ELEKTRIVARUSTUS - Energia- ja geotehnika doktorikool II
ELEKTRIVARUSTUS - Energia- ja geotehnika doktorikool II ELEKTRIVARUSTUS - Energia- ja geotehnika doktorikool II
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets • Madalpinge on pinge , mille puhul faasidevaheline vahelduvpinge on enimalt 1000 V või poolustevaheline alalispinge on enimalt 1500 V. • Vaheldupinge alla 50 V väikepinge. ja alalispinge alla 120 V on • Kaitseväikepinge on sedavõrd madal, et see ei kutsu esile elektrilööki, on. Kaitse väikepingeahelaid tuleb toita kas eraldustrafost (ohutu pinge trafost) või muust turvalisest toiteallikast). • Talitlusväikepinge on vajalik teatavate elektriseadmete normaalseks tööks. Tekst põhineb raamatu „Jaotusvõrgud“ 3. peatükil 15(25) 4.1Põhimõisted DK TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets • Lubatust suurema pingehälbe korral tõusu suunas on tegu liigpingega. Elektriseadmed peavad taluma teatud tunnussuurustega liigpingeid, mille järgi nad jagatakse nelja liigpingeklassi. 4.1.5 Elektrilöök ja kaitse elektrilöögi eest • Kui inimene või loom puutub vastu pingestatud osi, võib ta saada kahjuliku toimega (patofüsioloogilise) elektrilöögi. • Olenevalt sellest, kas puutekoht oli pingestatud normaalselt või rikke tõttu, on tegemist otsepuutega või kaudpuutega. Tekst põhineb raamatu „Jaotusvõrgud“ 3. peatükil 16(25) 4.1Põhimõisted DK
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets • Normaaltalitlustel vooluahelasse kuuluvat juhti nimetatakse pingestatud osaks. • Puutevõimalik osa, mis normaalselt ei ole pingestatud, kuid võib saada selliseks isolatsioonirikke korral, on pingealdis juhtiv osa. • Elektripaigaldisse mittekuuluv osa (ehitise metalltarindid, juhtivad torustikud ning põrandad ja seinad), mis võib elektrilist, enamasti maa potentsiaali edasi kanda, nimetatakse kõrvaliseks juhtivaks osaks. Tekst põhineb raamatu „Jaotusvõrgud“ 3. peatükil 17(25) 4.1Põhimõisted DK TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets • Isolatsiooni rikkeline seisund tähendab isolatsiooniriket, mis ei tähenda veel soovimatut juhtivat ühendust. Isolatsioonirikkel tekkiv rikkevool ei pruugi põhjustada seadmete olulisi talitlushäireid, kuid võib esile kutsuda elektrilöögi- ja tulekahju. • Normaaltalitlusel paigaldisest maasse või kõrvalistesse juhtivatesse osadesse suunduv vool, mis võib olla ka mahtuvuslik, on lekkevool. Inimese või looma keha läbivat kahjuliku toimega voolu nimetatakse elektrilöögivooluks. • Juhtiv ühendus elektripaigaldise pingestatud ja pingealti osa (nt kere) vahel on kereühendus ning maa või maaga ühendatud osa vahel maaühendus. Tekst põhineb raamatu „Jaotusvõrgud“ 3. peatükil 18(25) 4.1Põhimõisted DK
- Page 79 and 80: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 81 and 82: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 83 and 84: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 85 and 86: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 87 and 88: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 89 and 90: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 91 and 92: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 93 and 94: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 95 and 96: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 97 and 98: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 99 and 100: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 101 and 102: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 103 and 104: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 105 and 106: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 107 and 108: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 109 and 110: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 111 and 112: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 113 and 114: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 115 and 116: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 117 and 118: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 119 and 120: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 121 and 122: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 123 and 124: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 125 and 126: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 127 and 128: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 129: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 133 and 134: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 135 and 136: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 137 and 138: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 139 and 140: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 141 and 142: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 143 and 144: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 145 and 146: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 147 and 148: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 149 and 150: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 151 and 152: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 153 and 154: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 155 and 156: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 157 and 158: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 159 and 160: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 161 and 162: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 163 and 164: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 165 and 166: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 167 and 168: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 169 and 170: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 171 and 172: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 173 and 174: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 175 and 176: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 177 and 178: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
- Page 179 and 180: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroo
TTÜ elektria<strong>ja</strong>mite <strong>ja</strong> jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets<br />
• Normaaltalitlustel vooluahelasse kuuluvat juhti<br />
nimetatakse pingestatud osaks.<br />
• Puutevõimalik osa, mis normaalselt ei ole pingestatud,<br />
kuid võib saada selliseks isolatsioonirikke korral, on<br />
pingealdis juhtiv osa.<br />
• Elektripaigaldisse mittekuuluv osa (ehitise metalltarindid,<br />
juhtivad torustikud ning põrandad <strong>ja</strong> seinad), mis võib<br />
elektrilist, enamasti maa potentsiaali edasi kanda,<br />
nimetatakse kõrvaliseks juhtivaks osaks.<br />
Tekst põhineb raamatu „Jaotusvõrgud“ 3. peatükil<br />
17(25)<br />
4.1Põhimõisted DK<br />
TTÜ elektria<strong>ja</strong>mite <strong>ja</strong> jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets<br />
• Isolatsiooni rikkeline seisund tähendab isolatsiooniriket,<br />
mis ei tähenda veel soovimatut juhtivat ühendust.<br />
Isolatsioonirikkel tekkiv rikkevool ei pruugi põhjustada<br />
seadmete olulisi talitlushäireid, kuid võib esile kutsuda<br />
elektrilöögi- <strong>ja</strong> tulekahju.<br />
• Normaaltalitlusel paigaldisest maasse või kõrvalistesse<br />
juhtivatesse osadesse suunduv vool, mis võib olla ka<br />
mahtuvuslik, on lekkevool. Inimese või looma keha<br />
läbivat kahjuliku toimega voolu nimetatakse elektrilöögivooluks.<br />
• Juhtiv ühendus elektripaigaldise pingestatud <strong>ja</strong> pingealti<br />
osa (nt kere) vahel on kereühendus ning maa või maaga<br />
ühendatud osa vahel maaühendus.<br />
Tekst põhineb raamatu „Jaotusvõrgud“ 3. peatükil<br />
18(25)<br />
4.1Põhimõisted DK
Change language