Materjali fail - Matemaatika didaktika

sandi saab jagada neljaks võrdseks osaks. Neid osi nimetatakse veeranditeks. Järelikult
saab ka nurki liigitada veerandite järgi.
2. Edasi vaadeldakse nurki, mis on väiksemad kui 360˚. Lõpphaara saab pöörata
lõpphaaral asuvast sinisest punktist. Vastavalt lõpphaara asukohale näidatakse
ekraanil nurga peal kirjega, mis liiki nurgaga on tegemist:
kui lõpphaar jääb I veerandisse, st. nurga suurus jääb vahemikku 0˚- 90˚, siis
nimetatakse seda nurka teravnurgaks;
kui nurga lõpphaar jääb täpselt I ja II veerandi vahele, st. nurga suurus on
täpselt 90˚, siis nimetatakse seda nurka täisnurgaks;
kui lõpphaar jääb II veerandisse, st. nurga suurus jääb vahemiku 90˚ - 180˚,
siis nimetatakse seda nurka nürinurgaks;
kui lõpphaar jääb täpselt II ja III veerandi vahele, st. nurga suurus on täpselt
180˚, siis nimetatakse seda nurka sirgnurgaks;
kui lõpphaar jääb III või IV veerandisse, st. nurga suurus jääb vahemiku
180˚ - 360˚, siis nimetatakse seda nurka ülinürinurgaks;
kui nurga lõpphaar jääb täpselt alghaara peale, st. nurga suurus on täpselt
360˚, siis nimetatakse seda nurka täispöördeks.
3. Kõikidel üle 360˚ olevatel nurkadel eraldi nimetus puudub. Siiski saame neid
nurki liigitada veerandite kaudu, endiselt vastavalt sellele, millises veerandis
lõpphaar peale pöörlemist peatub.
3.5. Nurga kraadimõõdu teisendamine radiaanmõõtu ja vastupidi
Vaadeldava slaidi eesmärk on aidata õpilastel mõista radiaani mõistet ja paremini meelde
jätta seoseid radiaan-ja kraadimõõdu vahel radiaani ja kraadi vahel.
1. Õpetaja alustab tundi sissejuhatavate küsimustega: „Milliseid nurgamõõdu ühikuid
tunnete? Mitu kraadi on üks täispööre? Mis on ringjoon? Mis on kaar?“.
Edasi selgitab õpetaja, et lisaks kraadimõõdule kasutatakse teatud erialadel ka
radiaanmõõtu. Radiaanmõõdu ühikut nimetatakse radiaaniks.
2. Õpetaja avab teemale vastava teemalise slaidi (joonis 9) ja näitab õpilastele radiaani
definitsiooni klikkides selleks vastava kirje ees olevale märkeruudule.
19