Raamatu sisu vaata siit - Suur Eesti Raamatuklubi
Raamatu sisu vaata siit - Suur Eesti Raamatuklubi
Raamatu sisu vaata siit - Suur Eesti Raamatuklubi
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
ÕPILASE<br />
entsüklopeedia<br />
INGLISE KEELEST TÕLKINUD<br />
HELJE HEINOJA JA VIRGO SIIL
Sisukord<br />
LONDON, NEW YORK,<br />
MELBOURNE, MÜNCHEN ja DELHI<br />
Originaali tiitel:<br />
The New Children’s Encyclopedia<br />
With more than 9,000 indexed entries,<br />
facts, and stats, and 2,500<br />
full-colour illustrations<br />
Esmatrükk <strong>Suur</strong>britannias 2009. aastal<br />
Dorling Kindersley Limited,<br />
80 Strand, London, WC2R 0RL<br />
Copyright © 2009 Dorling Kindersley Limited<br />
A Penguin Company<br />
Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle raamatu osa ei tohi<br />
reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega<br />
ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus ja<br />
info salvestamine, ilma autoriõiguse omaniku loata.<br />
ISBN 978-1-40533-658-1 (ingl k)<br />
ISBN 978-9985-3-2129-4 (eesti k)<br />
Teine trükk<br />
© Tõlge eesti keelde. Helje Heinoja, Virgo Siil, 2010<br />
Tõlkinud Helje Heinoja (lk 1-27, 218-304)<br />
ja Virgo Siil (lk 28-217)<br />
Tõlke toimetanud Eha Kõrge<br />
Kirjastus Varrak<br />
Tallinn, 2012<br />
www.dk.com<br />
www.varrak.ee<br />
SISSEJUHATUS<br />
RUUM<br />
Universum<br />
Galaktikad<br />
Gaasikerad<br />
Päikesesüsteem<br />
Lendavad kivid<br />
Silm piidleb maailmaruumi<br />
Apollo programm<br />
Kosmose uurimine<br />
Punane planeet<br />
MAA<br />
Meie ainulaadne maailm<br />
Muutuv planeet<br />
Vulkaanid ja maavärinad<br />
Mägede kujunemine<br />
Kivimid ja mineraalid<br />
Kivimid ja mineraalid (teejuht)<br />
Maavarad<br />
Erosioon<br />
Aeg<br />
Väärtuslik vesi<br />
Maailma ookeanid<br />
Atmosfäär ja kliima<br />
Äärmuslik ilm<br />
KESKKOND ja ÖKOLOOGIA<br />
Jagatud planeet<br />
Elupaigad<br />
Kõrbed<br />
Rohumaad<br />
Metsad<br />
Mäed<br />
Polaaralad<br />
Magevesi ja märgalad<br />
Ookeanid ja mereelu<br />
Korallrahud<br />
Kliimamuutus<br />
Pilk tulevikku<br />
ELUSLOODUS<br />
Elu Maal<br />
Taimede elu<br />
Taimetüübid<br />
4<br />
6<br />
8<br />
10<br />
12<br />
14<br />
18<br />
20<br />
22<br />
24<br />
26<br />
28<br />
30<br />
32<br />
34<br />
36<br />
38<br />
40<br />
42<br />
44<br />
46<br />
48<br />
50<br />
52<br />
54<br />
56<br />
58<br />
60<br />
62<br />
64<br />
66<br />
68<br />
70<br />
72<br />
74<br />
76<br />
78<br />
80<br />
82<br />
84<br />
86<br />
88
Taimede paljunemine<br />
Loomade elu<br />
Imetajad<br />
Imetajad – rekordipurustajad<br />
Kiskjad<br />
Kahepaiksed<br />
Roomajad<br />
Linnud<br />
Pingviinid ja röövlinnud<br />
Kalad<br />
Selgrootud<br />
Hämmastavad lülijalgsed<br />
Hämmastavad putukad<br />
Nokalised ja mardikalised<br />
Mere selgrootud<br />
Mida te siin teete?<br />
Mikroelustik<br />
Loomad minevikus<br />
MAAILMAJAOD<br />
Meie maailm<br />
Põhja-Ameerika<br />
Elu Põhja-Ameerikas<br />
Lõuna-Ameerika<br />
Elu Lõuna-Ameerikas<br />
Aafrika<br />
Elu Aafrikas<br />
Euroopa<br />
Elu Euroopas<br />
Aasia<br />
Elu Aasias<br />
Austraalia ja Okeaania<br />
Elu Austraalias ja Okeaanias<br />
Riigilipud<br />
KULTUUR<br />
Maailma usundid<br />
Tähtpäevad<br />
Maailma kunst<br />
Moodne kunst<br />
Kirjutamine ja trükkimine<br />
Haridus<br />
Muusika<br />
Orkester<br />
Esinemine<br />
Sport<br />
Arhitektuur<br />
AJALUGU ja POLIITIKA<br />
Lood minevikust<br />
Ürginimesed<br />
Vana-Egiptus<br />
Kreeklased ja roomlased<br />
Keskaeg<br />
Hiina dünastiad<br />
90<br />
92<br />
94<br />
96<br />
98<br />
100<br />
102<br />
104<br />
106<br />
108<br />
110<br />
112<br />
114<br />
116<br />
118<br />
120<br />
122<br />
124<br />
126<br />
128<br />
130<br />
132<br />
134<br />
136<br />
138<br />
140<br />
142<br />
144<br />
146<br />
148<br />
150<br />
152<br />
154<br />
156<br />
158<br />
162<br />
164<br />
166<br />
168<br />
170<br />
172<br />
174<br />
176<br />
178<br />
180<br />
182<br />
184<br />
186<br />
188<br />
190<br />
192<br />
194<br />
Islami kuldajastu<br />
Asteegid ja inkad<br />
Koloniaal-Ameerika<br />
Orjakaubandus<br />
Impeeriumite ajastu<br />
Tööstusrevolutsioon<br />
Esimene maailmasõda<br />
Teine maailmasõda<br />
Revolutsioon!<br />
Uudistes<br />
Mis on valitsus?<br />
TEADUS<br />
Mis on teadus?<br />
Vägevad aatomid<br />
Tahkis, vedelik või gaas?<br />
Kemikaalide segamine<br />
Elemendid<br />
Energia<br />
Tunneta jõudu<br />
Gravitatsioon<br />
Elekter ja magnetism<br />
Teadus helist<br />
Fantastiline valgus<br />
Spekter<br />
Evolutsioon<br />
Geenid ja DNA<br />
Kriminalistika kui teadus<br />
TEHNIKA<br />
Leiutised ja avastused<br />
Moodne meditsiin<br />
Elektriautod<br />
Läbi läätse<br />
Maailmaküla<br />
Kas see on päriselt?<br />
Robootika<br />
Nanotehnoloogia<br />
INIMESE KEHA<br />
Sinu keha<br />
Luud<br />
Vägevad lihased<br />
Vereringe<br />
Mõtle! Tegutse!<br />
Maailma tajumine<br />
Hingamine<br />
Toidu liikumine<br />
Elu algus<br />
Jääda terveks<br />
Sõnaseletusi<br />
Register<br />
Tänuavaldused<br />
196<br />
198<br />
200<br />
202<br />
204<br />
206<br />
208<br />
210<br />
212<br />
214<br />
216<br />
218<br />
220<br />
222<br />
224<br />
226<br />
228<br />
230<br />
232<br />
234<br />
236<br />
238<br />
240<br />
242<br />
244<br />
246<br />
248<br />
250<br />
252<br />
256<br />
258<br />
260<br />
262<br />
264<br />
266<br />
268<br />
270<br />
272<br />
274<br />
276<br />
278<br />
280<br />
282<br />
284<br />
286<br />
288<br />
290<br />
292<br />
296<br />
303
ga<br />
lap<br />
aps va<br />
jab raam<br />
amat<br />
atut<br />
ut, mis vastaks võimal<br />
ik<br />
ult pa<br />
ljud<br />
ele teda<br />
huv<br />
uvit<br />
avat<br />
at ele kü simu<br />
must<br />
stel<br />
e:<br />
kui<br />
uida<br />
s kõik<br />
on<br />
tekk<br />
kkin<br />
inud<br />
ud; mis paneb taim<br />
imed<br />
kas<br />
vama<br />
; miks<br />
päi<br />
äike<br />
pai<br />
aist<br />
stab<br />
; ku<br />
idas<br />
ini<br />
mese<br />
keh<br />
a tööt<br />
ötab<br />
ab; mis juht<br />
us<br />
mi<br />
ne<br />
viku<br />
kus;<br />
miks teis<br />
ed maa<br />
d erin<br />
inev<br />
ad tem<br />
ema kodu<br />
duma<br />
maas<br />
ast.<br />
Kui<br />
lap<br />
apse<br />
huv<br />
uvi õi<br />
gest<br />
sti su<br />
unata,<br />
a, või<br />
b see esma<br />
mane<br />
teadmisjanu muut<br />
utuda el ukes<br />
tv aks avastami<br />
mise<br />
ja uuri<br />
mise<br />
protsessiks<br />
ks. See en<br />
tsük<br />
lope<br />
edia<br />
jul<br />
ulgu<br />
gust<br />
ab<br />
noo<br />
oori<br />
luge<br />
gejaid<br />
ise<br />
avastusi tegema, esitades<br />
neile<br />
selge<br />
ja lühikese<br />
käsit<br />
itlu<br />
luse<br />
köi<br />
öitv<br />
tvas<br />
visua<br />
uaal<br />
alse<br />
s vormis, mis ne<br />
id kaasa<br />
haarab ja edas<br />
asi luge<br />
ma innustab.<br />
„Õpi<br />
lase<br />
entsüklop<br />
opeedi<br />
a” on jaotatud<br />
pea<br />
tükkidessese temaatika<br />
jär<br />
gi. Esindatud on kõi<br />
õik olul<br />
ulised<br />
tee<br />
mad:<br />
maailm<br />
lmar<br />
uum,<br />
keskkond,<br />
loomad ja taimed,<br />
maail<br />
ma riigid ning<br />
ng rah<br />
ahva<br />
d, kultu<br />
ur<br />
, aj<br />
al<br />
ugu, u, loo<br />
dusteadu<br />
dused ja<br />
tehnika,<br />
ning inimese keha. Te<br />
ks<br />
ti ilm<br />
estavad vaimustavad fo<br />
tod ja joonised.<br />
Ristviited juha<br />
hata<br />
vad luge<br />
gejat<br />
nende teemade juuru de, mi<br />
s avavadad vaadeld<br />
ldav<br />
avat<br />
at probleemi<br />
sügavamalt ningng uutut<br />
e vaatenurka<br />
de alt. Er<br />
ilist<br />
tähe<br />
hele<br />
lepa<br />
panu<br />
on pöör<br />
örat<br />
atud<br />
nii<br />
iisugu<br />
stel<br />
ele küsi<br />
simu<br />
must<br />
ele na<br />
gu orkes<br />
ter,<br />
või<br />
ajavööndi<br />
did,<br />
d, või<br />
putukat<br />
e kogud,<br />
või<br />
mine<br />
nera<br />
alid<br />
ide koll<br />
llek<br />
tsio<br />
ioon<br />
onid<br />
id. See raam<br />
amatat<br />
pak<br />
ub noo<br />
oore<br />
rele<br />
lug<br />
ugej<br />
ale nii pa<br />
lju vaat<br />
atam<br />
amis<br />
is- ja<br />
ava<br />
vast<br />
stam<br />
amis<br />
rõõm<br />
õm<br />
u,<br />
et tõe<br />
nä olis<br />
elt kasu<br />
suta<br />
tata<br />
taks<br />
kse seda<br />
vää<br />
äärt<br />
rtus<br />
usli<br />
liku<br />
tea<br />
eabe<br />
al<br />
lika<br />
kana<br />
vee<br />
l pa<br />
lj ude aast<br />
ate jo<br />
oksu<br />
sul.<br />
( lk<br />
110<br />
10–1<br />
–111<br />
11) Kui<br />
näe<br />
äed raam<br />
amat<br />
atus<br />
sed<br />
eda sümb<br />
mbol<br />
it, otsi<br />
üle<br />
les viid<br />
idat<br />
atud<br />
leh<br />
ehek<br />
ekül<br />
ülg ja<br />
saa<br />
aad kõne<br />
neal<br />
alus<br />
es<br />
t as<br />
jast<br />
roh<br />
kem tead<br />
ada. a.<br />
4
Dysdercus decussatus<br />
Angamiana aether<br />
ea<br />
Nepa sp.<br />
116<br />
■ Katab umbes 20 protsenti maakera<br />
maismaast.<br />
■ Riikide arv 54 + sõltuvad riigid<br />
■ <strong>Suur</strong>im riik Alžeeria<br />
■ Väikseim riik Seišellid<br />
■ Keeled Tuhanded<br />
■ Rahvaarv Hinnanguliselt 778 miljonit<br />
■ <strong>Suur</strong>im linn Egiptuse pealinn Kairo<br />
■ Kõrgeim koht Kilimanjaro Tansaanias,<br />
5895 m<br />
■ Pikim jõgi Niilus, 6671 km. Voolab<br />
läbi Uganda, Sudaani, Lõuna-Sudaani<br />
Rahvastiku tihedus<br />
ja Egiptuse Vahemerre<br />
Inimesi km² kohta<br />
■ <strong>Suur</strong>im järv Victoria järv Tansaania,<br />
alla 50<br />
Uganda ja Kenya vahel. Järvel on enam<br />
50–90<br />
kui 3000 saart, millest paljud on asustatud.<br />
100–149<br />
150–199<br />
200–299<br />
üle 300<br />
, OAAS Mööda Saharat<br />
on laiali pillutatud umbes<br />
90 suurt oaasi. Need on<br />
alad, kus põhjavesi tõuseb<br />
pinnale, võimaldades<br />
taimedel kasvada.<br />
Aafrika mitmekesise maastiku<br />
hulka kuulub kolm kõrbe –<br />
Sahara (maakera suurim kõrb)<br />
põhjas ja Kalahari ning Namibi<br />
kõrb lõunas. Aafrikas on ka<br />
suuri metsa- ja rohtlapiirkondi.<br />
* Punased alad tähistavad nimetatud kõrbe ulatust.<br />
Coreus marginatus<br />
Lethoceru<br />
erus grandis<br />
, Kilplutikas kütib tõuku.<br />
SAHARA<br />
Kalahari<br />
Namibi<br />
Kõrb*<br />
Kuivad rohtlad<br />
Troopilised rohtlad<br />
Troopilised metsad<br />
Vahemereline<br />
Mägine<br />
u KÕRBEIMETAJA<br />
See fennek jahutab end,<br />
vabanedes soojusest suurte<br />
kõrvade kaudu.<br />
Phrictus quinque<br />
q partitus<br />
Kõik siin kujutatud<br />
putukad on elusuuruses.<br />
Hiidlutikas on maailma<br />
pikim nokaline, aga<br />
herkulesmardika<br />
kõrv<br />
rval<br />
on ta kääbus.<br />
Cimex lectularius<br />
Kiilassilma<br />
nümf<br />
CABO VERDE<br />
PRAIA<br />
0 km<br />
0 miili<br />
DAKAR<br />
S<br />
Se<br />
Madeira<br />
(Portugal)<br />
Kanaari saared<br />
(Hispaania)<br />
LÄÄNE-<br />
SAHARA<br />
(vaidlusalune)<br />
Nouâdhibou<br />
neg<br />
e<br />
gal<br />
BANJUL GAMBIA<br />
BISSAU<br />
GUINEA-<br />
BISSAU<br />
N<br />
Eulyes illustrisi<br />
Cicadella viridis<br />
CONAKRY<br />
FREETOWN<br />
EL AAIÚN<br />
NOUAKCHOTT<br />
SIERRA<br />
LEONE<br />
MONROVIA<br />
1000<br />
1000<br />
Ceuta (Hispaania)<br />
Tanger<br />
RABAT<br />
Casablanca<br />
BAMAKO<br />
CÔTE<br />
D'IVOIRE<br />
Abidjan<br />
BURKINA<br />
FASO<br />
V lt<br />
Vo<br />
YAMOUSSOUKRO<br />
Eupholus bennetti<br />
Scaphidium<br />
quadrimaculatum<br />
l a<br />
t<br />
Melilla<br />
(Hispaania)<br />
N g<br />
Ni<br />
ger<br />
e<br />
NIAMEY<br />
OUAGADOUGOU<br />
… nukk… … ja täiskasvanu<br />
Põlendikuhundlane<br />
Lagos<br />
ALŽIIR<br />
Constantine<br />
N<br />
Ni<br />
LOMÉ PORTO-NOVO<br />
ACCRA<br />
ige<br />
São Tomé<br />
Príncipe<br />
SÃO TOMÉ<br />
g<br />
r<br />
a<br />
gga<br />
g<br />
r<br />
ABUJA<br />
d<br />
Ada<br />
■ Kuumim paik: läbi aegade<br />
kõrgeim kinnitatud temperatuur<br />
oli 57,8 °C Liibüas Al<br />
‘Aziziayah’s 1922. aastal.<br />
■ Ngorongoro kraater Kenyas on<br />
sõõrjas org, mida ümbritsevad<br />
mäenõlvad. See on iidse vulkaani<br />
jäänus. Kraater on koduks äärmiselt<br />
mitmekesisele loomastikule.<br />
■ Okavango jõgi ei voola merre,<br />
vaid suurde Botswana soosse,<br />
mida kutsutakse Okavango<br />
deltaks.<br />
Calligrapha<br />
dislocat<br />
ocata<br />
Dynastes hercules<br />
TUNEESIA<br />
T<br />
Zinder<br />
maoua<br />
Cabinda<br />
(Angola)<br />
TUNIS<br />
Tšaadi järv<br />
MALABO<br />
YAOUNDÉ<br />
EKVATORIAAL-<br />
GUINEA<br />
LIBREVILLE<br />
GABON<br />
LUANDA<br />
TRIPOLI<br />
BRAZZAVILLE<br />
Ko<br />
Cu<br />
g<br />
n o<br />
Matadi<br />
Cu<br />
C<br />
C nen<br />
uanz<br />
e<br />
n<br />
ne<br />
N<br />
za<br />
Huambo<br />
I<br />
Malta<br />
Kw<br />
K<br />
a<br />
Lubango<br />
Chalcolepidius limbatus<br />
n o<br />
g<br />
Etosha<br />
Surti<br />
laht<br />
N’DJAMENA<br />
Moundou<br />
BANGUI<br />
Cu<br />
C<br />
ba<br />
b<br />
n<br />
KESK-AAFRIKA<br />
VABARIIK<br />
a Ka<br />
K s<br />
go<br />
Or<br />
O<br />
Oubang<br />
s i<br />
N<br />
ranj<br />
n e<br />
o<br />
n<br />
gui<br />
u<br />
C<br />
Cu<br />
d<br />
Z<br />
Za<br />
e<br />
zi<br />
Mweru järv<br />
BOTSWANA<br />
l<br />
ba<br />
LESOTHO<br />
Ni<br />
N<br />
iil<br />
i u<br />
us<br />
Aswan<br />
Nasseri järv<br />
ZIMBABWE<br />
Punane meri lahutab<br />
Aafrikat Aasiast.<br />
Põhjapoolseimas otsas<br />
Port Said võimaldab Suessi kanal<br />
Suessi kanal laevadel Punase mere<br />
Siinai ja Vahemere vahet<br />
sõita.<br />
o<br />
l e<br />
lg<br />
Va<br />
V<br />
o<br />
us<br />
S<br />
ilu<br />
iil<br />
Ni<br />
N<br />
Za<br />
Si<br />
UGANDA<br />
KAMPALA<br />
Victoria<br />
järv<br />
KONGO<br />
KIGALI RWANDA<br />
DEMOKRAATLIK VABARIIK BUJUMBURA<br />
BURUNDI<br />
Ilebo<br />
KINSHASA<br />
DODOMA<br />
Kalemie Tanganjika<br />
Kananga<br />
järv<br />
Bié<br />
platoo<br />
WINDHOEK<br />
KAPLINN<br />
Hea Lootuse<br />
neem<br />
Täis-<br />
kasvanud<br />
kiilassilm<br />
Kattetiib<br />
Põderpõrnika<br />
tõuk…<br />
Banghazi<br />
ä ismaa<br />
<strong>Suur</strong>-Ka<br />
Liibüa<br />
kõrb<br />
Bongo<br />
massiiv<br />
Kisangani<br />
Okavango<br />
delta<br />
K roo<br />
Lu<br />
Victoria juga<br />
GABORONE<br />
Johannesburg<br />
BLOEMFONTEIN<br />
Cocinella<br />
septempuntacta<br />
L<br />
Thermophilum<br />
decemguttatum<br />
S u u r<br />
Ni<br />
Alexandria<br />
e<br />
l se<br />
N ilu<br />
Araabia<br />
kõrb<br />
Lubumbashi<br />
Kitwe<br />
LUSAKA<br />
Dytiscus margina<br />
lis<br />
KAIRO<br />
Al-Ubayyid<br />
HARARE<br />
MASERU<br />
East London<br />
Port Elizabeth<br />
622–632 MUHAMMAD 661–750 UMAIJAADIDE DÜNASTIA 750–1258 ABBASSIIDIDE DÜNASTIA 1258 SULTANITE TÕUS<br />
1369–1506 TIMURIIDIDE IMPEERIUM<br />
Muhammad võttis<br />
Umaijaadi<br />
EUROOPA<br />
Bagdadist tehti islami<br />
Mongolitest sissetungijad<br />
Türgi-mongoli väepealik<br />
Mekas võimu üle<br />
perekonna kaliifid<br />
pealinn ja sellest<br />
vallutasid Bagdadi ja astusid<br />
Timur (Tamerlan) vallutas<br />
ja rajas islami<br />
laiendasid<br />
linnast sai maailma<br />
islamiusku, samas kui kohalikud<br />
valitsejad, keda kutsuti<br />
järglastest rajas Põhjaislamimaad<br />
ja üks tema<br />
■ Bagdad<br />
tsivilisatsiooni.<br />
islami-impeeriumit<br />
kaubanduse, õpetuse<br />
(kujutatud<br />
ning kultuuri keskus.<br />
sultaniteks, valitsesid<br />
Indias <strong>Suur</strong>mogulite<br />
■ Meka<br />
rohelisena).<br />
AAFRIKA<br />
Egiptust, Süüriat ja<br />
impeeriumi.<br />
Hõbedast ja vasest<br />
196<br />
Palestiinat.<br />
kauss<br />
258<br />
LUUBI ALL: ISLAMI ARHEOLOOGILISED LEIUD<br />
Islami tsivilisatsioonil oli eripärane<br />
tegi suuri edusamme matemaatikas,<br />
kunsti, käsitöö ja arhitektuuri stiil ning ta astronoomias ja meditsiinis.<br />
u ISLAMI KUNST<br />
Hoonete kaunistamisel<br />
kasutati kalligraafiat ja<br />
glasuuritud plaatidest<br />
mosaiike.<br />
u ASTROLAAB Nad<br />
täiustasid seda instrumenti,<br />
millega saab arvutada<br />
inimese asukohta päikese ja<br />
tähtede abil.<br />
Vesinikupaakk<br />
sisaldab kütust 450 km läbimiseks.<br />
Kütuseelemendis reageerivad keemiliselt paagist pärit<br />
vesinik ja õhust võetav hapnik, tekitades elektrivoolu.<br />
Kui auto pidurdab, koguneb vabanev energia akusse<br />
(taaslaetavasse patareisse) ja aitab kütuseelemendil<br />
lisada autole võimsust.<br />
Mehaaniline ajam töötab nagu käigukast, sundides<br />
kütuseelementi andma mootorisse tugevamat voolu.<br />
u OSMANITE VAAS<br />
Dekoratiivsete mustritena<br />
olid laialdaselt kasutusel<br />
lilled ja suured lehed.<br />
Mootori<br />
vaskmähised<br />
Telg paneb<br />
vasaku ratta<br />
pöörlema<br />
661. aastal olid moslemid<br />
lahkarvamusel, keda järgmiseks<br />
usujuhiks valida. Šiiidid<br />
pooldasid Ali (Muhammadi<br />
väimehe) järglasi, tuntud kui<br />
imaamid, samas kui sunniidid<br />
valisid Umaijaadid, keda kutsuti<br />
kaliifideks.<br />
, ISLAMI PROHVET<br />
Muhammad oli 40-aastane, kui ta sai<br />
esimese paljudest jumalasõna<br />
ilmutustest. Tema õpetused põimusid<br />
islamiriigi poliitika ja sotsiaalsete<br />
tahkudega.<br />
u Elektriauto kapotti avades ei leia<br />
sealt bensiinimootorit. Selle asemel on<br />
seal elektrimootor (näidatud allpool<br />
läbilõikes).<br />
Hammasrattad<br />
Elektrimootor<br />
panevad autorattad<br />
õigel<br />
kiirusel pöörlema<br />
Mootori<br />
liikumatu osa<br />
Telg paneb<br />
parema ratta<br />
pöörlema<br />
Mootori pöörlev osa<br />
Veovõll<br />
pöörab telgi<br />
KES ON KES?<br />
■ Muhammad (570–632) Tema oli<br />
islami rajaja ning esimene moslemist<br />
riigijuht.<br />
■ Ali ibn Abi (599–661) Tema oli<br />
Muhammadi väimees, kellest sai<br />
656. aastal esimene imaam.<br />
■ Harun al-Rashid (766–809) Viies<br />
Abassiidide kaliif, kellest räägitakse<br />
raamatus „Tuhat ja üks ööd”.<br />
■ Saladin (1137–1193) Egiptuse, Süüria,<br />
Jeemeni ja Palestiina moslemist sultan<br />
(kuberner), kes vallutas Jeruusalemma<br />
ning alistas 1187. aastal ristisõdijad.<br />
d KAABA Islami pärimuse<br />
kohaselt on see kuubikujuline ehitis<br />
Mekas Jumala maja. Moslemid<br />
(islami järgijad) peavad seda<br />
vähemalt kord elus külastama.<br />
Kolmerattaline väikese kiirusega linnaauto<br />
■ Tippkiirus alla 30 km/h<br />
■ Läbitav vahemaa 30 km<br />
■ Valmistajamaa Jaapan<br />
Väga tõhus päikeseenergiat kasutav auto<br />
■ Tippkiirus 120 km/h<br />
■ Läbitav vahemaa 110 km<br />
■ Valmistajamaa Prantsusmaa<br />
Kiire, vaikne ja saastab vähem<br />
■ Tippkiirus 210 km/h<br />
■ Läbitav vahemaa 400 km<br />
■ Valmistajamaa USA<br />
. TESLA<br />
MAASTUR<br />
Tesla tagarattad saavad<br />
jõudu tagaosas olevalt<br />
elektrimootorilt ja<br />
akudelt.<br />
Õhkjahutustoru<br />
Elektrimootor<br />
u QIBLA Muhammad õpetas<br />
moslemeid viis korda päevas<br />
palvetama Mekas oleva Kaaba<br />
suunas. Palve suuna (qibla)<br />
määramiseks kasutati seda<br />
instrumenti.<br />
Kasulik lühikesteks sõitudeks<br />
■ Tippkiirus 64 km/h<br />
■ Läbitav vahemaa 80–160 km<br />
■ Valmistajamaa Inglismaa<br />
Akud<br />
d lt<br />
de<br />
l a<br />
t<br />
Sudd<br />
Nuubia<br />
kõrb<br />
i<br />
Bulawayo<br />
PRETORIA/<br />
TSHWANE<br />
HARTUM<br />
l<br />
e<br />
e i<br />
z<br />
l s<br />
u<br />
Rukwa järv<br />
MAPUTO<br />
MBABANE<br />
SVAASIMAA<br />
Durban<br />
NOKALISED JA MARDIKALISED<br />
ADDIS ABABA<br />
Masai<br />
stepp<br />
MALAWI<br />
ERITREA<br />
Turkana<br />
järv<br />
Ru<br />
Njassa järv<br />
LILONGWE<br />
Nacala<br />
Beira<br />
Lucan<br />
canu<br />
anus cervus<br />
Kontinendi<br />
idapoolseimat osa<br />
tuntakse kui Aafrika<br />
sarve, sest see on<br />
looma sarve<br />
kujuga.<br />
ASMARA<br />
DJIBOUTI<br />
NAIROBI<br />
Kilimanjaro<br />
5895<br />
m<br />
Mombasa<br />
S<br />
Sh<br />
Pemba<br />
Sansibar<br />
Dar es Salaam<br />
Toliara<br />
Eugenysa regalis<br />
Acrocinus longimanus<br />
l<br />
le<br />
KOMOORID<br />
MORONI<br />
Mayotte<br />
(Prantsusmaa)<br />
la<br />
DJIBOUTI<br />
SOMAALIMAA<br />
(rahvusvaheliselt<br />
tunnustamata) Somaali<br />
Hargeysa poolsaar<br />
Kismaayo<br />
MUQDISHO<br />
SEIŠELLID<br />
Aldabra<br />
saared<br />
117<br />
ANTANANARIVO<br />
Madagaskar on maailmas<br />
suuruselt neljas saar.<br />
See on koduks paljudele<br />
ainulaadsetele loomadele,<br />
näiteks leemuritele ja<br />
fossadele, keda ei leia<br />
kusagilt mujalt maailmast.<br />
139<br />
ISLAMI KULDAJASTU<br />
Minaretid on<br />
mošee kõrgeimad<br />
punktid.<br />
Traditsiooniliselt<br />
kutsub muezzin<br />
kõiki minaretist<br />
palvele.<br />
<strong>Suur</strong> mošee<br />
Mekas.<br />
Jeruusalemma Kaljumošee kuppel valmis<br />
691. aastal. Mošee on maailma vanim<br />
säilinud islami hoone.<br />
1516–1924 OSMANITE IMPEERIUM<br />
Xaafuuni<br />
neem<br />
Osmanitürklased<br />
valitsesid islamiriiki ja<br />
laiendasid oma<br />
impeeriumi<br />
Ida-Euroopani<br />
(rohelisena kujutatud).<br />
ELEKTRIAUTOD<br />
Stiilne ja kiire kütuseelemendiga sportauto<br />
■ Tippkiirus 140 km/h<br />
■ Läbitav vahemaa 320 km<br />
■ Valmistajamaa Inglismaa<br />
O d<br />
Vähesed elektriautod on sada<br />
protsenti keskkonnasõbralikud,<br />
sest nende patareisid on vaja laadida<br />
elektri abil. <strong>Suur</strong>em osa elektrienergiast<br />
tuleb aga elektrijaamadest,<br />
mis põletavad<br />
ülemaailmset soojenemist<br />
põhjustavat saastavat<br />
kütust.<br />
■ 100 protsenti elektriline.<br />
■ Saab energiat 6831 lameakult.<br />
■ Liitiumaku laadimiseks kulub kolm<br />
ja pool tundi.<br />
■ Ei põleta naftat.<br />
■ Kiirendab 100 km/h-ni kõigest<br />
nelja sekundiga.<br />
259<br />
ELUSLOODUS<br />
Nokalised<br />
ja<br />
mardikalised<br />
Nokalised on teatavat sorti putukate<br />
selts. Selle seltsi ladinakeelne nimetus<br />
on Hemiptera ja sinna kuu<br />
ulub 82 000<br />
0 lii<br />
ki.<br />
Mardikalised (Coleopterp<br />
era)<br />
on loomariigi<br />
liigirikkaim selts. Neid on kirjeldatud umbes<br />
370 000 liiki – see moodustab ühe kolmandiku<br />
kõigist putu<br />
utukaliik<br />
idest.<br />
NOKALISED<br />
Tirdiline<br />
MARDIKALISED<br />
Poila<br />
lane<br />
Kärsaklane<br />
Seitsetäpplepatriinu<br />
Jooksiklane<br />
Põderpõrnikas<br />
Kilpmardikas<br />
ELUSLOODUS<br />
Punalutiklane<br />
ut<br />
Tsikaad<br />
OHOO!<br />
Röövlutikas<br />
ö<br />
Vesihark<br />
Oblikalutikas<br />
Hiidlutiklane<br />
iklane<br />
Voodilutikas odiluti<br />
(2 x suurendatud)<br />
Lehetirtlane<br />
Lühi-<br />
tiiblane<br />
Herkulesmardikas<br />
Naksurlane<br />
Kollaserv-uju<br />
r<br />
Arlekiinsikk<br />
KUIDAS NOKALIST ÄRA TUNDA?<br />
KUIDAS MARDIK<br />
AT ÄRA TUNDA?<br />
Nokalistel on kaks<br />
tiivapaari ja nokau,<br />
millega<br />
sarnane suu,<br />
toitu läbistada ning<br />
imeda.<br />
Nokalised<br />
läbivad vaegmoonde: nad<br />
alustavad elu nümfidena, kes<br />
sarnanevad oma täiskasvanud<br />
vormiga, kuid neil puuduvad<br />
tiivad või paljunemisorganid.<br />
Mardikatel on kattetiivad,<br />
mis kohtuvad selja keskel.<br />
Kattetiivad on kõvad<br />
eestiivad, mis katavad<br />
pehmeid tagatiibu,<br />
moodustades kaitsva<br />
kesta.<br />
Mardikad läbivad täismoonde: nad alustavad elu tõuguna,<br />
seejärel muutuvad nukuks ja lõpuks saab neist täiskasvanu.<br />
Tõuk ja nukk erinevad täiskasvanust.<br />
uKOLLEKTSIOONID<br />
Vaata kindlat<br />
liiki asjade, nagu liblikate ja putukate<br />
( lk 116–117) või lippude ja imetajate<br />
rühmi.<br />
MAAILMAJAOD<br />
Aafrika<br />
Aafrikat kutsutakse sageli inimkonna hälliks. Seda<br />
sellepärast, et inimeste areng sai mitu miljonit aastat<br />
tagasi alguse Aafrikas, kuigi need, keda meie<br />
inimesteks peaksime, tekkisid kõigest 200 000 aastat tagasi.<br />
Tänapäeval elab maailma rahvastikust umbes 1/8 Aafrikas.<br />
FAKTE AAFRIKAST<br />
Kui palju inimesi?<br />
Arvatakse, et Aafrika elanikkond<br />
moodustab 14 protsenti maailma rahvastikust.<br />
Nigeeria on Aafrika riikidest rahvarohkeim.<br />
MITMEKESINE MAASTIK<br />
MAURITAANIA<br />
SENEGAL<br />
G U<br />
SAHARA<br />
Sõna „Sahara” pärineb araabia<br />
keelest ja tähendab „kõrbe”. Sahara<br />
ulatub üle Põhja-Aafrika ning katab<br />
osaliselt 11 riiki. <strong>Suur</strong> osa sellest<br />
koosneb liivameredest, mille luited<br />
on kuni 180 m kõrged.<br />
I N E A<br />
LIBEERIA<br />
A t l a s e<br />
M A R O K O<br />
ALŽEERIA<br />
O O K<br />
A T L<br />
E A N<br />
K ng<br />
A N D<br />
E U R O O P A<br />
w ng<br />
ang<br />
NAMIIBIA<br />
Va<br />
V h<br />
LIIBÜA<br />
MALI<br />
NIGER<br />
S a h e l<br />
TŠAAD<br />
G H A N A<br />
TOGO<br />
m ä e<br />
B E N I N<br />
d<br />
Ahag<br />
S a h a r a<br />
Ida-Aafrika alang<br />
See hiiglaslik org lõikab<br />
läbi kogu Ida-Aafrika alates<br />
Etioopiast kuni<br />
Mosambiigini. Orus on terve<br />
hulk suuri järvi, sealhulgas<br />
Tanganjika, Victoria ja<br />
Njassa, mis on ühed maailma<br />
sügavaimad.<br />
KUULSAD PAIGAD<br />
Té<br />
n é r é<br />
NIGEERIA<br />
K A M E R U N<br />
K O N G O<br />
ANGOLA<br />
Na<br />
mibi kõrb<br />
Ti<br />
T besti mäg<br />
Kongo<br />
nõgu<br />
No<br />
osop<br />
e m<br />
ando<br />
e r i<br />
mbez<br />
Kalahari<br />
kõrb<br />
Al-Qa ţārah’<br />
nõgu<br />
Luala<br />
LÕUNA-AAFRIKA<br />
VABARIIK<br />
EGIPTUS<br />
SUDAAN<br />
SAMBIA<br />
r akonimäed<br />
Dra<br />
n õ<br />
t e k<br />
g u<br />
t o o n<br />
Liibüa kõrb<br />
Limp<br />
m op<br />
Z mbez<br />
Punane meri<br />
nine Ni<br />
LÕUNA-<br />
SUDAAN<br />
JUBA<br />
N ilu<br />
I K<br />
M O S A M B I<br />
KENYA<br />
TANSAANIA<br />
i n<br />
Etioopia<br />
R vuma<br />
Mosambiigi väin<br />
A A I S A<br />
mägismaa<br />
ETIOOPIA<br />
abeell<br />
S O<br />
d ni<br />
Ade<br />
l ht<br />
I A<br />
M A A L<br />
INDIA<br />
OOKEAN<br />
MADAGASKAR<br />
MAAILMAJAOD<br />
uRiikide<br />
ja kontinentide iseloomustamiseks on<br />
toodud ÜKSIKASJALIKUD KAARDID<br />
( lk 128–153). Neis on esitatud palju fakte<br />
ja arve piirkonna geograafia, inimeste<br />
ning kultuuride kohta.<br />
AJALUGU JA POLIITIKA<br />
Islami kuldajastu<br />
7. sajandil rajas Muhammad Araabia poolsaarele<br />
islamiriigi. Tema surmale järgnevatel sajanditel laienes<br />
islami-impeerium kiiresti, levitades tema õpetustel<br />
põhinevat islamiusku ja seadusi.<br />
MEKA<br />
Muhammad sündis Mekas (nüüdses Saudi<br />
Araabias). Pärast seda kui ta oli linnast oma<br />
õpetuste tõttu välja aetud, naasis ta kaheksa<br />
aastat hiljem armeega, võttis võimu üle<br />
ja muutis linna islamiusu keskuseks.<br />
VEEL HUVITAVAT…<br />
AJALUGU JA POLIITIKA<br />
PILDISTA<br />
ISLAMI IMPEERIUMI KRONOLOOGIA<br />
uÜLDARTIKLID<br />
keskenduvad erilist huvi<br />
pakkuvat tele küsimustele (<br />
lk 196–197).<br />
Paljudes neist on esitatud valdkonna põhiliste<br />
arengustaadiumide kronoloogia, on toodud<br />
faktikastid ja vastavad illustratsioonid.<br />
TEHNIKA<br />
Elektriautod<br />
Enamik autosid kasutab naftast tehtud kütust,<br />
mis saastab keskkonda ja annab oma panuse<br />
ülemaailmsesse soojenemisse. Naftavarud hakkavad<br />
aga ammenduma ja seepärast on autode kavandajad<br />
pöördunud elektrimootorite poole, mis saavad kasutada<br />
puhtamatest allikatest pärit energiat.<br />
HONDA FCX CLARITY<br />
See võib paista tavalise autona, kuid saab jõudu palju<br />
puhtamal viisil. Tavalises autos põletab mootor<br />
bensiini, mille tagajärjel vabaneb energiat ja tekib<br />
saaste. Kuid selles autos asendab kütusepaaki patarei,<br />
mida nimetatakse kütuseelemendiks. See võtab<br />
paagist vesinikku ja õhust hapnikku, mis omavahel<br />
reageerides toodavad elektrit. Ainus heitprodukt on<br />
veeaur, nii et kui vesinik pärineb puhtast allikast,<br />
pole üldse mingit saastamist.<br />
1<br />
2<br />
3<br />
4<br />
LUUBI ALL: KUIDAS SEE TÖÖTAB<br />
5 Elektrimootor r on kerge ja kompaktne ning<br />
paneb esirattad pöörlema, et auto saaks liikuda.<br />
4<br />
5<br />
2 3<br />
1<br />
Suzuki Pixy<br />
Sel päikese jõul töötaval autol<br />
ei ole ei mootorit ega kütuseelementi,<br />
vaid see on kaetud<br />
päikesepaneelidega, mille peal on<br />
läätsed. Need püüavad päikesevalgust,<br />
muundavad selle<br />
elektriks ja salvestavad akudesse.<br />
Tesla maastur<br />
Tesla on mõeldud inimesele, kellele<br />
meeldivad tavalised, kuid samal<br />
ajal keskkonnasõbralikud<br />
autod. Selle võimas<br />
elektrimootor annab<br />
peaaegu niisamasuguse<br />
kiirenduse<br />
nagu bensiinimootoriga<br />
Ferrari!<br />
Microcab<br />
Life car<br />
Suzuki on loonud ühekohalise liikurmooduli,<br />
mis on suurepärane lühikesteks<br />
Kütuseelementidega autosid<br />
See alumiiniumist ehitatud kerge<br />
kasutatakse taksodena Inglismaal Morgan tarbib viis korda vähem<br />
sõitudeks. Kaks Pixy moodulit võivad<br />
Birminghamis. Need on uskumatult energiat kui tavaline teraskerega auto.<br />
paikneda kütuseelemendi kestas, nii et<br />
kerged ja võivad ühe tankimisega See kiirendab 0-st kuni 100 km/h-ni<br />
element laeb neid liikumisel. <strong>Suur</strong>em kest<br />
läbida kuni 160 km.<br />
7 sekundiga!<br />
võib läbida pikemaid vahemaid.<br />
Venturi Astrolab<br />
HOO!<br />
TESLA MAASTUR<br />
TEHNIKA<br />
u KIIRFAKTID<br />
käsitlevad sügavamalt<br />
mõnda kindlat teemat, näiteks elektriautosid<br />
( lk 258–259), ja neis on esitatud kõik,<br />
mida sul<br />
on vaja antud teema kohta teada.
KESKKOND JA<br />
ÖKOLOOGIA Korallrahud, mida mõnikord „mere vihmametsadeks”<br />
kutsutakse, on vapustavad mere ökosüsteemid,<br />
mis elavad hästi soojades selgetes madalates vetes.<br />
Ökoturistidele meeldib rahusid külastada, et näha<br />
värvikat ja vapustavat loomade mitmeke<strong>sisu</strong>st,<br />
kes siin elavad.<br />
RI<br />
KKAL<br />
IK SAA<br />
AAK<br />
Sell<br />
llised<br />
ookea<br />
eaniki<br />
skja<br />
d nagu<br />
delfiinid (vas<br />
akul<br />
ul) ja haid<br />
(par<br />
emal) varitsev<br />
ad<br />
kora<br />
rall<br />
llra<br />
rahu<br />
del. Nad toituvad<br />
väik<br />
ikeste<br />
test<br />
looma<br />
madest<br />
st,<br />
kes seal<br />
ela<br />
lava<br />
vad.<br />
LÜHIFAKTE<br />
■ Korallid on tegelikult lihtsad loomad,<br />
kelle sees elavad taimelaadsed rakud.<br />
■ <strong>Suur</strong> Vallrahu Kirde-Austraalia<br />
rannikuvetes on umbes 2300 km pikk.<br />
■ Liigne CO 2<br />
atmosfääris muudab<br />
ookeani happelisemaks, mis võib koralle<br />
kahjustada.<br />
■ On avastatud fossiilseid rahusid,<br />
mis on üle 500 miljoni i aasta vanad.<br />
KORALLI OHUSTAJAD<br />
Rahu võivad kahjustada selle<br />
pinda kraapivad ankrud ja kalade<br />
tapmiseks vettee visatud lõhke-<br />
laengud. Kahjulikud setted, mida<br />
rannikul paiknevad tööstus-<br />
ettevõtted vettee lasevad, ja stress,<br />
näiteks kõrgem<br />
temperatuur,<br />
võivad põhjustada korallide kehas<br />
olevate vetikatee väljaajamise,<br />
nii et nad muutuvad valgeks.<br />
LUUBI ALL<br />
Põhilised rahusid moodustavad<br />
organismid on tuntud kui kõvad<br />
ehk kivikorallid. Iga üksik korall,<br />
mida kutsutakse polüübiks<br />
(paremal), eritab oma kehaõõnest<br />
lupja, ja see moodustab all oleva<br />
kivimi. Mõned korallid eksisteerivad<br />
üksiku suure polüübina, aga<br />
enamik elab suurte kolooniatena.
KUJUD JA SUURUSED<br />
Korallrahusid esineb erineval kujul.<br />
Levinuim on äärisriff (nagu see India<br />
Vaikses ookeanis), mis kasvab paljude<br />
troopiliste rannikute lähistel. Korallid<br />
ei suuda üle veepinna kasvada, seega<br />
on rahu lame ülaosa otse veepinna all.<br />
Vallrahud kasvavad rannajoonega<br />
paralleelselt, kuid sellest eemal, samas<br />
kui atollid (vt paremal) moodustavad<br />
mere keskel rõngaid.<br />
KORALLRAHUD<br />
ATOLLI SÜND<br />
Atoll saab alguse äärisrifina<br />
vulkaanilise saare ümber. Vulkaani<br />
nõrgenedes ja vajudes (või kui mere<br />
veetase tõuseb) korall kasvab ja<br />
muutub vallrahuks. Lõpuks<br />
vulkaan kaob, jättes alles atolli –<br />
väljakujunenud korallrahu<br />
ümber keskse laguuni.<br />
, ÄÄRISRIFF<br />
moodustub ümber<br />
vulkaanilise saare.<br />
KESKKOND JA<br />
ÖKOLOOGIA , VALLRAHU<br />
kasvab ümber vajuva<br />
vulkaani.<br />
, VULKAAN KAOB,<br />
jättes alles keskse<br />
laguuniga atolli.<br />
OGATÄHT<br />
Ogatäht, maailma suurim meritäht (ta jalgade<br />
siruulatus on 30–40 cm), toitub põhiliselt korallidest.<br />
Seetõttu võib ta tekitada korallrahudele suurt kahju.<br />
Ogatäht on tõsiselt kahjustanud ka <strong>Suur</strong>t Vallrahu<br />
Austraalia rannikul. Need<br />
mürgiste ogadega olendid<br />
haavavad ka inimesi –<br />
ogatähele pealeastumine<br />
tekitab tugevat valu ja<br />
võib põhjustada tõsise<br />
haigestumise.<br />
Kombits<br />
Suu<br />
Kalt<strong>siit</strong>ne<br />
välisskelett<br />
Kehaõõs<br />
Teiste<br />
polüüpidega<br />
ühendav<br />
sidekude<br />
u AJUKORALL<br />
on sellise käärulise<br />
ehitusega, et meenutab<br />
aju pealispinda.<br />
u VEENUSLEHVIK<br />
hargneb haprateks<br />
„oksakesteks” ja pakub<br />
kodu tillukestele<br />
olenditele.<br />
u KIVIKORALL<br />
(Acropora cervicornis<br />
)<br />
kasvab oksakujuliselt<br />
ning sarnaneb väikeste<br />
sarvedega.<br />
u NAHKKORALLIL<br />
on tillukesed üksikpolüübid<br />
ja ta võib<br />
välja näha nagu<br />
põõsaharu.<br />
77
TEADUS<br />
Gravitatsioon<br />
Gravitatsioon on jõud, mis tõmbab objekte<br />
üksteise poole. Maa peal kogeme seda jõuna,<br />
mis tõmbab meid alla planeedi pinnale.<br />
Universumis hoiab gravitatsioon planeete<br />
orbiitidel ümber nende kesksete tähtede.<br />
Kaal ja mass<br />
Kaalud mõõdavad tõmbejõudu,<br />
mida Maa<br />
gravitatsioon avaldab<br />
inimese kehale.<br />
Gravitatsioon tõmbab<br />
b<br />
tugevamini suurema<br />
massiga kehi.<br />
Seega näitavad kaalud<br />
suurema massiga inimesel<br />
suur<br />
remat kaalu.<br />
TUGEV VÕI NÕRK?<br />
Gravitatsioon võib tunduda tugev, kuid<br />
tegelikult on see kõige nõrgem Universumis<br />
tuntud jõud. Märgatava mõju saavutamiseks<br />
peavad objektid olema planeetide ja tähtede<br />
suurusjärgus. Päikese gravitatsioon on<br />
piisavalt tugev, et hoida<br />
päikesesüsteemi<br />
planeete enda<br />
ümber tiirlemas.<br />
GRAVITATSIOON TEGUTSEMAS<br />
Hakka tegelema langevarjuhüpetega ja peagi tunned<br />
gravitatsiooni mõju täies ulatuses. Kui sa lennukist välja<br />
hüppad, kiirendab gravitatsioon sinu maapinna poole<br />
liikumist. Samal ajal hõõrdub õhk<br />
vastu su keha, tekitades<br />
hõõrde- ehk takistusjõu, mis mõjub gravitatsiooniga<br />
vastassuunas. Lõpuks saavutavad need kaks jõudu tasakaalu<br />
ja su<br />
kiirus enam ei kasva – sa oled saavutanud lõppkiiruse.<br />
Vast<br />
sta<br />
aval<br />
alt le<br />
gend<br />
ndil<br />
ile olev<br />
evat<br />
Gali<br />
lile<br />
lei kukutanud<br />
erin<br />
neva kaal<br />
aluga kuule<br />
allala Pisa viltusest tornist,<br />
et<br />
näidata nende<br />
ühea<br />
eaegset maapinnale<br />
jõudmist.<br />
Gravitatsioon<br />
ja Galil<br />
ei<br />
Esimene tõ<br />
siselt<br />
gr<br />
avitatsiooni<br />
uurin<br />
ud tea<br />
eadl<br />
dlan<br />
ane oli<br />
itaallan<br />
e Galileo Galilei (1<br />
56<br />
4–1642).<br />
Ta tegi hulgaliselt kats eid ja<br />
jõudis<br />
järe<br />
reld<br />
ldus<br />
usel<br />
ele,<br />
e, et õhutak<br />
istu<br />
se puudu<br />
misel<br />
langev<br />
ad kõik kehad<br />
ühes<br />
esuguse<br />
kiir<br />
iren<br />
endu<br />
sega<br />
ga. Õhutakistu<br />
s on põhjus,<br />
miks mõned kehad jõuav<br />
ad maapinnale<br />
ae gl<br />
asemal<br />
t kui teis<br />
ed.<br />
u LÕP<br />
ÕPPK<br />
PK<br />
II<br />
RUS<br />
<strong>Suur</strong>im kiirus,<br />
mille suletud langevar<br />
arju<br />
juga<br />
hüppaja saavutab,<br />
on 200<br />
km/h. Lange<br />
varju<br />
avana emisel hüppaja<br />
kiirus<br />
väheneb,<br />
sestst õhutakistus<br />
suureneb.
GRAVITATSIOON<br />
NEWTON<br />
EINSTEIN<br />
d TEADUSGEENIUS<br />
Sir Isaac Newton oli<br />
esimene inimene, kes sai<br />
aru, et just gravitatsioon<br />
hoiab Kuud Maa-lähedasel<br />
orbiidil.<br />
, ÕUNA-IDEE<br />
Legend<br />
väidab, et<br />
Newton jõudnud oma<br />
gravitatsiooni-<br />
teooriani, jälgides puu<br />
otsast kukkuvaid<br />
õunu. Newton näitas,<br />
et jõud, mis õuna<br />
maapinna poole<br />
tõmbab, on sama, mis<br />
Kuud Maa-lähedasel<br />
orbiidil hoiab.<br />
d KÕVERDAV MÕJUR<br />
Albert Einstein esitas<br />
gravitatsiooni seletamiseks teise<br />
teooria. Ta<br />
oletas, et suur mass,<br />
näiteks planeet, kõverdab ruumi<br />
ja aega samal moel nagu<br />
kummiplaadil lebav raske kuul.<br />
d RELATIIVSUSTEOORIA<br />
EDU Einstein esitas selle teooria<br />
1916. Mõni aasta hiljem<br />
näitasid astronoomid, et tal oli<br />
õigus, sest kaugelt tähelt tuleva<br />
valguskiire tee kõverdus<br />
Päikesest möödumisel.<br />
TEADUS<br />
Kõverda<br />
dav efekt loob<br />
gravitatsiooni.<br />
Raskuskese<br />
Gravitatsioon mõjub<br />
kehale punktis, mida<br />
nimetatakse gravitatsiooni- ehk<br />
raskuskeskmeks. Keha kukub<br />
ümber, kui tema raskuskese on<br />
liiga kõrgel või nihkub keha<br />
toepinnast välja. Eriti suure läbivusega<br />
maasturitel on raskuskese väga<br />
madalal, seepärast saavad nad<br />
liikuda ka järskudel nõlvadel.<br />
Hummer<br />
Kaal<br />
aluta olek<br />
Astron<br />
audi<br />
did hakk<br />
kkav<br />
avad<br />
ad<br />
lennuk<br />
ukis<br />
h õlju<br />
juma<br />
kaalutu<br />
tult<br />
lt, kui lenn<br />
uk<br />
jä<br />
rgib<br />
v ab alt langeva keha<br />
lii<br />
iiku<br />
kumist<br />
steed.<br />
Tege<br />
likultlt liigu<br />
vad astronaudi<br />
did ja lennuk<br />
ühesuguse kiiren<br />
endu<br />
duse<br />
sega<br />
ga, kuid<br />
nen<br />
ende<br />
vahel<br />
pole<br />
kon<br />
onta<br />
takt<br />
kti.<br />
Niisugu<br />
gune<br />
lendami<br />
mine<br />
tekitab pa<br />
ljudes<br />
astronautides iiveldust.<br />
PLAHVATAVAD TÄHED<br />
Tähed saavad energiat tuumareaktsioonidest.<br />
Päikese keskmes liituvad<br />
vesinikutuumad heeliumituumadeks, vabastades<br />
hiiglahulgal soojust. Kui vesinik Päikese tuumas<br />
otsa saab, variseb tuum kokku. <strong>Suur</strong>ema tähe<br />
tuuma kokkuvarisemine võib vabastada sellisel<br />
hulgal energiat, et täht muutub supernoovaks.<br />
Niisuguse tähe väliskihid paisatakse maailmaruumi.<br />
235
Change language