Eesti ja maailma turism 2009 (uuendatud 22.03.2010 ... - Lõuna-Eesti

Eesti ja maailma turism 2009 (uuendatud 22.03.2010) 1
MAAILMA TURISM 2009
Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) esialgsetel hinnangulistel andmetel (avaldatud 2010.a.
jaanuaris) oli 2009.a. ööbimisega välisreiside arv kogu maailmas 880 miljonit, mis oli 40 miljoni võrra
vähem kui 2008.a. ja 21 miljoni võrra vähem kui 2007.a. Languse peamiseks põhjuseks on majanduskriis.
2009.a. vähenes ööbimisega välisreiside arv kogu maailmas keskmiselt 4% võrra. Langus oli suurim I
kvartalis; järgnevate kvartalite tulemused näitasid järk-järgulise paranemise märke: I kvartalis vähenes
välisreiside arv 10%, II kvartalis 7%, III kvartalis 2% ning IV kvartalis turistide arv esialgsetel andmetel
kasvas 2% (võrreldes 2008.a. IV kvartali suhteliselt madalate näitajatega). Reisid Aasia ja Vaikse ookeani
regiooni vähenesid 2009.a. 2% ning Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse 5%. Aafrika oli ainuke maailma regioon,
kuhu reisimine kasvas (+5%). Euroopa riikidesse reisimine vähenes 2009.aastal 6%, sh. Põhja-
Euroopasse ning Kesk- ja Ida-Euroopasse reisimine vähenes 8%, Lääne- ja Lõuna-Euroopasse veidi alla
5%. Ka Euroopas langustrend aasta lõpupoole pidurdus, kuid seda eelkõige Lääne- ja Lõuna-Euroopas.
Tulenevalt positiivsematest IV kvartali tulemustest ja ka IMFi maailmamajanduse prognooside muutmisest,
muutis UNWTO 2010.a. jaanuaris oma varem (2009.a. oktoobris) avaldatud prognoosi 2010.aastaks veidi
optimistlikumaks. UNWTO prognoosi järgi kasvab ööbimisega välisreiside arv kogu maailmas 2010.a.
3-4% ning Euroopas 1-3% (võrreldes 2009.a. tasemega).
EESTI TURISM 2009
SISSETULEV TURISM
Nii 2008.a. kui ka 2009.a.olid Eesti tulemused Euroopa turismiga võrreldes mõnevõrra paremad. Kui
paljudes Euroopa riikides vähenes välisturistide arv majanduslangusest tulenevalt juba kogu 2008.a. II
poolaasta jooksul, siis Eestis oli majanduskriisi mõju sissetulevale turismile 2008.aastal veel tagasihoidlik
(küll aga mõjutas see tunduvalt siseturismi). 2009.aasta näitas oluliselt halvenenud tulemusi ka
sissetulevas turismis (eriti I poolaastal), kuigi endiselt mõjutas kriis siseturismi rohkem kui
sissetulevat turismi. Lisaks sellele, et majanduskriis vähendas otseselt reisimisaktiivsust, mõjutas Eesti
turismi negatiivselt transpordiühenduste vähendamine: lendude arvu vähendamine ja mitmete lennuliinide
sulgemine alates 2008/2009 talvehooajast (näiteks ühendused Saksamaa, Suurbritannia, Rootsi, Norra ja
Poolaga; 2009.a. maikuus suleti ka tiheda lennugraafikuga KLMi Amsterdami liin). Tulenevalt ühenduste
vähenemisest kahanes Tallinna lennujaama läbinud reisijate arv rahvusvahelistel regulaarlendudel
2009.a. kokkuvõttes 1,09 miljonini, mis on 26% ehk 389 718 võrra vähem kui 2008.a. (vt. joonis 15). Läti
turgu mõjutas negatiivselt ka Saaremaa-Ventspilsi laevaühenduse katkemine. Samas suurem osa
väliskülastajaid saabub Eestisse Tallinna Sadama kaudu, mille andmed olid positiivsemad. Tallinna
Sadamat läbinud reisijate arv kasvas 2009.aastal võrreldes senise rekordaasta, 2008.aastaga 0,1% ehk
10 280 võrra, mis tähendas läbi aegade suurimat reisijate arvu Tallinna Sadama ajaloos (ligi 7,26 miljonit
saabuvat ja lahkuvat reisijat). Tallinn-Helsingi liinil vähenes reisijate arv 0,9%, Tallinn-Stockholmi liinil aga
kasvas 4,9%. Eriti suur oli Tallinn-Stockholmi liinil kasv mais ja juunis, peale uue laeva liiniletoomist. Ka
kruiisiturismi osas oli 2009.a. läbi aegade edukaim: Tallinna Sadam võttis vastu 416 000 kruiisireisijat, mis
oli 10% ehk 39 000 rohkem kui seni rekordilisel 2008.aastal.
2009.a. ööbis Eesti majutusettevõtetes 1,38 miljonit välisturisti 1 . Nende arv vähenes 52 806 võrra
ehk 3,7% võrreldes 2008.a. Nende poolt veedetud öid oli 2,74 miljonit (6,5% ehk 192 000 võrra
vähem kui 2008.a.). Seega olid Eesti tulemused isegi veidi paremad kui meie regiooni riikidel
1 Lisaks 1,38 miljonile majutusettevõtetes ööbinud välisturistile ööbis tasuta majutuses (näiteks sugulaste
või tuttavate juures, oma korteris või suvilas). umbes 0,5 miljonit välisturisti. Eestis ööbinud välisturistide
koguarv oli 2009.aastal seega 1,9 miljonit (ehk umbes sama palju kui 2007.aastal).

Eesti ja maailma turism 2009 (uuendatud 22.03.2010) 2
üldiselt. Välisturistide ööbimised puhkusereisidel vähenesid 5%, tööreisidel -4% ning muudel reisidel (sh.
ravireisidel) -13%. Absoluutarvudes vähenesid kõige rohkem puhkusereisid (mis on reiside hulgas suurima
osatähtsusega). Langus oli suurem 2009.a. I poolaastal, mil välisturistide ööbimised vähenesid 10% (kuigi
jaanuaris välisturistide ööbimised kasvasid tänu Venemaa turistide aastavahetusreiside märkimisväärsele
kasvule ning ka Soome turistide ööbimiste kasvule Tallinnas). Aasta teisel poolel oli langus väiksem (III
kvartalis -5% ja IV kvartalis vaid -1,6%). Juulis ja augustis andsid mõningast positiivset efekti mitmed
suursündmused (põhiliselt mõjutasid need turismi lähiriikidest, nagu Soomest ja Lätist). Venemaa turistide
ja ööbimiste arv kasvas detsembris 15%. IV kvartalis näitasid häid tulemusi ka Soome ja lisaks mõned
väiksema osatähtsusega sihtturud.
2009.a. näitas suurematest päritoluriikidest kõige paremaid tulemusi Venemaa – kusjuures kasv oli
märkimisväärne (turistide arv +14% ja ööbimiste arv +11%). Suurel määral tulenevad need näitajad
Venemaa turistide aastavahetusreiside hüppelisest kasvust jaanuaris (majutatute arv +39%, ööbimiste arv
+29%), kuid ka peaaegu kõigi järgnevate kuude jooksul kasvas Venemaa turistide arv tunduvalt.
Absoluutarvudes kasvasid Venemaa turistide ööbimised 2009.a. kõige rohkem Tallinnas (14 670 võrra ehk
11%). Jätkus ka kasv nende tähtsuselt teises sihtkohas Ida-Virumaal (3679 võrra ehk +13%, vt. joonis 5).
Väiksema osatähtsusega maakondadest kasvasid Venemaa turistide ööbimised tunduvalt Lääne-Virumaal
(peaaegu kõigil 2009.aasta kuudel) ja Valgamaal (peamiselt suvehooajal).
Majutatud Soome turistide arv kasvas 2009.a. 3% (selle näitajaga ületas nende kasv absoluutarvudes isegi
Venemaa turistide arvu kasvu). Nende viibimise kestus oli küll varasemast veidi lühem, mistõttu
majutusettevõtetes veedetud ööde arv jäi 2008.a. tasemele (kasv 0,02%). Ööbimised vähenesid I
poolaasta kokkuvõttes 5%, kuid II poolaastal kasvasid 4% (võrreldes 2008.a. sama perioodiga).
Absoluutarvudes suurim kasv oli aasta kokkuvõttes Tallinnas (+35 707 võrra ehk +5%), mis on seda
märkimisväärsem, et Tallinnas eelnes sellele 6% kasv ka 2008.a. (ehk siis eelneva aasta võrdlusbaas oli
suhteliselt tugev). Tallinnas vähenesid nende ööbimised I poolaasta kokkuvõttes 5%, kuid III kvartalis
kasvasid 11% ja IV kvartalis koguni 15% (võrreldes 2008.a. sama perioodiga). Pärnus kasvasid soomlaste
ööbimised 2009.a. veidi (+1% ehk +4054 võrra) – põhiliselt lisandus ööbimisi juulikuus. Väiksema
osatähtsusega piirkondadest kasvasid hüppeliselt soomlaste ööbimised Lääne-Virumaal (+5814 võrra ehk
+77%) ning ka Järva- ja Hiiumaal. Soome turistide ööbimised vähenesid aga kõige rohkem Saare
maakonnas (-21 880 võrra ehk 21%). Nende ööbimiste vähenemist Saaremaal II kvartalis ligi 30% võrra
võib osaliselt seostada ka Soomest saabuvate tellimuslendude arvu olulise vähenemisega selle suvehooaja
alguses. Samas juulis ja augustis jäid nende ööbimised seal enam-vähem 2008.a. juuli ja augusti tasemele,
kuid sügiskuudel vähenesid taas tunduvalt.
Vaadates arengut pikema perioodi vältel, on Soome turistide ööbimised Eestis tervikuna alates 2005.
aastast järk-järgult veidi vähenenud. Samas on tulemused piirkondade lõikes olnud erinevad (joonis 6).
Märkimisväärne tulemus on see, et Tallinnas jõudis nende veedetud ööde arv 2009.aastaks uuesti 2004.a.
tasemele, mis on seni kõigi aegade rekord. Väljaspool Tallinna on nende ööbimised aasta-aastalt
vähenenud, mis tuleneb eelkõige Pärnu ja Harju maakonna ning mõnevõrra ka Saare maakonna
populaarsuse vähenemisest. Tallinna atraktiivsus on aga suurenenud: Tallinnas veedetud ööde osatähtsus
soomlaste ööbimistest Eestis on aasta-aastalt veidi kasvanud (44%-lt 2003.a. 54%-ni 2009.a.).
Läti turistide ööbimised vähenesid märkimisväärselt eelkõige Saare maakonnas (-35% ehk -8600 võrra).
Saaremaal vähenes nende arv mais ja juunis rohkem kui poole võrra ja juulis-augustis keskmiselt viiendiku
võrra, mille olulise põhjusena võib näha Saaremaa-Ventspilsi laevaühenduse katkemist 2009.a. suvel. Kui
mitmel eelneval aastal kasvas lätlaste ööbimiste arv Saare maakonnas hüppeliselt, siis 2009.a. kokkuvõttes
jõudis nende arv tagasi tunduvalt allapoole 2006.a. taset (joonis 7). Tänu suursündmustele kasvasid Läti
turistide ööbimised Tallinnas juulis 18% ja augustis koguni 50% (2008.a. sama perioodiga võrreldes), kuid

Eesti ja maailma turism 2009 (uuendatud 22.03.2010) 3
ülejäänud kuudel toimunud languse mõjul vähenesid nende ööbimised Tallinnas aasta kokkuvõttes siiski
9% ehk 4800 võrra. Ühtlasi oli Tallinn peaaegu ainuke sihtkoht Eestis, kus nende ööbimised vähenesid teist
aastat järjest. Lätlaste kahe populaarseima sihtkoha – Tallinna ja Saaremaaga – võrreldes tunduvalt
väiksema osatähtsusega sihtkohtadest võiks ära märkida Pärnut, kus Läti turistide ööbimised kasvasid 10%
ehk 1026 võrra (millele eelnes märkimisväärne kasv juba mitmel eelneval aastal). Lätlaste ööbimised
Pärnus kasvasid hüppeliselt augustis ja septembris, kuid ka mitmetel eelnevatel kuudel oli kasv märgatav.
Rootsi turistide ööbimiste arv majutusettevõtetes vähenes märkimisväärselt peaaegu kõigil kuudel ja seda
trendi ei muutnud ka uue laeva liiniletoomine aprillis. Absoluutarvudes oli suurim langus Tallinnas, kuid
tugevalt vähenesid nende ööbimised ka Saare maakonnas ja Pärnus, samuti paljudes väiksema
osatähtsusega maakondades. Rootslaste ööbimised meie lähiriikides (Soomes, Lätis, Leedus) vähenesid
umbes samas suurusjärgus. Konsultatsioonifirma Tourism Economics prognoos Euroopa
Turismikomisjonile näitas, et 2009.a. kokkuvõttes väheneb rootslaste välisreiside arv 8% ehk veidi rohkem
kui eurooplaste välisreisid keskmiselt (mis on seostatav nende valuuta ebasoodsa kursiga euro suhtes).
Eesti puhul avaldas negatiivset mõju ka lennusageduse vähendamine Stockholmi ja Tallinna vahel.
Vaadates arengut pikema perioodi vältel, on Rootsi turistide ööbimised Eestis viimasel kolmel aastal järkjärgult
vähenenud. Eelkõige on langus puudutanud Tallinna (joonis 8), aga ka Pärnut ja Harjumaad.
Saksamaa ja Suurbritannia turistide ööbimiste arv vähenes 2009.aastal tunduvalt, jõudes isegi allapoole
2004.a. taset (joonis 9). Mõlema riigi puhul võib olulise põhjusena näha lennuühenduste vähenemist alates
2008/09 talvehooajast. Samas oli Suurbritannia ka Euroopa suuremate turismiturgude seas 2009. aastal
kõige negatiivsemaid tulemusi näidanud sihtturg, mis lisaks üldisele majandusolukorrale on seotud ka
naela/ euro ebasoodsast kursist tuleneva ostujõu vähenemisega. Suurbritannia turistide ööbimised
vähenesid paljudes Euroopa riikides märkimisväärselt, kusjuures eriti suur oli langus Kesk- ja Ida-Euroopa
riikides (mis on tüüpiliselt pigem nn. lisapuhkusereiside sihtkohad ja mille populaarsus vähenes ka juba
paaril eelneval aastal). Konsultatsioonifirma Tourism Economics prognoos Euroopa Turismikomisjonile
näitas, et 2009.a. kokkuvõttes vähenevad Suurbritannia elanike välisreisid 12-13% ja Saksamaa elanike
välisreisid 5%.
Pikemaajalist trendi jälgides ilmneb, et 2009.a. välisturistide ööbimiste koguarv kahanes taas 2004.a.
tasemele (joonis 2). Samas on sihtturgude osatähtsus sel perioodil muutunud: neli viiest 2004.a. suuremast
sihtturust (Soome, Rootsi, Saksamaa ja Suurbritannia) kahanesid langustrendi tulemusena 2009.aastaks
allapoole 2004.a. taset (ööbimiste arvu järgi), mis näitab Eesti kui sihtkoha konkurentsivõime ja
atraktiivsuse vähenemist neil turgudel. Samas on väga märkimisväärselt kasvanud Venemaa (üle kahe
korra), ning Läti ja Leedu turistide ööbimised (mõlemad +73%), tulenevalt nii Eesti atraktiivsuse kasvust kui
ka nende riikide elanike üldisest välisreiside kasvutrendist.
VÕRDLUS LÄHIRIIKIDEGA
Eestiga sama piirkonna riikidest on võimalik võrrelda Eesti tulemusi nii Põhjamaade kui ka Läti ja Leedu
omadega. Põhjamaades vähenes välisturism umbes samas suurusjärgus või isegi rohkem kui Eestis
(Norras vähenesid välisturistide ööbimised 2009.a. 7,6%, Taanis 10,2% ja Soomes 10,8%). Erandiks on
vaid Rootsi, kus välisturistide ööbimised isegi veidi kasvasid (+2%). Suvekuudel kasvasid tunduvalt teiste
Põhjamaade, eriti Taani elanike reisid Rootsi tulenevalt Rootsi krooni madalamast kursist ja selle
efektiivsest kasutamisest turundusargumendina. Samas aga vähenesid valuutakursi mõjul tunduvalt
rootslaste reisid teistesse Põhjamaadesse (eriti Taani). Lätis ja Leedus vähenesid välisturistide ööbimised
isegi rohkem kui Eestis (Leedus 14,5% ja Lätis 20%). Kõigis riikides (v.a. Rootsis) puudutas vähenemine
paljusid olulisemaid välisturge.

Eesti ja maailma turism 2009 (uuendatud 22.03.2010) 4
Kõigis Baltimaades vähenes siseturism (majutusettevõtete andmete põhjal) nii absoluutarvudes kui ka
protsentuaalselt tunduvalt rohkem kui välisturism, mille peamiseks põhjuseks on see, et kõigis Balti riikides
kasvas siseturistide ööbimiste arv majutusettevõtetes eelnevatel aastatel märkimisväärselt tänu
majanduskasvule. Nagu siseturism, on tugevalt vähenenud ka Balti riikide vaheline reisimine – vähemalt
selles osas, mis puudutab ööbimisi tasulistes majutuskohtades.
SISETURISM
Nii absoluutarvudes kui ka protsentuaalselt vähenes siseturism majutusettevõtetes rohkem kui välisturism.
2009.a. ööbis Eesti majutusettevõtetes 766 593 siseturisti. Nende arv vähenes 177 732 võrra ehk
19% võrreldes 2008.a. Nende poolt veedetud ööde arv oli 1,38 miljonit (-17%). Langusest hoolimata
jäid nad majutatute arvult majutusettevõtetele suurimaks kliendigrupiks, kuigi nende veedetud ööde arv jäi
alla soomlaste omale. Siseturistide ööbimised majutusettevõtetes kasvasid märkimisväärselt 2005.-2007.
aastal, kuid alates 2008.a. II kvartalist hakkasid mõju avaldama teated halvenenud majandusolukorrast, mis
eelkõige mõjutasid tööreise. Siseturismi kiire kasv 2005.-2007. aastal tulenes eelkõige majanduskasvust
Eestis, tänu millele said Eesti elanikud rohkem kulutada oma isiklikele puhkusereisidele (eriti lühikestele
lisapuhkusereisidele näiteks spaades) ning Eesti firmad ja asutused seminaridele ja firmaüritustele.
Seetõttu oli ka loomulik halvenenud majandusolukorra kiire mõju siseturistide ööbimiste arvu vähenemisele
majutusettevõtetes ja vähenemine majandusbuumile eelnenud tasemele – 2009.a. jäi nende ööbimiste arv
mõnevõrra alla 2006.a. tasemele (joonis 1). Nende arv vähenes tunduvalt 2009.a. kõigil kuudel (joonis 4),
kuigi suvekuudel oli langus absoluutarvudes mõnevõrra suurem kui ülejäänud kuudel. Majutatud
siseturistide arv vähenes kõigis Eesti maakondades, kuid nende veedetud ööde arv kasvas mõnevõrra
Läänemaal ja Tartumaal (joonis 11). Arvuliselt suurim oli 2009.a. ööbimiste arvu langus Tallinnas (-71 247
võrra ehk 25%), kuid siseturistide ööbimised vähenesid tunduvalt ka Tartus, Pärnus, Harju, Saare ja Valga
maakonnas jm. Üldise languse taustal väärib aga märkimist, et spaades ja sanatooriumides siseturism
2009.a. veidi kasvas (joonis 12). Siseturistide arv spaades kasvas 10% ja nende ööbimiste arv 3%,
kusjuures kasvu näitasid peaaegu kõik kuud.
Samas vaid vähem kui 20% mitmepäevastel sisereisidel käivatest Eesti elanikest ööbib reisil
majutusettevõtetes – valdav osa ööbib sugulaste või tuttavate juures, telgis või oma suvilas. EASi tellitud
Eesti elanike suviste sisereiside uuring, mis kajastas juunist augustini tehtud mitmepäevaseid vaba aja
reise, näitas aga, et 2009.a. suvel oli selliste sisereiside arv 1,94 miljonit ehk isegi veidi suurem (+6%) kui
2008.a. suvel.
TURISMITULU
2009.a. oli Eesti tulu välisturismist (turismiteenuste eksport) Eesti Panga andmetel 16,2 miljardit
krooni. See oli 8% ehk 1,4 mlrd.kr. vähem kui 2008.a. ja umbes samal tasemel kui 2007.a.
Väliskülastajate kulutused Eestis moodustasid sellest 12,2 mlrd.kr., mis on 4,8% ehk 613 milj.kr. vähem kui
2008.a. Väliskülastajate maksed Eesti transpordifirmadele olid 3,97 mlrd.kr (-792 milj.kr ehk -16,6%
võrreldes 2008.a.). Valdavalt tulenes see jätkuvast langusest lennunduses. Väliskülastajate maksed Eesti
lennufirmadele vähenesid 1,34 miljardilt 2008.aastal 718 miljoni kroonini 2009.aastal (-46%). Ühtlasi
vähenesid need ka juba kahel eelneval aastal. Väliskülastajate maksed Eesti laevafirmadele, mis mitmel
eelneval aastal tunduvalt kasvasid, vähenesid 2009.a. 5,6% (3,35 miljardilt 2008.aastal 3,16 miljardile
2009.aastal). Turismiteenuste osatähtsus Eesti kaupade ja teenuste ekspordis 2009.a. kasvas, kuna
kaupade eksport vähenes tunduvalt rohkem (-24%) kui turismiteenuste eksport. 2009.a. oli turismiteenuste
osatähtsus Eesti kaupade ja teenuste ekspordis 10,7% (2008.a. 9,3% ja 2007.a. 9,1%). Kui perioodil 2002-
2007 turismiteenuste osatähtsus Eesti kaupade ja teenuste ekspordis aasta-aastalt vähenes, siis alates
2008.aastast on see taas kasvanud.

Eesti ja maailma turism 2009 (uuendatud 22.03.2010) 5
Majutusettevõtete sissetulek majutusteenuste müügist oli 2009.a. 1,81 miljardit krooni (-20% ehk -444 milj.
kr. võrreldes 2008.a.). Majutusettevõtete sissetulekud kahanesid tunduvalt rohkem kui seal veedetud ööde
arv: 2009.a. vähenesid sise- ja välisturistide ööbimised kokku 10%, ettevõtete sissetulekud aga 20%,
tulenevalt ööpäeva keskmise maksumuse odavnemisest. Nagu jooniselt 13 näha, vähenes
majutusettevõtete tubade täitumus alates veebruarist märkimisväärselt. Täitumus vähenes juba ka
eelnevatel aastatel, kuna uute majutuskohtade lisandumine oli kiirem kui ööbimiste arvu kasv.
4800
4600
4400
4200
4000
3800
3600
3400
3200
3000
2800
2600
2400
2200
2000
1800
1600
1400
1200
1000
800
600
400
200
0
Joonis 1. Sise- ja välisturistide ööbimised (veedetud ööd) Eesti majutusettevõtetes, 2004-2009 (tuh.).
Allikas: Statistikaamet.
1011
2747
1129
1523 1759 1670
2982 3020 2915 2933
1382
2741
2004 2005 2006 2007 2008 2009
siseturistide
ööbimised
välisturistide
ööbimised

Eesti ja maailma turism 2009 (uuendatud 22.03.2010) 6
Joonis 2. Välisturistide ööbimised (veedetud ööd) Eesti majutusettevõtetes, 2003-2009 (tuh.)
3100
3000
2900
2800
2700
2600
2500
2400
2300
2200
2100
2000
1900
1800
1700
1600
1500
1400
1300
1200
1100
1000
900
800
700
600
500
400
300
200
100
0
431 476
498 514
364
41 52
446
159 156
32
61 70
95
75 101
140 112
55
60
105
81
135
119 123
78
318
103
185 235
148 126
237
108
23
73
186
43
164 216
196
158
61
186
134
102
188 154
139
177
122
177
150 198 221
81
1665
1582
1412
1501
1426 1416 1416
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009
muud
välisriigid
Leedu
Suurbrit.
Läti
Norra
Rootsi
Saksamaa
Venemaa
Soome

Eesti ja maailma turism 2009 (uuendatud 22.03.2010) 7
Joonis 3. Välisturistide ööbimised (veedetud ööd) Eesti majutusettevõtetes, 2005-2009 (tuh.).
Allikas: Statistikaamet.
450
2005 2006 2007 2008 2009
439
432
427
440
438
400
350
300
250
200
150
125
134
138
133
139
141
139
144
153
130
190
178
177
179
143
232
236
243
213
207
266
259
288
289
299
318
332
312
321
289
375
384
368
379
352
275
280
255
241
218
242
246
229
228
224
188
197
179
178
166
168
172
177
168
175
100
50
0
Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli August Sept. Okt. Nov. Dets.
260
240
220
200
Joonis 4. Siseturistide ööbimised (veedetud ööd) Eesti majutusettevõtetes, 2005-2009 (tuh.).
Allikas: Statistikaamet.
2005 2006 2007 2008 2009
187
221
253
241
204
194
239
211
180
166
176
174
175
160
145
148
140
120
100
80
109
113
118
122
125
127
110
103
113
109
67
72
76
65
71
120
124
125
94
91
95
96
89
88
96
97
111
119
110
122
123
123
124
131
109
110
112
105
110
75
90
82
81
91
92
93
60
40
20
0
Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli August Sept. Okt. Nov. Dets.

Eesti ja maailma turism 2009 (uuendatud 22.03.2010) 8
Eesti majutusettevõtetes majutatud turistid ja nende ööbimised (elukohariigi järgi), 2005-2009.
Allikas: Statistikaamet.
Majutatud turistid
Muutus võrreldes eelneva aastaga
2005 2006 2007 2008 2009 2007/06 2008/07 2009/08 2009/08
Kokku 2 072 586 2 259 087 2 343 044 2 377 671 2 147 133 4% 1% -10% -230 538
siseturistid 619 168 831 504 962 721 944 325 766 593 16% -2% -19% -177 732
välisturistid 1 453 418 1 427 583 1 380 323 1 433 346 1 380 540 -3% 4% -3,7% -52 806
Soome 799 139 749 132 707 124 728 181 750 984 -6% 3% 3% 22 803
Venemaa 53 427 67 201 56 407 82 280 93 947 -16% 46% 14% 11 667
Rootsi 108 234 105 939 90 221 86 308 77 470 -15% -4% -10% -8 838
Saksamaa 109 346 90 073 87 109 91 915 75 966 -3% 6% -17% -15 949
Norra 41 273 48 863 55 999 47 240 40 915 15% -16% -13% -6 325
Läti 51 558 65 559 74 667 79 527 68 320 14% 7% -14% -11 207
Suurbrit. 62 926 61 393 56 113 46 575 33 395 -9% -17% -28% -13 180
Leedu 24 703 29 889 35 561 41 396 33 441 19% 16% -19% -7 955
Itaalia 26 712 26 753 24 901 26 280 19 959 -7% 6% -24% -6 321
USA 19 506 19 856 22 169 19 185 16 284 12% -13% -15% -2 901
Prantsusmaa 16 921 16 510 17 813 18 522 16 864 8% 4% -9% -1 658
Poola 14 194 14 240 18 555 20 859 17 062 30% 12% -18% -3 797
Hispaania 15 533 15 148 17 454 17 844 15 707 15% 2% -12% -2 137
Taani 15 407 16 206 14 053 14 281 12 036 -13% 2% -16% -2 245
Holland 12 714 13 688 12 229 12 533 11 595 -11% 2% -7% -938
Jaapan 8 066 8 093 6 799 6 862 7 253 -16% 1% 6% 391
Turistide ööbimised (veedetud ööd)
Muutus võrreldes eelneva aastaga
2005 2006 2007 2008 2009 2007/06 2008/07 2009/08 2009/08
Kokku 4 111 577 4 543 330 4 674 501 4 602 212 4 122 526 3% -2% -10% -479 686
siseturistid 1 129 118 1 522 963 1 759 045 1 669 550 1 381 830 16% -5% -17% -287 720
välisturistid 2 982 459 3 020 367 2 915 456 2 932 662 2 740 696 -3% 0,6% -6,5% -191 966
Soome 1 581 685 1 501 481 1 425 926 1 415 884 1 416 113 -5% -1% 0,02% 229
Venemaa 138 508 176 862 149 663 198 319 220 945 -15% 33% 11% 22 626
Rootsi 235 202 236 998 195 748 185 592 158 492 -17% -5% -15% -27 100
Saksamaa 215 892 185 550 177 355 187 665 154 260 -4% 6% -18% -33 405
Norra 105 432 134 741 148 254 125 683 108 207 10% -15% -14% -17 476
Läti 74 880 101 300 119 429 123 299 103 091 18% 3% -16% -20 208
Suurbrit. 159 141 155 667 140 230 112 423 78 322 -10% -20% -30% -34 101
Leedu 40 925 52 202 61 207 69 555 55 465 17% 14% -20% -14 090
Itaalia 59 553 61 348 60 393 60 692 46 856 -2% 0% -23% -13 836
USA 44 349 49 460 53 599 46 014 39 610 8% -14% -14% -6 404
Prantsusmaa 33 990 35 817 37 791 38 416 35 908 6% 2% -7% -2 508
Poola 26 459 31 802 38 274 48 254 31 878 20% 26% -34% -16 376
Hispaania 28 634 29 362 35 442 38 510 31 089 21% 9% -19% -7 421
Taani 32 445 34 358 30 946 31 684 25 725 -10% 2% -19% -5 959
Holland 26 095 29 145 26 873 27 662 24 876 -8% 3% -10% -2 786
Jaapan 15 350 15 516 12 246 12 143 12 998 -21% -1% 7% 855

Eesti ja maailma turism 2009 (uuendatud 22.03.2010) 9
150 000
145 000
140 000
135 000
130 000
125 000
120 000
115 000
110 000
105 000
100 000
95 000
90 000
85 000
80 000
75 000
70 000
65 000
60 000
55 000
50 000
45 000
40 000
35 000
30 000
25 000
20 000
15 000
10 000
5 000
0
92 179
119 353
101 945
Joonis 5. Venemaa turistide ööbimised (veedetud ööd) Eesti majutusettevõtetes, 2005-2009.
Allikas: Statistikaamet.
132 227
146 897
15 195
20 098
17 533
27 456
31 135
6386
7852
6385
8789
8348
2005 2006 2007 2008 2009
3025
4928
5969
7051
10 537
4487
6635
4441
5765
5747
2940
4983
3774
4547
4045
4864
3625
2966
4098
3756
2756
2345
2596
2734
2781
2163
857
692
1110
2579
4513
6186
3362
4542
5120
Tallinn Ida-Viru Pärnu Valga mk Tartu Saare mk Harju mk Lääne mk Lääne-Viru muud mk
800 000
750 000
700 000
650 000
762 875
746 205
719 017
685 438
726 392
762 099
Joonis 6. Soome turistide ööbimised (veedetud ööd) Eesti majutusettevõtetes, 2003-2009.
Allikas: Statistikaamet.
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009
600 000
550 000
500 000
450 000
400 000
350 000
606 000
362 931
476 952
437 143
411 704
387 390
338 158
342 212
Soome turistide ööbimiste koguarv Eestis:
2003: 1 361 849
2004: 1 664 799
2005: 1 581 685
2006: 1 501 481
2007: 1 425 926
2008: 1 415 884
2009: 1 416 113
300 000
250 000
200 000
150 000
100 000
50 000
115 093
117 286
119 023
96 802
107 658
103 533
81 653
81 226
84 896
70 562
74 524
70 432
74 481
68 593
39 656
43 359
47 941
45 021
39 291
48 162
45 745
72 766
89 716
81 796
69 089
58 918
47 452
36 378
84 177
89 715
79 015
85 324
76 799
77 706
79 433
0
Tallinn Pärnu Saare mk Lääne mk Tartu Harju mk muud

Eesti ja maailma turism 2009 (uuendatud 22.03.2010) 10
Joonis 7. Läti turistide ööbimised (veedetud ööd) Eesti majutusettevõtetes, 2005-2009
64 000
62 000
60 000
58 000
56 000
54 000
52 000
50 000
48 000
46 000
44 000
42 000
40 000
38 000
36 000
34 000
32 000
30 000
28 000
26 000
24 000
22 000
20 000
18 000
16 000
14 000
12 000
10 000
8 000
6 000
4 000
2 000
0
40 569
51 520
62 270
56 195
51 404
12 130
19 748
23 005
24 547
2005 2006 2007 2008 2009
15 904
5111
6849
6062
9304
8 225
3709
5514
6182
8956
9 995
2918
3328
4864
5095
3 490
2150
2607
3198
4153
2 208
1834
2373
3876
3897
3 453
1000
1547
1649
2282
1 488
5459
7814
8323
8870
6 924
Tallinn Saare mk Tartu Pärnu Ida-Viru Valga mk Harju mk Lääne-Viru muud
140000
136 070
Joonis 8. Rootsi turistide ööbimised (veedetud ööd) Eesti majutusettevõtetes, 2003-2009.
Allikas: Statistikaamet.
130000
120000
110000
131 595
111 702
109 666
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009
100000
90000
80000
95068
95718
70000
60000
50000
40000
69657
32139
47299
49 373
48 074
40 639
35 927
32372
30000
20000
10000
0
6554
8028
11 605
10 636
13 030
13 559
8982
5802
6539
7641
6428
5785
6766
5679
5015
6647
7737
8491
5779
5027
3876
1632
9767
12 536
13 418
7531
3823
2703
1284
2827
3767
3636
3676
3210
3331
7796
8696
10948
10245
7606
7614
5831
Tallinn Pärnu Saare mk Tartu Lääne mk Harju mk Valga mk teised mk

Eesti ja maailma turism 2009 (uuendatud 22.03.2010) 11
tuh.
240
230
220
210
200
190
180
170
160
150
140
130
120
110
100
90
80
70
60
50
40
30
20
10
0
124
110
47
70
Joonis 9. Saksamaa, Suurbritannia, Rootsi ja Norra turistide ööbimised (veedetud ööd) Eesti
majutusettevõtetes, 2002-2009 (tuh.). Allikas: Statistikaamet.
134
122
73
61
185
164
95
81
235 237
216
105
159
186
156
135
Rootsi
Saksamaa
Norra
Suurbrit.
2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009
196
177
148
140
186
188
126
112
158
154
78
108
65 000
60 000
Joonis 10. Itaalia, Prantsusmaa ja Hispaania turistide ööbimised (veedetud ööd) Eesti
majutusettevõtetes, 2002-2009. Allikas: Statistikaamet.
59 553
61 348
60 393 60 692
55 000
50 000
52 507
46 856
45 000
40 000
35 000
30 000
25 000
27 570
28 962
33 990
35 817
28 634 29 362
37 791 38 416
35 442
38 510
35 908
31 089
20 000
15 000
10 000
5 000
18 904
12 295
11 896
14 949
13 342
21 878
Itaalia
Prantsusmaa
Hispaania
0
2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

Eesti ja maailma turism 2009 (uuendatud 22.03.2010) 12
330000
320000
310000
300000
290000
280000
270000
260000
250000
240000
230000
220000
210000
200000
190000
180000
170000
160000
150000
140000
130000
120000
110000
100000
90000
80000
70000
60000
50000
40000
30000
20000
10000
0
213462
Joonis 11. Siseturistide ööbimised (veedetud ööd) Eesti majutusettevõtetes maakonniti, 2007-2009.
2007 2008 2009
166148
145520
114584
100532
100263
84507
82947
68362
67052
61374
41807
35321
32470
25477
16114
15702
10188
1300
1200
1100
1000
900
800
Joonis 12. Ööbimised (veedetud ööd) Eesti spaades ja sanatooriumides (tuh.). Allikas:
Statistikaamet
Andmed sanatooriumideltja spaahotellidelt, kes
pakuvad mitmeid erinevaid ravi- või spaateenuseid
ning ka pakette nende teenustega. Ettevõtete arvu
märkimisväärne kasv 2003-2008 tuleneb peamiselt
uute spaahotellide avamisest, samuti olemasolevatesse
hotellidesse spaakeskuste rajamisest. Andmed
sisaldavad kõiki ööbimisi antud ettevõtetes, olenemata
ravi- või spaateenuste kasutamisest.
859
1126
871
1140 1245
836
1298
870 869
1230 1242
842 844
700
674
674
600
500
400
300
200
100
0
575
548
499
450
465
429
375
388 399
345
284
303
255
166 154
185
110 126
13 13 14 15 19 24 25 23 32 34 34
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009
spaade arv (aasta lõpu seisuga) välisturistide ööbimised siseturistide ööbimised kokku
Majutuskohtade arv Eestis. Allikas: Statistikaameti andmebaas.
Kohtade arv juulikuu seisuga
Kasv võrreldes eelneva aastaga
2005 2006 2007 2008 2009 2006/05 2007/06 2008/07 2009/08
Tubade arv 14 474 16 613 18 068 19 684 19 933 15% 9% 9% 1,3%
Voodikohtade arv 31 589 37 494 40 427 44 117 45 304 19% 8% 9% 2,7%

Eesti ja maailma turism 2009 (uuendatud 22.03.2010) 13
68
66
64
62
60
58
56
54
52
50
48
46
44
42
40
38
36
34
32
30
28
26
24
22
20
18
16
14
12
10
8
6
4
2
0
%
27
29 29
Joonis 13. Eesti majutusettevõtete tubade täitumus, 2005-2009 (%).
Allikas: Statistikaamet.
35
37
40
Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli August Sept. Okt. Nov. Dets.
52
45
2005 2006 2007 2008 2009
34
37
32
30
Joonis 14. Eesti turismiteenuste eksport ja import, 1995-2009 (milj.kr.). Allikas: Eesti Pank.
18000
17000
16000
15000
14000
13000
12000
11000
10000
9000
8000
7000
6000
5000
4000
3000
2000
1000
0
-1000
-2000
-3000
-4000
-5000
-6000
-7000
-8000
-9000
-10000
Reisijateveo eksport (väliskülastajate maksed Eesti
transpordifirmadele)
Reisiteenuste eksport (väliskülastajate kulutused Eestis)
Reisijateveo import (Eesti elanike maksed välisriikide
transpordifirmadele)
Reisiteenuste import (Eesti elanike kulutused välismaal)
1087
4073
-1033
-342
1738
6607
-1683
-588
2257
8103
-3161 -3353
-588
2700
-1074
2921
8898 9269
-4410 -5040 -5 521
-1170
2828
11 220
-1025
3 256
12 263 12 692
-1 146
4 182
-7 267 -7 618
-1 490
4 329
11 792
-1 539
4 757
12 835 12 222
1995 1997 1999 2001 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009
-8 607
-1 376
3 965
-6 775
-981

Eesti ja maailma turism 2009 (uuendatud 22.03.2010) 14
tuh.
1800
1700
1600
1500
1400
1300
1200
1100
1000
Joonis 15. Tallinna lennujaama läbinud reisijad rahvusvahelistel liinidel
(saabunud ja väljunud), 1997-2009 (tuh.). Allikas: Tallinna Lennujaam.
1708 1790
1519
Kokku
Sh. rahvusvahelistel liinilendudel
1378
1477
Sh. tellimuslendudel
1445
1328
1324
1202
980
1088
900
800
700
600
500
400
300
200
100
700
556 544 554 568
591
497
635
519 509 517 523 528
460
37 37 35 37 45 62 65
112
868
176 191
263
313
236
0
1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009
Joonis 16. Välisturistide ööbimised (veedetud ööd) Eesti, Läti, Leedu ja Soome majutusettevõtetes
(tuh.), 1994-2009. Allikas: riikide statistikaametid.
5600
5400
Soomes
5200
Eestis
5000
4800
Lätis
4600
Leedus
4400
4200
4000
3800
4129
3600
3715 3784 3843
3400
3200 3377 3384 3369
3000
2800
2600
2400
2200
2000
1800
1598
1600
1329
1400
1187
1079
1200
886
1034 998 963
1000
753
864
800 735 762 901
600 594
637 668 697
763 733 724 697
400
200
0
4269
1911
1073
4370 4422 4383
1998
847 871
2268
1145 1170
983
2747
1526
1201
4499
5004
2982 3020
1762
1613
1906
1872
5328
5493
2915 2933
2049
1936
2056
2116
4909
2741
1758
1700 -20%
1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009
-10,8%
-6,5%
-14,5%
muutus
2009/2008
Koostanud: Piret Kallas, turismiuuringute koordinaator
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Turismiarenduskeskus