You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Väike</strong> <strong>märgiatlas</strong><br />
Tantsijatar Muinas-Egiptusest.<br />
K a r l K e l l o<br />
Egiptuse taeva- ja päikesejumal<br />
Horus lapseeas, üks pats peas.<br />
Nn sueebisõlm, kaks tuhat<br />
aastat vana.<br />
Suurmood 1830.<br />
Karikatuur aastast 1873.<br />
JUUKSED<br />
Pikad juuksed on jõu ja vaimsuse sümbol<br />
ning kuninglikkuse, vabaduse ja sõltumatuse<br />
tunnusmärk. Juuksed on rahva, ameti,<br />
seisuse, eluea, soo oluline atribuut. Maagilises<br />
mõttes asendavad juuksed isikut.<br />
Soeng on inimese identiteedi lahutamatu<br />
osa, iseloomustab kandjat, vrd kantpäisus.<br />
Soeng hakkab silma ja pakub silmailu. Katoliku<br />
preestritel ja munkadel keset pealage<br />
asuv paljakspöetud ümar laik, nn tonsuur,<br />
eristas neid ilmalikest. Muinas-Egiptuse<br />
preestrid eemaldasid keha pealt kõik karvad,<br />
lapsed kandsid ühte pikka patsi pea<br />
küljel.<br />
Eesti vanasõna ütleb, et kes oma vanemaid<br />
lööb, selle juuksed ei mädane hauas<br />
ära: “Kiä vanembat uma käega lüü, tuu<br />
käevars ja hius pääluu külest mädäne ei<br />
havvah ar.”<br />
Põhja-Ameerika hopi-indiaanlaste abielu<br />
saab alles siis ametliku kinnituse, kui ämmad<br />
koos ühes kausis juukseid pesevad.<br />
Juustes peitub elujõud<br />
Inimese elu ripub juuksekarva otsas: “Iganes<br />
ära unusta seda, et elu juuksekarva<br />
otsas ripub.” Elujõud peitub juustes samuti<br />
kui kõigis teisteski keha karvades ja ka<br />
küüntes. Elujõud on otsekui inimese teine<br />
mina, see võib irduda väljapoole, siirduda<br />
teistesse kehadesse ja esineda iseseisvaltki.<br />
Lõikad juuksed ja küüned ära, kasvavad<br />
muudkui uuesti – mis muud, kui et neis<br />
peab tõepoolest mingi vägi olema. Juuste<br />
uuesti kasvades taastub vägilasjõudki, vrd<br />
Simsoni ja Delila afäär. Simsoni pikad juuksed<br />
olid nii pühaduse kui ka füüsilise jõu<br />
sümbol.<br />
Elujõust johtuvalt ohverdati juukseid<br />
omal ajal kogukonna liikmeks saamisel ja<br />
pulmades-matustel. Tapetud vaenlaselt tavatseti<br />
vanadel aegadel lõigata tükk peanahka<br />
koos juustega. Skalpeerimine oli levinud<br />
sküütidel, gallidel ja indiaanlastel.<br />
Neis trofeedes usuti olevat tallel endise<br />
omaniku vägi, mida annab panna tööle uue<br />
omaniku kasuks.<br />
Juuksed kui tunnismärk<br />
1500 aastat tagasi tegid kristianiseeruvas<br />
Euroopas ilma pikajuukselised merovingid<br />
ja ‘pikkhabemed’ langobardid, mõlemad<br />
väga mõistatuslikud ja intrigeerivad ajaloosubjektid.<br />
Merovingide väljanägemise<br />
kohta polevatki muud teada, kui et neil olnud<br />
pikad juuksed, mida kanti kui sügavalt<br />
juurdunud kuninglikkuse või pühalikkuse<br />
tunnismärki. Hilisema Euroopa põhi ja<br />
päritolu tulenes sellest pikajuukseliste<br />
kuningate riigist. Sugujuured viisid neid<br />
tõenäoliselt koguni välja kuni unustatud<br />
jumalateni. Kord, kui tulnud otsustada, kas<br />
kasutada ohtlikuks muutunud noorte printside<br />
vastu “kääre või mõõka”, andis vana<br />
kuninganna, suguvõsa uhkus, vastuseks:<br />
“Pigem surgu, kui lasku end pügada!” Kui<br />
aga laibastunud ja maha maetud mees<br />
üles kaevati, olnud kohe selge, et tegemist<br />
on merovingiga (vt 1). Oletatavasti soengu<br />
järgi. Arvatavasti olid need juuksed tal nn<br />
sueebisõlme, kasakapatsi või hobusaba<br />
moodi pikka patsi palmitud või hoopis<br />
krunni keeratud.<br />
Kuldsed juuksed<br />
Kuldsed juuksed olnud peas müütilisel päikesejumalal.<br />
Apolloni kuldseid kiharaid kui<br />
päikesekiiri võinud üksnes tema ema Leto<br />
puudutada. Kolmest juuksekarvast saab<br />
soome ilmaneitsi käima peale ja sünnitab<br />
kolm päikselist Kaleva poega, kel igaühel<br />
säravad peas kuldsed juuksed või paistab<br />
päike pea peal. Lemminkäinen, kaunis Kalevan<br />
poika, komistab jalgupidi põrguhauda<br />
ja pelgab juba hukatuse käes olevat, sest<br />
võib kaotada pea ja juuksedki. Põrguhauda<br />
kadumine ähvardab lõppeda päevapaiste<br />
kadumisega<br />
Päikselise kangelase vägi ja võimus<br />
asub tema juustes. Vägilasjõuga Simsonil<br />
lõikab Delila juuksed peast. Mees langeb<br />
jõuetult vilistite kätte, tal torgatakse silmad<br />
peast. Uute juuste kasvades aga jõud taastub<br />
ja Simson kukutab templi vilistite peale<br />
(Km 13–16). Võimalik, et Simsonigi juustes<br />
on põhjust näha algselt päikesekiiri (Sim-<br />
32 HARIDUS 1/2005
son, hbr Shimshon, vrd shemesh, shamash<br />
‘päike’); Delila (hbr lajla ‘öö’).Öö lõikab päeval<br />
kuldsed kiired peast ja pimestab ta<br />
Võimu sümbol<br />
Habe on mehelikkuse ja võimu sümbol.<br />
Egiptuse nais- ja lapsvalitsejad kandsid<br />
võltshabet. Slaavi piksejumalal olnud kuldne<br />
habe. Meie muinasjuttudes seostub Vanapagana<br />
silmaravitsemine = pimestamine<br />
sooviga lasta oma habe kullata – mees<br />
kaotab habeme ja üksiti ka ainsa silma<br />
peast. Iiri keltide päikesehiiul Ysbaddadenil<br />
aetakse pärast pimestamist habe maha.<br />
Muinas-Skandinaavia piksehiiu Geirrödri<br />
õemees laseb oma alluvatel kuningatel<br />
habeme ja vuntsid maha ajada. Peeter I<br />
pügas oma bojaaride habemed. Habe<br />
maas – au läinud. Nii habeme- kui häbemekarvad<br />
on võlujõulised mõlemad (vrd<br />
habe ja häbe; jalg ja jälg). Häbemekarvade<br />
poisile sissesöötmist pidas eesti ja läti neiu<br />
omal ajal tõhusaks armuleegi tõstatajaks,<br />
see võimaldas kanda üle oma väge ja elujõudu<br />
ning saada üheks.<br />
Karvakakk<br />
Karvakakk ehk rõõmurõsk on hapendamata<br />
taignast tehtud kakuke, millesse küpsetatakse<br />
noore neiu ihukarvu. Kui sööta see<br />
poisile sisse, ei siis põle karta, et pääseb:<br />
“Vanal aeal ikka ema tahtis, et tütred ruttu<br />
mehele saavad. Suure neljaba õhtu seda<br />
karvakaku tegemist. Inimese pealt võetakse<br />
üheksa karva igast kohast, kus karvad<br />
on, ja need sõtkutakse ühe väikese saiataina<br />
sisse ja siis see kakk pandakse<br />
täusse (täusse panema – tagavaraks panema).<br />
Nüüd kui see ahjupanemine on, pannakse<br />
see kakk leivalabida peale ja vanamoor<br />
keerab persse vastu ahju ja ise kaksiti<br />
labida peal ja laseb kaku ahju, ise ütleb:<br />
“Ahju, ahju, karvakaraski, läbi reite, rõõmurõsk!”<br />
Siis see kakk anti poisile, keda tahetakse.<br />
Ei siis põle karta, et pääseb. /- - -/<br />
Nii kui poiss sene saia ära sööb, on vahekord<br />
sõber ja lähvad paari” (Reigi).<br />
“Vanasti oli tütarlastel see usk, kellel veel<br />
peimed ei olnud ehk tahtis proovida, missugune<br />
peiu ta omale miheks saab, tehti<br />
maarjapääva laube üks kalt või pisikene<br />
leivapäts, kus sisse pandud üks kahekopikane<br />
raha ja üks pool komvekki ja kolm riistakarva<br />
(v... karva). Siis pandud nii valmistud<br />
leivapäts õuevärava samma otsa, et<br />
see, kes ööse ära viib, saab selle tüdruku<br />
omale” (Risti).<br />
Armupant ja ohvriand<br />
Juuksesalk on armupant ja ohvriand.<br />
Juuksekihara kaasaskandmine sümboliseerib<br />
seda, et oma identiteedist on oluline<br />
osa teisele loovutatud. Leinakommetes on<br />
üleilmselt levinud juuste mahalõikamine ja<br />
kitkumine. Foiniikia naised ajanud surnud<br />
Adonist mälestades igal aastal pea paljaks.<br />
Islami palverändur ei lõika ega kammi juukseid.<br />
Kui tervistavasse allikasse pole midagi<br />
muud ohverdada, vaestele villagi anda,<br />
tuleb kiskuda peast kas või paar juuksekarva<br />
ja visata vette (Läti). Vana-Kreekas ohverdati<br />
meheikka jõudmisel või tütarlapse<br />
abiellumisel juukseid, tuues need ohvriks<br />
Athenele. Pühal Delose saarel Artemise<br />
templi sissekäigu juures oliivipuu all olnud<br />
kahe neiu haud, kes tulnud kaugelt Hüperboreast<br />
ohverdama oma päikselisele Apollonile,<br />
surnud aga ja maetud templi juurde.<br />
Delose neitsitel olnud kombeks enne abiellumist<br />
lõigata endal peast juukselokk,<br />
keerutada see kedervarrel lõngaks ja asetada<br />
neidude hauale. Juuste ohverdamise<br />
kohta on teateid ka eesti pulmakombestikust:<br />
“Noorikul lõigat salaja juussit, pant<br />
seina sisse oherdiauku, lööd pihlapu punn<br />
ette, siis noorik es ole mehe mant ära<br />
lännu” (Karksi).<br />
Pea paljaks<br />
Piiblist on lugeda, et kui sa lähed sõtta oma<br />
vaenlaste vastu ja võtad vange ja “näed<br />
vangide hulgas üht ilusa välimusega naist,<br />
armud temasse ja tahad teda võtta enesele<br />
naiseks, siis vii ta oma kotta; ta ajagu<br />
oma pea paljaks ja lõigaku sõrmeküüsi” (5.<br />
Ms 21, 11–12).<br />
Pea aeti paljaks orjadel. See on tõhus<br />
moodus mitte ainult füüsilise jõu, elu- ja<br />
võlujõu, vaid ka tahtejõu, s.o isiksuse alla<br />
surumiseks. Juuste mahaajamine tähendab<br />
väe ja ühiskondliku staatuse kaotust.<br />
Seda on praktiseeritud lisaks abielunaistele<br />
ja orjadele ka vangide, nekrutite ja<br />
eelmise sajandi Euroopas kollaborandineidude<br />
puhul, pärast viimast suurt sõda.<br />
Juuksed maas – au kadunud.<br />
Kirjandus<br />
1. Bengtsson, F. G. Pikkade juustega<br />
merovingid. LR, 2003, 15–16.<br />
Peeter pügab ülikute habemeid.<br />
Ukraina kasakapats, 18. sajand.<br />
Päikesejumal Apollon tolleaegses<br />
tüüpilises soengus, 460 eKr.<br />
Rokokoo – tundmatu meister ja<br />
tundmatu tütarlaps.<br />
HARIDUS 1/2005<br />
33
Change language