Artikli fail
Artikli fail
Artikli fail
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
sõltuvalt ülesandest kas korrutamise või jagamise teel.<br />
Joonis 4 kirjeldab, kuidas õpilane lahendas testi ülesande ühiku strateegiat<br />
kasutades.<br />
Joonis 4. Näide ühiku strateegia kasutamisest<br />
Ühiku strateegiat õpetatakse lastele sageli ja seda loetakse mõtestatud lahendusvõtteks.<br />
Testi lahenduste uurimisel selgus, et need õpilased, kes ei<br />
ole korduva liitmise strateegiatelt edasi liikunud korrutamise juurde, võivad<br />
küll mõnel juhul välja arvutada suuruse ühe ühiku kohta ja kasutada lahenduse<br />
lõpuni viimisel korduvat liitmist, kuid sel juhul on tegemist siiski korduva<br />
liitmise strateegia teise taseme lahendusega. Vahe on selles, kuidas<br />
leitakse ühele ühikule vastav suurus. Kui nähakse peast tuttavaid kordseid<br />
seoseid ja lahendatakse ülesanne nende abil, ei ole tegemist ühiku strateegia<br />
kasutamisega. Seda strateegiat kasutav õpilane oskab ühele ühikule vastava<br />
suuruse leida jagamistehte abil ning selle tehte sisu on tema jaoks selgesti<br />
mõistetav. Ta on võimeline välja arvutama mingi suuruse ühe ühiku<br />
kohta ja teab, kuidas seda kasutada edasise lahendamise juures. See strateegia<br />
on multiplikatiivse iseloomuga.<br />
Kui lasta õpilastel oma lahenduskäike põhjendada, siis on võimalik aru<br />
saada, millisel juhul kasutatakse formaalselt äraõpitud tehteid ja millal on<br />
ülesande lahendamine mõtestatud. Kahe õpilase puhul tuli välja, et ühiku<br />
strateegiat kasutati tehnilise võttena. Nad teadsid, et ühe ühiku kohta suuruse<br />
leidmiseks tuleb teha jagamistehe ja puuduva suuruse leidmiseks tuleb<br />
saadud vastus otsitava suhte teadaoleva liikmega korrutada. Selline võte<br />
viiks aga viimatiesitatud ülesande puhul vale tulemuseni. Need õpilased<br />
kasutasid seda strateegiat valesti ka pöördvõrdelise seose ülesannetes.<br />
Ühiku strateegiat ei ole võimalik niisama lihtsalt kasutada kõikide ülesandetüüpide<br />
lahendamiseks. Seetõttu võib õpilane, kes toetub ainult sellele<br />
strateegiale, teatud olukordades hätta jääda. Need on ülesanded, mille puhul<br />
ei ole võimalik sõnastada küsimust „kui palju on ühe kohta?“ või nõuab<br />
sellise küsimuse esitamine suhete mõistmist väga heal tasemel. Samuti ei<br />
ole selle strateegia kasutamine alati otstarbekas, sest võib asjatult nõuda<br />
keerukate jagamistehete sooritamist.<br />
Üks väga oluline strateegia oli kordistamine. See tähendab, et kasutati<br />
arvandmete vahelisi multiplikatiivseid seoseid ning puuduv suurus leiti ja-<br />
32
Change language