ELEKTRIVARUSTUS - Energia- ja geotehnika doktorikool II

TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets
Võib normeerida ka sageduse kõikumist ∆f = f max − f min , s.o
vahet suurima ja vähima sageduse väärtuse vahel
kindlaksmääratud ajavahemikul, ning elektrilist aega
kus t a – astronoomiline aeg
f – talitlussagedus
f n – nimisagedus.
t
e
=
1
f
n
t a
∫
0
f
dt
a
Tuleb tähele panna, et sagedus on sama kogu
ühendsüsteemis. Vaid ajutiste saartalitluste ja varutoite
kasutamise ajal võib sagedus olla määratud väiksemas
ulatuses. Nendel juhtudel on standardi nõuded leebemad:
50 Hz ± 2% (49…51 Hz) 95% nädalast
50 Hz ± 15% (42,5…57,5 Hz) 100% ajast.
Tekst põhineb raamatu „Jaotusvõrgud“ 9. peatükil
13(120)
7. Elektri kvaliteet DK
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets
7.2.2 Pingetase ja aeglased pingemuutused
Aeglased pingemuutused on pinge efektiivväärtuse
suurenemised või vähenemised, mida iseloomustatakse
pinge kõrvalekaldega ehk pingehälbega
U − U
∆U = U − U ∆U =
%
n või n 100
U
Standardi kohaselt peab 95% toitepinge efektiivväärtuse
10-minutilistest keskväärtustest olema normaaltingimustel,
arvestamata rikkeid ja toitekatkestusi, igas nädalaintervallis
vahemikus U n ± 10%. Kaugel asuvates piirkondades võib
pinge erijuhtudel olla U n +10/–15%. Tarbijaid tuleb sellest
teavitada.
n
Tekst põhineb raamatu „Jaotusvõrgud“ 9. peatükil
14(120)
7. Elektri kvaliteet DK