ELEKTRIVARUSTUS - Energia- ja geotehnika doktorikool II
ELEKTRIVARUSTUS - Energia- ja geotehnika doktorikool II ELEKTRIVARUSTUS - Energia- ja geotehnika doktorikool II
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Raivo Teemets ELEKTRIVARUSTUS • Efektiivsed on kaugjuhitavad alajaamad ja lülituspunktid. • Reserveerimata radiaalvõrgud esinevad peamiselt madala varustuskindlusega leppivate tarbijate elektrienergiaga varustamisel. • Hargnevad radiaalvõrgud on levinud maapiirkondades, kus asustus on hõre ja elektrienergiat kantakse üle suhteliselt pikkade vahemaade taha. Eestis lähtutakse praegusel ajal tingimusest, et madalpingefiidri pikkus ei tohiks olla üle 600 m. • Lihtsad avatuna talitlevad suletud võrgud (kahepoolne toide ja ringliinid) leiavad kasutamist nii maal kui linnas. Tekst põhineb raamatu „Jaotusvõrgud“ 4. peatükil 11(27) 3. Keskpingevõrgude konfiguratsioon DK TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Raivo Teemets ELEKTRIVARUSTUS 10 kV 0,4 kV 10 kV a) b) 0,4 kV Joonis. Jaotusvõrgu jaotusfunktsioonid madal- (a) ja keskpingel (b) • Esimene on konfiguratsioon, mille korral jäetakse elektri jaotamine enam madalpingele (joonis a). Sel puhul on võrgu maksumus tavaliselt odavam. • Teise suuna korral toimub jaotamine rohkem keskpingel. Võrgu maksumus küll suurem, kuid kaod on väiksemad ja elektri kvaliteet kõrgem (joonis b). Tekst põhineb raamatu „Jaotusvõrgud“ 4. peatükil 12(27) 3. Keskpingevõrgude konfiguratsioon DK
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Raivo Teemets ELEKTRIVARUSTUS 3.1.3 Keskpingefiidrid • Keskpingefiidrid lähtuvad toitealajaamadest, mille primaarpinge on enamasti 110 kV ning sekundaarpinge 6…35 kV. • Toitealajaamade trafode arv ja lülitusskeemid nii ülemkui alampinge poolel sõltuvad ülekandevõrgu ja jaotusvõrgu konfiguratsioonist, tarbijatele vajalikust elektrivarustuskindlusest jm. • Tavaliselt on toitealajaamades kaks või enam trafot ning keskpinge-latisüsteemi. Tekst põhineb raamatu „Jaotusvõrgud“ 4. peatükil 13(27) 3. Keskpingevõrgude konfiguratsioon DK TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Raivo Teemets ELEKTRIVARUSTUS 110 kV 110 kV 10 kV a) b) 10 kV Nelja- (a) ja kahelatisüsteemiga (b) keskpingejaotla skeem • Suurtes toitealajaamades kasutatakse kahe kolmemähiselis trafoga ja nelja latisüsteemiga skeemi (joonis a). Tagab vajaliku elektri-varustuskindluse • Enamasti leiab kasutamist siiski odavam kahe latisüsteemiga skeem (joonis b) kahemähiseliste trafodega. Tekst põhineb raamatu „Jaotusvõrgud“ 4. peatükil 14(27) 3. Keskpingevõrgude konfiguratsioon DK
- Page 1 and 2: ELEKTRIAJAMITE JA JÕUELEKTROONIKA
- Page 3 and 4: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 5 and 6: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 7 and 8: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 9 and 10: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 11 and 12: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 13 and 14: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 15 and 16: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 17 and 18: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 19 and 20: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 21 and 22: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 23 and 24: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 25 and 26: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 27 and 28: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 29 and 30: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 31 and 32: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 33 and 34: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 35 and 36: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 37 and 38: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 39 and 40: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 41 and 42: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 43: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 47 and 48: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 49 and 50: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 51 and 52: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 53 and 54: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 55 and 56: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 57 and 58: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 59 and 60: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 61 and 62: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 63 and 64: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 65 and 66: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 67 and 68: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 69 and 70: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 71 and 72: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 73 and 74: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 75 and 76: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 77 and 78: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 79 and 80: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 81 and 82: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 83 and 84: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 85 and 86: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 87 and 88: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 89 and 90: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 91 and 92: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 93 and 94: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
TTÜ elektria<strong>ja</strong>mite <strong>ja</strong> jõuelektroonika instituut Raivo Teemets <strong>ELEKTRIVARUSTUS</strong><br />
• Efektiivsed on kaugjuhitavad ala<strong>ja</strong>amad <strong>ja</strong><br />
lülituspunktid.<br />
• Reserveerimata radiaalvõrgud esinevad peamiselt<br />
madala varustuskindlusega leppivate tarbi<strong>ja</strong>te elektrienergiaga<br />
varustamisel.<br />
• Hargnevad radiaalvõrgud on levinud maapiirkondades,<br />
kus asustus on hõre <strong>ja</strong> elektrienergiat kantakse üle<br />
suhteliselt pikkade vahemaade taha. Eestis lähtutakse<br />
praegusel a<strong>ja</strong>l tingimusest, et madalpingefiidri pikkus ei<br />
tohiks olla üle 600 m.<br />
• Lihtsad avatuna talitlevad suletud võrgud (kahepoolne<br />
toide <strong>ja</strong> ringliinid) leiavad kasutamist nii maal kui linnas.<br />
Tekst põhineb raamatu „Jaotusvõrgud“ 4. peatükil<br />
11(27)<br />
3. Keskpingevõrgude konfiguratsioon DK<br />
TTÜ elektria<strong>ja</strong>mite <strong>ja</strong> jõuelektroonika instituut Raivo Teemets <strong>ELEKTRIVARUSTUS</strong><br />
10 kV 0,4 kV<br />
10 kV<br />
a) b)<br />
0,4 kV<br />
Joonis. Jaotusvõrgu <strong>ja</strong>otusfunktsioonid<br />
madal- (a) <strong>ja</strong> keskpingel (b)<br />
• Esimene on konfiguratsioon, mille korral jäetakse elektri<br />
<strong>ja</strong>otamine enam madalpingele (joonis a). Sel puhul on<br />
võrgu maksumus tavaliselt odavam.<br />
• Teise suuna korral toimub <strong>ja</strong>otamine rohkem keskpingel.<br />
Võrgu maksumus küll suurem, kuid kaod on väiksemad <strong>ja</strong><br />
elektri kvaliteet kõrgem (joonis b).<br />
Tekst põhineb raamatu „Jaotusvõrgud“ 4. peatükil<br />
12(27)<br />
3. Keskpingevõrgude konfiguratsioon DK
Change language