Põllumajandus ja bioloogiline mitmekesisus

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○
Põllumajandus ja bioloogiline mitmekeskisus
Põllumajandus ja
bioloogiline
mitmekesisus
ÖTK 2004
1

Põllumajandus ja bioloogiline ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○
mitmekeskisus Põllumajandus ja bioloogiline mitmekesisus
Sisukord
Mis on bioloogiline mitmekesisus 3
Geneetiline mitmekesisus 4
Liigiline mitmekesisus 5
Ökosüsteemide mitmekesisus 6
Kuidas mõjutab põllumajandus bioloogilist
mitmekesisust 7
Pool-looduslikud kooslused 9
Maastikuelemendid 10
Kuidas bioloogilist mitmekesisust säilitada
ja suurendada 11
Põllumajanduslik keskkonnatoetus 14
Kasutatud ja soovitatav kirjandus 15
2

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○
Põllumajandus ja bioloogiline mitmekeskisus
Mis on bioloogiline
mitmekesisus
Bioloogiline mitmekesisus on kogu maakeral
leiduva elu – taimede, loomade, seente ja mikroorganismide
ning nende elupaikade rohkus.
Eesti keeles on samaväärsete mõistetena kasutusel
ka looduslik mitmekesisus, elustiku
mitmekesisus, biodiversiteet.
Bioloogilises mitmekesisuses nähakse maakera
üht olulisemat rikkust. Bioloogiline mitmekesisuse
kaitsel on nii ökoloogilised, majanduslikud
kui ka eetilised põhjused.
Bioloogilist mitmekesisust
vaadeldakse kolmel tasandil:
1) geneetiline tasand (liigisisene)
2) liigi tasand
3) ökosüsteemi (kooslused,
elupaigad) tasand
3

Põllumajandus ja bioloogiline ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○
mitmekeskisus Geneetiline mitmekesisus
Pärilikkuse kandjate ehk geenide paljususel
on liikide eluvõime tagamisel oluline osa.
Varasem sordi- ja tõuaretus on suurendanud
põllumajanduses kasutatavate sortide
ja tõugude mitmekesisust, tänapäevased
majandamismeetodid kipuvad seda aga
vähendama.
Eelkõige tuleks tähelepanu pöörata vanade
ja kohalike ohustatud tõugude ja sortide
kasvatamisele. Need on paremini kohanenud
meie looduslike tingimustega ning
on oluliseks osaks meie kultuuripärandist.
Kohalikest vanadest ohustatud tõugudest
tuleb nimetada eesti hobust ja eesti maakarja
veist. Eesti hobuseid on praeguseks
säilinud umbes 1000, eesti maakarja lehmi
vaid ligi 500.
Eesti maakari on teistest tõugudest küll
väiksema piimaanniga, kuid tema piima rasvasisaldus
on suurem, samuti on ta vastupidavam
ja sobivam looduslikele rohumaadele.
Eesti hobune
Rukis “Sangaste”
4
Eesti maakarja veis
Ohustatud sortidest võib mainida ploomi “Noarootsi
punane”, mis on aretatud juba 16. sajandil.
Vanad sordid on ka “Tallinna pirnõun” (18.
sajandist), rukis “Sangaste” (1880ndatest) ja kartul
“Jõgeva kollane” (1940ndatest).
Kohalikud ohustatud sordid on küll valdavalt väiksema
saagiga, kuid paremini kohanenud meie oludega.
Näiteks Ploom “Noarootsi punane” on vastupidav
nii puuviljamädanikule kui ka mitmetele lehetõbedele,
rukis “Sangaste” on talvekindel ja
kahjustajatele vastupidav ning sobib ka vähemviljakatele
muldadele.

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○
Põllumajandus ja bioloogiline mitmekeskisus
Liigiline mitmekesisus
Bioloogiline mitmekesisus on nii suur, et senini
on Maad asustavatest liikidest tundma õpitud
ainult väga väikest osa. Eriti puudutab
see teatud elustikurühmi, näiteks putukaid.
Veidi paremini tuntakse näiteks selgroogseid.
Arvatakse, et teame 87-99% kõigist selgroogsetest.
Praegu tuntakse maakeral umbes 1,6 miljonit
liiki, kuid paljude uurijate hinnangu kohaselt
peaks tegelik liikide arv olema 10 – 13 miljonit.
Valdava osa maakera liikidest moodustavad
selgrootud, vetikad, seened ja mikroorganismid.
Maakera liigirikkus: teaduslikult kirjeldatud
ja tõenäoline liikide arv maailmas ja Eestis
Elustiku rühm Teaduslikult kirjeldatud liikide arv Tõenäoline liikide arv
Maailmas Eestis Maailmas Eestis
Viirused 5 000 10 50 000 50
Bakterid,
sinivetikad 4 760 4500 3 000 000 700
Seened 70 000 3 461 1 500 000 6 000
Vetikad 40 000 2 500 360 000 3 000
Taimed 400 000 2 969 590 000 3 150
Ainuraksed 40 000 346 100 000 690
Muud selgrootud 115 400 17 600
Lülijalgsed: 10 206 24 000
putukad 751 000 14 400 30 000 000 20 000
Muud lülijalgsed 123 161 500
Keelikloomad 1 273
Selgroogsed: 42 580 480
Sõõrsuud 63 3
Kõhrkalad 843
Luukalad 18 150 71 23 000 80
Kahepaiksed 4 184 11 4 600 12
Roomajad 6 300 5 6 900 5
Linnud 9 040 330 9 230 335
Imetajad 4 000 65 4 210 66
Allikas: Globaalsed keskkonnaprobleemid, 1996
5

Põllumajandus ja bioloogiline ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○
mitmekeskisus Ökosüsteemide mitmekesisus
Ökosüsteemide mitmekesisust võib määrata liigirikkuse
alusel – mida rohkem on teatud alal
liike, seda rohkem peaks seal olema erinevaid
kasvukohti ja elupaiku.
Ökosüsteeme saab jaotada inimtegevuse mõju
järgi looduslikeks (väike mõju: nt raba) ja
antropogeenseteks (suhteliselt suur mõju: linnad,
põllumajanduslikud kõlvikud jt). Nende
vahepeale jäävad aga pool-looduslikud ökosüsteemid.
Põllumajandusmaastik põldude, hoonete, teede
ja rajatiste ning neid ümbritsevate metsatukkadega
on elupaigaks paljudele liikidele.
Põllumajandusega seotud elupaikadest on bioloogilise
mitmekesisuse seisukohalt eriti tähtsad
pool-looduslikud kooslused ja mitmesugused
põllumajandusmaastiku elemendid nagu
põllusaared, metsatukad, kivi- ja kännuhunnikud,
üksikud puud, alleed, kiviaiad jt.
Taastatud kiviaed Saaremaal
Eri koosluste (mets ja põld, veekogu ja põld)
vahelised siirdealad (põlluservad, veekogude
kaldaribad) on paljude taime- ja loomaliikide
elupaigad, samal ajal ka niinimetatud “rohelised
koridorid”, mis võimaldavad liikidel ohutult
liikuda.
Hooldatud loopealne Saaremaal
6

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○
Põllumajandus ja bioloogiline mitmekeskisus
Kuidas mõjutab põllumajandus
bioloogilist mitmekesisust
Põllumajandus on üks bioloogilist mitmekesisust enim mõjutavaid tegevusi.
Negatiivne mõju
Intensiivne ja kontsentreeritud põllumajandus
saastab õhku ja reostab vett, hävinevad väärtuslikud
elupaigad ja väheneb maastike mitmekesisus.
Bioloogilist mitmekesisust mõjutavad negatiivselt
eelkõige taimekaitsevahendite ja väetiste
kasutamine ning maaparandus, mille tagajärjeks
on ulatuslikud ühetaolised põllumassiivid.
Näiteks pestitsiidide kasutamine põhjustab paljude
liikide hukkumist. USAs hukkub pestitsiidide
legaalse kasutamise tagajärjel igal aastal
60 miljonit lindu.
Intensiivsel agrokemikaalide kasutamisel põllumajanduses
on otsene mõju ka inimese tervisele.
Maailma Tervishoiu Organisatsiooni hinnangul
saab pestitsiididest mürgituse igal aastal
vähemalt 25 miljonit ja sureb 20 000 inimest.
Negatiivsete keskkonnamõjude likvideerimine
on ülimalt kulukas.
Näiteks Suurbritannias kulutatati 1998. aastal
180 mln eurot pestitsiidide ja 40 mln eurot
nitraatide eemaldamiseks joogiveest. Kahju, mis
kaasneb elupaikade ja liikide hävimisega, pole
aga rahaliselt peaaegu võimatu hinnata.
7

Põllumajandus ja bioloogiline ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○
mitmekeskisus Positiivne mõju
Bioloogiline ja maastike mitmekesisus on tihedalt
seotud.
Liigestatud maastik loob eelduse elupaikade
rohkuseks. Mida rohkem on põllumajandusmaastikus
elupaiku, seda rohkem on seal üldjuhul
ka erinevaid liike.
Monokultuursed, väheste maastikuelementidega
suured ja liigendamata väljad pakuvad võrreldes
liigendatud põldude, servaalade ja paljude
maastikuelementidega oluliselt vähem elupaiku,
seetõttu on nendel aladel ka liigirikkus
oluliselt väiksem (vt kõrvalolev joonis).
Traditsioonilise põllumajandusega on seotud
paljude liikide ja elupaikade säilimine. Parimaks
näiteks sellest on ilmselt pool-looduslikud
kooslused ja sealsete erinevate liikide rohkus.
Paljude liikide püsimine on seotud põllumajandusmaal
leiduvate maastikuelementidega.
Allikas: Wieger, Willer 1997
Põllumajandusega kaasnevad avatud maastikud
on paljudele liikidele (nt põldlõoke) oluliseks
toitumis- ja pesitsuspaigaks.
8

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○
Põllumajandus ja bioloogiline mitmekeskisus
Pool-looduslikud kooslused
Inimese hooldatud pool-looduslikud kooslused
on sadu aastaid kestnud säästva maakasutuse
väärtuslik lisatulemus.
Et need kooslused on tihedalt seotud meie
rahvuskultuuriga ja on säilinud vaid inimese
pikaajalise majandamise tulemusel, nimetatakse
neid ka pärandkooslusteks. Nende niitmine
ja karjatamine on kujundanud seal unikaalse
taimestiku ja loomastiku.
Pool-looduslikud kooslused ehk
pärandkooslused on:
rannaniidud
lamminiidud e. luhad
puisniidud
loopealsed e. alvarid
puiskarjamaad
aruniidud
soostunud ja sooniidud
Pool-looduslikel kooslustel on oluline osa loodusliku
mitmekesisuse säilitajana.
Seal leidub väga palju haruldasi ja kaitsealuseid
liike, eelkõige käpaliste, aga nt ka liblikate,
mardikate, tigude liike. Eriti liigirikkad on
puisniidud, kus ühelt ruutmeetrilt on leitud
kuni 76 taimeliiki (Laelatu puisniit).
Lisaks rikastavad nad maastikupilti ja on põllumehe
seisukohast omal kohal loomasööda
mitmekesistajana.
Varasematel aegadel olid pool-looduslikud
kooslused Eestis laialt levinud. Viimase poolsajandi
jooksul on suur osa neist aga kadunud,
sest pärandkoosluste säilitamiseks tuleb
neid alasid pidevalt kasutada – muidu hakkavad
nad kinni kasvama ning nende eripära ja
liigirikkus kaob.
Teisalt ohustab niite ka põllumajandusliku tegevuse
intensiivistumine (väetamine, maaparandus
jne) ning maakasutuse muutused.
Hooldamata rannaniit
Hooldatud rannaniit
9

Põllumajandus ja bioloogiline ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○
mitmekeskisus Maastikuelemendid
Põllud ja rohumaad koos metsatukkade ja teiste
maastikuelementidega moodustavad terviku.
Maastikuelemendid on elupaigaks taimedele,
putukatele, roomajatele, pisiimetajatele
ja lindudele. Lisaks väärtusele elupaigana on
neil ka muid väärtusi – näiteks mitmekesistavad
nad maastikupilti.
Eeskätt peaks säilitama kõik olemasolevad
maastikuelemendid. Mitmekesisust on sageli
võimalik aga ka ise suurendada, rajades näiteks
mitmeaastase taimestikuga põllupeenraid,
põõsasribasid, märgalasid või taastades kiviaedu.
Nii rikastatakse elustikku ja muudetakse
maastik esteetiliselt nauditavamaks.
Olulised põllumajandusmaas-
tikku ilmestavad
elemendid on:
metsatukad,
puudegrupid
hekid,
põõsasribad,
alleed
üksikud puud
mitmeaastase taimestikuga põllu-
peenrad
märgalad ja tiigid
kivi- ja kännuhunnikud, kivikülvid
kivi- ja roigasaiad jm traditsiooni-
lised aiad
vanad taluhooned jms
10

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○
Põllumajandus ja bioloogiline mitmekeskisus
Kuidas bioloogilist mitmekesisust
säilitada ja suurendada
Ökokoloogilist printsiipi, et keerukam ja mitmekesisem
agroökosüsteem on stabiilsem,
saab arvestada ka otseselt tootmises: põllud
ei tohiks olla liiga suured, külvikorda tuleks
kaasata palju liike ja kasvatada eri sorte, pidada
võiks mitut liiki loomi jne. Näiteks eri
liikide ja sortide kasvatamine aitab vähendada
põllumehe riske, sest neil on erinevad nõuded
kasvutingimustele, nagu on erinevad ka
nende kahjustajad.
Järgnevalt mõned soovitused, kuidas on võimalik
bioloogilisele mitmekesisusele kaasa aidata.
0 Planeeri tootmist: liblikõielisi ja erinevaid
kultuure sisaldav külvikord
Keskkonnakaitse seisukohalt on oluline, et külvikorda
planeeritaks erinevaid kultuure ning osa põldudest
oleks ka talvel taimestikuga kaetud. Liblikõielised
rikastavad mulda orgaanilise aine ja taimetoitainetega
ning parandavad mulla struktuuri. Nii saab
vähendada näiteks mineraalväetiste kasutamist. Põldudele
külvatud ristikust ja meetaimedest toituvad
mesilased ja liblikad.
0 Eelista mehaanilist umbrohutõrjet: kõrrekoorimine,
orase äestamine jne.
0 Ära tee profülaktilisi pritsimisi, kasuta taime
kaitsevahendeid vaid vastavalt tegelikule vajadusele
0 Ära kasuta taimekaitsevahendeid põlluservades,
veekogude kaitsevööndis, põllusaartel
ja nende ümbruses.
Taimekaitse algab tegelikult juba põllu suuruse, asukoha
ja kasvatustehnoloogia valikuga. Eelistama
peaks väiksemaid, põllupeenarde või looduslike
äärealadega põlde.
Lisaks sellele tuleks arvestada, et sooja ilmaga peaks
taimekaitsevahendeid kasutama varahommikul või
hilisemal õhtupoolikul, kui temperatuur on madalam
ja enamik putukaid pole aktiivsed.
Kindlasti ei tohi pritsida õitsevaid taimi, et vältida
mesilaste ja kimalaste hukkumist.
0 Jäta põllu servadesse ja suurte põldude liigendamiseks
mitmeaastase taimestikuga
ribad, kus ei kasutata väetisi ega taimekaitsevahendeid.
Mitmeaastase taimestikuga ribadel on nii ökoloogiline,
põllumajanduslik kui ka esteetiline väärtus. Nad
on olulised elupaigad paljudele taime- ja loomaliikidele.
Seal elavad näiteks röövtoidulised putukad (nt
jooksiklased, lepatriinud, sirelased jpt) ja ämblikud,
kes aitavad kahjureid põllul kontrolli all hoida.
Suurtel põldudel vähendavad sellised ribad mullaerosiooni
ja aitavad seega säilitada mullaviljakust.
Liigirikkad põllupeenrad pakuvad ka silmailu, kui seal
on taimeliike, mille õied on eri värvi ja mis õitsevad
eri aegadel.
11

Põllumajandus ja bioloogiline ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○
mitmekeskisus Mitmeaastase taimestikuga riba peaks olema kõigi
põldude servades. Suuremate põldude puhul on soovitatav
see jätta või rajada ka kõigi külvikorra väljade
servadesse. Väljade piirid peaksid aga jääma samaks,
sest sellist põllupeenart pole mõtet rajada mitte
paariks aastaks, vaid pikemaks ajaks.
0 Rohumaid niida keskelt lahku või servast
serva meetodil.
Nii saavad linnud ja loomad traktori eest pageda
ega hukku. Üks võimalus on linnupesade kaitsmine
niitmise ajaks.
0 Võimalusel väldi liiga varajast niitmist.
Kuigi niitmisaja edasilükkamine
kahandab
sööda kvaliteeti, võiks
vähemalt looduslikel
rohumaadel ja osadel
vähemproduktiivsetel
püsirohumaadel linnukaitselistel
eesmärkidel
niita alles juulis. Põllupeenraid
ja kasutusest
väljas olevaid
maid niida võimalusel
alates juuli keskpaigast.
0 Karjatamisel väldi liiga suurt loomkoormust.
0 Pool-looduslikel kooslustel karjata võimalusel
üheskoos või vaheldumisi erinevaid loomaliike.
See annab rohukamarale ühtlasema koormuse ning
võimaldab säilitada mitmekesisust.
Pool-looduslikud karjamaad on soovitatav tarastada
kultuurkarjamaadest eraldi.
Niitmisel tuleks niidetud hein ära koristada.
0 Säilita ja võimalusel hoolda põllumajandus
maastikul olevaid maastikuelemente.
Mõned näited:
Metsatukad, puudegrupid, vanad taluasemed,
kivivared, kännuhunnikud jmt tuleks säilitada.
Võimaluse korral võiks nende ümbrust juuli lõpus
niita, vajadusel võsa harvendada, eelistades söödavate
viljadega või meetaimedena väärtuslikke liike
(pihlakas, pärn, raagremmelgas, viirpuu). Neid ümbritsevas
puhveralas ei ole soovitatav kasutada taimekaitsevahendeid
ega väetisi.
Veekogude kaldavööndis tuleks vajadusel piirata
puittaimestiku kasvu.
Sealsete liikide seisukohalt on hooldustööde tegemiseks
sobivaim aeg hilissuvi.
Vanu põlispuid tuleks säilitada ja keset põldu
kasvavatele puudele jätta piisav kaitsetsoon,
mida ei künta, väetata ega pritsita taimekaitsevahenditega.
Kiviaedu tuleks hoida avatuna aiaäärte niitmise
ja võsaraiega.
0 Pool-looduslike koosluste puhul arvesta lisaks
eeltoodule:
Väetamine on keelatud, samuti ei tohi seal teha mullaharimistöid
ega külvata kooslusesse mittekuuluvate
taimede seemneid. Vältida tuleks lisasööda andmist.
12

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○
Põllumajandus ja bioloogiline mitmekeskisus
Uute maastikuelementide rajamine
Kui tingimused on sobivad, võiks rajada uusi
elemente: nt põõsasriba, tiigi või märgala.
0 Põõsasribaga on hea liigendada suuri põlde,
samuti võib neid rajada teeservadesse
ja omandi piiride tähistamiseks.
moodustaks ühtse terviku olemasolevate metsatukkade,
kraavikallaste või muude maastikuelementidega.
Arvestada tuleb asukoha reljeefi. Kohtades, kus
avanevad ilusad vaated, ei tohiks neid põõsasribaga
sulgeda.
0 Tiigi või märgala võiks kujundada tootmiseks
vähesobivale niiskele alale.
Eelkõige sobib tiik või märgala suurte põllumassiivide
mitmekesistamiseks.
Sopilise kaldajoone, saarekeste ning vahelduva veesügavuse
ja taimestikuga kujundatud tiik või märgala
on nii silmailuks, pakkudes avatud aladel vaheldust,
kui ka elupaigaks paljudele liikidele. Tiigi
kaldad võiksid olla lauged ja kaldajoon võimalikult
liigendatud, selle sügavus võiks keskosa suunas astmeliselt
suureneda ning sügavamates kohtades ulatuda
üle 2 meetri. Lõunaossa võiks jätta madalama
veega sopi, mis soojeneb kiiremini.
Veepeeglit saab ilmestada elupaiku pakkuvate saarekestega.
Need pikendavad kaldajoont ja pakuva
varjumispaika lindudele. Igasse tiiki tuleks püüda
paigutada vähemalt üks saar, suurematesse kakskolm.
Tiigi või märgala rajamisel on otstarbekas märgalataimestiku
kujunemisele kaasa aidata. Veetaimed
ning ümbritsevad puud ja põõsad on oluline toduallikas
ja varjupaik paljudele liikidele. Istutamine võetakse
ette kevadel ja taimed kogutakse loodusest.
Mitmetest põõsa- ja puuliikidest koosnevad põõsasribad
on olulised elu- ja toitumispaigad paljudele lindudele
(nt väike-põõsalind, pruunselg-põõsalind, karmiinleevike)
ja loomadele (nt siilid, jänesed). Põllumajanduse
seisukohast on nad olulised kahjurite looduslike
vaenlaste (nt lepatriinud, sirelased) elupaigana,
ahvatlevad paljudele tolmeldajatele ja heaks
korjealaks mesilastele.
Põõsasribad takistavad mullaerosiooni, parandavad
põllu mikrokliimat (nt suureneb õhuniiskus, väheneb
temperatuuri järsk kõikumine), kaitsevad teede naabruses
tolmu ja saasteainete eest. Nad muudavad üksluise
suurte põldudega maastiku esteetiliselt nauditavamaks.
Et põõsariba pole Eestis kuigi traditsiooniline maastikuelement,
tuleb rajamiskoha sobivus ja istutatavad
liigid põhjalikult läbi kaaluda. Põõsasriba tuleb
kavandada nii, et see ei mõjuks võõrkehana, vaid
13

Põllumajandus ja bioloogiline ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○
mitmekeskisus Põllumajanduslik keskkonnatoetus
Loodussõbralikule majandamisele aitab kaasa riik, kompenseerides talunikele põllumajandusliku
keskkonnatoetuse kaudu mitmete tegevustega seotud kulud. Alates 2000. aastast
on üleriigiliselt toetatud mahepõllumajandust ja eesti maakarja kasvatamist, 2001. aastast
pool-looduslike koosluste majandamist ning mitmeid tegevusi (nt kiviaia taastamine) kahel
pilootalal. 2002. aastast alates toetatakse eesti tõugu hobuse kasvatamist.
Alates 2004. aastast toetatakse bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele ja suurendamisele
suunatud tegevusi Maaelu Arengukava (MAK) põllumajandusliku keskkonnatoetuse raames.
Bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja suurendamise toetamisele on suunatud eelkõige
järgnevad meetmed:
Alates 2004. aastast rakenduvad meetmed:
mahepõllumajandus (üleriigiliselt)
eesti tõugu hobuse kasvatamine (üleriigiliselt)
Alates 2005. aastast rakenduvad meetmed:
eesti maatõugu lehma kasvatamine (üleriigiliselt, seni piimalehma toetuse raames)
pool-loodusliku koosluse hooldamine (üleriigiliselt, seni Keskkonnaministeeriumi
loodushoiutoetuse raames)
keskkonnasõbralik majandamine (Võru ja Saare maakonnas)
maastikuelemendi rajamine, taastamine ja hooldamine
kiviaedade rajamine, taastamine ja hooldamine
mitmeliigilise põõsasriba rajamine ja hooldamine (Jõgeva, Lääne-Viru,
Viljandi, Tartu ja Järva maakonnas)
maa talvel taimkattega kaetult hoidmine (Jõgeva, Järva, Lääne-Viru, Viljandi,
Võru ja Tartu maakondades)
Lisainfot põllumajandusliku keskkonnatoetuse
taotlemise kohta leiab aadressilt http://www.pria.ee.
14

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○
Põllumajandus ja bioloogiline mitmekeskisus
Kasutatud ja soovitatav kirjandus
Anttila, P., Ojanen, M., Puhakka, M., Vuorisalo, T., Frey, T. 1996. Globaalsed keskkonnaprobleemid.
Hea Põllumajandustava. 2001. Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium.
Knauer, N. 1993. Ökologie und Landwirtschaft. Situation. Konflikte. Lösungen. Stuttgart:
Ulmer
Kukk, T., Kulll, K. 1997. Puisniidud. Estonia Maritima 2.
Kull, T. (koost). 1999. Eesti bioloogilise mitmekesisuse kaitse strateegia ja tegevuskava.
Luhad ja rannaniidud. 2002. Eesti Ornitoloogiaühing.
Luik, A., Mikk, M., Vetemaa, A. (toim). 2001. Mahepõllumajanduse alused.
Maastikuhoolduskavad ja maastikuhooldus. 2002. Keskkonnaministeerium.
Ohustatud linnuliikide kaitse põllumajandusmaastikul. 2003. Eesti Ornitoloogiaühing
Pesticide Action Network UK. http://www.pan-uk.org.
Põõsasribade rajamine. 2001. Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus
Pärandkooslused. 2004. Keskkonnaministeerium.
Räägusõbralik põllumajandus. 2001. Eesti Ornitoloogiaühing.
Semm, M., Mikk, M., Elts, J., Lohtaja, S. 2003. Põllumajandusmaastike loodushoid. Soovitusi
talunikele igapäevasteks töödeks.
Talvi, T. 2001. Pool-looduslikud kooslused.
Tiigi ja märgala rajamine. 2001. Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus.
Weiger, H., Willer, H. 1997. Naturschutz durch ökologischen Landbau.
15

Põllumajandus ja bioloogiline ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○
mitmekeskisus 16
Koostaja: Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus
Trükise väljaandmist toetavad Euroopa Liit ja Eesti Põllumajandusministeerium