Eesti tÃ¤htsate linnualade kaardid ja kirjeldused

j 

i 

Alade kirjeldused 

Alade kohta esitati järgmised andmed: 

Üldandmed: 

nimi 

kood: kõigil ühte endist TLA-d sisaldavatel aladel säilitati selle kood, sõltumata 

piiride ja pindala muutumise ulatusest. Uue koodiga tähistati lisaks 

täiesti uutele TLA-dele ka kaht või enamat endist TLA-d sisaldavad alad 

administratiivne 

regioon: maakond 

kaitsestaatus: olemasolevad 

kaitsealad seisuga 22.07.2002 

ja nende pindala TLA piires 

hektarites. 

Uuendatud kaitse-eeskirjaga 

kaitsealade nimedes kasutati 

järgmisi lühendeid: 

RP – rahvuspark 

LK – looduskaitseala 

MK – maastikukaitseala 

LP – looduspark 

Ilma lühendita nimega 

tähistati “vanad” kaitsealad, 

mille piirid võivad kaitse-eeskirja 

uuendamisel muutuda 

Elupaigad: 

CORINE maakatte kategooria 

ja selle osakaal 

TLA pindalast. Esitati 

ainult kategooriad, mille 

pindala moodustab vähemalt 

1% TLA pindalast 

h 

Rubina 090 

Viljandi, Valga maakond / county 

Kurimetsa LK (57 ha) 

j 

H 

a 

l l i s t e 

Leeli 

a j 

Ansi 

Kiviküla 

d a 

V e 

Ruhijärv 

Ruhijärve 

m e o 

j 

Allaste 

Univere 

Riuküla 

Toosi 

Veneküla 

Polli 

KARKSI-NUIA 

kirjeldatav TLA 

described IBA 

1 : 150 000 

Timmukuru 

Vakiste 

Tauga 

Kõvaküla 

Äriküla 

2 km 

Liivoja 

soo 

Kiisa 

Kaali 

Kadrina 

Ainja jv 

Metsamatsi 

Hirmuküla 

Karksi 

Karksi 

K 

õ p 

teised TLA'd 

other IBAs 

1 cm = 1,5 km 

u 

Ainja 

Ikepera jv 

Kulli 

Kolda 

Ikepera 

raba 

Sudiste 

Pilpa 

Tindi 

d 

v a o 

V a n a u 

V i i r 

Mäeküla jv 

a 

p 

k 

Vanamõisa 

o 

s s e 

Mäeküla 

Karuküla 

Lopsu 

Ala 

Õ 

h 

Mäeküla 

Elupaigad / Habitats : 

CORINE maakatte kategooria / CORINE Land Cover category % 

4121 Lagedad rohu-, älve- ja laukarabad / Open lawn and pool communities 26,6 

512 Veekogud / Water bodies 23,9 

3242 Üleminekulised metsaalad soodes / Transitional woodland/scrub on mire 20,8 

312 Okasmetsad / Coniferous forest 16,1 

313 Segametsad / Mixed forest 11,4 

Kriteeriumile vastanud liigid / Qualifying species : 

Liik / Species Esinemisperiood / Season Arvukus / Number Kriteerium / Criterion 

Kalakotkas (Pandion haliaetus) B 2 p C6 

n 

e 

Kähu 

j 

Veneküla 

1981 ha 

58˚04’N 25˚46’E 

Jõksi 

Veisjärv 

Järvekuru 

Kannuküla 

Veisjärve 

Rubina soo 

Liivaku 

Vahekuru 

Põrga 

Metsakuru 

Laagiste 

Undiusse 

Salu 

Karjatnurme 

Juksi 

soo 

Murikatsi 

Voorbahi 

Kiivite 

Pori 

Loime 

H e l 

Kirikuküla 

Rilli 

(Ritsu) 

Uusküla 

m e j 

Lõve 

Linna 

Väike 

Ve 

LLLL 

Lem 

Ke 

Helme 

Muud linnudirektiivi I lisa liigid / 

Additional Annex I species : 

Pesitsus / Breeding – roo-loorkull 

(Circus aeruginosus), väike-konnakotkas 

(Aquila pomarina), laanepüü 

(Bonasa bonasia), teder (Tetrao tetrix), 

metsis (Tetrao urogallus), sookurg 

(Grus grus), rüüt (Pluvialis apricaria), 

mudatilder (Tringa glareola), jõgitiir 

(Sterna hirundo), musträhn (Dryocopus 

martius), punaselg-õgija (Lanius 

collurio) 

pindala hektarites 

keskpunkti koordinaadid: 

laius ja pikkus 

kraadides ning 

minutites 

Teised olulised liigid / Other species of national importance : 

Liik / Species Esinemisperiood / Season Arvukus / Number 

Laululuik (Cygnus cygnus) B 1 p 

Väikepistrik (Falco columbarius) B 1 p 

Ohud / Threats : 

intensiivistuv metsandus / intensified 

forest management 

Ohud: 

olulisemad teadaolevad 

ohud. 

Linnustiku andmed 

Teiste oluliste liikidena arvestati: 

1) pesitsejate puhul liike, kelle arvukus TLA-l moodustab vähemalt 

1% Eesti minimaalsest arvukusest, kelle arvukus 

TLA-l on vähemalt 20 paari (mittekoloniaalsetel liikidel) või 

kes omavad TLA-l olulisi koondumiskohti (pesitsuskolooniad, 

mängupaigad); 

2) peatujate puhul liike, kelle arvukus TLA-l vastab A. Kuresoo 

ja L. Luigujõe poolt välja töötatud riiklikult olulise arvukuse 

kriteeriumile (kaurlastel, pütlastel, kormoranlastel, 

partlastel, ruiklastel ja alklastel) või moodustab 0,1% rändetee 

populatsioonist (tülllastel ja kurvitslastel). 

Esinemisperioodi märkimiseks kasutati järgmisi lühendeid: 

B – pesitsev 

P – rändel peatuv või sulgiv 

W – talvel peatuv 

Arvukuse märkimiseks kasutati järgmisi lühendeid: 

p – paari 

i – isendit 

m – isaslindu 

f – emaslindu 

P – liik esineb, arvukus teadmata 

Kriteeriumile vastanud liikide ja teiste oluliste liikide tabelites 

tähistati linnudirektiivi I lisa liigid paksu kirjaga. 

Muude linnudirektiivi I lisa liikide nimekirjas loetleti ülejäänud 

linnidirektiivi I lisa liigid, v.a. juhul, kui nende esinemine 

TLA-l on olemasolevatel andmetel ebaregulaarne. 

Kategooria C5 (“pudelikaelaala”) kriteeriumile vastanud aladel 

loetleti vastavad olulisemad liigid. 

34

j 

i 

Site accounts 

The following data is provided under each site account: 

General data: 

administrative 

region: county 

protection status: current protected 

areas as at 22.07.2002 and 

their area (ha) within IBAs 

The following abbreviations 

indicate the names of the protected 

areas provided with updated 

protection regimes: 

RP – national park 

LK – nature reserve 

MK – landscape reserve 

LP – nature park. 

Names without an abbreviation 

have been given to “old” 

protected areas, the boundaries 

of which are likely to change as 

a result of updating the protection 

regimes. 

Habitats: 

CORINE Land Cover Category 

and the proportion of the habitat 

of the total area of the IBA. Only 

the categories of sites contributing 

to at least 1% of the area of 

the IBA have been presented. 

name code: all sites including one previously identified IBA have been provided with 

the same code despite the extent of changes in boundaries and area. Entirely 

new sites and sites consisting of two or more previously identified 

IBAs have been 

given new codes 

Rubina 090 



h 

j 

H 

a 

l l i s t e 

Leeli 

a j 

Ansi 

Kiviküla 

d a 

V e 

Ruhijärv 

Ruhijärve 

m e o 

j 

Allaste 

Univere 

Riuküla 

Toosi 

Veneküla 

Polli 

KARKSI-NUIA 


described IBA 

1 : 150 000 

Timmukuru 

Vakiste 

Tauga 

Kõvaküla 

Äriküla 

2 km 


soo 

Kiisa 

Kaali 

Kadrina 


Metsamatsi 

Hirmuküla 

Karksi 

Karksi 

K 

õ p 

teised TLA'd 

other IBAs 

1 cm = 1,5 km 

u 


Ikepera jv 

Kulli 

Kolda 

Ikepera 

raba 

Sudiste 

Pilpa 

Tindi 

d 

v a o 

V a n a u 

V i i r 

Mäeküla jv 

a 

p 

s s e 

k 

Vanamõisa 

o 

Mäeküla 

Karuküla 

Lopsu 

Ala 

Õ 

h 

Mäeküla 















n 

e 

Kähu 

j 

Veneküla 

1981 ha 

58˚04’N 25˚46’E 

Jõksi 

Veisjärv 

Järvekuru 

Kannuküla 

Veisjärve 

Rubina soo 

Liivaku 

Vahekuru 

Põrga 

Metsakuru 

Laagiste 

Undiusse 

Salu 


Juksi 

soo 

Murikatsi 

Voorbahi 

Kiivite 

Pori 

Loime 

H e l 

Kirikuküla 

Rilli 

(Ritsu) 

Uusküla 

m e j 

Lõve 

Linna 

Väike 

Ve 

LLLL 

Lem 

Ke 

Helme 












collurio) 




area (ha) 

central coordinates: 

the latitude 

and longitude 

expressed in 

degrees and minutes 

Threats: 

significant 

known threats 

Data on birds 

The following other species of national importance have been 

considered: 

1) breeding species in numbers accounting for at least 1% of 

the minimum population size in Estonia; species of the 

population size of at least 20 pairs (non-colonial species) 

or species with significant concentrations (breeding colonies, 

leks); 

2) non-breeding species of the population size corresponding 

to the national criterion of significant numbers proposed by 

A. Kuresoo and L. Luigujõe (divers, grebes, cormorants, 

ducks, geese, swans, rails, auks) or contributing to 1% of a 

flyway population (plovers, lapwings, sandpipers and allies). 

The following abbreviations indicate the season: 

B – breeding 

P – staging during migration or moulting 

W – wintering 

The following abbreviations indicate bird numbers: 

p – pairs 

i – individuals 

m – males 

f – females 

P – population size of the occurring species unknown 

Species of Annex I of the Birds Directive in the tables listing 

qualifying species and other species of national importance 

are shown in bold. 

The list of additional Annex I species includes other species 

of Annex I of the Birds Directive except when the species 

known to occur irregularly on IBAs. 

Relevant species of national importance occupying the sites 

qualifying as IBAs according to category C5 (“bottleneck”), 

have also been listed. 

35

o 

õ 

K 

a 

Agusalu 081 

Ida-Viru maakond / county 

Agusalu MK (10 052 ha), Kivinõmme MK (182 ha) 

59°05’N 27°33’E 

11 968 ha 

Metsküla 

Seliraba 

Lõpe 

eterma 

Mädasoo 

Päevassaare 

Murru 

Tärivere 

Alliku 

Õpetaja 

soo 

Sõrumäe 

Tammetaguse 

Kaleva 

Lipniku 

Lipniku 

soo 

Iisaku 

Kasevälja 

Väike-Pungerja 

Jõuga 

Jõuga jv-d 

Koldamäe 

Taga-Varesmetsa 

Vaikla 

Pungerja 

soo 

Varesmetsa 

Ees-Varesmetsa 

Luuga 

kaevandus 

J õ u 

g a o 

Jõuga 

soo 

Pootsiku 

J õ 

e m 

O 

ä e 

n g 

o 

r 

a s s a a 

e o 

Imatu jv 

Ristikivi 

raba 

Kõnnu 

Pikkjärv 

Ümarjärv 

Raasiku 

Ongassaare 

Väleda 

o 

B 

r 

a 

i k r 

a n 

Imatu 

Maladina 

Mansika 

Soompea 

Kaatermu 

Puujala 

Riiska 

soo 

Kessissaare 

Kamarna 

Heinsoo 

D 

o b 

Kivinõmme 

r i n 

a 

k a n a 

Dobrino 

Puhatu 

Tuusna 

Repna 

soo 

l 

K a 

P u h 

s e s o 

o 

a t u 

k r 

P e r 

Agusalu 

kirjeldatav P TLA u h a t u 

s o o 

described IBA 

Puhatu jv 

1 : 200 000 Martiska jv 

o 

m i 

Agusalu jv 

Soska 

Laukasoo 

s k 

ü l a 

5 km 

p k 

1 cm = 2 km 

G o 

o 

d 

Kuningaküla 

Permisküla 

teised TLA'd 

other IBAs 

r 

e 

n 

k 

a 

P 

GG 

o 

Sälliku 

Liivaküla 

Võhmajärve 

raba 

A l 

l 

V ä 

e 

d a 

m 

r j a 

a a o 

T s 

r 

i s e n k a k 

l 

d a o 

K e e 

Feodori- 

soo 

Jaama 

Keetsemani 

Karoli 

S t r 

u u g 

a j 

k a 

t s e m a n 

K a u 

k s i 

u o 

r 

a 

U u s k ü l 

Uusküla 

g i 

Katase 

Alajõe 

Karjamaa 

Jõeküla 

Küüraka 

soo 

Remniku 

J ä r v e 

Smolnitsa 

i 

k 

r 

Struuga 

luht 

Vasknarva 

a j 







4112 Lagedad madal- ja siirdesood / Open fens and transitional bogs 5,8 

311 Heitlehised lehtmetsad / Broad-leaved forest 5,6 

3241 Üleminekulised metsaalad mineraalmaal / 

Transitional woodland/scrub on mineral land 1,7 

4111 Kalda- ja rannikuroostikud / Inland marshes 1,0 


Liik/Species Esinemisperiood/Season Arvukus/Number Kriteerium/Criterion 



Pesitsus / Breeding – välja-loorkull 

(Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus 

pygargus), laanepüü (Bonasa bonasia), 

händkakk (Strix uralensis), öösorr 

(Caprimulgus europaeus), valgeselgkirjurähn 

(Dendrocopos leucotos), 

kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), 

nõmmelõoke (Lullula arborea), väikekärbsenäpp 

(Ficedula parva), punaselg-õgija 

(Lanius collurio) 

Metsis (Tetrao urogallus) B 65 m C6 

36


Liik/Species Esinemisperiood/Season Arvukus/Number 

Merikotkas (Haliaeetus albicilla) B 1 p 

Kaljukotkas (Aquila chrysaetos) B 1 p 

Rabapüü (Lagopus lagopus) B P 

Teder (Tetrao tetrix) B 20-30 p 

Sookurg (Grus grus) B 20-30 p 

Rüüt (Pluvialis apricaria) B 40-70 p 

Kiivitaja (Vanellus vanellus) B 40-50 p 

Tutkas (Philomachus pugnax) B 2 p 

Mustsaba-vigle (Limosa limosa) B 20-30 p 

Väikekoovitaja (Numenius phaeopus) B 30-50 p 

Heletilder (Tringa nebularia) B 20-40 p 

Mudatilder (Tringa glareola) B 60-80 p 

Sooräts (Asio flammeus) B 1 p 

Musträhn (Dryocopus martius) B 20-30 p 

Hallõgija (Lanius excubitor) B 4 p 



forest management, jahipidamine / 

hunting, kuivendamine / drainage, 

puhkemajandus / recreation, looduslikud 

protsessid / natural events 

37

Alam-Pedja 036 

Tartu, Jõgeva, Viljandi maakond / county 

Alam-Pedja LK (25 846 ha, on ühtlasi Ramsari ala / Ramsar site), 

Kivisaare kaitseala / Kivisaare protected area (70 ha) 

Adavere 

34 692 ha 

58°28’N 26°13’E 

Palamuse 

PÕLTSAMAA 

Esku 

Lustivere 

Võisiku 

Vk-Kamari 

Kamari 

Puurmani 

Kolga-Jaani 

Tabivere 

Äksi 

Laeva 

Lähte 

Kõrveküla 

Uusna 

Ulila 

Ilmatsalu 

Märja 

Räni 

TARTU 

LLL 

Võrtsjärv 

Kureküla 

Rannu 

Puhja 

Annikoru 

ELVA 

Tõrvandi Ülenurme 


teised TLA'd 

described IBA 

other IBAs 

Tõravere 

Nõo 

10 km 

1 : 400 000 1 cm = 4 km 

K 

bj 









321 Looduslikud rohumaad / Natural grasslands 5,3 



231 Karjamaad / Pastures 1,9 

38



Väikeluik (Cygnus columbianus) P 600 i C2 

Herilaseviu (Pernis apivorus) B 13-15 p C6 

Merikotkas (Haliaeetus albicilla) B 4-5 p C6 

Välja-loorkull (Circus cyaneus) B 3-5 p C6 

Soo-loorkull (Circus pygargus) B 4-7 p C6 

Kaljukotkas (Aquila chrysaetos) B 2 p C6 

Suur-konnakotkas (Aquila clanga) B 2-4 p C1, C6 

Laanepüü (Bonasa bonasia) B 200-400 p C6 

Teder (Tetrao tetrix) B 200-300 p C6 

Rukkirääk (Crex crex) B >100 p C1 

Tutkas (Philomachus pugnax) B 5–10 p C6 

Rohunepp (Gallinago media) B 120–165 m C1, C2, C6 

Väikekajakas (Larus minutus) B >15 p C6 

Händkakk (Strix uralensis) B 30–40 p C6 

Hallpea-rähn (Picus canus) B 12–20 p C6 

Valgeselg-kirjurähn 

(Dendrocopos leucotos) B 23–28 p C6 

Kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus) B 15–20 p C6 





Pesitsus / Breeding – hüüp (Botaurus 

stellaris), valge-toonekurg (Ciconia 

ciconia), väike-konnakotkas (Aquila 

pomarina), jõgitiir (Sterna hirundo), 

kassikakk (Bubo bubo), värbkakk 

(Glaucidium passerinum), nõmmelõoke 

(Lullula arborea) 

Mitte-pesitsus / Non-breeding – sarvikpütt 

(Podiceps auritus), laululuik 

(Cygnus cygnus), väikekoskel (Mergus 

albellus) 



forest management, maakasutuse 

vähenemine / reduction of land management, 

kalapüük / fishing, kuivendamine 

/ drainage, puhkemajandus / recreation 

Viupart (Anas penelope) B >10 p 

Sinikael-part (Anas platyrhynchos) B >150 p 

Sinikael-part (Anas platyrhynchos) P 2000 i 

Soopart (Anas acuta) B >1 p 

Soopart (Anas acuta) P 143 i 

Rägapart (Anas querquedula) B >80 p 

Rägapart (Anas querquedula) P 131 i 

Luitsnokk-part (Anas clypeata) B >20 p 

Sõtkas (Bucephala clangula) B 30-40 p 

Roo-loorkull (Circus aeruginosus) B 7-12 p 

Kanakull (Accipiter gentilis) B 6-9 p 

Kalakotkas (Pandion haliaetus) B 1 p 

Metsis (Tetrao urogallus) B 35-50 p 

Täpikhuik (Porzana porzana) B >45 p 

Sookurg (Grus grus) B >25 p 


Kiivitaja (Vanellus vanellus) B >65 p 


Vöötsaba-vigle (Limosa lapponica) P 100 i 


Punajalg-tilder (Tringa totanus) B 40-50 p 



Mustviires (Chlidonias niger) B 20-35 p 

Öösorr (Caprimulgus europaeus) B 20-30 p 

Musträhn (Dryocopus martius) B 25-35 p 

Rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus) B 

>25 p 

Vööt-põõsalind (Sylvia nisoria) B 30-40 p 

Väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) B 100-200 p 

Punaselg-õgija (Lanius collurio) B 50-100 p 

Hallõgija (Lanius excubitor) B 4-5 p 

Männi-käbilind (Loxia pytyopsittacus) B 10-30 p 

Kirjandus / Literature : 

Leito, T. 2001. Ekspertarvamus Alam-Pedja välispiiri, tsoneeringu ja kaitse-eeskirja 

muudatusettepanekute kohta. 

39

a 

r 

j a 

K 

j 

j 

j 

Emajõe suudmeala ja Piirissaar 040 

Tartu maakond / county 

Emajõe-Suursoo sookaitseala (18 130 ha), Piirissaare kaitseala (755 ha); 

mõlemad kaitsealad on ühtlasi Ramsari alad / Emajõe-Suursoo and 

Piirissaare protected areas; both are Ramsar sites. 

32 977 ha 

58°23’N 27°19’E 

Põdra 

uuu 

Puusepa 

Poriküla 

P 

õd 

o 

ga a r 

a 

Kõnnu 

Kargaja 

Sookurgu 

Põldmaa 

Rehemetsa 

Varnja 

soo 


Liivanina 

P e i p s i 

j ä r v 

Tähemaa 

L a g i n a 

j 

Praaga 

Viira 

Koosa jv 

asoo 

ksi 

skivi 

aaa 

nu 

u 

Viira 

Kavastu 

Pajukurmu 

Alevi 

Kastre 

Kaarlimõisa 

Aruaia 

Sootaga 

Võõpste 

Imste 

Sooranna 

Kõrvesilla 

Võnnu 

Tsirkjärv 

Kikassaare 

Terikeste 

K o 

o s 

a 

A h j 

a 

j 

j 

E 

m 

a 

g 

j 

Võngjärv 

Lääniste 

õ 

i 

Emajõe Suursoo 

Jõmmsoo 

Ahijärv 

Kõnnu 

K a l l i j 

Kalli jv 

A h 

Tasa 

i j ä 

P e d ä s p ä ä 

l a h t 

r 

Äijärv 

Soitsõjärv 

Ahunapalu 

v 

e o 

Liispõllu 

K a l 

l i j 

L e e g o o 

Leego jv 

Leego 

Pe r ä va 

Saki 


described Agali 

IBA 

5 km 

Järvselja 

1 : 200 000 1 cm = 2 km 

Maasikmäe 

M 

ä 

l l 

a 

Pedäspää 

soo 

Virvissaare 

Kõivossaare 

Uulika 

U Pedaspää 

Meerapalu 

(Meerapalo) 

Meerapalu 

soo 

teised TLA'd 

other IBAs 

Haavametsa 

Laaksaarõ 

Parapalu 

U h t i n õ n a k u r k 

Uhtinõna 

Laanõ 

Tuuranõna 

Piirissaar 

Liisnõna 

Liitesaar 

Jõepera 

(Jõeperä) 

Pihostõ 

Piiri 

Saare 

Tooni 

L ä m m i - 

j ä r v 

Sigovetsi neem 

Leznitsa v 

Stanok 

G 













511 Vooluveed / Water courses 1,1 

40



Hüüp (Botaurus stellaris) B 10 p C6 


Väikekoskel (Mergus albellus) P 550 i C2 

Merikotkas (Haliaeetus albicilla) B 8-10 p C1, C6 

Roo-loorkull (Circus aeruginosus) B 10-15 p C6 



Täpikhuik (Porzana porzana) B 75 p C6 



Must-toonekurg (Ciconia nigra) B 1-2 p 

Rabahani (Anser fabalis) P 1000 i 

Suur-laukhani (Anser albifrons) P 1000 i 

Sinikael-part (Anas platyrhynchos) B 30-50 p 


Punapea-vart (Aythya ferina) P 1000 i 

Tuttvart (Aythya fuligula) P 5000 i 

Sõtkas (Bucephala clangula) P 1460 i 

Suur-konnakotkas (Aquila clanga) B 1-2 p 


Väikepistrik (Falco columbarius) B 1-3 p 

Mudanepp (Lymnocryptes minimus) B 1-5 p 

Rohunepp (Gallinago media) B 6-8 p 

Suurkoovitaja (Numenius arquata) B 40-70 p 

Väikekajakas (Larus minutus) B 5-200 p 

Naerukajakas (Larus ridibundus) B 50-1000 p 




20-30 p 







Pesitsus / Breeding – valge-toonekurg 

(Ciconia ciconia), herilaseviu (Pernis 

apivorus), välja-loorkull (Circus cyaneus), 

soo-loorkull (Circus pygargus), 

väike-konnakotkas (Aquila pomarina), 

laanepüü (Bonasa bonasia), metsis 

(Tetrao urogallus), rukkirääk (Crex 

crex), sookurg (Grus grus), rüüt 

(Pluvialis apricaria), mudatilder 

(Tringa glareola), jõgitiir (Sterna 

hirundo), kassikakk (Bubo bubo), 

händkakk (Strix uralensis), karvasjalgkakk 

(Aegolius funereus), jäälind 

(Alcedo atthis), hallpea-rähn (Picus 

canus), musträhn (Dryocopus martius), 

valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos 

leucotos), nõmmelõoke (Lullula 

arborea), põldtsiitsitaja (Emberiza 

hortulana) 

Mitte-pesitsus / Non-breeding – punakurk-kaur 

(Gavia stellata), järvekaur 

(Gavia arctica), sarvikpütt (Podiceps 

auritus), laululuik (Cygnus cygnus), 

sookurg (Grus grus), rüüt (Pluvialis 

apricaria), tutkas (Philomachus 

pugnax), vöötsaba-vigle (Limosa 

lapponica), mudatilder (Tringa 

glareola) 


kalapüük / fishing, laevandus / shipping, 

maakasutuse vähenemine / 

reduction of land management, 

infrastruktuurid / infrastructure, intensiivistuv 

metsandus / intensified forest 

management, jahipidamine / hunting, 

kuivendamine / drainage, puhkemajandus 

/ recreation, saastamine / pollution, 

urbaniseerumine, industrialiseerimine 

/ urbanization, industrialization, 

looduslikud protsessid / natural 

events 

41

j 

Haanja 085 

Võru maakond / county 

Haanja LP (16 903 ha) 

16 903 ha 

57°44’N 27°02’E 

Lasva 

erpalu 

Järvere 

Vagula jv 

VÕRU 

Tamula jv 

Võrumõisa 

Puusepa 

Võrosoo 

Kalijärv 

Otsa 

Noodasjärv 

A i j 

U r a o j a 

Meegomäe 

KUBJA 

Kose 

Verijärv 

Verijärve 

Loosi 

uj 

Puiga 

Nursi 

Mustahamba 

I s k n ä j 

Kavadi jv 

Alajärv 

Rõuge 

Kurgjärv 

T 

õ i v a 

o 

Vastseliina 

Vihtla jv 

Haanja 

Ruunasoo 

H u 

u 

d 

v 

a o 

s a j 

R 

Viitina 

P i 

u 

d o 

a u 

j a 

V 

Põdrasoo 

Külajärv 

Alasjärv 

Kerigumäe jv 

o 

S 

a l u o 

r a 

P ä 

r l i 

Uuri jv 

j 


described IBA 

5 km 

Mustjärv 

Luhasoo 

j õ 

teised TLA'd 

other IBAs 

g i 

Ruusmäe 

Preeksa jv 

K u u 

Kisõjärv 

P e 

d 

Pältre 

(Tika) 

soo 

1 : 200 000 

1 cm = 2 km 

a j 

Selsisoo 

Sli 

Kise 

soo 

e 

j ä 



243 Põllumajanduslik maa loodusliku taimkatte osalusega / Land principally 

occupied by agriculture, with significant areas of natural vegetation 37,6 




242 Kompleksmaaviljelus / Complex cultivation patterns 1,7 

211 Niisutuseta haritav maa / Non-irrigated arable land 1,0 




Rukkirääk (Crex crex) B 40-70 p C1 

Värbkakk (Glaucidium passerinum) B 3-10 p C6 

Jäälind (Alcedo atthis) B 2-5 p C6 





apivorus), roo-loorkull (Circus 

aeruginosus), väike-konnakotkas 

(Aquila pomarina), teder (Tetrao 

tetrix), täpikhuik (Porzana porzana), 

sookurg (Grus grus), jõgitiir (Sterna 

hirundo), händkakk (Strix uralensis), 

öösorr (Caprimulgus europaeus), hallpea-rähn 

(Picus canus), musträhn 

(Dryocopus martius), valgeselg-kirjurähn 

(Dendrocopos leucotos), kolmvarvas-rähn 

(Picoides tridactylus), väikekärbsenäpp 



42




Viupart (Anas penelope) B 3-5 p 


Laanepüü (Bonasa bonasia) B 40-60 p 


20-30 p 





puhkemajandus / recreation, 


/ urbanization, industrialization, infrastruktuurid 

/ infrastructure, kalapüük 

/ fishing, kuivendamine / drainage, 


events, saastamine / pollution, 

veekogude ja veereþiimi muutmine / 

hydrological change, jahipidamine / 

hunting, kaevandamine / extraction, 

metsastamine / afforestation 

43

Kabli 058 

Pärnu maakond / county 

Kabli linnujaam / Kabli bird observatory (15 ha) 

735 ha 

58°00’N 24°03’E 

Piiskopi 

Suurküla 

Ojasoo 

Häädemeeste 

Arumetsa 

Ar u 

me 

t 

s 

a 

o 

Lepanina 

Jaagupi 

Jaagupi nina 

Kabli 

K a 

b l 

Aleviku 

Viira 

Kalju 

Krundiküla 

Kura 

Penu 

Räägu 

i 

o 

K a 

d 

a k 

a 

H 

ä ä 

P r i i v t s i 

o 

d e 

a o 

m e e 

s t 

e j 

(Laulaste) 

Nepste 

Massiaru 

Urissaare 


described IBA 

teised TLA'd 

other IBAs 

Veskinina 

Majaka 

Loigu 

Tauste 

Uuemaa 

1 : 150 000 

2 km 

1 cm = 1,5 km 

Orajõe 

Mõisa 

L e 

m m 

e j 

õ g 

i 

Teaste 

Kolbergi 



523 Meri / Sea 95,5 







Aul (Clangula hyemalis) P 20 000 i C4 

Sõtkas (Bucephala clangula) P 6 000 i C3 



Väikeluik (Cygnus columbianus) P 164 i 

Jääkoskel (Mergus merganser) W 1 000 i 




(Circus aeruginosus), musträhn 


(Dendrocopos leucotos), punaselgõgija 




(Gavia arctica), väikeluik (Cygnus 

columbianus), laululuik (Cygnus 

cygnus), väikekoskel (Mergus albellus), 

veetallaja (Phalaropus lobatus) 

Peatub 20 000 veelindu / 20 000 

waterbirds 


puhkemajandus / recreation, kalapüük 

/ fishing, saastamine / pollution 

44

j 

l 

r 

Kahtla-Kübassaare 063 

Saare maakond / county 

Kübassaare laialehine mets / Kübassaare broad-leaved forest (61 ha) 

14 355 ha 

58°25’N 23°08’E 

Ratla 

Sassi 

Kõriska 

Ure 

Imavere 

Kalli 

Salu 

Kuiste 

Männiku 

Kogula 

K u k e 

Tõnija 

Väljaküla 

k r 

Koigi jv 

Ümarjärv 

Pikkjärv 

Laimjala 

Naistejärv 

Nõmme 

Koigi 

Ollamäe 

Jõe 

Iruste 

Are 

Puka 

Kapra 

Käo 

Audla 

Põlluküla 

Aaviku 

Mägi-Kurdla 

Röösa 

Pae 

Asva 

Üüvere 

Kahtla 

Mäe 

M a d e 

a 

v 

a h e 

K u r d 

a 

k r 

soo 

K o 

g 

i 

i 

k r 

Ku ke 

k 

Kõiguste 

Viltina 

Randvere 

Pöide 

Oti 

Kingli 

Ridala 

Laheküla 

Aru 

Pahavalla 

Mustla 

Paju-Kurdla 

N 

i n 

K 

Veere 

Rannaküla 

Uuemõisa 

g l i j 

Ardla 

Neemi 

Saareküla 

N e 

Saaremetsa 

Rampsi 

Saastna laht 

Kahtla 

laid 

e m 

i 

Kärneri 

Pihatsi ps 

Tornimäe 

Välta 

k 

r 

Unguma 

Luhina 

neem 

Rootsikare 

Ula 

Talila 

U 

n d u 

l l 

Paelaid 

l a h t 

t 

K õ u l ah 

Pulgalaid 

ä 

i 

n 

Kanissaare 

Keskvere 

Kõrkvere 

Purmesäär 

Leisi 

Suutse laid 

Muraja 

Kakuna 

H 

a j 

Kaldu sadam 

r 

u l a 

h t 

Udriku laid 

Sariku nukk 

Hülge pank 

Anikaitse pank 

Kübassaare ps 

Muraja ps 

Kübassaare 

Rübja 

neem 

Pühadekare 

Kallemäe 

Sakla 


Rannaküla 

Kunnati 

laht 

Kungla 

Nurme 

Kõiguste sadam 

Kõiguste 

laht 

Ruhve 

Ninaots 

Laidunina 

Oessaare 


described IBA 

teised TLA'd 

other IBAs 

Oessaare 

laht 

aala 

Siiksaare 

Turja 

Puninga laid 

Turja laid 

1 : 200 000 

5 km 

1 cm = 2 km 



523 Meri / Sea 76,0 

322 Loopealsed põõsastikud, nõmmraba ja nõmm / 

Alvar grasslands, moors and heathlands 7,4 







333 Hõreda taimkattega alad / Sparsely vegetated areas 1,7 

331 Rand, luited ja liivikud / Beaches, dunes, sands 1,2 



Sarvikpütt (Podiceps auritus) B 5-10 p C6 


Hallhani (Anser anser) P 1 050 i C3 

Valgepõsk-lagle (Branta leucopsis) B 70-80 p C2, C6 

Valgepõsk-lagle (Branta leucopsis) P 12 200 i C2 

Aul (Clangula hyemalis) P 195 000 i C3, C4 



Sookurg (Grus grus) P 1 500 i C2 

Naaskelnokk (Recurvirostra avosetta) B 3-10 p C6 

Räusktiir (Sterna caspia) B 5-10 p C6 

Jõgitiir (Sterna hirundo) B 250-300 p C6 

Randtiir (Sterna paradisaea) B 380-500 p C6 

Väiketiir (Sterna albifrons) B 7-10 p C6 

45



Tuttpütt (Podiceps cristatus) B 45-60 p 

Tuttpütt (Podiceps cristatus) P 270 i 

Kormoran (Phalacrocorax carbo) P 1420 i 

Kühmnokk-luik (Cygnus olor) B 90-100 p 

Kühmnokk-luik (Cygnus olor) P 740 i 

Hallhani (Anser anser) B 30-40 p 

Viupart (Anas penelope) P 1860 i 

Rääkspart (Anas strepera) B 15-30 p 




Luitsnokk-part (Anas clypeata) B 15-25 p 

Punapea-vart (Aythya ferina) B 20-30 p 

Tuttvart (Aythya fuligula) B 110-140 p 


Hahk (Somateria mollissima) B 200-250 p 

Tõmmuvaeras (Melanitta fusca) B 10-15 p 

Väikekoskel (Mergus albellus) P 97 i 

Rohukoskel (Mergus serrator) B 8-12 p 

Rohukoskel (Mergus serrator) P 100 i 

Jääkoskel (Mergus merganser) P 530 i 


Lauk (Fulica atra) B 20-30 p 

Lauk (Fulica atra) P 1700 i 

Liivatüll (Charadrius hiaticula) B 30-50 p 





Kalakajakas (Larus canus) B 1200-1500 p 

Tõmmukajakas (Larus fuscus) B 2-4 p 

Roherähn (Picus viridis) B 1-2 p 




stellaris), rukkirääk (Crex crex), tutt-tiir 

(Sterna sandvicensis), musträhn 

(Dryocopus martius), nõmmelõoke 

(Lullula arborea), vööt-põõsalind 

(Sylvia nisoria), väike-kärbsenäpp 



Mitte-pesitsus / Non-breeding – kaur 

(Gavia sp.), laululuik (Cygnus cygnus), 

rüüt (Pluvialis apricaria), tutkas 

(Philomachus pugnax), rohunepp 

(Gallinago media), mudatilder (Tringa 

glareola) 

Peatub 20 000 veelindu / 

20,000 waterbirds 


jahipidamine / hunting, maakasutuse 


saastamine / pollution, intensiivistuv 


management, kalapüük / fishing, 

puhkemajandus / recreation, urbaniseerumine, 

industrialiseerimine / urbanization, 

industrialization, looduslikud 


46

Karala-Pilguse 014 


Vilsandi RP (66 ha, on ühtlasi Ramsari ala / Ramsar site) 

2687 ha 

58°15’N 21°54’E 

Salava 

Koerakuiv 

Elda pank 

aht 

Suur 

rahu 

Lahukse jv 

Kulli 

Kotsma 

Liiva 

Mäebe 

Säärdevahe nukk 

Soeginina pank 

Innarahu 

Soeginina 

Austla 

A 

t l 

a k r 

Atla 

Vahva 

Himmiste 

Mõisaküla 

Lümanda 

Leedri 

Põlluküla 

Kärdu 

Audaku 

Viidu 

Roopa pank 

Karala 

Nosurahu 

Nonni jv 

Tõrijärv 

Metsapere 

Roobimäe jv 

Panga 

laht 

Pilguse 

Jõgela 

Pussa 

Pälli 

Uusi 

Varpe 

P u 

Kipi 

a s s 

r k 

J 

Naistekivi maa 

Katri 

pank 

Mändelaid 

P i l 

s g u 

e l a h t 

Koovi 

K o 

t l a 

n d 

i j 

Kotlandi 

Koki 

Koimla 

Taritu 


described IBA 

2 km 

teised TLA'd 

other IBAs 

Muha nina 

Riksu 

Riksu laht 

s u o 

Vana- 

Lahetaguse 

R i k 

M ö 

d 

l 

1 : 150 000 

1 cm = 1,5 km 

Lahetaguse 

Toomalõuka 

Lõmala 

h 



523 Meri / Sea 51,4 



















(Circus aeruginosus), täpikhuik 

(Porzana porzana), rukkirääk (Crex 

crex), sookurg (Grus grus), jõgitiir 

(Sterna hirundo), randtiir (Sterna 

paradisaea), väiketiir (Sterna 

albifrons), kassikakk (Bubo bubo), 

punaselg-õgija (Lanius collurio) 


(Gavia sp.), väikeluik (Cygnus 


cygnus), väike-laukhani (Anser 

erythropus), sookurg (Grus grus), rüüt 


(Tringa glareola) 

Valgepõsk-lagle (Branta leucopsis) P 9000 i C2 

Naaskelnokk (Recurvirostra avosetta) B 6-30 p C6 

47





Piilpart (Anas crecca) P 1000 i 



Luitsnokk-part (Anas clypeata) P 245 i 






maakasutuse vähenemine / reduction 

of land management, jahipidamine / 

hunting, infrastruktuurid / infrastructure, 

kalapüük / fishing, looduslikud 

protsessid / natural events, puhkemajandus 

/ recreation, intensiivistuv 

metsandus / intensified forest management 

48

a 

o 

Karula 087 

Võru, Valga maakond / county 

Karula RP (11 041 ha) 

13 014 ha 

57°42’N 26°29’E 

Jaska jv 

Pikkjärve 

Pikkjärv 

Kirbu 

Lilu 

Savijärv 

Haabsaare 

Püve 

Jõepera 

Litsmetsa 

M u 

s 

t 

Vissi 

Karula 

Nigle 

Ringiste 

Kõpsi 

Lutsu 

Juuta 

Kassi 

Tollari 

Käärikmäe 

Kiivite jv 

Lüllemäe 

Patuperä 

Rebasemõisa 

Iirani 

Madsa 

Verioja 

Tätä 

Kallõtõ jv 

Õdri jv 

Mähkli 

Konnu 

Kaika 

Ähijärve 

Äestämise 

soo 

Kaugjärv 

Tsooru 

Viirapalu 

Mõtusõ 

Mäkiste 

Karkkülä 

Kolski 

Ähijärv 

Suur 

Pehmejärv 

n a 

P a u 

o 

Koikküla 

Loosu 

Pügeri 

Aheru jv 

(Kantsi jv) 

Kantsi 

soo 

Apjamõisa 

Koobassaare 

Koobassaare jv 

Apja 

Arukülä 

suursoo 

Ubajärv 

P u 

n d s a o 

Suur 

Laanemetsa 

Kairiküla 


described IBA 

1 : 150 000 

Vasila 

2 km 

teised TLA'd 

other IBAs 

Juuriste 

1 cm = 1,5 km 

Korkuna 

Matimäe 

Meose 

r g l 

H a 

o 

Koemetsa 

A h l 

j 

i 

Singa 

Punsa 








3241 Üleminekulised metsaalad mineraalmaal / Transitional woodland/scrub 

on mineral land 2,6 






Must-toonekurg (Ciconia nigra) B 3-5 p C6 

Kalakotkas (Pandion haliaetus) B 5-7 p C6 








apivorus), väike-konnakotkas (Aquila 

pomarina), täpikhuik (Porzana 

porzana), sookurg (Grus grus), värbkakk 

(Glaucidium passerinum), händkakk 

(Strix uralensis), öösorr 

(Caprimulgus europaeus), hallpea-rähn 

(Picus canus), musträhn (Dryocopus 

martius), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos 

leucotos), kolmvarvas-rähn 

(Picoides tridactylus), nõmmelõoke 


(Sylvia nisoria) 



of land management, puhkemajandus 

/ recreation 




Metsis (Tetrao urogallus) B >39 m 

Karvasjalg-kakk (Aegolius funereus) B 2-5 p 



49

j 

i 

Kasti laht 020 


Kasti MK (193 ha) 

3768 ha 

58°13’N 22°37’E 

t 

Loodenina 

Tamsalu 

Laheküla 

e 

Tori sadam 

j 

P õ d u 

Unimäe 

e j 

s t 

Kuressaare 

laht 

Roomassaare sadam 

L a u 

Sikassaare 

g 

Kastilaid 

Laiamadal 

Roolaid 

Sepamaa 

laht 

Hüljeste laid 

Lilbi 

Praakli 

Kudjape 

Sepama 

Mõisaküla 

KURESSAARE 

Muratsi 

Laidu 

Kärdu 

Paimala 

Vaivere 

Suur 

Tulpe 

ps 

Vatsküla 

Tirbisäär 

Kasti 

laht 

Varte auk 

Kasti 

Laheküla 

Linnulaht 

Kase 

laht 

Ilpla 

Vanamõisa 

K u 

k u s i 

Kailuka 

Vätta ps 

Ennu 

u 

t i o 

Väike-Rootsi 

R 

o 

s 

j a 

Sutu 

Põhjaniidi sadam 

Sutu laht 

Suure-Rootsi 

Hämmelepa 

Leina 

NNN 

Vetela nina 

Väike-Tulpe 

Pöörna säär 

Abruka 

Ristinina 


described IBA 

teised TLA'd 

other IBAs 

Tõuga säär 

Limbinina 

1 : 150 000 

2 km 

1 cm = 1,5 km 

Allirahu 



523 Meri / Sea 73,0 











Hallhani (Anser anser) P 400 i C3 


Sookurg (Grus grus) P 630 i C2 




Rääkspart (Anas strepera) P 100 i 


Sõtkas (Bucephala clangula) P 1 000 i 



Sooräts (Asio flammeus) B 1-2 p 



Pesitsus / Breeding – sarvikpütt (Podiceps 

auritus), hüüp (Botaurus stellaris), 

roo-loorkull (Circus aeruginosus), täpikhuik 

(Porzana porzana), rukkirääk 

(Crex crex), räusktiir (Sterna caspia), 

jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir 

(Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna 

albifrons), musträhn (Dryocopus martius), 

vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), 

väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), 


Mitte-pesitsus / Non-breeding – järvekaur 

(Gavia arctica), laululuik (Cygnus 

cygnus), väikekoskel (Mergus albellus), 

naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), 

rüüt (Pluvialis apricaria), tutkas (Philomachus 

pugnax) 



of land management, urbaniseerumine, 


industrialization, jahipidamine / 

hunting, puhkemajandus / recreation, 

saastamine / pollution, infrastruktuurid 

/ infrastructure, looduslikud protsessid 

/ natural events 

50

j 

Kikepera 060 


seisuga 22.07.2002 kaitsealad puudusid / not protected 

10 602 ha 

58°16’N 24°57’E 

Ange 

Kabli 

Kalda 

Vingerja 

Kauni soo 

Halliste 

Männiku 

Iia 

Saare 

K 

a 

b 

l 

i 

o 

i m 

r 

u r 

u 

o 

Vennisaare 

soo 

Seru 

Valgeraba 

Lutsu 

V a 

l d 

Kikepera 

Saessaare 

Saessaare 

raba 

Metsaääre 

L ä 

h k 

m 

a 

j 

Jaamaküla 

Lähkma 

Särghaua 

Väikseküla 

Saunametsa 

L ä 

h 

k 

m a 

j 

Mölke 

Valgeraba 

Oissaare 

Reinse 

Kanaküla 

Riimaru 

a r u 

R i i m 

o 

Kahvena 

soo 

P a 

Surju 

Rüütli soo 

(Katkusoo) 

A l v 

a j 

Peedu 

Ulli 

Matsita 

Peedi 

Kalda 

Riisselja 

Kooli 

Kivilaane 

Kutja 

Karumölle 

soo 

Suitsuküla 

Kärsu 

Metsaküla 

Kamali 

r a j 

U 

Kõveri 

Kurmi 

Ristiküla 

R e i 

Tõitoja 

u 

Lodja 

soo 

Napsu 

Lodja 

Sigaste 

Marana 


Asuvere 

Allikukivi 

Toosi 

o r s u 

K ä 

Neitsi 

Tõlla 


described IBA 

1 : 200 000 

5 km 

1 cm = 2 km 

Peraküla 

Losu 

raba 

b 

KILINGI- 

NÕMME 

teised TLA'd 

Ma 

other IBAs 

Sarja 















Must-toonekurg (Ciconia nigra) B 2 p 


Rabapüü (Lagopus lagopus) B P 




(Circus cyaneus), teder (Tetrao tetrix), 

sookurg (Grus grus), rüüt (Pluvialis 

apricaria), mudatilder (Tringa 

glareola), händkakk (Strix uralensis), 

öösorr (Caprimulgus europaeus), hallpea-rähn 

(Picus canus), musträhn 

(Dryocopus martius), väike-kärbsenäpp 

(Ficedula parva) 



forest management, kuivendamine / 

drainage, looduslikud protsessid / natural 

events 


Leivits, A. (koost.) 2001. Väikesoode haudelinnustiku inventeerimine. Kilingi-Nõmme. 

51

Koigi 064 



2364 ha 

58°30’N 22°58’E 

Pärsama 

Roobaka 

Nihatu 

ste 

Tareste 

Mätja 

ma 

Metsaääre 

T õ r e p k 

Koikla 

Tõre 

Suur-Pahila 

Väike-Pahila 

Pahila 

soo 

Arju 

Tagavere 

Täätsi 

Imavere 

Ratla 

Salu 

K u k e 

Kuninguste 

Kareda 


k r 

Koigi jv 

Suur-Rahula 

Ümarjärv 

Aru 

Väike-Rahula 

Saikla 

Koigi 

soo 

K oi 

Mehama 

Kahutsi 

Koigi 

gi 

Liiva 

Kalma 

Iruste 

Are 

k r 

Kapra 

Mäeküla 

Puka 

Tumala 

Ariste 

Sundimetsa 

Levala 

Oti 

Maasi 

s i 

M i k 

Pöide 

r 

k 

Reina 

Metsara 

Veere 

N e n u o 

V i i r a 

Uuemõisa 

Ardla 

Neemi 

Orissaare 

k r 

Nenu 

Mui 

Kärneri 

Välta 

Kindalaid 

V 

Tornimäe 

ä i 

Ville nin 

Ula 

Pikkjärv 

Ku k e 

Käo 

eee 

Jõelepa 

Kõnnu 


described IBA 

Rahu 

1 : 150 000 

Väkra 

Koksi 

Vilidu 

2 km 

Veeriku 

1 cm = Sassi 

1,5 km 

Kõriska 

teised TLA'd 

other IBAs 

Kuiste 

Männiku 

Kogula 

Põlluküla 

K u r d 

l 

a 

k r 

Nõmme 

Laimjala 

Naistejärv 

Ollamäe 

Jõe 

Aaviku 

Mägi-Kurdla 

k 

Audla 

Ridala 

Aru 

Pahavalla 

Mustla 

Paju-Kurdla 

Kingli 

Laheküla 

i n 

K 

g l i j 

Saareküla 

Rannaküla 

N e 

e m 

Saaremetsa 

i 

k r 

Unguma 

Luhina 

neem 

P 


















Laululuik (Cygnus cygnus) B 2 p C6 

Rääkspart (Anas strepera) P 550 i C3 









(Circus aeruginosus), teder (Tetrao 


rukkirääk (Crex crex), sookurg (Grus 

grus), rüüt (Pluvialis apricaria), jõgitiir 

(Sterna hirundo), mustviires (Chlidonias 

niger), öösorr (Caprimulgus 

europaeus), musträhn (Dryocopus 

martius), väike-kärbsenäpp (Ficedula 

parva), punaselg-õgija (Lanius 

collurio) 

Mitte-pesitsus / Non-breeding – väikekoskel 

(Mergus albellus), sookurg 

(Grus grus), mudatilder (Tringa 

glareola) 


saastamine / pollution, kuivendamine 

/ drainage, kaevandamine / extraction, 

jahipidamine / hunting, kalapüük / 

fishing, looduslikud protsessid / natural 

events, veekogude ja veereþiimi 

muutmine / hydrological change, intensiivistuv 


management 

52

j 

a 

o 

Koiva-Mustjõe 043 

Valga, Võru maakond / county 

Koiva puisniit / Koiva wooded meadow (162 ha), Koiva männikud / 

Koiva pinewoods (47 ha), Valgemägi (7 ha) 

P a u 

o 

n a 

Koikküla 

Loosu 

Pügeri 

Aheru jv 

(Kantsi jv) 

Kantsi 

soo 

Apjamõisa 

Koobassaare 

Koobassaare jv 

Apja 

Arukülä 

suursoo 

2548 ha 

57°36’N 26°26’E 


described IBA 

1 : 150 000 

2 km 

Ubajärv 

teised TLA'd 

other IBAs 

P u 

1 cm = 1,5 km 

n d s a o 

Suur 

Laanemetsa 

Kairiküla 

K i m 

a 

o 

Vasila 

Juuriste 

Korkuna 

Matimäe 

Parnika 

soo 

T 

a 

a h e v 

Tsirgumäe 

Taheva mõisa 

Taheva 

M 

Sooblase 

Vallikülä 

u s 

t 

j 

õ 

g i 

Meose 

Mälgi 

r g l 

H a 

Tammõkülä 

Hargla 

Kalliküla 

(Kalli) 

l l i o 

K a 

Koemetsa 

Sakurgi 

Tursa 

Saru 

A h l 

i 

j 

Singa 

Kallaste 

Kuutsi 

Hürova 

Mõniste 

Va 

Punsa 

id va 

j 

Hüti 

K 

Karjamõisa 

o 

i v a 

j 

Tõrvase 

Tikuti 

Tundu 

G 

a 

u 

j a 

Tiitsa 

Villike 















Rukkirääk (Crex crex) B >50 p C1 

Rohunepp (Gallinago media) B 10-15 m C6 

Jäälind (Alcedo atthis) B 5 p C6 



Soopart (Anas acuta) B 1-5 p 

Siniraag (Coracias garrulus) B 1-2 p 




(Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus 

aeruginosus), väike-konnakotkas 

(Aquila pomarina), laanepüü (Bonasa 

bonasia), sookurg (Grus grus), valgeselg-kirjurähn 


nõmmelõoke (Lullula arborea), vöötpõõsalind 

(Sylvia nisoria), punaselgõgija 


Mitte-pesitsus / Non-breeding – väikeluik 

(Cygnus columbianus), sookurg 

(Grus grus), mudatilder (Tringa 

glareola) 



of land management, intensiivistuv 

metsandus / intensified forest management, 


events, puhkemajandus / recreation 

53

l 

j 

Kolga laht 072 

Harju maakond / county 

Kolga lahe MK (1924 ha) 

2511 ha 

59°34’N 25°14’E 

Kelnase neem 

Prangli 

Idaotsa 

Põhja-Malusi 

Juminda nina 


described IBA 

Juminda 

5 km 

Tammistu 

1 : 200 000 1 cm = 2 km 

teised TLA'd 

other IBAs 

Lääneotsa 

Aksi 

Vahekari 

Lõuna-Malusi 

Leesi 

Kiiu-Aabla 

Loodeots 

Rammu 

Juminda p 

Rammu 

l a h t 

Kolga-Aabla 

K a 

mägi 

Saviranna 

usküla 

Kallavere 

Ülgase 

U 

KALLAVERE 

I h a 

Koljuots 

Uitru säär 

s a l 

Neeme 

u l 

Piganeem 

a h t 

Kostiranna 

Manniva 

Jõesuu 

b e r 

n e e 

m e 

Punakivi 

Jägala-Joa 

a 

h t 

Ihasalu 

Punakivi 

soo 

Kalevi-Liiva 

Kääniku 

l 

r 

e 

K a b 

a 

o 

Koipsi 

Kaberla 

Koipsi 

Kaberneeme 

Haavakanu 

Haavakanu 

Rohusi 

Rohusi 

Umblu 

Haapse 

Valkla 

K o l 

Kullamäe 

Valkla 

g a 

Pedassaar 

Salmistu 

Mäepea 

Põhja 

Tülivere 

Allik 

Tsitre nina 

Andineeme 

L o 

Sõitme 

Tsitre 

o 

Soorinna 

Kahala 

Muuksi 

Kahala jv 

Pe 

Pud 



523 Meri / Sea 91,0 










Pesitsus / Breeding – valgepõsk-lagle 

(Branta leucopsis), roo-loorkull (Circus 

aeruginosus), jõgitiir (Sterna hirundo) 


puhkemajandus / recreation 

Randtiir (Sterna paradisaea) B 430 p C6 




Kormoran (Phalacrocorax carbo) B 266 p 

Kühmnokk-luik (Cygnus olor) B 32 p 


Sinikael-part (Anas platyrhynchos) B 22 p 

Tuttvart (Aythya fuligula) B 46 p 

Hahk (Somateria mollissima) B 1650 p 

Hahk (Somateria mollissima) P 1400 i 

Tõmmuvaeras (Melanitta fusca) B 78 p 

Rohukoskel (Mergus serrator) B 32 p 

Jääkoskel (Mergus merganser) B 28 p 



Tõmmukajakas (Larus fuscus) B 6 p 

Alk (Alca torda) B 2 p* 

* – Eesti Linnuharulduste Komisjonis kinnitatud 

ühe paari võimalik pesitsemine / 

Potential breeding of one pair approved by 

the Estonian Rarities Committee 

54

Koorunõmme 066 



2210 ha 

58°30’N 22°08’E 

Panga pank 

Panga 

Ninase pank 

Tagaranna 

Ninase ps 

Võhma 

Suuriku pank 

Kugalepa laht 

Ninase 

Laidu 

Tiigi jv 

me 

Undva 

Kuriku pank 

Merise neem 

Lõ uka 

lah t 

Kugalepa 

Küdema 

laht 

Luhtse 

Paatsa 

v 

Põdragu jv 

Tohku 

Kuralase 

Taugapää jv 

Kalmu 

Rannaküla 

Lätiniidi 

Vaigu 

Tagamõisa 

Veere 

Sepise 

Külaja 

soo 

Kõruse 

Tagamõisa ps 

Kesknõmme 

Tammese 

Tagalaht 

Merise 

Kooru jv 

Kooru 

Rahtla 

Abula 

Kivi jv 

Lina jv 

Ohtja jv 

V a n 

a k 

Selgase 

Sööru 

Vanakubja 

u b j 

a 

o 

Jauni 

Mustjala 

Ti rt s i 

j 

Ranna 


described IBA 

Silla 

2 km 

Ohtja 

soo 

1 : 150 000 

Möldri 

Küdema 

P ä 

r i 

m a 

k 

teised TLA'd 

other IBAs 

1 cm = 1,5 km 

Ohtja 

Lepakõrve 

K i r u a k r mr 



523 Meri / Sea 93,1 





Kirjuhahk (Polysticta stelleri) P 650 i C1, C3 



Mustvaeras (Melanitta nigra) P 3100 i 




Pesitsus / Breeding – kassikakk (Bubo 

bubo), musträhn (Dryocopus martius) 



valgepõsk-lagle (Branta leucopsis) 


kalapüük / fishing, saastamine / pollution, 

jahipidamine / hunting, puhkemajandus 

/ recreation, intensiivistuv 


55

Kunda 076 

Lääne-Viru maakond / county 


286 ha 

59°31’N 26°29’E 

upea neem 


described IBA 

1 : 150 000 

2 km 

teised TLA'd 

other IBAs 

1 cm = 1,5 km 

Eisma 

Rutja 

Karepa 

Uluneem 

Letipea neem 

Letipea 

Andi 

va 

Toolse 

Männiku 

Aaviku 

Pehka 

Tidriku 

Selja 

Kiviküla 

T 

o o l s e 

Kaliküla 

j 

KUNDA 

Lontova 

Kalda 

Simunamäe 

Malla 

Kuura 

K u u r 

Iila 

Mahu 

soo 

a k 

r 

Pärna 

LLLL 

atruse 

Varangu 

Saariku 

Se l 

Jõe 

j 

a j 

Marinu 

Mõisalõpe 

Katela 

Ktl 

Paasküla 

Andja 

Ojaküla 

Aru 

Kabeli 

Kunda 

soo 

Linnuse 

Kunda 

Villavere 

Kureküla 

Siberi 

Varudi raba 

Kutsala 

Kanguristi 

Nugeri 

N 

i 

Lepiku 

Unukse 

Vasta 



523 Meri / Sea 84,6 






Rabahani (Anser fabalis) P 6000 i C3 




Suur-laukhani (Anser albifrons) P 3000 i 

Hallhani (Anser anser) P 100 i 





Pesitsus / Breeding – randtiir (Sterna 

paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons) 


(Cygnus columbianus), laululuik 


albellus) 



events, urbaniseerumine, industrialiseerimine 



kalapüük / fishing 

56

Kura kurk 049 


Viieristi LK (378 ha), Kaugatoma-Lõo MK (424 ha), Ohessaare MK (6 ha), 

Vesitükimaa laiud / Vesitükimaa islets (160 ha), Abruka salumets / Abruka 

broad-leaved forest (92 ha) 

206 640 ha 

57°49’N 21°51’E 

KURESSAARE 

L Ä T I 

L A T V I A 


described IBA 

1 : 800 000 

20 km 

1 cm = 8 km 

teised TLA'd 

other IBAs 



523 Meri / Sea 90,9 







Punakurk-kaur (Gavia stellata) P 1300 i C2 

Kaur (Gavia sp.) W 17000 i* C2 

Kormoran (Phalacrocorax carbo) B >2500 p C3 

Kormoran (Phalacrocorax carbo) P 5000 i C3 




Luitsnokk-part (Anas clypeata) P 1300 i C3 

Merivart (Aythya marila) P 20000 i C3, C4 

Hahk (Somateria mollissima) P 15000 i C3 

Aul (Clangula hyemalis) W 700000 i* C3, C4 

Tõmmuvaeras (Melanitta fusca) W 191000 i* C3, C4 

Sõtkas (Bucephala clangula) P 19500 i C3 



Pesitsus / Breeding – laanepüü (Bonasa 

bonasia), rukkirääk (Crex crex), sookurg 

(Grus grus), tutt-tiir (Sterna 

sandvicensis), jõgitiir (Sterna hirundo), 

randtiir (Sterna paradisaea), musträhn 

(Dryocopus martius), vööt-põõsalind 





cygnus), sookurg (Grus grus), rüüt 

(Pluvialis apricaria), tutkas (Philomachus 

pugnax), rohunepp (Gallinago 

media), mudatilder (Tringa glareola), 




57


Väikekoskel (Mergus albellus) W 360 i C2 

Merikotkas (Haliaeetus albicilla) B >6 p C1, C6 

Naaskelnokk (Recurvirostra avosetta) B 17 p C6 

Räusktiir (Sterna caspia) B 50 p C2, C6 

Alk (Alca torda) W 300 i* C3 

Krüüsel (Cepphus grylle) W 3900 i* C3 

* – koos Lätisse jääva osaga / with Latvian part 




Sarvikpütt (Podiceps auritus) P 11 i 

Hallhaigur (Ardea cinerea) B 50-60 p 

Kühmnokk-luik (Cygnus olor) B >50 p 

Kühmnokk-luik (Cygnus olor) W 1900 i 

Mustlagle (Branta bernicla) P 50 i 






Hahk (Somateria mollissima) B >200 p 

Rohukoskel (Mergus serrator) B >15 p 



Liivatüll (Charadrius hiaticula) B >20 p 

Liivatüll (Charadrius hiaticula) P 280 i 

Plüü (Pluvialis squatarola) P 350 i 

Suurrisla (Calidris canutus) P 500 i 

Väikerisla (Calidris minuta) P 300 i 

Risla (Calidris alpina) P 3000 i 

Vöötsaba-vigle (Limosa lapponica) P 500 i 

Tumetilder (Tringa erythropus) P 120 i 

Kivirullija (Arenaria interpres) B 3 p 


“Pudelikaelaala” / Bottleneck site : sookurg 

(Grus grus), röövlinnud / raptors 

(arvukaimad liigid / most numerous 

species: raudkull Accipiter nisus, hiireviu 

Buteo buteo) 


kalapüük / fishing, puhkemajandus / 

recreation, maakasutuse vähenemine / 


saastamine / pollution, laevandus / 

shipping, jahipidamine / hunting, 

infrastruktuurid / infrastructure, 


forest management, looduslikud protsessid 

/ natural events, urbaniseerumine, 


industrialization, veekogude ja 

veereþiimi muutmine / hydrological 

change 


Durinck, J., Skov, H., Jensen, F. P., Pihl, S. 1994. Important marine areas for 

wintering birds in the Baltic Sea. EU DG XI research contract no. 2242/ 

90-09-01. Ornis Consult report. 

Pettay, T. 2001. Sõrven syksy 2000. 

Pettay, T., Saari, J. 1998. Sõrve Sääre 1998. 

58

Kõnnumaa-Väätsa 071 

Rapla, Harju, Järva maakond / county 

Kõnnumaa MK (5709 ha), Laukesoo MK (2059 ha), Aela-Viirika sookaitseala / 

Aela-Viirika protected area (2616 ha), Kuimetsa karstiala / Kuimetsa karst 

area (18 ha), Imsi järv / Imsi Lake (2 ha) 

Prillimäe 

Kose 

Ravila 

19 898 ha 

58°58’N 25°07’E 

Käravet 

Hageri 

Kohila 

Albu 

Aravete 

Ardu 

Ahula 

Hagudi 

Juuru 

Alu 

Kaiu 

Kuimetsa 

Roosna-Alliku 

RAPLA 

Kuusiku 

Kaerepere 

Raikküla 

Kehtna 

Keava 

Tarbja 

Väätsa 

PAIDE 

Lelle 

Käru 

Türi-Alliku 

K 


teised TLA'd 

described IBA 

other IBAs 

Järvakandi 

10 km 

1 : 400 000 1 cm = 4 km 

Eidapere 

Särevere 

TÜRI 

Oisu 








3241 Üleminekulised metsaalad mineraalmaal / Transitional woodland/scrub 

on mineral land 2,9 










Pesitsus / Breeding – sarvikpütt 

(Podiceps auritus), väike-konnakotkas 



(Grus grus), händkakk (Strix 

uralensis), karvasjalg-kakk (Aegolius 

funereus), öösorr (Caprimulgus 




(Picoides tridactylus), väike-kärbsenäpp 



59




Teder (Tetrao tetrix) B >20 p 


Rüüt (Pluvialis apricaria) B >20 p 


Mudatilder (Tringa glareola) B >33 p 


kuivendamine / drainage, intensiivistuv 


60

Kõrgessaare-Mudaste rannik 001 

Hiiu maakond / county 

Kõrgessaare MK (28 ha) 

4961 ha 

59°00’N 22°29’E 

Meelste 

Tahkuna ps 

Meelste laht 

Kauste 

Kootsaare nina 

Mangu 

Kodeste 

Ta 

reste 

Mudaste 

Malvaste 

o 

Ogandi 

Sigala 

Tar 

Ninalaid 

Ninaots 

Reigi laht 

Rootsi 

Reigi 

Posti 

Kidaste 

Risti 

Kroogi 

Kaanapeeksi 

Külalaid 

Pa op 

e 

l 

Viskoosa 

Kõrgessaare 

Pihla 

Otste 

Heigi 

Koidma 

a h t 

Lauka 

Kaibaldi 

Palli nina 

Palli 

Luidja 

laht 

Paope 

Jõeranna 

Napi 

Kurisu 

Isabella 

Metsaküla 


described IBA 

teised TLA'd 

other IBAs 

Heistesoo 

Poama 

Luidja 

2 km 

Rattagu 

Vill 

Heiste 

i i 

t 

Lilbi 

1 : 150 000 

1 cm = 1,5 km 



523 Meri / Sea 66,4 


















stellaris), roo-loorkull (Circus 

aeruginosus), täpikhuik (Porzana 

porzana), rukkirääk (Crex crex), sookurg 

(Grus grus), naaskelnokk 

(Recurvirostra avosetta), randtiir 


albifrons), vööt-põõsalind (Sylvia 

nisoria), punaselg-õgija (Lanius 

collurio) 




albellus), sookurg (Grus grus), rüüt 

(Pluvialis apricaria), tutkas (Philomachus 

pugnax), vöötsaba-vigle 

(Limosa lapponica), mudatilder (Tringa 

glareola), veetallaja (Phalaropus lobatus) 

61



Sarvikpütt (Podiceps auritus) B 2-5 p 






Hahk (Somateria mollissima) P 2000 i 







Jõgitiir (Sterna hirundo) B 50-75 p 



of land management, kalapüük / fishing, 

saastamine / pollution, 


jahipidamine / hunting, 



/ urbanization, industrialization 


Leito, T. 2000. Luidja, Paope ja Kõrgessaare piirkonna linnustik. 

62

Kõrvemaa 075 

Järva, Harju maakond / county 

Kõrvemaa maastikukaitseala / Kõrvemaa landscape protected area 

(17 764 ha), Kiigumõisa allikad / Kiigumõisa Springs (246 ha) 

Raasiku 

Aruküla 

22 929 ha 

59°09’N 25°33’E 

KEHRA 

Lehtmetsa 

Vaida 

Aegviidu 

TAPA 

Alavere 

Jäneda 

Lehtse 

Kose-Uuemõisa 

Kose 

Ravila 

Käravete 

Ambla 

Albu 

Aravete 

TAMSA 

Ardu 

Ahula 

Vajangu 

uru 

Kaiu 

Kuimetsa 

Roosna-Alliku 

Järva-Jaani 

Tarbja 


teised TLA'd 

described IBA 

other IBAs 

Koeru 

10 km 

Peetri 

1 : 400 000 1 cm = 4 km 















Pesitsus / Breeding – herilaseviu 

(Pernis apivorus), väike-konnakotkas 

(Aquila pomarina), rukkirääk (Crex 

crex), sookurg (Grus grus), värbkakk 

(Glaucidium passerinum), händkakk 

(Strix uralensis), karvasjalg-kakk 

(Aegolius funereus), jäälind (Alcedo 

atthis), hallpea-rähn (Picus canus), 


nõmmelõoke (Lullula arborea), punaselg-õgija 



Kaljukotkas (Aquila chrysaetos) B 3-4 p C6 

Teder (Tetrao tetrix) B 110-136 m C6 


Musträhn (Dryocopus martius) B 48-59 p C6 

63





Piilpart (Anas crecca) B 31-39 p 














puhkemajandus / recreation, jahipidamine 

/ hunting, infrastruktuurid / infrastructure, 

intensiivistuv metsandus / 

intensified forest management, kalapüük 

/ fishing, looduslikud protsessid 

/ natural events, saastamine / pollution, 




of land management 

64

t 

Käntu-Kastja 068 

Lääne, Rapla maakond / county 


1181 ha 

58°47’N 24°05’E 

Läti 

Liivi 

Mõisimaa 

Äntse 

Jõgisoo 

Oomküla 

Madaste 

Päri 

Silla 

k 

u 

i o 

mõis 

Leeniste 

Luiste 

Kimaru 

U 

Urevere 

Tolli 

r 

s a 

j 

i 

( T e e n u s e 

Tolli 

Pähkküla 

Lemmikküla 

Tolli mõis 

Patsu 

Laikküla 

soo 

Üdruma 

Altküla 

Teenuse 

K a 

s K i i 

a o j a 

i 

j 

Kastja 

Pilkuse 

raba 

Tiduvere 

v 

Kabeli 

L i i 

Soo-otsa 

Allikotsa 

Laiküla 

(Laikküla) 

Jõeääre 

Sepasoo 

Läti 

Vana-Vigala 

Kloostri-Rannu 

nnu 

nu 

Kasari 

Keskküla 

Uluste 

V 

i g a l 

Jõeääre 

Käntu 

soo 

a j 

Rumba 

Paljasmaa 

Kojastu 

Vängla 

Oese 


described IBA 

Ojapere 

Tõnumaa 

raba 

Tõnumaa 

teised TLA'd 

other IBAs 

Vanamõisa 

2 km 

VVV 

Kirbla 

Seira 

Võhma 

1 : 150 000 

Kausi 

1 cm = 1,5 km 

Kesu 

Ve l i s e 










Suur-konnakotkas (Aquila clanga) B 2 p C1, C6 

Muud linnudirektiivi I lisa liigid / Additional Annex I species : 

Pesitsus / Breeding – laanepüü (Bonasa bonasia), rukkirääk (Crex crex) 


intensiivistuv metsandus / intensified forest management 

65

j 

v a 

I 

l 

Kärevere 055 



2375 ha 

58°26’N 26°31’E 

laa 

Pupastvere 

p 

soo 

M u 

d 

p k 

r 

Lähte 

aotsa 

Keskküla 

L a e 

v a 

Aruvälja 

Aiu 

Laeva 

j 

Karulaane 

Koosa 

Karisto soo 

Aiu j 

Piiri 

Kärevere 

Ihamakingu 

Raja 


Kämara 

Leetsi 

m 

Õvi 

Metsanuka 

Nõela 

Kardla 

õ g i 

Lammiku 

Sojamaa 

m e j 

Soomeküla 

Metsaküla 

Võibla 

Kärkna 

Metsanurga 

Vorbuse 

Kõlluste 

Tiksoja 

Erala 

Maramaa 

Sootaga 

Vasula jv 

Aru 

Änni 

Vahi 

Vasula 

Muri 

Pärna 

K õ r 

Kõrveküla 

Haav 

Eng 

Lombi 

vek 

ü la 

Tila 

k 

Soova 

soo 

Rämsi 

1 Teilma 

: 150 000 

Ulila 

Laugesoo 

teised TLA'd 

other IBAs 

Ilmatsalu 

Ilmatsalu 

Tüki 

a j 

A m 


described IBA 

2 km 

E l 

1 cm = 1,5 km 

a t sa lu j 

Rahinge 

Haage 

Tähtvere 

Kandiküla 


Õssu 

TARTU 

RRR 















Väike-konnakotkas (Aquila pomarina) B 8 p C6 

Rohunepp (Gallinago media) B 20-30 m C1, C6 




Rabahani (Anser fabalis) P 2000 i 





(Pernis apivorus), täpikhuik (Porzana 

porzana), rukkirääk (Crex crex), musträhn 

(Dryocopus martius), valgeselgkirjurähn 







(Cygnus cygnus), sookurg (Grus grus), 

tutkas (Philomachus pugnax), mudatilder 







infrastruktuurid / infrastructure 

66

R 

s 

Küdema laht 011 


Panga MK (26 ha), Laidu saar / Laidu Island (17 ha) 

4519 ha 

58°32’N 22°16’E 

Panga pank 

Liiva neem 

Liiva 

Varese 

o 

Panga 

sa o 

Pahapilli 

Ninase pank 

Tagaranna 

Ninase ps 

Võhma 

Kugalepa laht 

Ninase 

Laidu 

Kuriku pank 

Merise neem 

Lõ uka 

lah t 

Kugalepa 

Küdema 

laht 

Luhtse 

Paatsa 

JJ 

tiniidi 

Vaigu 

aaaa 

Sepise 

Rannaküla 


described IBA 

1 : 

Veere 

150 000 

2 km 

Tagalaht 

teised TLA'd 

other IBAs 

1 cm = 1,5 km 

Merise 

Kooru jv 

Kooru 

Rahtla 

Kivi jv 

Lina jv 

V a n 

a k 

Sööru 


u b j 

a 

o 

Mustjala 

j 

s i 

Ranna 

Möldri 

Küdema 

P ä 

r i 

m a 

k 

Lepakõrve 

K i r u a k r mr 

Tuiu 

Kiruma 

Järise jv 



523 Meri / Sea 87,7 







Kühmnokk-luik (Cygnus olor) W 2 510 i C3 



Valgepõsk-lagle (Branta leucopsis) B 6-26 p C6 

Kirjuhahk (Polysticta stelleri) P 2 000 i C1, C3 

Sõtkas (Bucephala clangula) W 4 600 i C3 







(Circus aeruginosus), rukkirääk (Crex 

crex), jõgitiir (Sterna hirundo), öösorr 

(Caprimulgus europaeus), musträhn 

(Dryocopus martius), punaselg-õgija 




väikekoskel (Mergus albellus), rüüt 

(Pluvialis apricaria) 



of land management, looduslikud protsessid 

/ natural events, saastamine / 

pollution, kalapüük / fishing, puhkemajandus 

/ recreation, jahipidamine / 

hunting, laevandus / shipping 

Hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena) P 106 i 




Hahk (Somateria mollissima) P 3 400 i 

Rohukoskel (Mergus serrator) W 300 i 

Jääkoskel (Mergus merganser) W 1 100 i 

67

Lahemaa 073 

Harju, Lääne-Viru maakond / county 

Lahemaa RP (72 504 ha) 

72 504 ha 

59°35’N 25°52’E 

Pärispea ps 

K o l g a 

l a h t 

Juminda ps 

LOKSA 

Võsu 

Valkla 

Kolga 

Kiiu 

Kuusalu 

Haljala 


described IBA 

teised TLA'd 

other IBAs 

1 : 400 000 

10 km 

1 cm = 4 km 

H lj 

N 



523 Meri / Sea 34,3 

















Pesitsus / Breeding – soo-loorkull 

(Circus pygargus), täpikhuik (Porzana 

porzana), rüüt (Pluvialis apricaria), 


(Sterna hirundo), väiketiir (Sterna 

albifrons), mustviires (Chlidonias 

niger), hallpea-rähn (Picus canus), valgeselg-kirjurähn 

(Dendrocopos 

leucotos) 



(Gavia arctica), valgepõsk-lagle 

(Branta leucopsis), väikekoskel 

(Mergus albellus) 

Must-toonekurg (Ciconia nigra) B 2 p C6 

Väikeluik (Cygnus columbianus) P 1 000 i C2 

Laululuik (Cygnus cygnus) P 500 i C2 

Soopart (Anas acuta) P 723 i C3 

Jääkoskel (Mergus merganser) P 2 000 i C3 


Välja-loorkull (Circus cyaneus) B 2 p C6 

Väike-konnakotkas (Aquila pomarina) B 5-8 p C6 

68

Laanepüü (Bonasa bonasia) B 450-500 p C6 




Risla (Calidris alpina) B 10-20 p C6 

Tutkas (Philomachus pugnax) B 5-8 p C6 

Randtiir (Sterna paradisaea) B >140 p C6 

Kassikakk (Bubo bubo) B 7-8 p C6 


Händkakk (Strix uralensis) B 20-30 p C6 

Karvasjalg-kakk (Aegolius funereus) B 5-10 p C6 

Jäälind (Alcedo atthis) B 10-20 p C6 

Musträhn (Dryocopus martius) B 50-75 p C6 

Kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus) B 15-25 p C6 

Nõmmelõoke (Lullula arborea) B 10 p C6 

Väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) B 950 p C6 

Punaselg-õgija (Lanius collurio) B 200 p C6 

Põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana) B 130 p C6 




Sarvikpütt (Podiceps auritus) B 2-3 p 

Hüüp (Botaurus stellaris) B 3 p 

Hallhaigur (Ardea cinerea) B 50 p 

Valge-toonekurg (Ciconia ciconia) B 20-25 p 





Piilpart (Anas crecca) B >25 p 





Tuttvart (Aythya fuligula) B >125 p 


Merivart (Aythya marila) B >1 p 


Tõmmuvaeras (Melanitta fusca) B >55 p 





Jääkoskel (Mergus merganser) B >100 p 


Roo-loorkull (Circus aeruginosus) B 5 p 






Kiivitaja (Vanellus vanellus) B 140 p 


Punajalg-tilder (Tringa totanus) B >35 p 



Tõmmukajakas (Larus fuscus) B >3 p 

Õõnetuvi (Columba oenas) B 50-60 p 

Öösorr (Caprimulgus europaeus) B 40 p 

Vaenukägu (Upupa epops) B 1-5 p 

Väänkael (Jynx torquilla) B 20-30 p 


Väike-kirjurähn (Dendrocopos minor) B 30-50 p 

Nõmmekiur (Anthus campestris) B 1-5 p 


20-30 p 

Vööt-põõsalind (Sylvia nisoria) B 20 p 

Männi-käbilind (Loxia pytyopsittacus) B >12 p 








kalapüük / fishing 


Rajasärkkä, A., Virolainen, E. 1994. 

Lahemaan kansallispuisto-etelän 

ihmeitä lähellä. Linnut 29 (3): 20- 

23. 

Vahula, M. 1992. Röövlindude arvukusest 

Lahemaa Rahvuspargis ja 

Neerutis 1992. a. Röövlinnuinfo 

nr. 1: 5-6. 

Vahula, M. 1993. Röövlindude arvukusest 

Lahemaa Rahvuspargis ja teistel 

Põhja-Eesti uurimisaladel anno 

1993. Röövlinnuinfo nr. 3: 2-3. 

69

K 

Lahepera järv 038 



256 ha 

58°34’N 27°13’E 

Virtsu 

Kõdesi 

Alasoo 

j 

Rootsiküla 

Peatskivi 

iksi 

Alatskivi 

Toruküla 

vere 

Lahepera 

Rootsisoo 

Riidma 

Kesklahe 

uka 

Jura 

Lahepera jv 

Laane 

Rupsi 

Savimetsa 

Saburi 

Savka 

l 

A 

a 

t sk 

i v i 

Nina 

Lahe 

Väike-Kolkja 

Kolkja 

Suur-Kolkja 

P e i p s i 

Koosa 

Poriküla 

Koosalaane 

ga j a r 

a 

Vanaussaia 

Kõnnu 

j 

Sipelga 

Põldmaa 

Rehemetsa 

Sohvia 

Vana-Kasepää 

Kasepää 

Uus-Kasepää 


j ä r v 


described IBA 

1 : 150 000 

2 km 

teised TLA'd 

other IBAs 

1 cm = 1,5 km 










Väikekajakas (Larus minutus) B 25-50 p C6 

Mustviires (Chlidonias niger) B 50-60 p C6 






(Circus aeruginosus) 

Mitte-pesitsus / Non-breeding – laululuik 

(Cygnus cygnus), tutkas 

(Philomachus pugnax), mudatilder 









70

t 

j 

a 

a 

Lavassaare 062 


Virussaare (29 ha) 

10 260 ha 

58°33’N 24°17’E 

Tarva 

Urita 

n a m õ 

i 

s 

Emmu 

a j 

Urita 

raba 

Mihkli 

Veltsa 

Keblaste 

Võitra 

Kurese 

Kibura 

Järve 

Kõima 

(Tammaru) 

Piisu 

Hõbeda 

Naissoo 

Ura 

Vedu 

Tamme 

Koonga 

Pikavere 

Karuba 

Iska 

Joonuse 

Maikse 

Õepa 

Irta 

Jänistvere 

Võrungi 

Salevere 

Kuhu 

Helenurme 

Naartse 

Vee 

Vakalepa 

Kõima 

raba 

Pereküla 

Lavassaare jv 

Kablima 

Vahenurme 

Roodi 

Kuninga 

Eense 

Salutaguse 

Mäeküla 

Maima 

Sepaküla 

p k 

Pitsalu 

Enge 

Oese 

Kodesmaa 

Kondi 

Eerma 

Anelema 

Ertsma 

Tõrdu 

Loomse 

Tarva 

Maima 

raba 

T a i d r 

Pärnu-Jaagupi 

Valistre 

Halinga 

Kangru 

Kalli 

Nedrema 

Nedrema 

Nätsi 

raba 

Kaseraba 

Kiisamaa 

L a i s m 

a p k 

L a v a s s a a r e 

A u d 

r u j 

M a i m 

s o o s t i k 

p k 

E l b u 

o 

Illu 

Parisselja 

Elbu 

Eavere 

Are 

eee 

Nätsi 

raba 

u n a o j a 

M 

u s 

Soeva 


Laisma 

raba 

Rindali 

Ahaste 

Ellamaa 

Ph Põh 

O a 

M 

a 

r 

a o 

Jõõpre 

Oara 

Metsaküla 

Kase 

Agasilla 

Ridalepa 

Lavassaare 

Saari 

Rabaküla 

Elbu 

raba 


described IBA 

Nurme 

raba 

1 : 200 000 

5 km 

1 cm = 2 km 

Kurena 

Päriver 

teised TLA'd 

Mõisaküla 

other IBAs 

Rää 












Väikeluik (Cygnus columbianus) P > 1 000 i C2 


Rüüt (Pluvialis apricaria) B 250-300 p C6 






(Circus aeruginosus), välja-loorkull 

(Circus cyaneus), laanepüü (Bonasa 


(Grus grus), jõgitiir (Sterna 

hirundo), mustviires (Chlidonias 

niger), kassikakk (Bubo bubo), händkakk 




(Dendrocopos leucotos), vööt-põõsalind 




(Gavia arctica), väikekoskel 

(Mergus albellus), veetallaja (Phalaropus 

lobatus) 

71



Soo-loorkull (Circus pygargus) B 3-4 p 

Kaljukotkas (Aquila chrysaetos) B 1-2 p 

Rabapüü (Lagopus lagopus) B 3-5 p 

Teder (Tetrao tetrix) B 50-100 m 

Metsis (Tetrao urogallus) B 10-15 m 


Risla (Calidris alpina) B 5-10 p 





Naerukajakas (Larus ridibundus) B 2 000-2 500 p 




kaevandamine / extraction, kuivendamine 

/ drainage, veekogude ja veereþiimi 

muutmine / hydrological change, 


events, maakasutuse vähenemine / reduction 

of land management, 

jahipidamine / hunting, intensiivistuv 



Leivits, A., Tammekänd, I., Tammekänd, J., Lelov, E., Vilbaste, E., Leivits, M. 

2002. Andmeid Lavassaare soostiku lääneosa linnustiku koosseisu ja 

muutuste kohta. Linnurada 2: 3-21. 

72

Luitemaa 030 


Luitemaa (Rannametsa-Soometsa) LK (9860 ha) 

12 960 ha 

58°09’N 24°34’E 

Suurna 

Tahkuranna 

Võiste 

Võistesaar 

Rautsika 

Lepaküla 

Metsaküla 

Leina 

T a h 

k 

u 

r a 

n n 

a o 

Suursoo 

Rabaküla 

Maarjapeakse 

raba 

Soometsa 

Ilvese 

L ä 

h k 

m 

a j 

Jaamaküla 

Surju 

Peedu 

Matsita 

Peedi 

Kalda 

Ulli 

Pikla 

r a j 

U 

Kurmi 

Pikla nina 

Piirumi 

Tolkuse 

raba 

T 

o 

l k 

u s 

e o 

Kõveri 

Ristikü 

TT 

Muhu 

Rannametsa 

Timmkanal 

Võidu 

Vaheliku 

Uuejõe 

T i m m k a n a l 

Timmkanali 

Rae 

Nap 

so 

ss s 


described IBA 

1 : 200 000 

5 km 

1 cm = 2 km 

teised TLA'd 

other IBAs 

Kägiste 

Väikelaid 

Saarenina 

Pulgoja 

Piiskopi 

Suurküla 

Häädemeeste 

Sooküla 

Padina 

Papisilla 

Ojasoo 

Arumetsa 

A 

r u 

me 

t 

A r 

s 

a k 

a 

a o j a 

o 

R 

a n n 

a 

m e 

t 

s a j 

Mõisaküla 

Laiksaare 

(Asuja) 

Pihke 

Possa 

Marina 

Al 

ik 

o 

Tali Tli 

mõis 

i 




523 Meri / Sea 19,5 















stellaris), valge-toonekurg (Ciconia 

ciconia), herilaseviu (Pernis apivorus), 

soo-loorkull (Circus pygargus), täpikhuik 

(Porzana porzana), sookurg (Grus 

grus), mudatilder (Tringa glareola), 

jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir 


albifrons), kassikakk (Bubo bubo), 

händkakk (Strix uralensis), hallpearähn 


martius), valgeselg-kirjurähn 

(Dendrocopos leucotos), kolmvarvasrähn 

(Picoides tridactylus), vööt-põõsalind 




(Gavia arctica), sarvikpütt (Podiceps 

auritus), väike-laukhani (Anser 

erythropus), sookurg (Grus grus), naaskelnokk 

(Recurvirostra avosetta), rohunepp 

(Gallinago media), mudatilder 

(Tringa glareola), veetallaja (Phalaropus 

lobatus) 



73



Kormoran (Phalacrocorax carbo) B 1 000 p C3 

Kormoran (Phalacrocorax carbo) P 4 700 i C3 


Laululuik (Cygnus cygnus) P 1 500 i C2 



Piilpart (Anas crecca) P 4 240 i C3 

Luitsnokk-part (Anas clypeata) P 500 i C3 

Sõtkas (Bucephala clangula) P 20 000 i C3, C4 


Merikotkas (Haliaeetus albicilla) B 3 p C6 


Vöötsaba-vigle (Limosa lapponica) P 3 000 i C2 



Öösorr (Caprimulgus europaeus) B 75-80 p C6 

Nõmmelõoke (Lullula arborea) B 30-40 p C6 



events, jahipidamine / hunting, kuivendamine 

/ drainage, maakasutuse 


intensiivistuv metsandus / 

intensified forest management, saastamine 

/ pollution, puhkemajandus / 

recreation, kalapüük / fishing, 


/ urbanization, industrialization, infrastruktuurid 

/ infrastructure 







Kühmnokk-luik (Cygnus olor) P 1 124 i 

Rabahani (Anser fabalis) P 1 500 i 

Suur-laukhani (Anser albifrons) P 2 700 i 




Sinikael-part (Anas platyrhynchos) P 4 400 i 


Rägapart (Anas querquedula) P 1 800 i 

Tõmmuvaeras (Melanitta fusca) P 1 000 i 







Väikehuik (Porzana parva) B 1-4 p 



Tutkas (Philomachus pugnax) B 3-5 p 

Väikekoovitaja (Numenius phaeopus) B 6 p 

Suurkoovitaja (Numenius arquata) P 1 280 i 

Tumetilder (Tringa erythropus) P 200 i 


Punajalg-tilder (Tringa totanus) P 200 i 



60-90 p 




74

Lõu laht 016 


Kaugatoma-Lõo MK (76 ha), Ooslamaa kaitseala / 

Ooslamaa protected area (6 ha) 

Muha nina 

Riksu 

Riksu laht 

Vana- 

Lahetaguse 

R i k 

M ö 

d 

l 

r 

i j 

4797 ha 

58°07’N 22°09’E 

Järve 

Länga 

Keskranna 

Lahetaguse 

Separahu 

Toomalõuka 

Lahetaguse 

laht 

Möldri laht 

Lõmala 

Möldri nina 

Metsalõuka 

Tiirimetsa 

Möldri 

Kriimi laid 

Kolje 

Kalja nina 

Lõu pank 

Ariste laht 

Kaugatoma 

Kaugatuma 

pank 

Lassi 

S a l 

Üüdibe 

Mõisaküla 

Easte 

Suurna 

m e j 

Tehumardi 

Salme 

Läätsa 

Pagila rand 

Laidunina 

Imara 

Suur katel 

Pärtlinina 

Oosla maa 

Lõu laht 

Lõu 

L õ 

u 

j 

Anseküla 

Kotkanina 

Koplinina 

Lindmetsa 

Rahuste 

Ula 

Lõupõllu 

Lõpe 

Kaimri 

Hindu 

Teesu nina 


described IBA 

1 : 200 000 

5 km 

1 cm = 2 km 

teised TLA'd 

other IBAs 

Kaunispe 

Kargi 

Koltse jv 

Vintri 



523 Meri / Sea 88,9 








Väikekoskel (Mergus albellus) W 250 i C2 





Piilpart (Anas crecca) P 1 500 i 








Räusktiir (Sterna caspia) B 1-70 p 

Randtiir (Sterna paradisaea) B 20-100 p 



Pesitsus / Breeding – naaskelnokk 

(Recurvirostra avosetta), väiketiir 

(Sterna albifrons), punaselg-õgija 






cygnus), rüüt (Pluvialis apricaria), tutkas 


(Tringa glareola), veetallaja (Phalaropus 

lobatus) 



of land management, saastamine / 

pollution, puhkemajandus / recreation, 

jahipidamine / hunting, looduslikud 

protsessid / natural events, urbaniseerumine, 


industrialization 

75

Marimetsa-Õmma 009 

Lääne, Rapla maakond / county 

Marimetsa LK (4583 ha) 

7636 ha 

58°56’N 23°59’E 

Hardu 

Lakenõmme 

V 

Rehemäe 

Soosalu 

E 

l 

Vidruka 

Mike 

Tõlva 

Käända 

Veski 

u 

Allikmaa 

Palivere mõis 

Luigu 

Palivere 

Jaakna 

Risti 

Rõuma 

Õmma raba 

Kuistlemma 

raba 

Leevre 

Kasenurme 

Karusmaa 

Sooniste 

L 

Leevre mõis 

aaa 

Kirna 

Vanaküla 

Kaasiku 

Väike-Lähtru 


described IBA 

1 : 150 000 

Kokre 

R 

ä 

2 km 

g 

i 

n 

a 

p 

k 

Nõmme 

teised TLA'd 

Uusküla 

other IBAs 

1 cm = 1,5 km 

Marimetsa raba 

Ohmukse 

Marimetsa 

Ubasalu 

M a 

i m 

e t 

s 

a 

o 

Salutaguse 

Leila 

Kalju 

Vaikna 

Koluvere 

Kullamaa 

v i 

L ii 

j 

Maidla 

Laukna 

Kuresilma 

soo 

Huugi 

Nõmme 

e 

t 

i s 

S 

Kärsama 

Vinguta 

Loodna 

Oja 

L u 

j 














Mudatilder (Tringa glareola) B 70-100 p C6 




Kaljukotkas (Aquila chrysaetos) B 1p 


Mustsaba-vigle (Limosa limosa) B 15-20p 



Sooräts (Asio flammeus) B P 




(Pernis apivorus), soo-loorkull (Circus 

pygargus), väike-konnakotkas (Aquila 

pomarina), laanepüü (Bonasa 

bonasia), teder (Tetrao tetrix), metsis 

(Tetrao urogallus), sookurg (Grus grus), 




martius), nõmmelõoke (Lullula 

arborea), väike-kärbsenäpp (Ficedula 

parva) 

Mitte-pesitsus / Non-breeding – sarvikpütt 

(Podiceps auritus), väikeluik 


(Cygnus cygnus), valgepõsk-lagle 

(Branta leucopsis), sookurg (Grus 

grus), tutkas (Philomachus pugnax) 


kaevandamine / extraction, kuivendamine 

/ drainage, intensiivistuv metsandus 

/ intensified forest management, 

metsastamine / afforestation 

76

Meelva raba 041 

Põlva maakond / county 

Meelva MK (2073 ha) 

2073 ha 

58°08’N 27°21’E 

Kastmekoja 

Sikakurmu 

Aravu 

Kükä 

i 

adaja 

s u 

j 

Rasina 

Arojärv 

i 

Sa v 

m ä 

e 

Savimäe 

Esäkeste 

soo 

o 

k 

l ä 

r 

Meeksi 

(Miiksi) 

j 

Viisli 

ü 

r õ k 

u 

K 

Kantsaarõ 

soo 

Kõnnu 

N a h a o 

Naha 

ä 

Säässaare 

Mooste 

Laho 

Jaani- 

mõisa 

Terepi 

Säkna 

Mägiotsa 

Määrästü 

soo 

Meelva 

Linte 

Raadama 

Tooste 

r 

e 

Nooritsmetsa 


described IBA 

1 : 150 000 

Miiaste 

2 km 

Kaaru 

teised TLA'd 

other IBAs 

1 cm = 1,5 km 

Kauksi 

Suurmetsa 

Saareküla 

Leevaku 

Miilva jv 

Toolamaa 

Köstrimäe 

RÄPINA 

Nl Nulga 

Ristipalo 

Raigla 

Võõps 




















(Pernis apivorus), roo-loorkull (Circus 

aeruginosus), välja-loorkull (Circus 

cyaneus), laanepüü (Bonasa bonasia), 

teder (Tetrao tetrix), rüüt (Pluvialis 


glareola), jõgitiir (Sterna hirundo), 




martius), vööt-põõsalind (Sylvia 

nisoria), väike-kärbsenäpp (Ficedula 


collurio) 


kuivendamine / drainage, kaevandamine 

/ extraction, intensiivistuv metsandus 

/ intensified forest management, 


events, jahipidamine / hunting, puhkemajandus 

/ recreation 

77

Meenikunno raba 042 


Meenikunno MK (2651 ha) 

2651 ha 

57°56’N 27°18’E 

si 

Partsi 

Saarjärv 

Soohara 

Süvähavva 

Jõevaara 

Laho 

Viluste 

Vändra 

Veriora 

Kullamäe 

Kahkva 

suursoo 

Kahkva 

Mikitamäe 

Us 

Viira 

Vareste 

Sarvemäe 

Haavapää 

Vinso 

Kikka 

Puugnitsa 

Igrise 

Timo 

Himmiste 

Koolmajärve 

Jõeveere 

Verioramõisa 

Meenikunno 

Nohipalo 

Rebasmäe 

Niitsiku 

Päka 

Järvepää 

Kahkva 

Selise 

Koolma 

Leevi 

Lihtensteini 

Valgjärv 

Mustjärv 

ä s R e b 

m ä e 

o 

Kamnitsa 

M 

Pääväkese 

Riihora 

Paidra 


described IBA 

Paidra jv 

Pindi 

Kunksilla 

Petra 

soo 

Kõrgessaare 

teised TLA'd 

other IBAs 

Madala 

Kõivsaare 

Rõssa 

Orava 

Kõvõra 

Vivva 

Listaku 

1 : 150 000 

2 km 

1 cm = 1,5 km 

Pikakannu 

Hanikase 

Kakusuu 

Korgõmõisa 

Kliima 














Sarvikpütt (Podiceps auritus) B 2 p 

Kalakotkas (Pandion haliaetus) B 1-2 p 





(Pernis apivorus), laanepüü (Bonasa 

bonasia), teder (Tetrao tetrix), rukkirääk 

(Crex crex), rüüt (Pluvialis 


glareola), värbkakk (Glaucidium 

passerinum), händkakk (Strix 

uralensis), öösorr (Caprimulgus 

europaeus), hallpea-rähn (Picus 



leucotos), vööt-põõsalind (Sylvia 



collurio) 



forest management, puhkemajandus / 

recreation, looduslikud protsessid / 

natural events, jahipidamine / hunting, 

kuivendamine / drainage 

78

) 

Misso 086 

Võru maakond / county 

Kisejärve MK (457 ha), Hino järv / Hino Lake (404 ha) 

2351 ha 

57°35’N 27°12’E 

Palujüri 

Hanija 

mba 

Raagi 

Pundi 

Vungi 

Ruusmäe 

Sormuli 

Märdimiku 

Posti 

Kilomani 

Vaalimäe 

Vastsekivi 

Lüütsepä 

Hulaku 

Mikita 

Käänu 

Hurda 

Kriguli 

Mäe-Palo 

Sarise 

Ala-Palo 

Vihkla 

Söödi 

Naapka 

Tsiiruli 

Kuklase 

Hürsi 

Uuri jv 

Tika 

Kärinä 

Põnni 

Preeksa jv 

K u u 

a j 

Kisõjärv 

Savioja 

Kise 

soo 

Selsisoo 

Kuura 

Pulli 

Pullijärv 

Käbli 

Kaubi 

Missokülä 

Saarjärv 

Misso 

Pupli 

Murati 

Siksälä 

Murati jv 

Kimalasõ 

Hino jv 

P e 

d 

e 

j ä 

j 

Kundsa 

Põrstõ 

Mokra 

Tiastõ 

Pältre 

Hindsa 

Koorla 

Määsi 

Pältre 

Saagri 

Napi 

(Tika) 

soo 

Tiilige 

Lütä 

Pruntova 

Leimani 

Lüta 

soo 

Väiko-Tiilige 

Toodsi 

Kriiva 

Pabra jv 

Saagrimäe 

(Vungi) 

Ritsiko 

Savimäe 

Kiviora 

Laisi 

Rammuka 

Hino 

Suurõsuu 

Kurõ 

Muraski 

Kõrgõssaarõ 


described IBA 

1 : 150 000 

2 km 

V a i d v a 

teised TLA'd 

other IBAs 

( V a i d a v a j ) 

1 cm = 1,5 km 

Parmu 

j 

s i 



















(Aquila pomarina), jõgitiir (Sterna 

hirundo) 




recreation, saastamine / pollution, 

kalapüük / fishing, veekogude ja 

veereþiimi muutmine / hydrological 

change 



Järvekaur (Gavia arctica) B 1-2 p 



79

Mullutu 065 


Linnulaht (269 ha), Loodenina rand / Loodenina coast (170 ha), 

Loode tammik / Loode oak-wood (56 ha) 

r i 

s 

o 

o o 

Käesla 

Sõmera 

Arandi 

Mõnnuste 

Kogula 

Ulje 

K ä r 

l a 

K o g 

j 

Karida 

a 

Paevere 

o 

Oriküla 

Vennati 

Anijala 

K a 

r m 

a 

i s 

e o 

Ansi 

Tõlli 

Mullutu 

Pärni 

Koidu 

Viira 

Randvere 

Põlluküla 

Tamsalu 

Kellamäe 

I r a 

s e 

j 

Jootme 

Oolu 

Unimäe 

Pähkla 

P h ä k l 

a j 

Maleva 

P õ 

du 

s t 

Sikassaare 

e 

L a u 

g 

j 

i j 

Kiratsi 

Laadjala 

Ta 

Upa 

Mõisaküla 

Lilbi 

Marisoo 

Tatterselja 

Hirmuste 

Kõrkküla 

Kaalupi laht 

Paadla laht 

P ü h a j õ g i 

u l a 

6801 ha 

58°15’N 22°22’E 

o 

Mändjala 

Vägara laht 

Mullutu 

laht 

Parila 

Suurlaht 

Nasva 

Loodenina 

Laheküla 

P õ d u 

Tori sadam 

e j 

s t 

Kuressaare 

laht 

Roomassaare sadam 

Linnulaht 

Laiamadal 

Roolaid 

Sepamaa 

laht 

Hüljeste laid 

Praakli 


KURESSAARE 

Sepama 

Muratsi 

Lai 

VV 


Länga 

described IBA 

Järve 

teised TLA'd 

Keskranna 

other IBAs 

2 km 

1 : 150 000 

1 cm = 1,5 km 

Tehumardi 





523 Meri / Sea 12,2 













Hüüp (Botaurus stellaris) B 10-20 p C6 


Viupart (Anas penelope) P 20 000 i C3, C4 

Rääkspart (Anas strepera) P 2 800 i C3 






Pesitsus / Breeding – teder (Tetrao 


rukkirääk (Crex crex), väiketiir (Sterna 

albifrons), musträhn (Dryocopus 


arborea), vööt-põõsalind (Sylvia 



collurio) 


(Gavia stellata), laululuik 


(Branta leucopsis), naaskelnokk 

(Recurvirostra avosetta), tutkas 





80




Hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena) B 5-20 p 






Piilpart (Anas crecca) P 1 000 i 







Punapea-vart (Aythya ferina) P 1 500 i 





Merikotkas (Haliaeetus albicilla) B 2-3 p 

Rooruik (Rallus aquaticus) B 15-20 p 








Randtiir (Sterna paradisaea) B 10-80 p 


Roherähn (Picus viridis) B >1 p 

Rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus) B 50-100 p 







infrastruktuurid / infrastructure, intensiivistuv 


management 

81

u 

d 

u 

ä 

s 

o 

t o 

a 

j a 

j 

a 

o 

K 

o 

a j 

õ 

Muraka 080 


Muraka LK (13 059 ha, on ühtlasi Ramsari ala / Ramsar site) 

18 306 ha 

59°09’N 27°07’E 

Pagari 

i 

Oandu 

soo 

R 

a 

t v a o 

Tedresoo 

Kaasiksoo 

Ratva jv 

Mäetaguse 

a 

L e p p o j 

O 

j 

a 

a 

a m 

j 

Lipu 

raba 

Ratva 

raba 

Esto 

kae 

J õ u 

Virunurme 

raba 

e j 

s 

g a o 

Tudu 

M 

t a 

e 

ä 

g 

u 

Seliraba 

Pungerja 

soo 

Muraka raba 

Jõuga jv-d 

Jõuga 

soo 

K 

k a u 

v e 

r 

e j 

o 

j a 

r j 

Oonurme 

l i n n a o 

H 

Matka 

raba 

Mädasoo 

Iisaku 

Lipniku 

soo 

r u 

u s 

T 

Õpetaja 

soo 

o 

j a 

T 

a 

g 

a 

j 

õ 

g 

i 

J õ 

) 

R e h e s s a a r 

( R 

o 

Lemmaku 

soo 

j a 

Võhmajärve 

raba 

A l 

r o 

o 


described IBA 

1 : 200 000 

5 km 

e o 

1 cm = 2 km 

teised TLA'd 

other IBAs 

Tudulinna 

R 

a n 

n a p 

u n 

K õ 

g 

e 

v e 

r 

R os 

s 

e 

l i 

K a u 

k s i 

u o 

U u s k 

ü l a 

g i 

u r 














Rüüt (Pluvialis apricaria) B >100 p C6 


Kassikakk (Bubo bubo) B >2 p C6 




(Podiceps auritus), roo-loorkull (Circus 


cyaneus), soo-loorkull (Circus 

pygargus), väike-konnakotkas (Aquila 

pomarina), laanepüü (Bonasa 


(Grus grus), händkakk (Strix 



martius), kolmvarvas-rähn (Picoides 

tridactylus), väike-kärbsenäpp 



(Cygnus cygnus) 

82



Piilpart (Anas crecca) B >20 p 


Kaljukotkas (Aquila chrysaetos) B 1-2 p 


Teder (Tetrao tetrix) B >50 m 



Mustsaba-vigle (Limosa limosa) B >10 p 

Väikekoovitaja (Numenius phaeopus) B >65 p 


Heletilder (Tringa nebularia) B >15 p 

Mudatilder (Tringa glareola) B >70 p 

Punaselg-õgija (Lanius collurio) B >30 p 

Hallõgija (Lanius excubitor) B >5 p 



forest management, jahipidamine / 



events, puhkemajandus / recreation, 


of land management 

83

Nõva-Osmussaar 045 

Lääne, Harju maakond / county 

Nõva MK (1465 ha), Osmussaare MK (480 ha) 

23 924 ha 

59°11’N 23°27’E 

Väike-Pakri 

Pakri ps 

PALDISKI 

Osmussaar 

Suur-Pakri 

Harju-Risti 

Noarootsi ps 

Linnamäe 


described IBA 

1 : 400 000 

10 km 

1 cm = 4 km 

Palivere 

teised TLA'd 

other IBAs 

Risti 



523 Meri / Sea 86,7 








Merivart (Aythya marila) P >10 000 i C3 

Aul (Clangula hyemalis) P 50 p C6 




stellaris), herilaseviu (Pernis apivorus), 

roo-loorkull (Circus aeruginosus), teder 

(Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), 

täpikhuik (Porzana porzana), rukkirääk 

(Crex crex), sookurg (Grus grus), 

jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna 


albifrons), värbkakk (Glaucidium 

passerinum), händkakk (Strix uralensis), 

hallpea-rähn (Picus canus), 

musträhn (Dryocopus martius), vöötpõõsalind 





(Gavia arctica), valgepõsk-lagle (Branta 

leucopsis), mudatilder (Tringa glareola) 



84




Mustlagle (Branta bernicla) P >1 000 i 

Hahk (Somateria mollissima) P >1 000 i 

Tõmmuvaeras (Melanitta fusca) P >1 000 i 

Rohukoskel (Mergus serrator) P 1 000 i 


Soo-loorkull (Circus pygargus) B >2 p 

Laanepüü (Bonasa bonasia) B >50 p 

Nõmmekiur (Anthus campestris) B 1 - 5 p 


saastamine / pollution, puhkemajandus 

/ recreation, infrastruktuurid / infrastructure 

85

Nätsi-Võlla 026 

Pärnu 

maakond / county 

Nätsi-Võlla sookaitseala / Nätsi-Võlla protected area (9815 ha), Kalli-Nedremaa 

puisniit / Kalli-Nedremaa wooded meadow (80 ha), Pärdi mägi / Pärdi Hill (24 ha) 

LIHULA 

16 874 ha 

58°29’N 24°06’E 


teised TLA'd 

described IBA 

other IBAs 

Libatse 

10 km 

1 : 400 000 1 cm = 4 km 


Virtsu 

Lavassaare 

Are 

Jõõpre 

Audru 

Papsaare 

Sauga 

PÄRNU 

Tõstamaa 

Pärnu laht 

Uulu 



















Laululuik (Cygnus cygnus) B 3-4 p C6 





Kassikakk (Bubo bubo) B >2 p C6 




(Podiceps auritus), herilaseviu (Pernis 




metsis (Tetrao urogallus), täpikhuik 


crex), jõgitiir (Sterna hirundo), händkakk 




martius), vööt-põõsalind (Sylvia 


parva) 

Mitte-pesitsus / Non-breeding – valgepõsk-lagle 

(Branta leucopsis), väikekoskel 

(Mergus albellus), veetallaja 

(Phalaropus lobatus) 

86





Viupart (Anas penelope) P 4 000 i 


















Roherähn (Picus viridis) B 1 p 

Sinirind (Luscinia svecica) B 1 p 




kuivendamine / drainage, veekogude 

ja veereþiimi muutmine / hydrological 

change, intensiivistuv metsandus / intensified 

forest management, jahipidamine 

/ hunting, kalapüük / fishing, 


events, maakasutuse vähenemine / reduction 


/ recreation, saastamine / 

pollution, kaevandamine / extraction 


Leivits, A. (koost.) 1999. Tõhela-Ermistu märgala linnustik ja selle looduskaitseväärtus. 

Kilingi-Nõmme. 

87

Ohepalu 034 

Lääne-Viru, Harju maakond / county 

Ohepalu LK (5058 ha) 

5683 ha 

59°21’N 25°56’E 

ärve 

järve raba 

Kivijärv 

k k a 

eee 

ve 

e 

o 

Paukjärv 

Kulli 

Apuparra 

Harakajärv 

Järvi jvd 

Lille 

soo 

Suru 

raba 

Linajärv 

Kõverjärv 

Veenjärv 

Suurjärv 

Jussi järvestik 

Koonukõrve 

Leppsilla 

Soodla 

luht 

Nahe 

m 

Maanteeääre 

Ännijärv 

Saukõrve 

Koolme 


described IBA 

5 km 

Kadaka 

Aru 

1 : 200 Kitseküla 

000 1 cm = 2 km 

T 

r e i 

M u 

s 

a n i o 

t j 

V a 

S o o 

õ 

g 

i 

l 

ge j 

d l 

Suru 

Võhma 

raba 

a 

õ g i 

j 

Augjärv 

Pruunakõrve 

teised TLA'd 

other IBAs 


P i 

Patika 

k k 

o 

j 

a 

Kolgu 

Pakasjv 

Rabasaare 

Läste 

Pikassaare 

soo 

Lehtse 

soo 

Kurge 

Tõreska 

Pala 

Tepu 

T 

P a l 

õ õ 

Pikassaare 

Haugjärv 

Tõõrakõrve 

Sooküla 

Leesi 

r 

a o 

a k 

õ 

r v 

e o 

L ä s 

Lehtse mõis 

Pruuna 

soo 

Pruuna mõis 

n 

a 

Kaanjärv 

Arbavere 

Soomukse 

j 

Kõnnu 

Mägiküla 

Mõndavere 

Suurjärv 

Ohepalu 

raba 

Rauakõrve 

Väikejärv 

Suurjärv 

Tuksmani 

soo 

Kõrveküla 

Vaiatu 

Ohepalu 

Angapere 

Koplimetsa 

Ridaküla 

TAPA 

Pikkjärv 

Kõverjärv 

Põima 

Eeriku 

Tõrma 

M 

Uku 

Voorse 

Kolu 

Kääbaste 

Vanamõisa 

Imastu 

L 

Rõmeda 

o o 

Ama 

Vatku 

mõis 

b 

u 

Vohnja 

Sootaguse 

Telliskopli 

Leikude 

Väljataguse 

Sorgi 

Tokolopi 

Pankase 

j 

Männiku 

Loksu 

Vatku 

Hõbeda 

Ahila 

Kallukse 

Pakitu 

Lokuta 

Kärmu 

Mäo 

Udriku 

Salda 

Võipere 

Aruküla 

Ojaveski 

Vinnimäe 

Undla 

Nagala 

Võduvere 

Kõrbse 

Kiku 

Saksi 

Aaspere 

Kihlevere 

Päri 

Pariisi 

Nõmme 

Aruküla 

Aaspere mõis 

Telliste 

Lante 

Sirgu 

Kruusimäe 

Kadap 

Neeruti 

Metspere 

Tirbik 

HH 

Kadrina 

Jõetaguse 

VVV 

Ristimets 



















Sõtkas (Bucephala clangula) B >20 p 





(Podiceps auritus), roo-loorkull (Circus 



teder (Tetrao tetrix), täpikhuik 


crex), rüüt (Pluvialis apricaria), mudatilder 

(Tringa glareola), kassikakk 

(Bubo bubo), händkakk (Strix 





tridactylus), nõmmelõoke (Lullula 

arborea), väike-kärbsenäpp (Ficedula 


collurio) 



events, intensiivistuv metsandus / 

intensified forest management, kaevandamine 

/ extraction 

88

Otepää 088 

Valga maakond / county 

Otepää LP (22 042 ha) 

22 825 ha 

58°03’N 26°26’E 

etukme 

o 

j 

ruste 

Lossimäe 

Raigaste 

Tilga 

Rõngu 

Kõduküla 

Hellenurme 

Mõrtsuka jv 

Päidla 

Nõuni 

jv 

Nõuni 

P u 

r t 

s i 

j 

Palupera 

E l 

v 

a 

j 

Neeruti jvd 

nnaru 

naru 

oo 

Aakre 

Valgjärve 

Valgjärv 

Vn-Otepää 

L e 

e 

v 

i j 

Jaanuse jv 

Kaarna jv 

Sa 

Puka 

Päästjärv 

Pühajärve 

OTEPÄÄ 

Nüpli 

Pilkuse 

Aiaste 

Pühajärv 

Nüpli jv 

Mügra 

Juusa jv 

Tornijärv 

Sihva 

Karste 

Kuigatsi 

Kääriku jv 

Inni jv 

K o k l e o 

Pikkjärv 

Kooraste 

Õru 

L a 

a t 

e 

Keeni 

Tiidu 

Restu 

Sangaste 

Visela 


described IBA 

1 : 200 000 

Paabo jv 

5 km 

Uiakatsi jv 

1 cm = 2 km 

teised TLA'd 

other IBAs 





















(Ciconia ciconia), välja-loorkull (Circus 

cyaneus), teder (Tetrao tetrix), metsis 

(Tetrao urogallus), täpikhuik (Porzana 



hirundo), mustviires (Chlidonias 

niger), händkakk (Strix uralensis), 

karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), 

öösorr (Caprimulgus europaeus), jäälind 

(Alcedo atthis), hallpea-rähn 




(Picoides tridactylus), nõmmelõoke 



89










Väiketüll (Charadrius dubius) B 10-20 p 

Värbkakk (Glaucidium passerinum) B 3-5 p 







recreation, urbaniseerumine, industrialiseerimine 



90

Pakri 070 


Pakri MK (1140 ha) 

21 039 ha 

59°21’N 24°13’E 

L o h 

u s a l u 

Türisalu 

Türisalu 

pank 

Va VV 

Tõlinõmme 

Ülevalt- 

küla 

Vääna- 

Jõesuu 

Laadrevälja 

Nõmme 

V 

ä ä 

n 

Kibru 

ki i 

Vihterpalu 

Vintse 

Suur-Pakri 

(Stora-Rågö) 

Rannaküla 

Åsby 

K u r 

Pedase nina 

k s e 

Pedase 

Lepiku 

v 

Väike-Pakri 

(Lilla-Rågö) 

Suurküla 

(Storby) 

Kappelskåtan 

ä i 

Meerika 

n 

Väikeküla 

(Lillby) 

Suurküla 

(Storby) 

Valgma 

Kurkse 

Pakri pank 

PALDISKI 

Põhjasadam 

P a l d i s k i ( P a k r i ) 

l a h t 

Pakri ps 

Lõunasadam 

Leetse 

Madise 

Meremõisa 

Lohusalu 

L a h e p e 

r e 

t l a h 

Laoküla 

Põllküla 

Vanaveski 

Langa 

Ilmasoo 

Suurevälja 

Tänavotsa 

Väemla 

Suurküla 

Liisküla 

Kõltsu 

Kloogaranna 

Kersalu 

Laulasmaa 

Ahtma 

Käesalu 

Klooga 

Sitpeksi 

Tõmmiku 

Tuulna 

Naage 

Keila-Joa 

Looküla 

Joaküla 

Suurküla 

Keelva 

Illurma 

Valkse 

Niitvälja 

Sassi 

Klooga jv 

Kulna 

Maantee 

Lehola 

V a s 

a l e 

m m a j 

Ämari 

T r 

e p 

p o 

j a 

K e i 

Adra 

Humala 

Uue-Karjaküla 

Karjakü 

O OOO 

Kangusti 


teised TLA'd 

described IBA 

other Ohtu 

IBAs 

Nahkjala 

5 km 

Maeru 

1 : 200 000 1 cm = 2 km 

l 

a 

KEILA 

j 

T 



523 Meri / Sea 80,9 













Merivart (Aythya marila) P 7 000 i C3 






(Podiceps auritus), herilaseviu (Pernis 


aeruginosus), soo-loorkull (Circus 

pygargus), täpikhuik (Porzana 



hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), 

väiketiir (Sterna albifrons), vööt-põõsalind 

(Sylvia nisoria), punaselg-õgija 



(Gavia arctica), väikekoskel 

(Mergus albellus), veetallaja (Phalaropus 

lobatus) 



91



Tuttpütt (Podiceps cristatus) W 173 i 




Viupart (Anas penelope) B 5 p 








Kalakajakas (Larus canus) B 190 p 

Krüüsel (Cepphus grylle) B 15-25 p 


puhkemajandus / recreation, kalapüük 

/ fishing 

92

T 

S 

o 

Parika 091 

Viljandi maakond / county 

Parika LK (2034 ha) 

2319 ha 

58°30’N 25°47’E 

a 

o 

Järtsaare 

Liivassaare 

Papioru 

Olustvere 

ä ä k s i o 

Kurnuvere 

Kõrgeraba 

Rassi 

Unakvere 

Kotsama 

Metsanurga 

Soosaare 

Vissuvere 

Taganurga 

Kolga-Jaani 

aaa 

Jaska 

Tääksi 

Võivaku 

Mudiste 

Kuiavere 

Õnniste 

Ülde 

Kuhjavere 

Parika raba 

Parika 

Oorgu 

Kaubi 

Eesnurga 

Mäeküla 

Riiassaare 

Parika jv 

V a h 

e 

o 

o o 

Kerime 

Võhma 

Välgita 

Aimla 

Ja m 

s u 

o 

P i d 

u 

l i 

o 

j a 

s a a 

r e 

Toi 

raba 

Kaavere 

Võistre 


described IBA 

1 : 150 000 

Auksi 

2 km 

teised TLA'd 

other IBAs 

1 cm = 1,5 km 

Kokaviidika 

Saarepeedi 

Tõnissaare 

Pingu 

soo 

Moori 

M 

kül 

O i u 

p k 













Rabahani (Anser fabalis) P 7000 i C3 


Liik / Specis Esinemisperiood / Season Arvukus / Number 




(Circus aeruginosus), soo-loorkull 

(Circus pygargus), väike-konnakotkas 


bonasia), teder (Tetrao tetrix), sookurg 


mudatilder (Tringa glareola), händkakk 

(Strix uralensis), musträhn (Dryocopus 


tridactylus) 







93

Peipsi 083 

Jõgeva, Ida-Viru, Tartu maakond / county 


1842 ha 

58°47’N 27°00’E 

Avinurme 


described IBA 

teised TLA'd 

other IBAs 

Lohusuu 

1 : 400 000 

10 km 

1 cm = 4 km 

Sadala 

MUSTVEE 

Torma 


aiuse 

Kuremaa 

Palamuse 

KALLASTE 

Alatskivi 

Kolkja 
















Kaldapääsuke (Riparia riparia) B 2 000 p 





(Gavia arctica), väikekoskel (Mergus 

albellus) 


kalapüük / fishing, jahipidamine / 

hunting, saastamine / pollution, urbaniseerumine, 

industrialiseerimine / 

urbanization, industrialization, laevandus 

/ shipping, puhkemajandus / recreation, 


kaevandamine / extraction 

94

K 

a 

Puhatu soo 035 


Puhatu LK (12 319 ha, on ühtlasi Ramsari ala / Ramsar site) 

13 178 ha 

59°09’N 27°44’E 

Kurtna 

Valgjärv 

M u 

s 

t 

a 

j 

õ 

gi 

Suurjärv 

(Kurtna jv) 

Jaala jv 

Kirjakjärv 

Niinsaare jv 

Peen-Kirjakjärv 

Räätsma jv 

K o 

n s 

u 

p 

k 

N a r v a j 

R a 

u d 

i 

k 

r 

Kuremäe 

Konsu jv 

Mustaladva 

soo 

Kriivasoo 

Z a 

P u h a t u 

s o o 

s s 

e k 

a o 

Pikkjärv 

Puhatu jv 

Po 

r u 

n i 

j 

Ümarjärv 

P u h 

Martiska jv 

a t u 

D 

Riiska 

soo 

o b 

r i n 

a 

k a n a 

l 

o 

s e s o 

k r 

o 

G o 

r 

o 

d 

e 

n 

k 

a 

o 

T s 

e 

r j 

o 

m 

u h h a 

j 

i k r 

K a 

Laukasoo 

a n 

r 

a 

P e r 

m i 

s k 

B 

ü l a 

Agusalu jv 

p k 

tikivi 

aba 

V ä 

l 

e 

d a 

o 

m 

a 

r j 

a a o 

Heinsoo 

s 

T 

r 

i se n k a k 

d a o 

Repna 

soo 

Feodori- 

soo 

S t r 

u u g 

a j 


described IBA 

1 : 200 000 

5 km 

1 cm = 2 km 

teised TLA'd 

other IBAs 













Välja-loorkull (Circus cyaneus) B 2 p C6 

Kalakotkas (Pandion haliaetus) B 8-10 p C6 

Sooräts (Asio flammeus) B 2 p C6 





stellaris), herilaseviu (Pernis apivorus), 

roo-loorkull (Circus aeruginosus), rukkirääk 

(Crex crex), sookurg (Grus grus), 

jõgitiir (Sterna hirundo), kassikakk 

(Bubo bubo), värbkakk (Glaucidium 

passerinum), händkakk (Strix 


europaeus), hallpea-rähn (Picus canus), 

musträhn (Dryocopus martius), valgeselg-kirjurähn 


nõmmelõoke (Lullula arborea), väikekärbsenäpp 


95



Järvekaur (Gavia arctica) B 1 p 

Laululuik (Cygnus cygnus) B 1-2 p 






















Nõmmekiur (Anthus campestris) B 1 p 




kuivendamine / drainage, intensiivistuv 


kaevandamine / extraction, 


96

j 

K 

o 

l 

m 

r v 

Põhja-Kõrvemaa 074 


Põhja-Kõrvemaa MK (12 891 ha) 

14 162 ha 

59°22’N 25°41’E 

Kahala jv 

Uuri 

Kolga 

L oo 

b u j 

Laukasoo 

Kuresoo 

L o 

o 

Kahala 

Viru 

raba 

Uuemõisa 

raba 

g 

Kullisoo 

a 

Kuusalu 

j 

P i 

k k o j a 


described IBA 

teised TLA'd 

other IBAs 

Linajärve soo 

Mähuste jv 

Järvi jvd 

Suru 

raba 

Pikassaare 

soo 

1 : 200 000 

L ä s 

5 km 

n 

a j 

1 cm = 2 km 

Tuksmani 

soo 

Kõv 

Paukjärv 

V a 

l 

g e j 

õ 

j 

Soodla vh 

R 

a u 

d o 

j a 

Koitjärve raba 

Kivijärv 

Linajärv 

Kõverjärv 

Veenjärv 

Suurjärv 

Jussi järvestik 

g i 

P a l 

a o 

Suurjärv 

Väikejärv 

Kaanjärv 

Võhma 

raba 

Haugjärv 

Harakajärv 

Augjärv 

S o o 

d l 

Suurjärv 

A 

a v 

o j a 

R 

e k k a 

o 

Lille 

soo 

a j 

Soodla 

luht 

T 

õ õ 

r 

Ohepalu 

raba 

a n i o 

Pakasjv 

a k 

õ 

Ridaküla 

e o 

Ännijärv 

T 

r e i 

Lehtse 

soo 

M u 

s 

g i 

t j õ 

J ä n i 

j õ 

g i 

Aegviidu 

M u 

s t j õ g 

i 

Pruuna 

soo 

TAPA 

L 

T 

i i 


















(Podiceps auritus), soo-loorkull (Circus 


sookurg (Grus grus), händkakk (Strix 





leucotos), väike-kärbsenäpp 



Nõmmelõoke (Lullula arborea) B 20-30 p C6 

97



Järvekaur (Gavia arctica) B 1 p 






Metsis (Tetrao urogallus) B 18 m 







recreation, urbaniseerumine, industrialiseerimine 


looduslikud protsessid / 

natural events, kuivendamine / 

drainage 

98

Põhja-Liivimaa 031 


Nigula LK (4656 ha, on ühtlasi Ramsari ala / Ramsar site), Sookuninga LK 

(3845 ha, on ühtlasi Ramsari ala / Ramsar site), Kivikupitsa mägi / 

Kivikupitsa Hill (12 ha) 

23 457 ha 

58°00’N 24°41’E 

Võiste 


described IBA 

KILINGI- 

NÕMME 

1 : 400 000 

10 km 

1 cm = 4 km 

teised TLA'd 

other IBAs 

Saarde 

Tihemetsa 

Häädemeeste 

MÕISAKÜLA 

Kabli 














99





Rabahani (Anser fabalis) P 15 000 i C3 

Suur-laukhani (Anser albifrons) P 10 000 i C3 

Väike-laukhani (Anser erythropus) P 44 i C1 





Värbkakk (Glaucidium passerinum) B >5 p C6 

Händkakk (Strix uralensis) B 15-20 p C6 

Öösorr (Caprimulgus europaeus) B 100-150 p C6 

Hallpea-rähn (Picus canus) B 10 p C6 

Valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos)B 25-30 p C6 

Kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus) B 10-15 p C6 



Järvekaur (Gavia arctica) B 1-2 p 












Väike-kirjurähn (Dendrocopos minor) B 25-30 p 







(Circus cyaneus), rohunepp (Gallinago 

media), kassikakk (Bubo bubo), 

karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), 

musträhn (Dryocopus martius) 


(Cygnus columbianus), väikekoskel 

(Mergus albellus), tutkas 

(Philomachus pugnax) 






kuivendamine / drainage, looduslikud 

protsessid / natural events, veekogude 

ja veereþiimi muutmine / hydrological 

change, saastamine / pollution, puhkemajandus 

/ recreation, metsastamine / 

afforestation 

100

Pärnu laht 059 


Manilaid ja Hanilaid (202 ha), Audru roostik / Audru reedbed (69 ha), Tõstamaa 

laiud / Tõstamaa Islets (47 ha), Sangelaid (9 ha), Sorgu saar / Sorgu Island (3 ha) 

109 330 ha 

58°15’N 24°03’E 

Audru 

Sauga 

Papsaare 

PÄRNU 

SINDI 

Paikuse 

Tõstamaa 

Pärnu laht 

Uulu 

K i h 

n 

u v 

Võiste 

ä i n 

Kihnu 

Häädemeeste 


described IBA 

teised TLA'd 

other IBAs 

1 : 400 000 

10 km 

1 cm = 4 km 

Kabli 



523 Meri / Sea 95,7 




Pesitsus / Breeding – täpikhuik 


crex), räusktiir (Sterna caspia), öösorr 

(Caprimulgus europaeus), vööt-põõsalind 

(Sylvia nisoria), punaselg-õgija 


Mitte-pesitsus / Non-breeding – väikekoskel 

(Mergus albellus), sookurg (Grus 

grus), rüüt (Pluvialis apricaria), vöötsaba-vigle 

(Limosa lapponica), mudatilder 




“Pudelikaelaala” / Bottleneck site : 

sookurg (Grus grus) 

101



Kaur (Gavia sp.) P 4 000 i C2 

Kormoran (Phalacrocorax carbo) B 750 p C3 

Kormoran (Phalacrocorax carbo) P 6 000 i C3 

Kühmnokk-luik (Cygnus olor) P 2 100 i C3 





Viupart (Anas penelope) P 20 000 i C3, C4 

Soopart (Anas acuta) P >1 000 i C3 

Merivart (Aythya marila) P 57 000 i C3, C4 


Mustvaeras (Melanitta nigra) P 132 000 i C3, C4 

Tõmmuvaeras (Melanitta fusca) P 70 000 i C3, C4 



Tutt-tiir (Sterna sandvicensis) B 350 p C2, C6 

Jõgitiir (Sterna hirundo) B 1 300-1 500 p C2, C6 

Randtiir (Sterna paradisaea) B 1 000-1 200 p C6 


Sooräts (Asio flammeus) B 2-3 p C6 


kalapüük / fishing, laevandus / shipping, 


/ recreation, maakasutuse 


looduslikud protsessid / 

natural events, jahipidamine / hunting, 



Durinck, J., Petersen, I. K., Pihl, S. 

1993. Internationally important 

staging areas for waterfowl in the 

Gulf of Pärnu in early May. IWRB 

Seaduck Research Group Bulletin 

3: 20-28. 



Tuttpütt (Podiceps cristatus) B >20 p 






Rääkspart (Anas strepera) B >20 p 





Rägapart (Anas querquedula) B >30 p 

Rägapart (Anas querquedula) P >150 i 


Luitsnokk-part (Anas clypeata) P >200 i 



Merivart (Aythya marila) B 1-3 p 



Rohukoskel (Mergus serrator) B 30-55 p 

Jääkoskel (Mergus merganser) B 150-210 p 

Jääkoskel (Mergus merganser) W 1000 i 

Roo-loorkull (Circus aeruginosus) B > 5 p 


Liivatüll (Charadrius hiaticula) P 300 i 


Risla (Calidris alpina) P 1000 i 

Tutkas (Philomachus pugnax) B >5 p 

Tutkas (Philomachus pugnax) P 1400 i 

Mustsaba-vigle (Limosa limosa) B 150 i 

Punajalg-tilder (Tringa totanus) B 20 p 

102

Riksu rannik 015 



1686 ha 

58°11’N 22°04’E 

Nosurahu 

Naistekivi maa 

Tõrijärv 

Panga 

laht 

Roobimäe jv 

Katri 

pank 

Mändelaid 

Pilguse 

Pussa 

P i l 

g u s 

e l a h t 

Pälli 

Kipi 

Koovi 

K o 

P u 

s s a 

t l a 

n d 

r k 

i j 

Kotlandi 

Koki 

Koimla 

Järvessoo 

Marisoo 

Tatterselja 

Hirmuste 

Kõrkküla 

Kaalupi laht 

Taritu 

Muha nina 

Riksu 

Riksu laht 

Vana- 

Lahetaguse 

R i k 

s u o 

M ö 

d 

l 

r 

i j 

Länga 

Järve 

Lahetaguse 

Toomalõuka 

Lõmala 

Separahu 

Lahetaguse 

laht 

Möldri laht 

Möldri nina 

Metsalõuka 

Tiirimetsa 

Möldri 

Kolje 

Suurna 

Lassi 

S a l 

m e j 

Tehumardi 

Salme 

Kalja nina 

Üüdibe 


described IBA 

teised TLA'd 

other IBAs 

Kriimi laid 

Ariste laht 

Läätsa 

1 : 150 000 

2 km 

1 cm = 1,5 km 

Kaugatoma 

Pitsinina 

Kaugatuma 

pank 

Mõisaküla 

Pagila rand 

Laidunina 

II 

Imara 



523 Meri / Sea 68,9 























(Circus aeruginosus), jõgitiir (Sterna 

hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), 

väiketiir (Sterna albifrons), punaselgõgija 






cygnus), väike-laukhani (Anser 

erythropus), väikekoskel (Mergus 

albellus) 




hunting, saastamine / pollution, 

puhkemajandus / recreation, looduslikud 

protsessid / natural events, 


103

Ropka-Ihaste 039 


Aardla järve botaanilis-ornitoloogiline kaitseala / Aardla Lake protected 

area (123 ha) 

u 

Järiste 

Tüki 

Pihva 

Kaasmaru 

Nõo 

Soosilla 

Aiamaa 

Külitse 

Rahinge 

Haage 

Täsvere 

Tähtvere 

Kandiküla 


Ränna 

Lemmatsi 

Õssu 

Räni 

Laane 

Läti 

Aakaru 

soo 

Soinaste 

Tõrvandi 

Reola 

Aru 

TARTU 

Lepiku 

Uhti 

Ülenurme 

i j P o r 

õ gi 

Aardla jv 

Rõõmu 

Veibri 

Aardlapalu 

Aardla 

Lange 

Tõõraste 

Tilga 

Muri 

Põvvatu 

IHASTE 

Lohkva 

Vooremõisa 

Haaslava 

953 ha 

58°20’N 26°46’E 

Vanamõisa 

Kabina 

Mõra 

Tuigo 

Igevere 

Savikoja 


Kakumetsa 

Metsanurga 

Kurepalu 

M õ 

r a 

Kõivuküla 

Jantsu 

Kitseküla 

Luunja 

E m a 

j 

j õ 

g i 

Päkste 

Sirgu 

Kure 

Kaagvere 


described IBA 

1 : 150 000 

Koke 

Uniküla 

Kõivu 

Sääsekõrva 

Kalda 

Vana-Kastre 

Võruküla 

Peetri 

Roiu 

2 km 

Sudaste 

Oru 

Sar 

Pok 

Kitseküla 

Kriimani 

teised TLA'd 

other IBAs 

1 cm = 1,5 km 

Paluküla 















Täpikhuik (Porzana porzana) B 200-300 p C6 

Väikehuik (Porzana parva) B



Hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena) B 3-5 p 

Hüüp (Botaurus stellaris) B 4-5 p 








Rooruik (Rallus aquaticus) B 20 p 



Tutkas (Philomachus pugnax) P 5 000 i 

Mudatilder (Tringa glareola) P 2 000 i 




Luigujõe, L., Kuresoo, A., Ader, A., Ots, M. 1998. Ropka-Ihaste luha linnustikust 

1992. aastal. Hirundo 1: 44-49. 

105

j 

Rubina 090 



1981 ha 

58°04’N 25°46’E 

H 

a 

l l i s t e 

Leeli 

Ansi 

Kiviküla 

m e o 

Allaste 

j 

Univere 

Riuküla 

Veneküla 

Polli 

KARKSI-NUIA 

Kõvaküla 

Vakiste 

Tauga 

Äriküla 

Kiisa 

Kaali 

Kadrina 

Hirmuküla 

Karksi 


Karksi 

K 

õ p 

u 


Kulli 

Mäeküla jv 

Kolda 

Mäeküla 

Sudiste 

Tindi 

d v a o 

V a n a u 

o 

s s e 

Karuküla 

h n 

e 

j 

Veneküla 

Kannuküla 

Undiusse 

Jõksi 

Murikatsi 

Järvekuru 

Põrga 

Veisjärve 

Vahekuru 

Veisjärv 

Metsakuru 

Salu 

Rubina soo 

Voorbahi 

Kiivite 

Pori 

Loime 

Väike 

Rilli 

Ve 

Uusküla 

H e l 

m e j 

Lõve 

LLLL 

Lem 

Ke 

d a 

is 

Õ 

V e 


soo 

Metsamatsi 

V i i r a 

p k 

Laagiste 

Linna 

(Ritsu) 

h 

j 

a j 

Ruhijärv 

Ruhijärve 


described IBA 

Timmukuru 

Toosi 

1 : 150 000 

2 km 

teised TLA'd 

other IBAs 

1 cm = 1,5 km 

Ikepera jv 

Ikepera 

raba 

Pilpa 

Vanamõisa 

Lopsu 

Ala 

Mäeküla 

Kähu 

Liivaku 


Juksi 

soo 

Kirikuküla 

Helme 


























collurio) 




106

l ä 

Räpina polder 056 



1752 ha 

58°08’N 27°30’E 

e 

o 

Savimäe 

soo 

Meeksi 

(Miiksi) 

r 

k 

ü 

r õ k 

K u 

Kantsaarõ 

soo 

N a h a o 

N i m 

Kõnnu 

Naha 

o l 

Mägiotsa 

a j 

o v k 

Määrästü 

soo 

Meelva 

Linte 

Raadama 

Tooste 

Jablonka 

neem 

Sitja neem 

Miilva jv 

Köstrimäe 

Saareküla 

Jaamanõna 

Leevaku 

Toolamaa 

Jaanikeste 

Kassilaane 

RÄPINA 

Nulga 

Sillapää 

Kontsaarõ 

Sül 

j 

Ristipalo 

Raigla 

Papinõna 

Võõpsu 

Võõpsu 

Umbjärv 

Salosaar 

Kivinõna 

Beresje 

Umbjärv 


described IBA 

Terepniki nõna 

1 : 150 000 

2 km 

Starõi Mtez 

teised TLA'd 

other IBAs 

1 cm = 1,5 km 











Suur-laukhani (Anser albifrons) P 6500 i C3 













Täpikhuik (Porzana porzana) B 20-40 p 

Väikehuik (Porzana parva) B 1 p 








stellaris), roo-loorkull (Circus aeruginosus), 

välja-loorkull (Circus cyaneus), 

väike-konnakotkas (Aquila pomarina), 

rukkirääk (Crex crex), sookurg (Grus 

grus), mudatilder (Tringa glareola), 

jõgitiir (Sterna hirundo), punaselg-õgija 




(Cygnus cygnus), sookurg (Grus grus), 

rüüt (Pluvialis apricaria), tutkas 






/ natural events, infrastruktuurid 

/ infrastructure, jahipidamine / 

hunting, puhkemajandus / recreation 

107

i 

Siiksaare-Oessaare lahed 021 



3902 ha 

58°18’N 22°53’E 

j 

Kõljala 

Kõljala 

Masa 

Sagariste 

Kangrusselja 

Metsaküla 

Vanalõve 

k 

S a 

l 

a j 

Sakla 


Kallemäe 

Rannaküla 

Kungla 

Nurme 

Kunnati 

laht 

Kõiguste sadam 

Kõiguste 

laht 

Ruhve 

Ninaots 

Räimaste 

Kõnnu 

aru 

Pihtla 

K u u s 

i k 

u 

R 

o 

t i o 

s 

j a 

Püha 

Kiriku 


Nurme 

Iilaste 

Kiritu 

Rahniku 

Hämmelepa 

Sutu 

Leina 

Matsiranna 

M 


Tõlluste 

Sandla 

Nässuma 

Rannaküla 

a s 

a o 

Oessaare 

laht 

Oessaare 

Siiksaare 

Aavalaiu säär 

Põldealune 

laht 

Turja 

Siiksaare 

neem 

Puninga laid 

Turja laid 

Põdva laid 

Vahelmine rahu 

Allirahu 

aaa 

Sutu laht 

Sääretükk 

Suursäär 


described IBA 

teised TLA'd 

other IBAs 

Kailuka 

2 km 

Vätta ps 

1 : 150 000 

1 cm = 1,5 km 



523 Meri / Sea 40,9 





521 Rannikulaguunid / Coastal lagoons 5,9 








Sarvikpütt (Podiceps auritus) B >15 p C6 




Rääkspart (Anas strepera) B >140 p C3 

Rääkspart (Anas strepera) P 500 i C3 

Väikehuik (Porzana parva) B >=3 p C6 

Risla (Calidris alpina) B >15 p C6 

Väikekajakas (Larus minutus) B >25 p C6 

Jõgitiir (Sterna hirundo) B >70 p C6 



108




Hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena) B >10 p 


Hüüp (Botaurus stellaris) B >3 p 


Hallhani (Anser anser) B >10 p 






Luitsnokk-part (Anas clypeata) B >15 p 


Punapea-vart (Aythya ferina) B >30 p 


Tuttvart (Aythya fuligula) B >200 p 


Aul (Clangula hyemalis) P 8 000 i 



Roo-loorkull (Circus aeruginosus) B 5 p 

Rooruik (Rallus aquaticus) B >10 p 

Lauk (Fulica atra) B >70 p 

Lauk (Fulica atra) P 2 500 i 





Kivirullija (Arenaria interpres) B 3-5 p 

Kalakajakas (Larus canus) B >400 p 

Mustviires (Chlidonias niger) B >25 p 

Roherähn (Picus viridis) B P 


>20 p 



Pesitsus / Breeding – soo-loorkull 

(Circus pygargus), sookurg (Grus grus), 

räusktiir (Sterna caspia), musträhn 

(Dryocopus martius), vööt-põõsalind 

(Sylvia nisoria), punaselg-õgija (Lanius 

collurio) 


(Cygnus cygnus), sookurg (Grus 

grus), mudatilder (Tringa glareola) 



of land management, saastamine / 

pollution, kalapüük / fishing, looduslikud 


jahipidamine / hunting, kuivendamine 

/ drainage, infrastruktuurid / infrastructure 

109

d a j 

K 

j 

a 

j 

Sirtsi 079 

Ida-Viru, Lääne-Viru 

Sirtsi LK (4321 ha) 

maakond / county 

5116 ha 

59°16’N 26°49’E 

a 

l 

ü 

k 

Vaeküla 

na 

u 

o 

tjärv 

Allika 

Võhma 

Mõedaku 

uuuu 

Näsu 

Voore mõis 

Lähtse 

Mägide 

Nurkse 

Sämi 

Rähkla 

Aasuvälja 

Valgesoo 

Kuivajõe 

Metsaserva 

Küti 

Kulina 

Voore 

soo 

Uuemõisa 

Võhu 

Kaasiksoo 

Võhunõmme 

Ussisoo 


described Puka 

IBA 

K u 

n 

1 : 200 000 

Roostava 

Aravuse 

Liiva 

Hurtja 

Aarla 

Kabala raba 

Nõmmise 

Ulvi 

Männikvälja 

V o 

5 km 

r e 

o 

o 

Kabala 

Vabatküla 

Põlula 

Kõrma 

Alumiste 

Lavi 

Sae 

1 cm = 2 km 

Obja 

Pk 

u n 

d a 

Viru-Kabala 

Anguse 

Aravuse jv 

Mädaja 

teised TLA'd 

other IBAs 

Tammiku 

Miila 

Rihula 

Põdri 

Haansalu 

P a 

d 

Mäiste 

Uljaste jv 

Uljaste 


soo 

Palasi 

Punasoo 

Pohlaaru 

H i r 


m u 

s e 

S 

i r 

Udriku 

Sonda 

o 

Suurküla 

Satsu 

Ilmaste 

Nüri 

S i r t s i 

r a b a 

t si 

P 

o 

u 

r t 

s 

e 

j 

Varinurme 

Päsula 

Jalastu 

Puisma 

Tagama 

Uuemõisa 

KIVIÕLI 

Soonurme 

Hirmuse 

H 

r m 

i 

Salaküla 

Sirtsi 

Koolma 

Jõepere 

u s 

e 

o 

Tedresoo 

Lümatu 

Erra 

Hirmuse 

Kulja 


Mehide 

Veneoja 

Erra-Liiva 

KÜTTEJÕU 

Piilse 

Irvala 

Lohkuse 

Maidla 

Savala 

Arupäälse 

a 

L e p p o j 

Aruküla 

P ur t 

Oandu 

Uniküla 

Oandu 

soo 

Aidu-Liiva 

Aidu-Sooküla 

Rebu 

Virunurme 

Virunurme 

raba 

s e j 

PÜSSI 

Aidu 

Kadassoo 

Oj a m 

Kaasiksoo 

O 

j 

a a 

Rää 

Lipu 

a m 

a 

a 

j 

Lip 

rab 














Pesitsus / Breeding – metsis (Tetrao 

urogallus), sookurg (Grus grus), punaselg-õgija 





drainage, puhkemajandus / recreation, 

looduslikud protsessid / natural events 








110

Soomaa 032 

Viljandi, Pärnu maakond / county 

Soomaa RP (36 882 ha, on ühtlasi Ramsari ala / Ramsar site) 

39 909 ha 

58°27’N 25°07’E 

Vändra 

VÕHMA 

agupi 

Tootsi 

Are 


SUURE-JAANI 

Olustvere 

Tori 

Sürgavere 

Vastemõisa 

SINDI 

Paikuse 

Kõpu 

VILJANDI 

Päri 

Viira 

lu 

Ramsi 


teised TLA'd 

described IBA 

other IBAs 

10 km 

1 : 400 000 1 cm = 4 km 














111





Laululuik (Cygnus cygnus) B 2-3 p C6 


Väike-konnakotkas (Aquila pomarina) B >11 p C6 

Kaljukotkas (Aquila chrysaetos) B 4-5 p C6 




Rohunepp (Gallinago media) B >12 m C6 



Öösorr (Caprimulgus europaeus) B >50 p C6 

Sinirind (Luscinia svecica) B 2-4 p C6 

















Sooräts (Asio flammeus) B 1-3 p 

Roherähn (Picus viridis) B 1 p 






(Podiceps auritus), valge-toonekurg 



aeruginosus), laanepüü (Bonasa 

bonasia), täpikhuik (Porzana 

porzana), kassikakk (Bubo bubo), 

värbkakk (Glaucidium passerinum), 

händkakk (Strix uralensis), jäälind 

(Alcedo atthis), hallpea-rähn (Picus 



leucotos), kolmvarvas-rähn (Picoides 

tridactylus), vööt-põõsalind (Sylvia 


parva) 






112

n k 

Struuga luht 082 



1197 ha 

59°02’N 27°44’E 

matu 

Heinsoo 

Tuusna 

Repna 

soo 

Agusalu 

Soska 

Permisküla 


described IBA 

1 : 150 000 

2 km 

teised TLA'd 

other IBAs 

1 cm = 1,5 km 

r 

a 

k 

Karoli 

e 

i s 

s 

T 

d a o 

Feodori- 

soo 

Keetsemani 

Jaama 

S t r 

u u g 

a j 

Küüraka 

soo 

k a 

Smolnitsa 

K e e t s e m a n 

l 

J ä r v e 

i 

k 

r 

Struuga 

luht 

Remniku 

Vasknarva 

Peipsi järv 
















stellaris), roo-loorkull (Circus 

aeruginosus), rukkirääk (Crex crex), 




of land management, taimestiku 

põletamine / burning of vegetation 

Rohunepp (Gallinago media) B 10-15 m C6 




113

i 

Sutu laht 048 



2183 ha 

58°15’N 22°44’E 

u 

g 

i j 

Upa 

Lilbi 

Praakli 


Tahula 

Mõisaküla 

Kärdu 

Paimala 

Vaivere 

Vatsküla 

Kasti 

Kuusiku 

Ilpla 

Vanamõisa 

K u 

u s i k 

u 

R 

o 

t i o 

s 

j a 

Kiriku 

Sutu 


Sutu laht 

Iilaste 

Kiritu 

Rahniku 

Hämmelepa 

Leina 

Sandla 

Nässuma 

Rannaküla 

Suursäär 

Sääretükk 

Põ 

laht 

Aavalaiu säär 

Sii 

ne 

Kastilaid 

Roolaid 

Sepamaa 

laht 

Sepama 

Muratsi 

Suur 

Tulpe 

ps 

Kasti 

laht 

Varte auk 

Laheküla 

Kailuka 

Vätta ps 

Ennu 

Suure-Rootsi 

este laid 

Laidu 

Tirbisäär 

Kase 

laht 

Väike-Rootsi 

Vetela nina 

Väike-Tulpe 

rna säär 


described IBA 

teised TLA'd 

other IBAs 

2 km 

Ristinina 

1 : 150 000 

1 cm = 1,5 km 



523 Meri / Sea 76,8 













Rääkspart (Anas strepera) P 1 170 i C3 



Kühmnokk-luik (Cygnus olor) P 1 500 i 









(Circus aeruginosus), teder (Tetrao 

tetrix), naaskelnokk (Recurvirostra 

avosetta), randtiir (Sterna paradisaea), 

väiketiir (Sterna albifrons), nõmmelõoke 


(Sylvia nisoria), punaselg-õgija (Lanius 

collurio) 


(Gavia arctica), sarvikpütt 

(Podiceps auritus), väikeluik (Cygnus 


cygnus), sookurg (Grus grus), naaskelnokk 

(Recurvirostra avosetta), rüüt 

(Pluvialis apricaria) 


saastamine / pollution, jahipidamine / 

hunting, maakasutuse vähenemine / 



events, urbaniseerumine, industrialiseerimine 




114

i j 

õ 

g i 

Suursoo-Leidissoo 069 

Lääne, Harju maakond / county 

Läänemaa Suursoo MK (9039 ha), Veskijärv (216 ha) 

22 417 ha 

59°07’N 23°43’E 

ithamn 

Tuksi jv 

Pikane jv 

Tuksi 

Bergsby 

Peraküla 

Ärita 

Tusari 

Vaisi 

V 

e s k 

Tänavjärv 

a 

l u j 

Hatu 

mõis 

Soo-otsa 

Hatu 

Kirikküla 


described IBA 

Pae 

5 km 

1 : 200 000 

Kõmmaste 

1 cm = 2 km 

Jännima 

Audevälja 

teised TLA'd 

other IBAs 

Määra 

Elbiku 

Ölbäck 

Musaraba 

Veskijärv 

Nõmmemaa 

Hindaste jv 

S u u r s o o 

P 

e n n 

u 

o 

Metslõugu 

AA 

Urgeta 

Höbringi 

öbring 

Riguldi 

Rickul 

Söderby 

Lukslagge 

Luksi 

Sendrisoo 

Valive 

Kiritse 

Vanaküla 

Gambyn 

Metsküla 

Derskogen 

R 

i 

g u 

l d i j 

Variku 

Kürema 

Hindaste 

K õ 

r t 

s i o j a 

K a 

l d a 

m ä 

e o 

Klaanemaa 

Kuijõemõisa 

jatse 

meri 

Sutlepa 

Sutlep 

Sutlepa meri 

ani 

anäs 

Aulepa 

Dirslätt 

Sljõ Salajõe mõis 

i 

Suur-Nõmmküla 

Klottorp 

Väike-Nõmmküla 

Persåker 

Niibi 

raba 

Suurjärv 

Niibi 

Nyby 

Soolu 

Rootsi 

L e i i d i i s s o o 

Sa 

l a 

Viluvere 

jõ 

g 

i 

Änniste 

Reitsla 

Keedika 

K 

Valgeristi 

Valgeristi 

Seljaküla 

(Kuijõe) 

raba 

Lehtmetsa 

Aasa 

Põltsamaa 

u j 

a l 

Lintsi 

Kuijõe 

soo 

Kuijõevalla 

Vanamaa 

P i i 

r s a 

l u j 

Piirsalu 

Kabeli 

Mustjärv 

Annam 















Soo-loorkull (Circus pygargus) B >20 p C6 

Teder (Tetrao tetrix) B >150 m C6 




Kaljukotkas (Aquila chrysaetos) B 1p 



Sookurg (Grus grus) B >30 p 

Väikekoovitaja (Numenius phaeopus) B 5 - 10 p 





(Pernis apivorus), madukotkas 

(Circaetus gallicus), roo-loorkull 

(Circus aeruginosus), välja-loorkull 

(Circus cyaneus), laanepüü (Bonasa 

bonasia), metsis (Tetrao urogallus), 

rukkirääk (Crex crex), rüüt (Pluvialis 


glareola), kassikakk (Bubo bubo), 

händkakk (Strix uralensis), karvasjalgkakk 

(Aegolius funereus), öösorr 



(Dendrocopos leucotos), väikekärbsenäpp 




(Cygnus cygnus) 


puhkemajandus / recreation, maakasutuse 

vähenemine / reduction of land 

management 

115

j 

Taarikõnnu-Kaisma 061 

Pärnu, Rapla maakond / county 

Taarikõnnu LK (2809 ha) 

7513 ha 

58°42’N 24°40’E 

Veski 

V e l i 

s e j 

Kirna 

Vana-Nurtu 

Allika 

Lihuveski 

soo 

Isakõnnu 

Lokuta 

Kurikse 

Vallastu 

Koogiste 

n d a j 

V ä 

elise 

Velise-Nõlva 

Võeva 

N u 

Röövli 

r 

t 

u 

Inda 

Nurtu-Nõlva 

Nõlva 

N 

u 

r t t 

u 

j 

Järvakandi 

Nõlvassoo 

Kurikse 

Saarepõllu 

Kõrbja 

Mäliste 

üla 

ala 

Oese 

Rukkiküla 

batse 

Kaelase mõis 

Kondi 

Eerma 

Kaelase 

Lehtmetsa 

Ojaäärse 

Salu 

Enge 


described IBA 

Rogenese 

soo 

Nurme 

Tühjasma 

5 Mõisaküla 

km 

Anelema 

1 : 200 000 1 cm = 2 km 

Pööravere 

E 

n g 

e 

j 

Kohtru 

Kaisma jv 

teised TLA'd 

other IBAs 

Lehu 

Kohtruma 

Kaisma 

raba 

Eametsa 

Järve 

Metsavere 

Rahkama 

Avasalu 

Allika 

K o 

h 

t 

Nõmme 

Lõo 

Kaisma 

Kergu 

r 


Valguta 


u 

j 

Kõnnu 

Sohlu 

Teearu 

Kergu 

soo 

Metsaküla 

Viluvere 

Kaasiku 

H i r v e p k 

Kenni 

Aleti 

Taarikõnnu 

raba 

Eidapere 

Reonda 

su j 

M a s 

Ellamaa 

Kobra 

Mukri 

raba 

Rabaküla 

Luuri 

Allikõnnu 

Kärneri 

Vaki 

Massu 

Pärnjõe 

Aluste 

Koidu 

j 

Mukri 

Pulga 

Järvaku 

I 

m s i o 

Vändra 

Rätsepa 

Pabarsoo 

KK 















Välja-loorkull (Circus cyaneus) B >2 p C6 

Metsis (Tetrao urogallus) B >57 m C6 

Öösorr (Caprimulgus europaeus) B >50 p C6 






(Circus aeruginosus), soo-loorkull 

(Circus pygargus), sookurg (Grus grus), 

rüüt (Pluvialis apricaria), jõgitiir 

(Sterna hirundo), händkakk (Strix 

uralensis), musträhn (Dryocopus 



(Picoides tridactylus), väike-kärbsenäpp 






drainage, jahipidamine / hunting, 

veekogude ja veereþiimi muutmine / 

hydrological change, looduslikud 




Laanepüü (Bonasa bonasia) B >20 p 


116

Tagamõisa poolsaar 012 


Vilsandi RP (4825 ha, on ühtlasi Ramsari ala / Ramsar site) 

11 190 ha 

58°30’N 21°55’E 

Nina 

Undva nina 

Undva 

pank 

Suuriku pank 

Kugalepa l 

Kiipsaare nukk 

Harilaid 

Laialepa jv 

Ju n 

k r 

u 

l a h t 

Uudepanga 

laht 

Haagi lõugas 

Tarjamaa 

Metsaküla 

Sarapiku jv 

Kiljatu jv 

Saka jv 

Tiigi jv 

Neeme 

Põdragu jv 

Tohku 

Kuralase 

Kõruse 

Taugapää jv 

Undva 

Kalmu 

Tagamõisa ps 

Sepise 

Kuriku pank 

Lätiniidi 

Vaigu 

Tagamõisa 

Tammese 

Rannaküla 


soo 

Veere 

Kesknõmme 

Kehila 

Tagalaht 


described IBA 

L õ u k a 

Merise neem 

Kooru jv 

Kooru 

Kallaste 

la h t 

Merise 

Abula 

Rahtla 

Kivi j 

Lina jv 

Ohtja j 

Selg 

teised TLA'd 

Pidula 

other IBAs 

Vilsandi 

Vesiloo 

Orjassaare 

nukk 

Panga nukk 

Jaagarahu 

Kurevere 

Lää i 

o 

5 km 

Kuusiku 

1 : 200 000 1 cm = 2 km 

Kõõru 

E 

r m e 

sp u u 

P i 

u l a 

d 

o 

Odalätsi 

i 

Karu 



523 Meri / Sea 75,0 













Kirjuhahk (Polysticta stelleri) W 2 800 i C1, C3 

Sõtkas (Bucephala clangula) W 4 530 i C3 



Pesitsus / Breeding – teder (Tetrao 

tetrix), rukkirääk (Crex crex), jõgitiir 

(Sterna hirundo), randtiir (Sterna 


albifrons), karvasjalg-kakk (Aegolius 

funereus), musträhn (Dryocopus 


arborea), vööt-põõsalind (Sylvia 



collurio) 




cygnus), valgepõsk-lagle (Branta 

leucopsis), rüüt (Pluvialis apricaria), 

vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), 


117











Väikekoskel (Mergus albellus) W 107 i 


Merikotkas (Haliaeetus albicilla) B 1-2 p 




Meririsla (Calidris maritima) W 140 i 

Alk (Alca torda) W 41 i 

Krüüsel (Cepphus grylle) W 36 i 

Nõmmekiur (Anthus campestris) B 1-2 p 


saastamine / pollution, maakasutuse 



kalapüük / fishing, puhkemajandus / 

recreation, intensiivistuv metsandus / 

intensified forest management, 

kuivendamine / drainage 

118

d a j 

j 

Tudu 078 


Tudusoo MK (2750 ha) 

4911 ha 

59°09’N 26°45’E 

Näsu 

Voore mõis 

Aravuse 

Voore 

Anguse 

Palasi 

Roostava 

Küti 

Aravuse jv 

Võhu 

Ussisoo 

Punasoo 

Puka 

Kulina 

Liiva 

K u 

Lähtse 

Ristiküla 

Kannastiku 

Metsavahi 

n 

Obja 

Puka 

Lepiku 

Roela 

Alavere 

Rünga 

Soonuka 

Saara 

Allküla 

Teeääre 

Saara 

raba 

Tammiku 

Ä d a r a 

Rasivere 

Tudusilla 

Ädara 

S 

Udriku 

Suurküla 

Mõisaküla 

Tudu jv 

Metsaküla 

Järvesoo 

Suigu 

i r 

T 

ts i 

a 

g 

o 

P 

u 

õ a j 

r t 

s 

g i 

e j 

Tudu 

Oja 

Koolma 

1 : 200 000 

Jõepere 

Tedresoo 

Kaukvere 

Mõisaküla 


described IBA 

K 

a 

u k 

v e 

5 km 

r 

e j 

Piilse 

1 cm = 2 km 

a 

L e p p o j 

Virunurme 

Virunurme 

raba 

Pikanõmme 

teised TLA'd 

other IBAs 

Rahkla 

Kellavere 

du 

Sarapiku 

Moora 

Lõusa 

Rajaküla 

Noavere 

Muuga-Aru 

Laekvere 

Kurme 

Paasvere-Aru 

Alekvere 

Muuga 

Muuga 

Liivaku 

soo 

Edivere 

Vanaküla 

Paasvere 

Luussaare 

soo 

Kõrve 

Kärje 

K r u 

u s o 

Peressaare 

j a 

Oonurme 

Kruusoja 

Kellassaare 


T 

a 

g 

Tagajõe 

R e h e s s 













Karvasjalg-kakk (Aegolius funereus) B 3 p C6 











(Pernis apivorus), soo-loorkull (Circus 


teder (Tetrao tetrix), rukkirääk (Crex 

crex), sookurg (Grus grus), rüüt 


(Tringa glareola), händkakk (Strix 


europaeus), hallpea-rähn (Picus canus), 

musträhn (Dryocopus martius), kolmvarvas-rähn 

(Picoides tridactylus), 

nõmmelõoke (Lullula arborea), vöötpõõsalind 





events, intensiivistuv metsandus / intensified 

forest management, kaevandamine 

/ extraction 

119

Tuhu-Kesu 054 

Lääne, Pärnu, Rapla maakond / county 

Avaste LK (5215 ha), Lihula MK (6015 ha), Tuhu MK (3658 ha), 

Kesu sookaitseala / Kesu protected area (2147 ha) 

19 260 ha 

58°41’N 24°13’E 

Valgu 

Mat 

sa l u 

l aht 

Vana-Vigala 

LIHULA 

Libatse 


rtsu 













Soo-loorkull (Circus pygargus) B >5 p C6 


Rüüt (Pluvialis apricaria) B >100 p C6 

Mudatilder (Tringa glareola) B >150 p C6 


described IBA 

1 : 400 000 

10 km 

Lavassaare 

1 cm = 4 km 

teised TLA'd 

other IBAs 

Are 



Pesitsus / Breeding – laanepüü (Bonasa 

bonasia), metsis (Tetrao urogallus), 

täpikhuik (Porzana porzana), sookurg 

(Grus grus) 



(Branta leucopsis) 













Tutkas (Philomachus pugnax) B >5 f 

Mustsaba-vigle (Limosa limosa) B >100 p 







120

Vaindloo saar 077 



52 ha 

59°49’N 26°22’E 


described IBA 

1 : 20 000 

1 cm = 200 m 

Vaindloo 


Väike meresaar, CORINE maakatte andmebaasis puudub. Alast 88,5% moodustab meri / 

Small offshore islet, no data on CORINE Land Cover database; sea area constitute 88,5% 





events, puhkemajandus / recreation, 


Jõgitiir (Sterna hirundo) B 140-150 p C6 




Kivirullija (Arenaria interpres) B 13-14 p 


Krüüsel (Cepphus grylle) B 6-7 p 


121

Vanamõisa laht 002 

Hiiu maakond / county 


1529 ha 

58°44’N 22°29’E 

Laartsa 

Härma 

Haldreka 

Kitsa 

Kaderna 

Metsapere 

Nurste 

Kuusiku 

Ligema 

Taterma 

Kuriste 

J 

a 

u s a 

o 

U 

Külaküla 

Prähnu 

Leisu 

Lassi 

Ole 


Kurisuu 

Muda 

Nõrga nina 

Sinima 

Ulja 

Va n 

amõ i s a 

Vanamõisa 

l a h t 

Külama 

K ü l 

a m a 

p k 

Harju 

Valgu 

Tohvri 

Hindu 

Sõru 

Kabuna 

Sepaste 

Viiri 

Reheselja 

Pärna 

Lepiku 

Kõmmusselja 

Metsalauka 

Riidaküla 

Prassi 

Tilga 

Emmaste 

Tärkma 

Tärkma neem 


described IBA 

teised TLA'd 

other IBAs 

Rannaküla 

2 km 

1 : 150 000 

1 cm = 1,5 km 

S o e l a v ä i n 

Suurkuiv 



523 Meri / Sea 72,7 















Kivirullija (Arenaria interpres) B 2 p 



Pesitsus / Breeding – naaskelnokk 

(Recurvirostra avosetta), randtiir 


albifrons), vööt-põõsalind (Sylvia 

nisoria) 



cygnus), naaskelnokk (Recurvirostra 

avosetta), tutkas (Philomachus 

pugnax) 




/ natural events, puhkemajandus 

/ recreation, jahipidamine / hunting, 



122

Vilsandi saarestik 013 


Vilsandi RP (18 214 ha, on ühtlasi Ramsari ala / Ramsar site) 

18 214 ha 

58°21’N 21°54’E 

Kõruse 


soo 

Tagamõisa ps 

Kesknõmme 

Tammese 

Kehila 

Kallaste 

Abula 

Pidula 

Ohtja j 

Selg 

Vaika 

saared 

Loonalaid 

Vilsandi 

Kahru 

nukk 

Elda pank 

Säärdevahe nukk 

Soeginina pank 

Soeginina 

Vilsandi 

Atla laht 

Austla 

Roopa pank 

Abajaloik 

Orjassaare 

nukk 

K u u 

s n 

Eeriksaare ps 

A 

t l 

Karala 

õ 

Panga nukk 

m 

m e 

Eeriksaare 

a k r 

Lahukse jv 

Atla 

Kubjamaa 

säär 

l a 

h 

Nonni jv 

Tõrijärv 

t 

K i i 

r a s 

l a 

Suursilm 

Jaagarahu 

s 

h t 

Kihelkonna 

laht 

a a 

r e 

Kuusnõmme ps 

Kuusnõmme 

Vahva 

Himmiste 

Metsapere 

Pikanina 

Papisaare 

Rootsiküla 

Kiirassaare 

Loona 

Kulli 

Mõisaküla 

Lümanda 

Leedri 

Kurevere 

Jõgela 

Oju 

Abaja 

Kihelkonna 

K i h 

Kotsma 

Liiva 

el 

Läägi 

Virita 

k o 

Vedruka 

Põlluküla 

Uusi 

Varpe 

k 

r 

n n a o 

O ju 

k r 

Kärdu 

Pajumõisa 

Viki 

Mäebe 

E 

r m e 

sp u u 

Audaku 


described IBA 

1 : 200 000 

o 

P i 

u l a 

d 

5 km 

o 

Kuusiku 

Kõõru 

Odalätsi 

Kuremetsa 

Varkja 

Viidu 

1 cm = 2 km 

Üru 

Kuuse 

Ma 

r i 

s 

o 

Karu 

Mätas 

o o 

teised TLA'd 

other IBAs 

Käesla 



523 Meri / Sea 67,4 
















Pesitsus / Breeding – rukkirääk (Crex 

crex) 




cygnus), väikekoskel (Mergus albellus) 



Kühmnokk-luik (Cygnus olor) P 3 500 i C3 

Hallhani (Anser anser) B 100 p C3 


Valgepõsk-lagle (Branta leucopsis) B 33 p C2, C6 


Merivart (Aythya marila) P 3 100 i C3 

Kirjuhahk (Polysticta stelleri) W 2 500 i C1, C3 



123



Kühmnokk-luik (Cygnus olor) B 80 p 

Piilpart (Anas crecca) B 50 p 

Sinikael-part (Anas platyrhynchos) B 190 p 

Merivart (Aythya marila) B 30 p 

Hahk (Somateria mollissima) B 3 400-4 800 p 

Rohukoskel (Mergus serrator) B 10 p 


Jääkoskel (Mergus merganser) B 50 p 

Jääkoskel (Mergus merganser) P 1 800 i 

Sookurg (Grus grus) B 30 p 





/ recreation 

124

j 

r 

r 

u 

k 

r 

Vooremaa 084 

Jõgeva, Tartu maakond / county 

Vooremaa maastikukaitseala / Vooremaa landscape protected area (3733 ha) 

3733 ha 

58°34’N 26°42’E 

Aruküla 

Visusti soo 

ere 

Soosaare 

Kokavälja 

Sortsi 

raba 

i 

Sepa 

Koogi 

Laastiku 

Kõnnujõe 


Piiri 

L 

a e 

v a j 

Prossa 

Prossa jv 


Papijärv 

Särgjärv 

Sõõru 

Pikkjärve 

Vaidavere 

Kaiu jv 

Ehavere 

Särje 

Vea 

Kassema 

Kaiu soo 

Nava 

Nõva 

Kogri 

Uhmardu 

Ristimurru 

Visusti 

Loku 

Kõrenduse 

Ilm- 

Mäkaste 

Väljaotsa 

Kivinõmme 

järv 

Sudiste 

Vanavälja 

Kulmuvere 

Praaklima 

Otslava 

Maarja 

Alajõe 

Mullavere 

Kadrina 

Peebu 

Nudi 

Kaiavere 

Kärksi 

Tindimurru 

Vahi 

Välgi 

Mõisamaa 

Kärgandi 

Kaiavere 

Pataste 

Mustametsa 

Vilikonsa 

Sahkri 

Lilu 

Kaitsemõisa 

Raigastvere 

Särgla 

Pirusi 

Reinu 

Tootsi 

Õvanurme 

Varbemäe 

Elistvere 

Muru 

Selgise 

Vestli 

Tormi 

Juula 

Kõduküla 

Valgma 

Puiatu 


Voldi 

Elmiku 

Jõusa 

soo 

Tabivere 

Soitsjärve 

Saadjärve 

Idlase 

Igavere 

Pilpaküla 

Saadjärv 

Alajõe 

Kandi 

Kaste 

Toolamaa 

Papiaru 

Põltsamaa 

Äksi 

Salu 

Nigula 

Vara 

Kukulinna 

Udrike 

Savikoja 

Matjama 

Soeküla 

Kaarli 

Kusma 

Äksi 

Puhtaleiva 

Pupastvere 

Kastli 

Alevi 

Vedu 

Kuusiku 

Hundiluha 

Vahelaane 

Pupastvere 

Undi 

Keress 

soo 

Lähte 

Kauda 

Kiriku 

Napu 

Ätte 


Rebassoo 

teised TLA'd 

Metsanuka 

Sootaga 

Kikivere 

described IBA 

other IBAs 

Sojamaa 

Kõlluste 

(Metsküla) 

Sipelga 

Kulli 

5 km 

Kaarli 

Erala 

Vasula 

Lammiku 

Väägvere 

Võibla 

Kobratu 

Nõela 

1 : 200 000 1 cm = 2 km 

Taabri 

Kärkna 

Lüüsa 

Õvi 

Pikkjärv 

M u 

d 

a j 

N a 

õ g i 

v 

a 

A m m 

o 

Lä 

e 

Raigastvere jv 

h t e 

p k 

r 

Kaiavere jv 

Soitsjärv 

Elistvere jv 

m 

a r 

d 

u j 

V 

e d u 

p 

k 

r 

R i s t 

i mu 

A m 

m e j 

Kä 

ä 

pa j 

P r e e d i o 

Va r 

a o 












112 Hõredalt hoonestatud alad / Discontinuous urban fabric 1,8 




Hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena) B 53-60 p C3 




















apivorus), täpikhuik (Porzana 



hirundo), hallpea-rähn (Picus canus), 

musträhn (Dryocopus martius), valgeselg-kirjurähn 





saastamine / pollution, kalapüük / fishing, 



/ urbanization, industrialization, maakasutuse 

vähenemine / reduction of 

land management, jahipidamine / 

hunting, infrastruktuurid / infrastructure, 



125

Võrtsjärv 089 

Viljandi, Tartu, Valga maakond / county 

Järveküla LK (267 ha), Tamme paljand / Tamme exposure (8 ha), 

Trepimägi (4 ha) 

vere 

30 600 ha 

58°15’N 26°04’E 

Laeva 

ANDI 

äri 

Vana- 

Võidu 

Viiratsi 

Uusna 

Puhja 

Ulila 

Ilmatsalu 

Võrtsjärv 

Ramsi 

Kureküla 

Annikoru 

Tõravere 

Nõo 

Mustla 

Rannu 

ELVA 

Õisu 

Käärdi 

Suislepa 

Rõngu 

Karksi 

RKSI-NUIA 


described IBA 

10 km 

1 : 400 000 1 cm = 4 km 

teised TLA'd 

other IBAs 

Linna 

Puka 

OTEPÄÄ 















Tuttpütt (Podiceps cristatus) P 1 700 i C3 






Täpikhuik (Porzana porzana) B 50-70 p C6 



Sinirind (Luscinia svecica) B 2 p C6 

126






Viupart (Anas penelope) B 2 p 





Rägapart (Anas querquedula) B 35-45 p 




Jääkoskel (Mergus merganser) P 1 800 i 



Väikehuik (Porzana parva) B 1 p 



Tutkas (Philomachus pugnax) P 3 000 i 

Mudatilder (Tringa glareola) P 1 000 i 

Naerukajakas (Larus ridibundus) B 500 p 

Tõmmukajakas (Larus fuscus) B 1 p 






(Ciconia ciconia), väike-konnakotkas 

(Aquila pomarina), rohunepp 

(Gallinago media), randtiir (Sterna 

paradisaea), punaselg-õgija (Lanius 

collurio), põldtsiitsitaja (Emberiza 

hortulana) 



cygnus), valgepõsk-lagle (Branta 

leucopsis), sookurg (Grus grus), rüüt 

(Pluvialis apricaria), rohunepp 

(Gallinago media), veetallaja 

(Phalaropus lobatus) 


kalapüük / fishing, maakasutuse vähenemine 

/ reduction of land management, 


/ recreation, jahipidamine / 

hunting, laevandus / shipping, looduslikud 



127

Väinameri 067 

Lääne, Saare, Hiiu, Pärnu maakond / county 

Matsalu LK (48 610 ha, on ühtlasi Ramsari ala / Ramsar site ), Silma LK 

(4795 ha, on ühtlasi Ramsari ala / Ramsar site), Nehatu LK (1007 ha, sellest 

681 ha on Ramsari ala / 681 ha is Ramsar site), Käina lahe-Kassari MK 

(3520 ha, on ühtlasi Ramsari ala / Ramsar site), Hiiumaa laidude MK 

(2670 ha, on ühtlasi Ramsari ala / Ramsar site), Vormsi MK (1975 ha), 

Sarve MK (679 ha), Kallaste MK (114 ha), Üügu MK (10 ha), Virtsu-Laelatu- 

Puhtu (3234 ha, on ühtlasi Ramsari ala / Ramsar site), Varbla laiud / Varbla 

Islets (288 ha), Rannaniidi pangad / Rannaniidi Cliffs (40 ha) 

279 557 ha 

58°46’N 23°15’E 

KÄRDLA 

V o r m s i 

H i i u m a a 

HAAPSALU 

LIHULA 

M u h u 

S a a r e m a a 


described IBA 

20 km 

teised TLA'd 

other IBAs 

1 : 800 000 

1 cm = 8 km 



523 Meri / Sea 79,3 










128



Kormoran (Phalacrocorax carbo) B




Hallhaigur (Ardea cinerea) B 500 p 


Suur-laukhani (Anser albifrons) P >4 000 i 

Mustlagle (Branta bernicla) P 200 i 

Soopart (Anas acuta) B P 

Rägapart (Anas querquedula) P 50 p 

Hahk (Somateria mollissima) B >2 500 p 

Aul (Clangula hyemalis) P >13 000 i 

Mustvaeras (Melanitta nigra) P >6 000 i 



Rohukoskel (Mergus serrator) P >250 i 


Soo-loorkull (Circus pygargus) B < 5 p 

Teder (Tetrao tetrix) B >100 f 

Väiketüll (Charadrius dubius) B 1 000 i 

Kiivitaja (Vanellus vanellus) P >5 500 i 

Suurrisla (Calidris canutus) P 600 i 

Risla (Calidris alpina) P 100 p 

Vöötsaba-vigle (Limosa lapponica) P >300 i 

Suurkoovitaja (Numenius arquata) B >300 p 

Suurkoovitaja (Numenius arquata) P >400 i 

Tumetilder (Tringa erythropus) P >250 i 

Punajalg-tilder (Tringa totanus) P >300 i 

Heletilder (Tringa nebularia) P >300 i 

Mudatilder (Tringa glareola) P

Eesti tÃ¤htsate linnualade kaardid ja kirjeldused

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?