aktiivne ühiskonnaliige. 

Rolli funktsioneerimine – igapäevase rolli teostus. 

Sotsiaalne funktsioneerimine – sotsiaalse aktiivsuse teostus perekonna, sõprade, naabritega, 

abieluline funktsioneerimine ja seksuaalsed probleemid. 

Psühholoogiline distress/heaolu – positiivsed ja negatiivsed psühholoogilised seisundid. 

Tundefunktsioon – probleemid nagu unustamine, kontsentratsiooniraskused. 

Arusaam tervislikust seisundist. 

Tervise distress – psühholoogiline distress oma tervise tõttu. 

Energia/väsimus – energia, tarmukuse, väsimuse, jõuetuse tunne. 

Uni – une kvaliteet, häired, adekvaatsus. 

Valu – keha düskomfordi avaldused (peavalu, seljavalu). 

Füüsilised/psühhofüsioloogilised sümptoomid – subjektiivne tunnetus oma kehasisesest 

seisundist. 

Ekstraindividuaalsed faktorid – arstiabi ja rehabilitatsioon, medikamendid, väline toetus, 

füüsiline ja sotsiaalne keskkond. 

Intraindividuaalsed faktorid – elustiil ja käitumise muutused, psühhosotsiaalsed omadused, 

aktiivsuse kohandamine. 

9.7.6. Vananemise preventsiooni võimalused 

Primaarne preventsioon 

Suunatud tervetele inimestele. 

Eesmärk: 

• ära hoida haiguse või õnnetusjuhtumi teket, 

37

• vähendada vastuvõtlikkust (elustiil, karastamine), 

• kontrollida ekspositsiooni (keskkonnas esinevat kahjulikku ainet), 

• minimaliseerida riskifaktoreid (rasvase toidu söömist, mitte viibida suitsuses ruumis). 

Teostus: 

• tervisedendus ja tervisekasvatus, 

• tervisekaitse, 

• tervisekasvatus koolides. 

Sekundaarne preventsioon 

Suunatud patoloogiaga inimestele. 

Eesmärk: 

• ära hoida sekundaarsete seisundite teket, 

• aeglustada kahjustuste teket. 

Teostus: 

• riskifaktorite vähendamine/modifitseerimine (töökohtades kaitsevahendid), 

• varajane avastamine ja kompaktne ravi. 

Tertsiaarne preventsioon 

Suunatud kahjustuse ja funktsionaalse piiratusega inimestele. 

Eesmärk: 

• püüe taastada funktsionaalset võimekust (ravivõimlemine jm) ja 

• vähendada vaegurlust. 

Teostus: 

• rehabilitatsioon, ravi; 

• keskkonna modifitseerimine. 

9.8. Puuetega inimeste tervisedendus 

Invapoliitika põhimõisted 

Puue (ingl k impairment) – inimese mõne anatoomilise, füsioloogilise või psühholoogilise 

struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle. 

38

Vaegus (ingl k disability) – võtab kokku hulga erinevaid funktsionaalseid piiratusi. Inimestel võib 

olla vaegusi füüsiliste, intellektuaalsete või meeleliste puuete, tervisehäirete või psüühikahäirete 

tõttu. Sellised puuded ja haigused võivad oma olemuselt olla kas püsivad või ajutised. 

Invaliidsus (ingl k handicap) – võimaluste kaotus või piiratus võtta ühiskonnaelust osa võrdväärselt 

teiste inimestega. See kirjeldab suhet puudega inimese ja keskkonna vahel. Selle termini mõtteks on 

pöörata erilist tähelepanu keskkonnas ja paljudes ühiskonnaelu valdkondades (näiteks 

informatsioonis, kommunikatsioonis ja hariduses) esinevatele puudustele, mis takistavad puudega 

inimestel võrdsetel tingimustel osaleda. 

Ennetav tegevus 

Preventsioon – tegevus, mille eesmärgiks on vältida füüsiliste, intellektuaalsete, psüühiliste või 

meelepuuete tekkimist (primaarne preventsioon) või takistada puuetel põhjustamast püsivaid 

funktsionaalseid piiranguid või vaegusi (sekundaarne preventsioon). 

Rehabilitatsioon 

Rehabilitatsioon tähistab protsessi, mille eesmärgiks on saavutada ja hoida puuetega inimeste 

võimalikult kõrget füüsilise, meelelise, intellektuaalse, psüühilise ja/või sotsiaalse funktsioneerimise 

taset, võimaldades neile nii suuremat iseseisvust. Rehabilitatsioon sisaldab funktsioonide 

arendamise ja/või taastamise, funktsiooni puudumise või funktsionaalse piiratuse kompenseerimise 

meetmeid. 

Võrdsete võimaluste loomine 

Võrdsete võimaluste loomine tähendab protsessi, mille kaudu erinevad ühiskonna- ja 

keskkonnasüsteemid, nagu teenused, talitused, informatsioon ja dokumentatsioon, tehakse 

kättesaadavaks kõigile, iseäranis puuetega inimestele. 

Võrdsete õiguste printsiibist tuleneb, et kõigi inimeste vajadused on võrdse tähtsusega, et need 

vajadused peavad olema ühiskonna planeerimise aluseks ja et kõiki ressursse tuleb kasutada 

selliselt, et kindlustada kõigi inimeste võrdsed osalemisvõimalused. 

10. SÕLTUVUSSEISUNDID 

10.1. Narkomaania 

Narkomaania on ebanormaalne ja kestev meeldivus, mida teatud isikud ilmutavad toksiliste või 

uimastite omaduste suhtes. 

39

Põhiliselt kulgeb protsess järgmiselt: 

• algne eufooria - küllaltki lühiajaline (omane näiteks oopiumile) 

• talumusjärk - tekib aeglaselt ja on ajutine. Maks suudab ja jõuab veel uimasti lammutada ning 

soodustada väljutamist 

• psüühilist ja füüsilist laadi sõltumus - seda iseloomustavad klassikalised ärajätunähud 

• ärajätunähud - tekivad 12-48 tundi pärast uimasti tarvitamise katkestamist 

Narkootikum - keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja ka 

emotsionaalsetes talitlustes. 

10.1.2. Narkootikumide jagunemine 

1. toime alusel: 

o 

o 

o 

o 

o 

Euforica - siia kuuluvad sedatiivsed mürgid, mis avaldavad psüühikale rahustavat toimet. 

Vähenevad tajumine ja erutuvus kuni nende täieliku lakkamiseni, tekib meeldiv enesetunne, 

kaovad mure ja hirm, nälg ja janu, nõrgeneb sugutung (oopium ja tema alkaloid, morfiin ja 

kokaiin); 

Fantastica - need on taimse päritoluga, nägemusi esilekutsuvaid uimastid (hašiš ja marihuaana); 

Inebrantia - sisaldab sünteetilisi preparaate, mis algul põhjustavad erutust, hiljem raskemeelsust 

( LSD, alkohol, bensiin); 

Hypnotica - selles on uinuteid, barituraate jt; 

Peamiselt taimsed ained - ei mõju psüühikale (tubakas ja kofeiini sisaldavad taimed). 

2. keemilise struktuuri alusel: 

o 

o 

o 

Poolsünteetilised (LSD) 

Sünteetilised (amfetamiini tüüpi ühendid) 

Looduslikud alkaloidid ja teised ühendid (hašiš) 

3. nimetuse alusel: 

o 

o 

o 

o 

psühhostimulaatorid 

hallutsinogeenid 

kanepi preparaadid 

opiaadid 

40

Psühhostimulaatorid 

Psühhostimulaatorid on keemilised ained, mis põhjustavad sarnaseid sümptomeid patoloogilisele 

psühhoosile. 

Kokaiin (Cocainum) - euforiseeriv uimasti, taimse päritoluga alkaloid. Kustutab näljatunde, 

ergastab, taastab jõu. Samal ajal kiireneb pulss, tekib kohin kõrvus, esineb pearinglus. Kokaiini 

nuusutamise tagajärjel võivad ninasõõrmeid eraldava vaheseina membraani tekkida augud. Kokaiin 

mõjub inimesele mitmel viisil: pupillid suurenevad, pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb, nina on kinni 

või tilgub, tekib püsimatus ning kujuteldavate parasiitide eemaldamiseks naha kratsimine. 

Psüühiliselt on inimene kõrgendatud meeleolus, mõtlemine on kaootiline, kõne on seosetu ning 

koordinatsioonivõime on halvenenud. Tekivad hallutsinatsioonid, meeltesegadus, jälitusmaania ja 

agressiivsus. Pikaajaline tarvitamine võib põhjustada kõhnumist , tekkida võivad unehäired, alguses 

suurenenud huvi seksi vastu kaob kuid pikapeale see raugeb ja tekib impotentsus. Kokaiini üledoos 

võib põhjustada äkksurma. Kui kokaiini tarvitada raseduse ajal, siis põhjustab see lapse väiksemat 

kasvu, väiksemat peaümbermõõtu, katkendlikku platsentat ja enneaegset membraanide lõhkemist. 

Imikul võib esineda madalat sünnikaalu ja südame defekte ning isegi krampe, mis on tingitud 

kokaiini vajadusest. Samuti võib esineda ka kõrgvererõhku, oskamatust imeda , tahhükardiat ning 

alatoitumust. 

Amfetamiin (Amphetaminum sulfas s. Phenaminum) - sünteetiline psühhostimulaator, 

kesknärvisüsteemi stimuleeriv narkootiline aine. Süstitakse veeni või manustatakse suu kaudu. 

Amfetamiinid vabastavad neerupealistest adrenaliini ja noradrenaliini. Selle tagajärjel kasvab 

südamejõudlus, tõuseb vererõhk ja glükoosi ning vabade rasvhapete sisaldus veres, millega kaasneb 

lihaste jõudluse suurenemine. Kutsub esile kõrgendatud meeleolu, eufooriat ja ülioptimismi, mille 

tõttu preparaadi tarvitaja ei suuda alati oma võimeid objektiivselt hinnata. Ta võib mitte tajuda oma 

võimete piiri. 

Ecstasy (MDMA - metüleen dioksümetamfetamiin) - põhjustab kasutajatel õnnelikku, sotsiaalselt ja 

emotsionaalselt avatud tunnet. Levib tablettidena, kapslites ja pulbrina. Ainet manustatakse suu 

kaudu, nuusatakse või süstitakse veeni. Põhjustab suurt kehatemperatuuri tõusu, kui sellele 

lisanduvad veel tantsimine ja palavus, tekib ülekuumenemine ja kurnatus, mis aga omakorda võivad 

põhjustada surma. Ecstasy mõju algab 30-40 minutit pärast tableti sissevõtmist ja kestab 4-5 tundi, 

mõningatel juhtudel võib mõju pikeneda 12 tunniks. Sagedane suurtes kogustes Ecstasy tarvitamine 

41

võib viia jäädava ajukahjustuseni. Ka ühekordne või väike kogus võib põhjustada terviserikke või 

isegi surma. Põhjustab vere hüübimis- ja südame rütmihäireid. Võib suurendada seksuaalset 

võimekust, tugevamate annuste korral aga hakatakse käituma mõttetult, inimene muutub 

vägivaldseks, pealegi võib see mehele pikapeale mõjuda impotentsust põhjustavalt. 

Hallutsinogeenid 

LSD - hallutsinogeen, mis võib esineda vedelikuga immutatud trükipiltidega paberitükikestena, 

mille ühekordsed doosid meenutavad marke. Samuti võib esineda ka väikeste erivärviliste ja eri 

kujuga tablettidena. On väga toimiv ühend: juba mikrogrammistes annustes kutsub ta esile 

meelepetteid. Muutub esemete suurus ja kuju. Esemed võivad liikuda, moonduda. Muutub 

meeleolu: esineb heaolutunne, põhjuseta lõbusus, ka apaatia, hirmutunne. Iseloomulik on teadvuse 

kahestumine - inimene nagu vaatleb ennast kõrvalt, jälgib oma käitumist ja tundeid, suutmata neid 

mõjustada. Kõik see jätab müstilise, meeldejäävalt sügava elamuse. LSD toimel on kolm faasi: 

1. faasis tekivad subjektiivsed sümptomid nagu pearinglus, iiveldus, unisus, nõrkustunne, 

lihasevärinad, silmaavad laienevad, nägemine muutub ähmaseks, kehatemperatuur tõuseb, süda 

peksleb, vere suhkrusisaldus suureneb. 

2. faas algab umbes tund aega pärast tablettide neelamist. Tekivad tajuhäired valguse heleduse 

suhtes, värvid muutuvad säravaks, nende toonid ja intensiivsus varieeruvad pidevalt, esemed 

paistavad värvilise udu või vikerkaarena. Esemete vahekaugused ähmastuvad, kehatunnetus 

moondub. 

3. faas -psühhofüsioloogilised nähud - saabub umbes kaks tundi või enam pärast LSD tarvitamist. 

See on "kogemuse kõrgpunkt", kus esineb raskusi mõtete koondamisel ja väljendamisel ning 

unenäolisi situatsioone. Narkootikumi kasutanul toimub selles staadiumis n.ö. keha ja hinge 

eraldumine ning ta võib kogeda nii positiivseid kui negatiivseid emotsioone. Jääb mulje nagu 

viibiks teises, ebareaalses maailmas. 

LSD puhul on ülekaalus nägemistaju häireid. Esineb ka puute- ja haistmishallutsinatsioone. Väga 

lühikese aja vältel võib meeleolu teisenduda, elevus ja ülemeelikus vahelduda kurvameelsuse ja 

hirmuseisundiga. Häiritud on ajataju, sekundite jooksul toimuv võib tunduda, et kestab igaviku ja 

vastupidi. Vähem tuntumateks hallutsionogeenideks on ka veel PCP ja Maagilised Seened: tekib 

eufooria, pupillid laienevad, pulsisagedus suureneb ja vererõhk tõuseb. Tavaliselt tekivad värvilised 

nägemused, kuid võib esineda ka kuulmishallutsinatsioone, objektid muudavad kuju ja värve ning 

42

helisid väga laias diapasoonis. Maagilise seene kasutajal on tavaliselt iiveldus ja valud kõhus, ta 

oksendab. 

Kanepi preparaadid 

Marihuaana - suitsetatakse puhtalt või tubakaga segatuna. Olenevalt aju tundlikkusest reageerib 

inimese organism sellele kas iivelduse, külmavärinate, mõnu- või eufooriatundega. Suitsetamise 

vaheaegades halveneb narkomaani meeleolu kiiresti. Inimene muutub närviliseks, algavad 

unehäired, depressioon, apaatia. 

Hašiš - kanepi näärmerakkude vaigutaolisest eritisest saadud mass, mis kuivatatakse ja pressitakse 

mitmesuguse kujuga tükikesteks. Esineb pulkade, kangide, plaatide ja pulbri kujul. Aine annuse 

mõju kestab tavaliselt 2 - 4 tundi. Pidevad kasutajad võivad tunda rahutust ja depressiooni. Areneb 

välja psüühiline sõltuvus ja pikaajaline kasutamine võib tekitada hingamisega seotud probleeme 

Opiaadid 

Oopium, heroiin ja morfiin - valmistatakse oopiumimoonist. Narkomaania tekke seisukohalt on 

oluline, et morfiin ja tema analoogid põhjustavad eufooriat ja subjektiivset mõnutunnet. Kuid 

heroiini pruukimisel areneb kiiresti sõltuvus. Aeg mis kulub selle kujunemiseks, sõltub 

individuaalselt vaimsetest ja kehalistest omadustest Opiaatide toime: kutsuvad esile meeldivaid 

elamusi, suitsetamisel tekivad laiskustunne, apaatia, meeldivad nägemused, kehas meeldiv rahulolu, 

roidumus, hiljem unetaoline seisund. Võib esineda ka erutusseisund, koos oma võimete 

ülehindamisega suureneb ettevõtlikkus. Heaolutunne kutsub esile tahtmise seda korduvalt üle elada. 

Vastupidiselt alkohoolikule, armastab morfinist üksindust. Esialgu, toime ajal, tunneb inimene 

töövõime paranemist, elukondlikud ebameeldivused ja pahandused ei puuduta teda enam. Annuse 

suurendamisega paraneb enesetunne veelgi, valitseb soovideta rahulolu, hingeline rahu, mida miski 

ei suuda kõigutada. Meditsiinilised nähud on ahenenud pupillid, ainitine pilk, rippuvad silmalaud, 

tasakaaluhäired, iiveldus, üldine halb enesetunne, aeglane pulss, madal vererõhk, aeglane hingamine 

ja aine üledoosi korral eluohtlik hingamise halvatus. Heroiini pikemaajaline kasutamine toob 

illusoorse mõnutunde kõrval tavaliselt kaasa ka tõsisemaid hädasid. Kõhukinnisus, seksuaalse 

potentsi langus, ülim apaatia - need ja muudki vaevused lisanduvad üldreeglina niiöelda positiivsele 

mõjule. 

43

10.1.3. Sõltuvus ja selle tekkimine 

Sõltuvuse liigid 

• Hingeline ehk psüühiline sõltuvus - ühel hetkel tundub narkootikumide tarvitajale, et aine 

pruukimine toob talle tõepoolest hingelise vabaduse ja heaolu, sest reaalsustaju kadumine, 

eufooria ja ükskõiksus argimurede suhtes, tunduvad just nendena. Narkootikumi puudumisel 

ilmuv halb enesetunne, apaatia, masendus ja hingepiin, tõukavad otsima uut enesetunde 

parandamist. Psüühiline sõltuvus areneb välja läbi kannatuste, mis järgnevad narkootilise aine 

lahtumisel organismist. Seisundit iseloomustavad süvenev hirmutunne, ahastus, masendus, 

passiivsus, apaatia ja tõmblused. Kontakt reaalsusega on häiritud, inimene elab illusoorses 

maailmas ja enamasti oma sõltuvust ei tunnista. 

• Füüsiline sõltuvus - seisund, mille puhul organism on kehavõõra aine omaks võtnud ja selle aine 

sisalduse alanemine organismi kudedes kutsub esile psüühilisi ja kehalisi vaevusi. Füüsilise 

sõltuvuse aluseks on organismi kohastumine võõra ainega ja selle aine sulandumine 

ainevahetusprotsessidesse. Narkomaani jaoks tähendab see võõrutusseisundi raskeid kehalisi 

häireid. Võõrutusseisundiks nimetatakse üleminekut narkootikumi pidevalt tarvitamiselt 

karskusele; organism on sunnitud ümber kohastuma eluks ilma harjunud aineta. 

• Sotsiaalne sõltuvus - tuleneb seltskonnast, kus tarvitatakse koos narkootikume. Sellises 

sõpruskonnas kujunevad suhted, mis on tihedalt seotud narkootikumide tarvitamisega ning 

sellest tulenevate tegudega. Tekivad ühised saladused ja rahalised suhted (laenud, võlad, 

väljapressimised). 

• Seksuaalne sõltuvus - Uimastid mõjutavad seksuaalsust mitmest küljest. Rikutud hormonaalne 

tasakaal häirib suguorganite talitlust. Pikaajalise narkootikumide tarvitamise tagajärjel ei julgeta 

karskena, see tähendab ilma mõnuaineta, enam kontakte luua, ei olda võimelised füüsiliseks 

vahekorraks või kui sinnani on siiski jõutud, ei tunta sellest naudingut. Järelikult õnnestub 

seksuaalelu elada ainult narkouimas. Loomuliku seksuaalkäitumise kogemused jäävad noortel 

saamata. 

• Majanduslik sõltuvus - Kuna mõnuainest kujuneb kiiresti sõltuvus, muutub narkomaan 

majanduslikult sõltuvaks narkootikumide levitajatest. Ta ei saa ilma mõnuaineta hakkama ning 

peab pidevalt otsima võimalusi raha hankimiseks, et manustada järjekordset annust. Narkomaan 

ei suuda ka täisväärtuslikult töötada, teenimaks ausal teel raha. Nii saab narkomaania varem või 

hiljem kuritegude algmotiiviks. 

44

10.1.6. Energiajoogid 

Energiajook pole narkootiline aine, vaid virgutaja, stimulant, mis mõnel inimesel võib tekitada 

sõltuvust. Joogis sisalduvad ained kofeiin, guaraana ja tauriin, mis kiirendavad kesknärvisüsteemi 

tööd, tõstavad vererõhku, teevad tuju erksaks, parandavad keskendumisvõimet, kiirendavad 

ainevahetust ja kaotavad söögiisu. Mõju kestab paar tundi kuni terve päev. Peale nimetatud ainete, 

sisaldavad energiajoogid ka suurtes kogustes vitamiine. Ühes purgis joogis sisaldub päevane 

vitamiinivajadus. Seepärast peaksid tarbijad meeles pidama, et energiajoogipäevadel ei tohi võtta 

juurde vitamiinitablette. Kui jooki esmakordselt liigselt tarbida, siis võib tarbija kõige hullema 

stsenaariumi järgi sattuda surmasuhu, põhjuseks vererõhu liigne tõus. Paremal juhul muudab jook 

inimese lihtsalt unetuks. Energiajookide võõrutusnähud sarnanevad kohvist loobumisega. Tekib 

uimasus, väsimus, peavalu ja pohmelus. Kui võrrelda narkomaane energiajookide tarbijatega, siis 

erinevuse leiame kasutamise motiivis. Narkomaanide eesmärgiks on põgeneda reaalsusest, aga 

virgutusjookide tarbijad püüavad reaalsusega toime tulla. Iga stimulant, ka meile tuttav kohv, on 

samm ohtliku mõtlemise suunas: inimene usub, et teda on liiga vähe ja vaja on abi väljaspoolt. 

Aine Kasutamisviis Toime Toime kestvus 

amfetamiinid 

suu kaudu, süstimine 

erutav, muudab tuju heaks, hiljem 

rahutus, segadus 

2-5 h 

hašiš suitsetamine rahustav, lõõgastav, 1-5 h 

marihuaana suu kaudu hea enesetunne, rõõmus tuju 1-5 h 

heroiin süstimine euforiseeriv 3-6 h 

kokaiin 

süstimine, ninasse 

tõmbamine 

euforiseeriv, anesteetiline, janu ja 

väsimust kõrvaldav 

2 h 

LSD 

suu kaudu 

10.2. Suitsetamine 

10.2.1. Tubakas 

isiksuse kahestumine, värve ja vorme 

muutev, paanikat tekitav 

2- ? h 

Tubakasuitsu koostis 

Tubakasuitsus sisalduvad ained võib rühmitada järgmiselt: 

• vähki tekitavad ained 

• sõltuvust tekitavad ained 

• valgeveresust tekitavad ained 

45

• pärilikke muutuseid põhjustavad ained 

• loote vääraarenguid põhjustavad ained 

• radioaktiivsed ained + vingugaas ja tõrv 

10.2.2. Suitsetamise mõju inimorganismile 

Nikotiin,C10H14N2 

Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel 

hingamiskrampe, halvatuse ja surma. Algajal suitsetajal tekitab nikotiin iiveldust ning oksendamist, 

see on kaitsereaktsioon organismi sattunud mürgi vastu. Sõltuvust tekitavateks aineteks on 

tubakasuitsus nikotiini erinevad vormid. Nikotiin tekitab sõltuvuse, seega on ta narkootiline aine. 

Narkootiline aine on selline, mille kasutamisel tekib inimesel vajadus ikka uut ja uut annust seda 

uimastavat ainet saada. 

Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik, mis lahustub kergesti vees. Väikeses koguses 

ergutab nikotiin närvisüsteemi, mistõttu inimene võib muutuda erksamaks, tema enesetunne ja 

keskendumisvõime võivad mingil määral paraneda. Kuid nikotiini poolt tekitatav pettetunne on 

lühiaegne, ning peagi on vaja uut annust, et mitte langeda keskmisest kehvemasse meeleolusse. 

Nikotiinist 15-20% imendub suus ja 80-85% kopsus. Väike osa nikotiinist jõuab süljega ka 

seedeteedesse: makku ja soolestiku ülemistesse osadesse. 

Nikotiini mõju võib kokku võtta järgnevalt: 

• naistel häirub emaka vereringe, mistõttu võivad suureneda menstruatsioonivaevused, kahjustuda 

võivad ka munasarjad 

• tõuseb südame löögisagedus 

• tekib tubakasõltuvus 

• näljatunne väheneb 

• langeb kopsude töövõime 

• tõuseb vere suhkrusisaldus neerupealised eritavad rohkem adrenaliini ja noradrenaliini hapete ja 

leeliste tasakaal muutub, mistõttu seeduv toit võib pääseda soolestikust tagasi makku 

• lootesse jõuab nikotiini suhteliselt 2 korda enam kui emasse ning tema kasv aeglustub, surma oht 

suureneb, sünnijärgselt vaevavad võõrutusnähud. 

46

• Nikotiin ahendab veresooni, mistõttu suureneb südame löögisagedus ja tõuseb vererõhk. See 

koormab aga liigselt südant. 

• Veresoonte ahenemise tõttu väheneb naha ja jäsemete verevarustust. Näiteks sõrmeotste 

temperatuur väheneb umbes 3 kraadi võrra, aga võib ka langeda isegi 27 kraadini. Veresoonte 

ahenemine suurendab talvel külmumisohtu. 

• Nikotiin soodustab kahjulike ainete ladestumist arterites (veresoonte lubjastumist, mis põhjustab 

vereringehäireid). 

Vingugaas 

Vingugaas ehk süsinikmonooksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv 

mürgine gaas. Vingugaas tekib eelkõige põlemisel hapnikuvaeses keskkonnas. Ühe sigaretiga satub 

inimorganismi 2-20 mg vingugaasi. Seetõttu väheneb inimese jõudlus (6-10%), ta ei jaksa teha 

vastupidavust nõudvat tööd endise jõuga. Vingugaasi mürgisus seisneb tema seondumises vere 

punalibledega. Seejuures seondub ta hapnikku transportivatele punalibledele kergemini kui hapnik 

ja nii ei ole enam hapnikul vererakke, millele kinnituda. Selle tulemuseks on organismi üldine 

hapnikunälg. Nii on vingugaasimürgituse esmasteks tunnusteks peavalu, väsimus ja nõrkus. 

Tõrv 

Olenevalt sigaretimargist on ühe sigaretiga saadav tõrvakogus 3-20 mg. Tõrvas leidub nii 

radioaktiivseid, vähki tekitavaid kui ka mitmesuguseid teisi kahjulikke aineid. Tõrv mõjub 

laastavalt hingamisteede limaskestadele. Nimelt võivad limaskestadel olevad ripskarvakesed pea 

täielikult hävida ning väheneb ka lima hulk. Selle tulemusena langeb hingamisteede 

vastupanuvõime haigustele. Lima ja ripskarvade ülesanne on püüda kinni ja suunata tagasi suuõõne 

poole kõik kopsude poole suunduvad bakterid ja mitmesugused teised tahked osakesed. 

Mittesuitsetaja kopsudesse ei jõua sellise kaitsemehhanismi tõttu peaaegu mitte ükski bakter. Kuid 

suitsetaja haigestub normaalse limaskesta puudumise tõttu mitmesugustesse kopsuhaigustesse 

hoopis kergemini (bronhiit, kopsupuhitus, kopsutuberkuloos, kopsupõletik). Kopsuvähki 

haigestunud inimestest 90% on suitsetajad 

Vähki tekitavad ained 

Vähki tekitavaid ehk kantserogeenseid aineid on tubakasuitsus küllaltki palju. Nende hulgas on 

mitmed lämmastikuühendid, metallid (nikkel, kaadmium), poolmetall arseen, radioaktiivsed 

47

ühendid (poloonium), benseen jt. Nende koosmõjul tõuseb regulaarsel suitsetajal risk haigestuda 

vähkkasvajatesse kümneid kordi. Kuna suurem osa tubakasuitsust satub kopsudesse, siis tõuseb eriti 

palju risk haigestuda kopsuvähki. Kuid samuti tõuseb risk haigestuda huulevähki, keelevähki, 

suuõõnevähki, neeluvähki, kõrivähki ja isegi maovähki, sest osa tubakasuitsust jõuab süljes 

lahustunult ka makku. 

Radioaktiivsed ained 

Radioaktiivsed ained tubakasuitsus võivad toimida väga mitmel erineval moel. Nende toimel võivad 

tekkida vähkkasvajaid, valgeveresus, geneetilised muutused ning loote arenguhäireid. 

Radioaktiivsetest ainetest kõige sagedamini võib tubakasuitsust leida polooniumi. 

Keemilised ühendid, mille olemasolu tubakasuitsus ja kahjustav toime tervisele on tõestatud 

• Formaldehüüd - ärritab limaskesti, põhjustab kroonilist hingamisteede põletikku, seotud 

pahaloomuliste kasvajate tekkega. 

• Mentool - ärritab limaskesti, põhjustab peavalu, uimasust, seede-, urineerimis- ja 

nägemishäireid. 

• Bensopüreen - tugev kartsinogeen 

• Benseen 

• Terpeenid 

• Fenoolid 

• Amiinid (näiteks aniliin) 

48

10.2.3.1. Naised ja suitsetamine 

• Primaarne ja sekundaarne infertiilsus (sigimatus) 

• Viljastumise raskused ja rasestumise hilinemine 

• Mitmesugused komplikatsioonid raseduse ajal ja sünnitusel 

• Enneaegne sünnitus 

• Lapse väike sünnikaal 

• Surnult sündinud laps 

• Lapse surm sünnitusjärgsel perioodil 

• Südame-veresoonkonna haigused, südame infarkt, ajurabandus 

• Pahaloomulised kasvajad, sh kopsu-, söögitoru, suu- ja kõri-, pankrease, põie-, neeru-, emakaja 

emakakaela vähk 

• Kroonilise hingamispuudulikkusega kopsuhaigused, kaasa arvatud bronhiit ja kopsu emfüseem 

(kopsupuhitus) 

Rasedus 

• Pidurdub loote areng 

• Alakaaluline laps 

• Raskemaloomulised häired: äkksurm varases sünnijärgses staadiumis ning krooniline negatiivne 

efekt lapse immuunsüsteemile, loote väärarengud 

• Kergemad häired: normaalkaalust- ja pikkusest väiksemad parameetrid, kergemad füüsilised 

häired ning intellekti arenguhäired 

Viljatus 

Nikotiin põhjustab adrenaliini suurenenud vabanemist, mis omakorda tõstab kortisooli 

kontsentratsiooni veres, häirub hormonaalne tasakaal. Viljastatud munarakk vajab emakaseina 

kinnitumiseks (implantatsioon) piisavat kogust luteiniseerivat hormooni, mille eritumine suitsetaval 

naisel on väiksem kui mittesuitsetajal. Nikotiin aeglustab viljastatud munaraku transporti emakasse. 

49

Vananemine 

Uuringud on näidanud, et suitsetamise tagajärjel saabub naistel menopaus varem, põhjuseks 

sigaretisuitsu toksiline toime. Suitsetavatel naistel on üleminekuea vaevused enam väljendunud kui 

mittesuitsetajal. Suitsetamine stimuleerib naha elastsust hoidvat struktuurset proteiini kollageeni 

hävitavat geeni. Sama geen, mis põhjustab päevitamisel kortse, on suitsetajate organismis äärmiselt 

aktiivne, mittesuitsetajate organismis aga väheaktiivne. 

10.2.3.2. Mehed ja suitsetamine 

• Impotentsus 

• Nõrgenenud erektsioon 

10.2.3.3. Tubakas ja tervis 

Haigused, mille teket suitsetamine soodustab: 

• Ajuinsult- ajuinsult ehk ajurabandus on aju verevarustushäire, mis võib raskemal juhul lõppeda 

surmaga 

• Südameinfarkt- Südameinfarkt ehk südamerabandus on südame verevarustushäire. 

• Gangreen- Gangreen on raske haigus, mis on tingitud puudulikust verevarustusest. Tubakasuits 

soodustab eelkõige südamest kõige kaugemal asuvate kehaosade gangreeni 

• Veresoonte lupjumine – ateroskleroos 

• Bronhiit- bronhiit on kopsutorude ehk bronhide limaskesta põletik 

• Kõrgvererõhutõbi ehk hüpertoonia 

10.2.3.5. Suitsetamisest loobumine 

• Päevapealt mahajätmine koos eelneva ettevalmistusperioodiga. 

• Nikotiiniasendusravi 

• Nõustamine spetsialisti poolt 

50

• suitsetamisaja edasilükkamine 

• väiksema nikotiinisisaldusega sigarettide kasutamine 

Loobumisel võiks kõrva taha panna mõned nõuanded, kuidas kahandada kahju, mida suitsetamine 

põhjustab: 

• Jälgida ja vajadusel muuta oma toitumistavasid. Suitsetajatel täheldatakse pidevat A, B ja C 

vitamiini puudust. Sellepärast võiks sagedamini süüa maksa, kala, mune, piima, koorevõid (A 

vitamiin). Kruubid ja lihatooted toetavad B grupi vitamiinidega. Kibuvits, must sõstar, puu- ja 

köögiviljad aitavad mingil moel C vitamiini puudust leevendada. Polüvitamiine peaks tarvitama 

aasta läbi. 

• Kasuks tuleb spordiga tegelemine. Suitsetajatele on eriti vajalik keskmise intensiivsusega 

kehaline aktiivsus värskes õhus. Ideaalsed oleksid jalutuskäigud, suusatamine, uisutamine ning 

aeroobika väljas. Värske õhk tugevdab vereringet, see aga parandab näojumet. Ainult et 

liikumise ajal ei peaks suitsetama. 

• Unustada ei tohiks suitsupitse. Tänu nendele väheneb tõrva ja vähkitekitavate ainete sisenemine 

organismi. Tõsi küll - nikotiinile pole tõkkeid: see imendub verre silmapilkselt, sellepärast võiks 

valida madala nikotiinisisaldusega sigaretid. 

• Ei ole soovitatav suitsetada tühja kõhu peale ega enne magamaheitmist. 

• Jätta viimane kolmandik sigaretist suitsetamata ning püüda suitsu mitte sügavale sisse tõmmata 

- sel moel väheneb nikotiini tungimine organismi umbes 10 korda. 

• Ja loomulikult tasapisi vähendada päevas tarbitavate sigarettide arvu. 

Tavade muutmiseks on oluline alustada psühholoogilisest häälestatusest: 

• Häälestada end otsustavalt sigarettidest loobumisele. Paberile võiks panna kõik põhjused, miks 

on tingimata tarvis suitsetamine maha jätta. 

• Esimestel võitlusnädalatel on soovitav suitsetajate seltskonnast eemale hoiduda. 

• Ettepanekule suitsetada vastata kindla äraütlemisega, julgustades end mõttega, et ollakse õigel 

teel. 

• Peita ära kõik tuhatoosid ja välgumihklid ning järelejäänud sigaretid jagada tuttavatele. 

• Kuna suitsetamine on teatav rituaal, eriti pärast sööki, siis peaks selle mõne teise vastu välja 

vahetama. Näiteks võiks hammustada õuna, pista põske närimiskumm või võtta ette mingi 

aktiivne tegevus - näiteks teha korda oma töölaud või koristada kodu. 

51

• Teatrid, muuseumid, kino ning põnevad raamatud viivad mõtted suitsetamiselt mujale. 

• Kui siiski on tekkinud vastupandamatu soov suitsetada, siis võiks närvipinget maandada joogas 

kasutatavate hingamisharjutustega. Hingata sügavalt sisse ning seejärel pikalt välja. Kui 

võimalik, sulgeda ka silmad ja keskenduda. Korrata mõned korrad. Selline hingamine aitab 

edukalt lõdvestuda. 

Abivahendid ja ravimid suitsetamisest loobumiseks 

Nikotiiniasendusravi 

Nikotiiniasendusravi korral jätkatakse organismi varustamist nikotiiniga kas Nicotinell 24-tunni 

nikotiiniplaastrite või nikotiininärimiskummi Nicotinell abil, mis on võrreldes suitsetamisega 

ohutum ja kontrollitavam nikotiini manustamise viis. 

Nikotiininärimiskumm Nicotinell 

Igas Nicotinell närimiskummis on väike, aga võõrutusnähtude leevendamiseks piisav annus 

nikotiini. Harjutades organismi järk-järgult väiksemate nikotiiniannustega, väheneb soov suitsetada. 

Nicotinell närimiskummit on 2 erineva nikotiiniannuse (2mg ja 4mg) ning kahe erineva maitsega - 

piparmündimaitseline (Nicotinell Mint) ja puuvilja-maitseline (Nicotinell). 

Nikodent 

Hambapasta, mis igapäevase kasutamise korral aitab loobuda suitsetamisest. 

10.3. Alkoholism 

Alkoholisõltuvust ehk alkoholismi jaotatakse kolmeks staadiumiks. Neid iseloomustavad 

järgmised tunnused: 

o 

o 

Esimene staadium- okserefleksi kustumine, süvenev võimetus piirduda väikese 

alkoholikogusega; joomiseks õigustuste otsimine; kriitika puudumine oma seisundi suhtes. 

Teine staadium - taluvuse tunduv tõus, võõrutussündroomi tekkimine ja süvenemine, mis 

on signaaliks kehalise sõltuvuse tekke kohta, mitmepäevased joomasööstud, mälulüngad, 

oma seisundi mõistmine, kuid suutmatus joomist lõpetada. 

52

o 

Kolmas staadium - taluvuse alanemine, organismi kurnatus, kehalised haigused, kontrolli 

täielik kadumine joodava hulga ja oma käitumise suhtes. 

10.3.1. Alkoholi mõju sugufunktsioonidele 

Isegi mõõdukas, kuid sage ja pikaajaline alkohoolsete jookide tarvitamine kutsub esile impotentsuse. 

Krooniline alkoholism rikub sugurakkudes toimuvaid ainevahetusprotsesse, muudab sugurakkude 

valmimise erinevate etappide rütmi ja takistab küpsete spermatosoidide normaalset moodustumist. 

Alkoholi kuritarvitamise tagajärjel ei ole häiritud üksnes sugunäärmete, vaid ka teiste 

sisesekretsiooninäärmete tegevus. 

Alkohoolikutel algab sugunäärmete tegevuse taandareng varem, eriti neil, kes hakkasid alkoholi 

tarbima enne täisealiseks saamist. 

Ka naistel-alkohoolikutel nõrgeneb sugufunktsioon, tekivad menstruaaltsükli häired ning sageli ka 

viljatus. Alkoholi kuritarvitamise tulemusena toimub vahel naiste maskuleerumine. Need muutused 

on seletatavad närvisüsteemi ja sisesekretoorsete näärmete kahjustusega alkoholi mõjul. 

10.3.2. Alkoholi mõju lapse organismile 

Väike laps võib surra 60-70 g korraga joodud viinast, samal ajal on täiskasvanud inimest surmav 

annus 1-1,5 liitrit. Isegi ühekordne, suhteliselt väikese alkoholiannuse joomine, võib lapsel esile 

kutsuda tugeva joobe. 

Tekib kehvveresus, pidurdub kasv ja üldine areng. Lapsed, kes tarvitavad alkohoolseid jooke, 

põevad oma eakaaslastega võrreldes hoopis sagedamini nakkushaigusi ning taluvad neid 

halvemini. Tekivad siseelundite rasked haigused. Lapseeas on eriti kergesti kahjustatavad 

seedeelundid, magu ja soolestik. Alkohol ärritab mao ja soolestiku limaskesta ning kutsub esile 

nende tegevuse pikaajalisi häireid. Selle tulemusena on häiritud toitumisprotsess, organism muutub 

kurnatuks ning kasv pidurdub. Lapse peaaju on arenevas olekus ning talle on hädavajalik saada 

rikkalikult toitaineid. Lapse peaaju õrn veerikas kude imab endasse kergesti alkoholi, mis hävitab 

närvirakke. Lapsed, kes on varajasest east peale harjunud jooma veini, õlut ja teisi alkohoolseid 

jooke, kaebavad sageli peavalude üle, magavad rahutult ning väsivad kiiresti. Mis aga kõige 

53

hirmsam - neil areneb kiiresti võitmatu tung alkoholi järele. Lastel, kes on harjunud enne 

kümnendat eluaastat, areneb krooniline alkoholism väga kiiresti ning see kulgeb raskekujuliselt. 

Alkoholi tarvitamine võib lastel esile kutsuda haigestumise epilepsiasse. 

54

RAHVATERVIS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?