ELEKTRIVARUSTUS - Energia- ja geotehnika doktorikool II
ELEKTRIVARUSTUS - Energia- ja geotehnika doktorikool II ELEKTRIVARUSTUS - Energia- ja geotehnika doktorikool II
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Raivo Teemets Elektrivarustus Protsess, mis võib viia pinge mittestabiilsuseni, kestab mõnest sekundist kuni mõnekümne minutini. • Kiirelt kulgeb protsess asünkroonmootorites, nende elektronkontrollerites ja alalisvoolumuundurites. • Trafode astmelülitid, termostaatiliselt juhitavad koormused ning generaatorite ülekoormused toimivad mõne minuti jooksul. • Veelgi kauem võib aega võtta talitluse kujunemine näiteks koormuse hommikuse kiire tõusu ajal, mis lõpeb mittestabiilsusega, kui pinge tõstmiseks mõeldud vahendid toimivad liiga aeglaselt. 49 ElVar 1. Elektrisüsteem. DK.doc TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Raivo Teemets Elektrivarustus • Sageduse stabiilsus on elektrisüsteemi võime säilitada süsteemi sagedus suurte häiringute korral, kus tekib genereeritava ja tarbitava võimsuse oluline ebabalanss. • Üldiselt on sageduse mittestabiilsus seotud regulaatorite ja kaitseseadmete halva koordinatsiooniga ja mitteküllaldase võimsuse reserviga. • Elektrisüsteemi stabiilsuse tagamine algab süsteemi projekteerimise ning talitluse pika- ja lühiajalise plaanimise käigus. Suur genereeriva võimsuse (ka reaktiivvõimsuse) reserv häiringujärgses olukorras mõjub positiivselt kõikidele stabiilsuse liikidele. See on ka kõige kulukam stabiilsuse tagamise moodus. Efektiivsemad vahendid stabiilsuse tagamiseks on automaadid. 50 ElVar 1. Elektrisüsteem. DK.doc
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Raivo Teemets Elektrivarustus • Kompenseerimisseadmete kasutamisel tuleb tähelepanu pöörata nende talitluspiiridele ning hulgale süsteemis. • Stabiilsuse probleeme lisab elektri hajustootmine, mille allikateks on väikesed jaotusvõrku ühendatud elektrijaamad. Sünkroonselt töötavad elektrigeneraatorid – gaasiturbiinjaamad, diiselagregaadid, kohalikud hüdrojaamad jm võivad kaotada nurgastabiilsuse tunduvalt kergemini kui suurte elektrijaamade generaatorid. • Süsteemiavariid saavad enamasti alguse lokaalsetest talitlushäiringutest, mis ühendsüsteemi mastaabis pole iseenesest kuigi märkimisväärsed. 51 ElVar 1. Elektrisüsteem. DK.doc TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Raivo Teemets Elektrivarustus • Probleemiks on aga häiringu võimalik kaskaadne laienemine süsteemiavariiks kuni kogu süsteemi või selle osa mittestabiilsuseni ja avariiseiskumiseni välja. • Talitlushäiringutele reageerivad esmalt releekaitse ja muud automaadid, mis püüavad avariiolukorra tekkimist süsteemis vältida või vähemalt selle ulatust piirata. • Automaatide toime lõpeb mõnekümne sekundi jooksul. Mitte alati ei toimu väljalülitamine ülekoormuse tõttu koheselt. • Kui ohtlik olukord süsteemis säilib, peavad vahele segama süsteemi dispetšerid. 52 ElVar 1. Elektrisüsteem. DK.doc
- Page 1 and 2: ELEKTRIAJAMITE JA JÕUELEKTROONIKA
- Page 3 and 4: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 5 and 6: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 7 and 8: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 9 and 10: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 11 and 12: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 13 and 14: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 15 and 16: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 17 and 18: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 19 and 20: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 21 and 22: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 23 and 24: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 25 and 26: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 27 and 28: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 29 and 30: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 31 and 32: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 33 and 34: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 35: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 39 and 40: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 41 and 42: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 43 and 44: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 45 and 46: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 47 and 48: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 49 and 50: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 51 and 52: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 53 and 54: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 55 and 56: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 57 and 58: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 59 and 60: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 61 and 62: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 63 and 64: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 65 and 66: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 67 and 68: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 69 and 70: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 71 and 72: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 73 and 74: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 75 and 76: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 77 and 78: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 79 and 80: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 81 and 82: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 83 and 84: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 85 and 86: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
TTÜ elektria<strong>ja</strong>mite <strong>ja</strong> jõuelektroonika instituut Raivo Teemets Elektrivarustus<br />
• Kompenseerimisseadmete kasutamisel tuleb tähelepanu<br />
pöörata nende talitluspiiridele ning hulgale süsteemis.<br />
• Stabiilsuse probleeme lisab elektri hajustootmine, mille<br />
allikateks on väikesed <strong>ja</strong>otusvõrku ühendatud elektri<strong>ja</strong>amad.<br />
Sünkroonselt töötavad elektrigeneraatorid – gaasiturbiin<strong>ja</strong>amad,<br />
diiselagregaadid, kohalikud hüdro<strong>ja</strong>amad jm võivad kaotada<br />
nurgastabiilsuse tunduvalt kergemini kui suurte elektri<strong>ja</strong>amade<br />
generaatorid.<br />
• Süsteemiavariid saavad enamasti alguse lokaalsetest<br />
talitlushäiringutest, mis ühendsüsteemi mastaabis pole<br />
iseenesest kuigi märkimisväärsed.<br />
51<br />
ElVar 1. Elektrisüsteem. DK.doc<br />
TTÜ elektria<strong>ja</strong>mite <strong>ja</strong> jõuelektroonika instituut Raivo Teemets Elektrivarustus<br />
• Probleemiks on aga häiringu võimalik kaskaadne laienemine<br />
süsteemiavariiks kuni kogu süsteemi või selle osa<br />
mittestabiilsuseni <strong>ja</strong> avariiseiskumiseni väl<strong>ja</strong>.<br />
• Talitlushäiringutele reageerivad esmalt releekaitse <strong>ja</strong> muud<br />
automaadid, mis püüavad avariiolukorra tekkimist süsteemis<br />
vältida või vähemalt selle ulatust piirata.<br />
• Automaatide toime lõpeb mõnekümne sekundi jooksul.<br />
Mitte alati ei toimu väl<strong>ja</strong>lülitamine ülekoormuse tõttu koheselt.<br />
• Kui ohtlik olukord süsteemis säilib, peavad vahele segama<br />
süsteemi dispetšerid.<br />
52<br />
ElVar 1. Elektrisüsteem. DK.doc
Change language