ELEKTRIVARUSTUS - Energia- ja geotehnika doktorikool II
ELEKTRIVARUSTUS - Energia- ja geotehnika doktorikool II ELEKTRIVARUSTUS - Energia- ja geotehnika doktorikool II
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets Asümmeetriat iseloomustavaks näitajaks on pinge vastujärgnevus- ja pärijärgnevuskomponendi suhe – asümmeetriategur U k a = U 2 1 Asümmeetriateguri võib arvutada ka faasidevaheliste pingete kaudu k a = 1 − 1 + 3 − 6β 3 − 6β β = 100 % , kus 2 2 2 ( ) 2 Normaaltalitlusel ei tohi vastujärgnevuskomponendi efektiivväärtuse 10-minutiline keskväärtus madal- ja keskpingel ületada 2% pärijärgnevuskomponendist iganädalastel mõõtmistel 95% juhtudest. U U 4 12 12 + U + U 4 23 23 + U + U 4 31 31 Tekst põhineb raamatu „Jaotusvõrgud“ 9. peatükil 17(120) 7. Elektri kvaliteet DK TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets Mõnes piirkonnas võib 3-faasilises liitumispunktis asümmeetria olla kuni 3%. Kui vaadelda ka kvaliteedi kõrg- ja normaaltaset, siis on nädalas kõrgtase, kui kõik k a ≤ 1% normaaltase, kui kõik k a ≤ 1,5% standardtase, kui 95% ajast k a ≤ 2%. Vastujärgnevuskomponent häirib tarvitite, eriti mootorite talitlust. Nulljärgnevuskomponent tekitab neutraalinihke – pingetõusu keskpingevõrkude faasijuhtmete ja maa vahel, Tekst põhineb raamatu „Jaotusvõrgud“ 9. peatükil 18(120) 7. Elektri kvaliteet DK
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets lisakoormuse isolatsioonile ja pingetrafode magnetahelatele. Nulljärgnevuskomponenti pole seni normeeritud. 7.2.4 Kiired pingemuutused Kiired pingemuutused ehk pinge kõikumine on järjestikuliste pingemuutuste kogum või pingekõvera mähisjoone tuiklemine. Pinge kõikumist hinnatakse pinge muutumise ulatusega (U max U min ) δU = U max −U δU = − 100% min või U n Kiireid pingemuutusi põhjustavad peamiselt koormuse Tekst põhineb raamatu „Jaotusvõrgud“ 9. peatükil 19(120) 7. Elektri kvaliteet DK TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets muutused tarbijapaigaldistes või lülitused võrgus. Normaaltingimustel ei ületa madalpingemuutused tavaliselt 5% nimipingest, kuid teatud tingimustel võivad need mõnel korral päevas olla kuni 10%. Keskpingele on need piirväärtused vastavalt 4% ja 6%. Lühiajalist pingemuutust, mille puhul toitepinge on väiksem kui 90% nimipingest, loetakse pingelohuks. Kui pingemuutused on perioodilised, siis on lubatud muutuste ulatus väiksem. Tekst põhineb raamatu „Jaotusvõrgud“ 9. peatükil 20(120) 7. Elektri kvaliteet DK
- Page 281 and 282: Tallinna Tehnikaülikool Raivo Teem
- Page 283 and 284: Tallinna Tehnikaülikool Raivo Teem
- Page 285 and 286: Tallinna Tehnikaülikool Raivo Teem
- Page 287 and 288: Tallinna Tehnikaülikool Raivo Teem
- Page 289 and 290: Tallinna Tehnikaülikool Raivo Teem
- Page 291 and 292: Tallinna Tehnikaülikool Raivo Teem
- Page 293 and 294: Tallinna Tehnikaülikool Raivo Teem
- Page 295 and 296: Tallinna Tehnikaülikool Raivo Teem
- Page 297 and 298: Tallinna Tehnikaülikool Raivo Teem
- Page 299 and 300: Tallinna Tehnikaülikool Raivo Teem
- Page 301 and 302: Tallinna Tehnikaülikool Raivo Teem
- Page 303 and 304: Tallinna Tehnikaülikool Raivo Teem
- Page 305 and 306: Tallinna Tehnikaülikool Raivo Teem
- Page 307 and 308: Tallinna Tehnikaülikool Raivo Teem
- Page 309 and 310: Tallinna Tehnikaülikool Raivo Teem
- Page 311 and 312: Tallinna Tehnikaülikool Raivo Teem
- Page 313 and 314: Tallinna Tehnikaülikool Raivo Teem
- Page 315 and 316: Tallinna Tehnikaülikool Raivo Teem
- Page 317 and 318: Tallinna Tehnikaülikool Raivo Teem
- Page 319 and 320: Tallinna Tehnikaülikool Raivo Teem
- Page 321 and 322: Tallinna Tehnikaülikool Raivo Teem
- Page 323 and 324: Tallinna Tehnikaülikool Raivo Teem
- Page 325 and 326: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 327 and 328: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 329 and 330: Pinge Pikaajalised katkestused Flik
- Page 331: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 335 and 336: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 337 and 338: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 339 and 340: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 341 and 342: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 343 and 344: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 345 and 346: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 347 and 348: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 349 and 350: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 351 and 352: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 353 and 354: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 355 and 356: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 357 and 358: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 359 and 360: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 361 and 362: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 363 and 364: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 365 and 366: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 367 and 368: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 369 and 370: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 371 and 372: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 373 and 374: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 375 and 376: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 377 and 378: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 379 and 380: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 381 and 382: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
TTÜ elektria<strong>ja</strong>mite <strong>ja</strong> jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets<br />
lisakoormuse isolatsioonile <strong>ja</strong> pingetrafode magnetahelatele.<br />
Nulljärgnevuskomponenti pole seni normeeritud.<br />
7.2.4 Kiired pingemuutused<br />
Kiired pingemuutused ehk pinge kõikumine on<br />
järjestikuliste pingemuutuste kogum või pingekõvera<br />
mähisjoone tuiklemine. Pinge kõikumist hinnatakse pinge<br />
muutumise ulatusega<br />
(U<br />
max<br />
U<br />
min<br />
)<br />
δU = U max<br />
−U δU =<br />
− 100%<br />
min või<br />
U<br />
n<br />
Kiireid pingemuutusi põhjustavad peamiselt koormuse<br />
Tekst põhineb raamatu „Jaotusvõrgud“ 9. peatükil<br />
19(120)<br />
7. Elektri kvaliteet DK<br />
TTÜ elektria<strong>ja</strong>mite <strong>ja</strong> jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets<br />
muutused tarbi<strong>ja</strong>paigaldistes või lülitused võrgus.<br />
Normaaltingimustel ei ületa madalpingemuutused<br />
tavaliselt 5% nimipingest, kuid teatud tingimustel võivad<br />
need mõnel korral päevas olla kuni 10%.<br />
Keskpingele on need piirväärtused vastavalt 4% <strong>ja</strong> 6%.<br />
Lühia<strong>ja</strong>list pingemuutust, mille puhul toitepinge on<br />
väiksem kui 90% nimipingest, loetakse pingelohuks. Kui<br />
pingemuutused on perioodilised, siis on lubatud muutuste<br />
ulatus väiksem.<br />
Tekst põhineb raamatu „Jaotusvõrgud“ 9. peatükil<br />
20(120)<br />
7. Elektri kvaliteet DK