Tabelarvutuse funktsioonid

Tabelarvutuse funktsioone
Funktsioonid aitavad meie eest ära teha pikemaid ja tülikamaid arvutusi. Valemi sisse funktsiooni nime kirjutamist võiks
nimetada funktsiooni väljakutsumiseks. Väljakutsumine koosneb funktsiooni nimest ja sellele järgnevast ümarsulgudes
olevast argumentide loetelust. Argumentide kaudu antakse funktsioonile ette algväärtused ja muud tingimused/täpsustused,
mille järgi funktsioon oma tööd teeb. Argumentide õige järjekord on oluline!!
Näide:
=ROUND(A1;2)
ROUND – funktsiooni nimi (funktsioon ümardab talle etteantud arvu)
A1 ja 2 – argumendid, A1 on lahtri aadress, milles olevat arvu ümardatakse; 2 näitab ümardamise täpsust – 2 kohta peale
koma. Kui nt lahtris A1 on väärtus 13,347333, siis valemi tulemuseks on 13,35.
Funktsioone saab kasutada valemite koosseisus – ta võib moodustada üksinda kogu valemi, kuid võib olla ka segamini koos
teiste tehetega. Ühes valemis võib kasutada mitut funktsiooni. Ühe funktsiooni argumendi kohal võib paikneda teise
funktsiooni väljakutse.
Lihtsamad ja tihemini kasutatavad funktsioonid
AVERAGE(lahtrite piirkond) aritmeetiline keskmine näidatud piirkonna arvudest
SUM(lahtrite piirkond) summa näidatud piirkonna arvudest
MIN(lahtrite piirkond) väikseim väärtus näidatud piirkonna arvudest
MAX(lahtrite piirkond) suurim väärtus näidatud piirkonna arvudest
COUNT(lahtrite piirkond) loendab arvud antud piirkonnas
SUMIF(kriteeriumi piirkond; kriteerium; summeeritav piirkond) summeerib piirkonna
lahtrid, mis vastavad esitatud tingmusele; kui kriteeriumiks on summeeritava arvu enda väärtus, siis piisab esimese piirkonna
kirjutamisest (st kriteerium ja sumeeritavad arvud on samas kohas)
COUNTIF(lahtrite piirkond; kriteerium) loendab piirkonnas olevad väärtused, mis vastavad esitatud
kriteeriumile
MEDIAN(lahtrite piirkond) mediaan ehk keskväärtus piirkonna väärtustele
MODE(lahtrite piirkond) mood piirkonna väärtustele
IF(tingimus;väärtus_kui_jah;väärtus_kui_ei) kuvatakse erinev tekst või tehakse erinev tehe
vastavalt tingimuses leitud väärtusele
“lahtrite piirkond” või “piirkond” tähendab lahtrite vahemiku esimese ja viimase aadressi määramist:
A1:L1, ednemasti võib ühe piirkonna asemel olla ka mitu piirkonda.
“kriteerium” saab olla:
• konstantne väärtus, nt 3,
• poolik võrdlustehe, nt “>2” (suurem kui 2),
• viide lahtrile, kus paikneb tingimus, nt B12, (vastavas lahtris on loendatav arv)
• regulaaravaldis, nt b*, mis tähendab kõiki tekste, mis algavad b tähega; regulaaravaldisi saab moodustada veel tunduvalt
keerulisemaid.
“tingimus” if-funktsioonis on täielik võrdlustehe (või loogikatehe), nt A2>100. Sellisel tehtel saab olla vastuseks üks
kahest võimalikust väärtusest: jah (true) või ei (false).
Järgmised kategooriad on selgitatud väga lühidalt, tegelikult on igal funktsioonil omad argumendid ja reeglid kuidas neid
kasutada.
Kategooria: Database
Funktsioonid, mis seotud andmebaaside ja loenditega. Vastavalt eraldi lahtritesse kirja pandud
kriteeriumile leitakse keskmisi, loendatakse, leitakse miinimume ja maksimume andmetabelist e.
andmebaasist. Kriteerimid on selleks, et valida välja mingile tingimusele vastavad andmebaasi kirjed
(näit. Pikkus>190)
DAVERAGE leiab kriteerimile vastavate kirjete mingi välja keskmine

DCOUNT
DCOUNTA
DMAX
DSUM
Ja nii edasi…
loendab kriteeriumile vastavatest kirjetest ühest konkreetsest väljast arvude esinemist
loendab kriteeriumile vastavatest kirjetest valitud väljast mitmu neist ei ole tühjad
leiab kriteeriumile vastavate kirjete hulgast mingi välja maksimumi
summeerib kriteeriumile vastavate kirjete mingi välja sisu
Tüüpiliselt on kõigil neil D-ga algavatel funktsioonidel parameetriteks tabeli piirkond; väli, millele
tegevust rakendatakse ja kriteeriumi piirkond
Kategooria: Date&Time
Kuupäeva ja kellaaja funktsioonid lubavad teha mitmesuguseid operatsioone aegadega – päeva, kuu ja
aasta numbri leidmine, tänase kuupäeva leidmine, kuupäeva koostamine, tööpäevade arvu leidmine jne.
Mõned näited:
DATE
paneb eraldiseisvatest aatsast, kuust ja päevast kokku kuupäeva
DAY, MONTH, YEAR käsuga TODAY leitud arvust eraldab päeva, kuu, aasta
HOUR, MINUTE, SECOND käsuga NOW leitud kellaajast eraldab tunnid, minutid
DAYS
leiab mitu päeva on kahe kuupäeva vahel
NETWORKDAYS
leiab, mitu tööpäeva on kahe kuupäeva vahel
NOW
kuupäev ja kellaaeg
TIME
paneb eraldiseiavatest tundidest, minutitest ja sekunditest kokku kellaaja
TODAY
tänane kuupäev
WEEKDAY
leiab kuupäeva järgi nädalapäeva
EASTERSUNDAY millal on lihavõttepühad antud aastal
Kategooria: Financial
Finantsarvutusfunktsioonid, millega saab teha tavalisi äri (rahalisi) arvutusi. Eesti keeles räägitakse ka
majandusmatemaatika funktsioonidest. Saab leida näiteks maksete suurusi laenu tagasimaksmisel,
investeerimisel saadavaid oodatavaid tulusid (tuleviku suurusi), jne.
Tüüpilisteks parameetriteks nende funktsioonide puhul on
• Tuleviku väärtus (Future value fv) – investeeringu või laenu väärtus, kui kõik maksed on tehtud.
• Perioodide arv (Number of periods nper) – perioodide arv ehk maksete arv, mis kindla perioodi järgi
tehakse.
• Makse suurus (Payment pmt) – võla või investeerimismaksu suurus, mida igal perioodil arvestatakse
• Momendi väärtus (Present value pv) – investeeringu või laenu suurus perioodi algul, näiteks laenu
puhul on selleks väärtuseks laenu suurus.
• Määr e. suhtarv (Rate rate) – laenu või investeeringu intressi määr või diskonto protsent ()
• Põhivorm (Type type) – aeg, millal makstakse - perioodi alguses või lõpus, näit. kuu alguses või kuu
lõpus.
Põhiline seos nende vahel on:
(pmt*nper)+pv+fv=0
PV Leiab investeeringu esialgse suuruse, näiteks kui laenata raha, siis selleks suuruseks on laenatud raha kogus
PV(rate,nper,pmt,fv,type)
FV Leiab investeeringu suuruse tulevikus, kui on teada intressimäär, intressi arvutamise perioodide arv ja maksed.
Perioodid peavad olema võrdse pikkusega ja intressimäär jääv. fv(rate,nper,pmt,pv,type)
PMT Arvutab laenu tagasimakse suuruse, mille aluseks on konstantsed maksed ja konstantne laenuprotsent
PMT(rate,nper,pv,fv,type)
NPV Leiab momendi rahaseisu, mis tugineb seeriale sularaha liikumistele, arvestades %. Väljamaksed on negatiivsed
ja sissetulekud positiivsed väärtused NPV(rate, value1, value2, ...)

Kategooria: Information
Info küsimise funktsioonid. Siia kategooriasse kuuluvad funktsioonid, mis lubavad teada saada midagi
lahtrite sisude kohta. Tüüpiliseks väljundiks on loogikatüüpi väärtus TRUE (tõene) või FALSE (väär).
COUNTBLANK loendab tgühjad lahtrid piirkonnas
ISBLANK TRUE, kui on tühi väärtus
ISEVEN
TRUE, kui lahtris on paarisarv
ISLOGICAL TRUE, kui lahtris on loogikaväärtus
ISNONTEXT TRUE, kui lahtris olev väärtus pole tekst
ISNUMBER TRUE, kui lahtris olev väärtus on number
TYPE
vastusedks on number, mis määrab millist tüüpi andmetega lahtris tegemist on.
Jne.
Nõndanimetatud IS-funktsioonid sobivad kasutamiseks koos IF-lausega, kus funktsiooni abil
tekitatakse loogikatingimus, millele vastavalt leitakse lahtri väärtus.
Kategooria: Logical
Loogikafunktsioonid tegelevad mingil kujul loogikaväärtuste leidmisega
AND loogikatehe AND e. ‘loogiline ja’, kuis argumentideks on loogikaväärtused ja vastused leitakse vastavalt
tõeväärtustabelile (tuleta meelde andmetabelit ja filtreid)
IF
saab vastavalt mingi lahtri väärtusele rakendada erinevaid valemeid või kirjutada lahtrisse erinevaid tekste
NOT loogikatehe NOT, ehk loogiline eitus, argumendi loogikaväärtus pööratakse ringi
OR
loogikatehe OR e. ‘loogiline või’, kus argumentideks on loogikaväärtused ja tulemus leitakse vastavalt
tõeväärtustabelile.
Kategooria: Spreadsheet
Otsimise ja viitamise funktsioonid. Vastavalt otsitavatele väärtustele või juba kusagilt leitud
lahtriaadressidele on võimalik leida vastavaid väärtused.
HLOOKUP otsib horisontaalsuunas ühe välja väärtuse järgi teise välja sisu
INDEX leiab määratud piirkonnast viite lahtrile
LOOKUP leiab väärtuse ühes reas/veerus vastavalt mingile väärtusele teises reas/veerus
MATCH leiab massiivis koha vastavalt väärtuste võrdlemisele
VLOOKUP otsib verikaalsuunas ühe välja väärtuse järgi teise välja sisu
Ülejäänud tegelevad ka põhiliselt ridade ja veergude numbrite leidmisega
Funktsioon ADDRESS sätib oma parameetrid näiteks kokku üheks lahtri aadressiks
Funktsioonid COLUMN ja ROW aga ütlevad näiteks, mitmendas veerus ja mitmendas reas paikneva
lahtriga on tegemist.
Kategooria: Mathematical
Matemaatika ja trigonomeetria funktsioonid. No siia lisaks küll ainult selle nimekirja alguse. Enamuse
funktsioonide sisu peaks juba nimest selguma:
ABS absoluutväärtus
ACOS arkuskoosinus
ASIN arkussiinus
jne.

Kategooria: Statistical
Statistikafunktsioonid. Seda osa tasub teil ilmselt uurida peale statistika kursuse lõppu (või ka
paralleelselt), sest muidu selle lahtiseletamine olekski juba see sama kursus. Siin on igasugused
keskmised, korrelatsiooni koefitsendid, dispersiooni näitajad, Pearsoni korrelatsiooni kordajad, jne.
Kategooria: Text Functions
Tekstitöötlemisega seotud funktsioonid. Funktsiooni läheb ühe parameetrina sisse mingi tekst ja selle
tekstiga võetakse midagi ette. Näiteks:
CLEAN
kustutab tekstist kõik mittetrükitavad märgid
CONCATENATE ühendab mitu erinevat tekstijuppi üheks tekstiks
DOLLAR teisendab numbri tekstiks, kasutades $-i formaati
EXACT
kontrollib, kas kaks teksti on täpselt ühesugused
FIND
leiab osa teksti pikema teksti seest
LEFT
annab vasakpoolsed märgid tekstist
LEN
leiab märkide arvu tekstis
LOWER teisendab kõik tähed tekstis väiketähtedeks
PROPER teeb igas sõnas esimese tähe suureks
RIGHT
leiab tekstist kõige parempoolsema märgi
UPPER
teisendab kõik tähed tekstis suurtähtedeks
jne.