ELEKTRIVARUSTUS - Energia- ja geotehnika doktorikool II
ELEKTRIVARUSTUS - Energia- ja geotehnika doktorikool II ELEKTRIVARUSTUS - Energia- ja geotehnika doktorikool II
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets • Kui nimipinge on 400/690 V, siis on nõutud impulsspingetaluvus ühe astme võrra kõrgem vastavalt 2,5; 4; 6 ja 8 kV. Impulssliigpingetaluvuse kategooriad nimipingel 230/400 V Tekst põhineb raamatu „Jaotusvõrgud“ 3. peatükil 37(49) 4.6.Madalpingevõrkude kaitse DK TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets • Pikse tekitatud liigpingete kaitse taseme iseloomustamiseks jagatakse ehitised piksekaitsetsoonideks. • Tsooni 0 A kuuluvad alad, mida võib tabada otsene pikselöök, haarates seega vabas õhus paiknevad seadmed. o Siin võib toimida summutamata amplituudiga impulssväli ja välguvool. o Liigpinge amplituud võib ulatuda sadade kilovoltideni. o Välguvoolu arvutuslik tippväärtus on 200 kA ja lainekuju 10/350 µs. o Arvestatakse, et 50% välguvoolust kulgeb paigaldise maandusesse, ülejäänud 50% aga jaguneb sellega ühendatud juhtivasse süsteemi, elektrijuhistikku, metalltorustikku. Tekst põhineb raamatu „Jaotusvõrgud“ 3. peatükil 38(49) 4.6.Madalpingevõrkude kaitse DK
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets • Tsooni 0 B seadmetele toimib otsene elektromagnetiline väli nagu tsoonis 0 A , kuid ei toimi otsene pikselöök ega sellest indutseeritud liigpinged. Liigpinge väärtuseks arvestatakse 10 kV ning vooluimpulsi lainekujuks 8/20 µs. • Tsoonis 1 on elektriseadmed kaitstud impulssväljade eest ühekordse varjega, milleks on enamasti ehitiste metallsarrus. Liigpinged on kõigis elektri- ja sideliinides piiratud välguvoolulahenditega. Tsoon 2 haarab ehitise siseruume. Seda tsooni varjestavad välisseinte kõrval ka siseseinad ja vahelaed. Tekst põhineb raamatu „Jaotusvõrgud“ 3. peatükil 39(49) 4.6.Madalpingevõrkude kaitse DK TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets Tsoon 3 sisaldab liigpingetundlikke tarviteid, mis ise ei genereeri liigpingeid. Liigpinge peenkaitse kõrval kasutatakse selles tsoonis elektromagnetilist varjestamist. Hoone jaotamine liigpingekaitsetsoonideks ning vajalik piiriku tüüp Tekst põhineb raamatu „Jaotusvõrgud“ 3. peatükil 40(49) 4.6.Madalpingevõrkude kaitse DK
- Page 159 and 160: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 161 and 162: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 163 and 164: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 165 and 166: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 167 and 168: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 169 and 170: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 171 and 172: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 173 and 174: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 175 and 176: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 177 and 178: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 179 and 180: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 181 and 182: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 183 and 184: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 185 and 186: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 187 and 188: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 189 and 190: L1 L2 L3 PEN TTÜ elektriajamite ja
- Page 191 and 192: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 193 and 194: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 195 and 196: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 197 and 198: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 199 and 200: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 201 and 202: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 203 and 204: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 205 and 206: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 207 and 208: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 209: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 213 and 214: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 215 and 216: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 217 and 218: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 219 and 220: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 221 and 222: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 223 and 224: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 225 and 226: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 227 and 228: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 229 and 230: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 231 and 232: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 233 and 234: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 235 and 236: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 237 and 238: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 239 and 240: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 241 and 242: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 243 and 244: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 245 and 246: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 247 and 248: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 249 and 250: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 251 and 252: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 253 and 254: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 255 and 256: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 257 and 258: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 259 and 260: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
TTÜ elektria<strong>ja</strong>mite <strong>ja</strong> jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets<br />
• Kui nimipinge on 400/690 V, siis on nõutud<br />
impulsspingetaluvus ühe astme võrra kõrgem vastavalt<br />
2,5; 4; 6 <strong>ja</strong> 8 kV.<br />
Impulssliigpingetaluvuse kategooriad nimipingel<br />
230/400 V<br />
Tekst põhineb raamatu „Jaotusvõrgud“ 3. peatükil<br />
37(49)<br />
4.6.Madalpingevõrkude kaitse DK<br />
TTÜ elektria<strong>ja</strong>mite <strong>ja</strong> jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets<br />
• Pikse tekitatud liigpingete kaitse taseme<br />
iseloomustamiseks <strong>ja</strong>gatakse ehitised<br />
piksekaitsetsoonideks.<br />
• Tsooni 0 A kuuluvad alad, mida võib tabada otsene<br />
pikselöök, haarates seega vabas õhus paiknevad<br />
seadmed.<br />
o Siin võib toimida summutamata amplituudiga impulssväli<br />
<strong>ja</strong> välguvool.<br />
o Liigpinge amplituud võib ulatuda sadade kilovoltideni.<br />
o Välguvoolu arvutuslik tippväärtus on 200 kA <strong>ja</strong> lainekuju<br />
10/350 µs.<br />
o Arvestatakse, et 50% välguvoolust kulgeb paigaldise<br />
maandusesse, ülejäänud 50% aga <strong>ja</strong>guneb sellega<br />
ühendatud juhtivasse süsteemi, elektrijuhistikku,<br />
metalltorustikku.<br />
Tekst põhineb raamatu „Jaotusvõrgud“ 3. peatükil<br />
38(49)<br />
4.6.Madalpingevõrkude kaitse DK
Change language