Millal on õige aeg taimi mulda panna ja ümber istutada ...
Millal on õige aeg taimi mulda panna ja ümber istutada ...
Millal on õige aeg taimi mulda panna ja ümber istutada ...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
ERIPAKKUMINE!<br />
SOOVITAME<br />
SUUREPÄRANE PAKKUMINE!<br />
Aprilli klubiraamatu ost<strong>ja</strong>le või telli<strong>ja</strong>le<br />
märkmik-kalender vaid 99.- eest!<br />
Tavahind klubiliikmele 149.-<br />
5<br />
04.2010 08.2009<br />
T A V A H I N D<br />
149.-<br />
99.-<br />
KLUBIHIND<br />
Märkmik-kalender jõuab<br />
müügile 15. aprillil<br />
Aasta aias<br />
Märkmik-kalender. Kevad 2010 – kevad 2011<br />
Koosta<strong>ja</strong> Signe Siim<br />
Aiakalender <strong>on</strong> üles ehitatud nädalate kaupa, ära <strong>on</strong> toodud päikese<br />
<strong>ja</strong> kuu tõusud <strong>ja</strong> loo<strong>ja</strong>ngud, liikuvad pühad, riiklikud pühad,<br />
aasta<strong>aeg</strong>ade algus, tähtsamad rahvakalendri pühad <strong>ja</strong> kuu liikumine<br />
sodiaagimärkides. See võimaldab soovi<strong>ja</strong>l kasutada istutus<strong>aeg</strong>adeks<br />
<strong>ja</strong> muudeks töödeks kuu faase <strong>ja</strong> eriti soodsaid <strong>aeg</strong>u. Samuti<br />
leiate iga kuu juurest meeldetuletused olulisemate aiatööde tegemise<br />
<strong>ja</strong>oks, sealhulgas puude-põõsaste lõikamine, väetamine, kahjurite<br />
<strong>ja</strong> haiguste tõrje, külv, istutamine jne, aga ka juhiseid toataimede<br />
kasvatamiseks. Raamatusse <strong>on</strong> jäetud ka vaba ruumi, mis võimalda<br />
aiapida<strong>ja</strong>l iga päeva kohta märkmeid teha.<br />
Kir<strong>ja</strong>stus Varrak<br />
240 lk, pehme spiraalköide,<br />
145 × 203 mm<br />
KOOD 20396<br />
ºC<br />
ºC<br />
ºC<br />
Lisaks kalendrile sisaldab raamat<br />
artikleid paljudel huvitavatel teemadel.<br />
Tallinna Botaanikaaia vanemaednik<br />
Anu Kaur kirjutab selle<br />
aasta talve erilisest mõjust <strong>ja</strong> kahjudest,<br />
mida lumi <strong>ja</strong> külm <strong>on</strong> tekitanud<br />
nende korvamise võimalustest;<br />
samuti annab ta juhiseid erinevate<br />
puude-põõsaste kasvatamise kohta.<br />
Räpina Aianduskooli dendroloogia<br />
õpeta<strong>ja</strong> <strong>ja</strong> ühe Eesti liigi rikkama<br />
kollektsio<strong>on</strong>aia omanik Andres<br />
Vaasa kirjutab moodi minevatest<br />
värviliste okastega okaspuudest,<br />
mida üha rohkem meie aedades <strong>ja</strong><br />
hal<strong>ja</strong>saladel näha võib. Mari Laane<br />
tutvustab õitsvaid põõsaid, mida<br />
vähese vaevaga kasvatada saab.<br />
Edda Pauks<strong>on</strong> räägib kuust kui aiapida<strong>ja</strong><br />
abimehest ning <strong>ja</strong>gab vanarahva<br />
praktilisi astroloogilisi nõuandeid<br />
aiapida<strong>ja</strong>tele.<br />
Lühemaid kirjutisi <strong>on</strong> püsililledest,<br />
maitse- <strong>ja</strong> ravimtaimedest, roosidest,<br />
puude-põõsaste lõikamisest,<br />
toataimedest, hoidistamisest <strong>ja</strong><br />
kokandusest. Samuti leiab as<strong>ja</strong>kohaseid<br />
viiteid veebilehtedele, kust aiapida<strong>ja</strong><br />
põnevaid ideid <strong>ja</strong> abi saab.<br />
82<br />
Rodode kõrval happelises mullas kasvab meelsasti enamik põõsaid, eesaia sissesõiduteeäärne peenar<br />
<strong>on</strong> kaetud võnk-pärgenela (Stephanandra incisa) kääbussordiga ’Crispa’.<br />
KODUAIA PÕÕSAD<br />
Mari Laane<br />
Mõtlikult seisab aiaäri põõsaistikute rea ees<br />
nii uue aia ra<strong>ja</strong><strong>ja</strong> kui ka vana ümberkujunda<strong>ja</strong>,<br />
püüdes ära arvata, millised neist ühtlaselt<br />
50—80 cm kõrgustest põõsaistikutest<br />
sobivad tema 2 m kõrguseks piirdehekiks,<br />
millistega eristada ma<strong>ja</strong>ndusõu iluaiast <strong>ja</strong><br />
millised tuleks osta lillepeenrasse kõrgete<br />
püsilillede toeks. Ilutaimede maailm <strong>on</strong><br />
liiga mitmekesine, igal taimel oma nägu <strong>ja</strong><br />
sageli ka spetsiifilised va<strong>ja</strong>dused, et hea<br />
õnne peale huupi midagi ära osta. Aiandus<br />
loetakse siiski kõige keerukamate kunstide<br />
hulka, sest ruumiline kunstiteos kujundatakse<br />
elusolenditest. Aed <strong>on</strong> ilus ainult siis,<br />
kui seal kasvavad terved <strong>ja</strong> tugevad taimed,<br />
kelle nõudmised mulla koostise, niiskuse <strong>ja</strong><br />
valguse osas <strong>on</strong> täidetud.<br />
Nagu kõiki ilu<strong>taimi</strong>, nii ka põõsaid valides<br />
tuleks mõelda kahes suunas: taimele kavandatud<br />
kasvukoha tingimuste peale <strong>ja</strong> taime<br />
sobivusele kujundusse ehk täiskasvanud<br />
taime välimuse peale.<br />
Kasvutingimuste all peetakse eelkõige<br />
silmas valguse hulka <strong>ja</strong> päikesepaiste<br />
kestust päeva jooksul kohas, kuhu taim<br />
kavatsetakse <strong>istutada</strong>. Mulla koostis <strong>ja</strong><br />
niiskusesisaldus <strong>on</strong> küll samavõrd tähtsad,<br />
kuid linna- <strong>ja</strong> asulakrundi kraavitatud<br />
pinnases <strong>ja</strong> pealeveetud mulla korral vastab<br />
see tavaliselt keskmise aiamulla näita<strong>ja</strong>tele,<br />
va<strong>ja</strong>des vaid huumuse- <strong>ja</strong> lämmastikulisa.<br />
Mulla happesus tuleks aga enne aia planeerimist<br />
ära määrata, et otsustada hapu- või<br />
lub<strong>ja</strong>lembeste taimede kasuks.<br />
Enam tähelepanu va<strong>ja</strong>b pinnas suuremas<br />
taluaias. Kuigi põõsad pole mulla koostise<br />
suhtes nii tundlikud kui püsikud, tuleks eristada<br />
kuiva lah<strong>ja</strong>t liiv<strong>mulda</strong>, rasket õhuvaest<br />
savi<strong>mulda</strong> <strong>ja</strong> liigniisket, kevadel poriseks<br />
muutuvat soist pinnast ning valida aia kasvutingimustega<br />
kohastunud taimed.<br />
Valguse hulka aia eri paigus <strong>on</strong> kõige<br />
raskem määrata, sest see <strong>on</strong> alalises muutumises.<br />
Täisvarjuks võib kindlalt lugeda<br />
ho<strong>on</strong>ete, müüride, tarade <strong>ja</strong> hekkide põh<strong>ja</strong><strong>ja</strong><br />
idapoolset külge, põlispuude alust pinda,<br />
aga ka kitsaid koridore, näiteks ma<strong>ja</strong> <strong>ja</strong><br />
heki vahel. Poolvarjuks loetakse kõiki neid<br />
paiku aias, kuhu päike paistab hommikuti<br />
<strong>ja</strong> õhtupoolel, kuid mitte keskpäeval 3—5<br />
tunni vältel. Täispäikeses kasvavad taimed<br />
va<strong>ja</strong>vad kindlasti keskpäevast päikest <strong>ja</strong> neile<br />
ei tohiks langeda varju 5—7 tunni vältel.<br />
Enamik põõsaid kasvab poolvarjus hästi,<br />
kuid valguslembesemad venivad täisvarjus<br />
väl<strong>ja</strong> ega õitse korralikult, varjulembeste<br />
põõsaste lehed võib aga keskpäevane päike<br />
kuivas pinnases ära kõrvetada.<br />
Aiakujunduse seisukohalt kuuluvad<br />
puittaimed, nii ilu- kui vil<strong>ja</strong>puud <strong>ja</strong> põõsad,<br />
aiakujunduse raudvara hulka. Nendest<br />
koostatakse aia luustik, et eristada kodu<br />
muust maailmast <strong>ja</strong> <strong>ja</strong>gada krunt funktsi<strong>on</strong>aalseteks<br />
osadeks, millest kõige tähtsamad<br />
<strong>on</strong> eesaed, ma<strong>ja</strong> taha kõige kaitstumasse<br />
ossa ra<strong>ja</strong>tav iluaed, ma<strong>ja</strong>ndusõu<br />
<strong>ja</strong> köögivil<strong>ja</strong>peenrad. Kõige olulisema osa<br />
sellest luustikust moodustavad hekid krundi<br />
piirdel. Need peavad olema vähemalt kahe<br />
meetri kõrgused, et sulgeda vaated silmade<br />
kõrguselt, tihedad <strong>ja</strong> taluma sagedast<br />
tugevat pügamist. Piirdehekid hoitakse<br />
www.serk.ee<br />
Kui „laisa mehe“ põõsastega kujundatud aias<br />
tundub värvi väheseks jääma, võib pilti täiendada<br />
näiteks idamaguna (Papaver orientale) eredavärviliste<br />
sortidega.
Change language