Aineolümpiaad – tugev stiimul iseseisvaks tööks (Rein ... - Haridus
Aineolümpiaad – tugev stiimul iseseisvaks tööks (Rein ... - Haridus
Aineolümpiaad – tugev stiimul iseseisvaks tööks (Rein ... - Haridus
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>Rein</strong> Pullerits: “Lihtsamad ülesanded piirkonna ja üleriigilisel olümpiaadil<br />
annavad õpilastele usku oma võimetesse ja toovad võistlema. Samal ajal ei<br />
suuda me kergete ülesannetega õpilaste teadmisi ja võimeid selliselt arendada,<br />
et nad oleks rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised.”<br />
<strong>Aineolümpiaad</strong> <strong>–</strong> <strong>tugev</strong> <strong>stiimul</strong><br />
<strong>iseseisvaks</strong> <strong>tööks</strong><br />
R e i n P u l l e r i t s<br />
Keemiaolümpiaadi vabariikliku þürii esimees 1993<strong>–</strong>2006<br />
Matemaatika, füüsika ja keemia on vundament molekulaarbioloogiale, tehnoloogiale,<br />
energeetikale, informaatikale jne, mis võimaldavad 6-miljardilist inimkonda toita, katta<br />
ja temale ajakohast olmet pakkuda. Seetõttu on arusaadavad pingutused loomaks<br />
reaalainetest huvitatud õpilastes motivatsiooni nendes ainetes süvateadmised omandada.<br />
Tööstuse, eriti kaitsetööstuse arendamiseks<br />
vajatakse reaalainetes tippteadmistega<br />
spetsialiste, millest tingituna<br />
hakati õpilaste huvi äratamiseks pärast<br />
II maailmasõda korraldama idabloki<br />
maades reaalainete olümpiaade. Praeguseks<br />
on see esialgu sõjatööstuse<br />
arendamiseks suunatud ettevõtmine<br />
laienenud üle maailma ja haaranud ka<br />
teisi õppeaineid. Olümpiaad annab võimaluse<br />
võrrelda oma teadmisi ja oskusi<br />
eakaaslaste omadega, luues sportliku<br />
võistlusmomendina <strong>tugev</strong>a <strong>stiimul</strong>i <strong>iseseisvaks</strong><br />
<strong>tööks</strong>.<br />
Eesti hariduskontseptsiooni kohaselt<br />
peavad üldhariduskooli lõpetajad saama<br />
riikliku standardiga kehtestatud<br />
teadmised ja oskused, mille omandamine<br />
oleks kõikidele jõukohane. Nii on<br />
nõudmised, vähemalt keemias, küllalt<br />
lihtsad. Keemiaõpetajate hulgas aastakümneid<br />
kultiveeritud suundumus programmi<br />
lihtsustamise suunas jätab õpilastele<br />
pakutava tagasihoidlikuks ega<br />
stimuleeri võimekate arengut. Seda lünka<br />
on kutsutud täitma Tartu Ülikooli juures<br />
tegutsev teaduskool oma õppetöö ja<br />
aineolümpiaadidega.<br />
Eesti keemiaolümpiaad<br />
Eestis hakati aineolümpiaade korraldama<br />
viiekümnendate aastate keskel. Esimestel<br />
aastatel viidi need läbi matemaatikas<br />
ja füüsikas. Keemiaolümpiaadidega<br />
alustati mõni aasta hiljem. Sellel<br />
õppeaastal on Eesti täppisteaduste<br />
olümpiaadi number juba 55.<br />
Kuni taasiseseisvumiseni oli keemiaolümpiaadi<br />
korraldamine õppejõu ühiskondlik<br />
ülesanne. Alustas sellega Aino-<br />
Helgi Suit, edasi olid olümpiaadi kuraatorid<br />
Ants Tuulmets, Helvi Vahemets ja<br />
kuni üheksakümnendate aastateni Heldur<br />
Keis. 1992. aastal viidi keemiaolümpiaad<br />
TÜ teaduskooli (TK) juhtimise ja<br />
finantseerimise alla.<br />
Praeguseks on Eestis kujunenud välja<br />
keemiaolümpiaadi korraldamise reglementeeritud<br />
süsteem: lahtine võistlus,<br />
kooli, piirkonna ja üleriigiline voor, Balti<br />
keemiaolümpiaadi valikvõistlus, Balti<br />
keemiaolümpiaad (BKO), rahvusvahelise<br />
keemiaolümpiaadi (RKO) kvalifikatsioonivõistlus<br />
ja lõpuks RKO.<br />
Keemiaolümpiaadi lahtine võistlus toimub<br />
igal sügisel, õpilased võistlevad<br />
seal nooremas (10. klassi õpilased kaa-<br />
30 HARIDUS 9<strong>–</strong>10/2007
KEEMIAOLÜMPIAAD<br />
sa arvatud) ja vanemas (11. ja 12. klassi<br />
õpilased) astmes. Üldjuhul tuleb õpilastel<br />
lahendada mõlemas vanuserühmas<br />
kuus ülesannet, mille raskusaste<br />
on piirkondliku ja üleriigilise vooru ülesannete<br />
keerukuse tasemel. Lahtise<br />
võistluse iga klassi kolm paremat pääseb<br />
üleriigilisse vooru.<br />
Koolivooru ülesanded koostatakse<br />
kohapeal. Erand on Tallinn, kus osalejad<br />
peavad lahendama klasside kaupa<br />
samu ülesandeid. Piirkonnavooru ülesanded<br />
koostab TK ja keemiaolümpiaadi<br />
vabariiklik þürii vaatab need ühtse hindamissüsteemi<br />
alusel üle. Vabariikliku<br />
þürii koosseisu kuuluvad TÜ keemiaosakonna<br />
õppejõud, doktorandid, magistrandid<br />
ja tudengid, viimastena tavaliselt<br />
RKO-l esinenud üliõpilased. Vabariiklik<br />
þürii koostab piirkonnavooru alusel<br />
üleriigilise paremusjärjestuse, mille<br />
põhjal kutsutakse iga klassi 20<strong>–</strong>25 parimat<br />
Tartusse üleriigilisele ehk üle-eestilisele<br />
keemiaolümpiaadile, kuid þüriil<br />
pole õigust muuta piirkonnas toimunud<br />
olümpiaadi autasustatute järjestust.<br />
Üleriigilisse vooru ei kutsuta kaheksandate<br />
klasside võistlejaid, kuid veerandsajale<br />
parimale korraldab TK huvipäeva.<br />
Üleriigiline võistlus koosneb viis<br />
tundi kestvast teooriavoorust ja järgmisel<br />
päeval eksperimentaalse töö voorust<br />
iga klassi kümnele paremale. Lõppjärjestus<br />
saadakse kahe vooru punktide<br />
liitmisel (üldjuhul annab teooria maksimaalselt<br />
70% ja eksperiment 30% punktidest).<br />
Meie olümpiaadidel võistlevad õpilased<br />
klasside kaupa, kuid sellele vaatamata<br />
on olümpiaadi raskuse pärast tekkinud<br />
vastasseis olümpiaadi korraldajate<br />
ja õpetajate vahel, mis paisus 1998.<br />
aastal Õpetajate Lehes tõsiseks diskussiooniks<br />
Eesti-sisese keemiaolümpiaadi<br />
keerukuse üle.<br />
Olümpiaadi eesmärk on stimuleerida<br />
õpilasi iseseisvale tööle. Maksimaalne<br />
<strong>stiimul</strong> <strong>–</strong> osalemine RKO-l <strong>–</strong> on meie<br />
õpilastel tuhat korda kergemini saavutatav<br />
kui miljardiriikidel Hiinal või Indial,<br />
sest iga riiki, olgu see suur või väike,<br />
saab esindada ainult neli õpilast. On<br />
fakt, et RKO-l lahendamisele tulevad<br />
probleemid jõuavad kõrgkooli programmi.<br />
Seega peaks kogu olümpiaadi võistluse<br />
sari päris algusest peale valmistama<br />
õpilasi järk-järgult ette tõsiseks <strong>iseseisvaks</strong><br />
<strong>tööks</strong>.<br />
Aastaid tagasi toimunud diskussioonil<br />
oli õpetajate põhitees järgmine: et valida<br />
võistkonna neli liiget RKO-le, ei pea sajad<br />
õpilased hirmraskeid ülesandeid lahendama.<br />
Küsimus oli arutusel keemia<br />
ainenõukogus, mille otsuse põhjal muudeti<br />
riigisisene olümpiaad õpilasesõbralikumaks.<br />
Lihtsamad ülesanded piirkonna<br />
ja üleriigilisel olümpiaadil annavad<br />
õpilastele usku oma võimetesse ja<br />
toovad võistlema. Samal ajal ei suuda<br />
me kergete ülesannetega õpilaste teadmisi<br />
ja võimeid selliselt arendada, et<br />
nad oleks rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised.<br />
Tabelis on toodud meie õpilaste<br />
tulemused RKO-del. Toodud andmed<br />
näitavad, et märgatav tagasiminek<br />
toimus aastatel 1998, 1999. Seejärel<br />
hakati nõudlikkust järk-järgult tõstma<br />
ning paistab, et praeguseks on kompromiss<br />
korraldajate ja õpetajate vahel<br />
andnud optimaalse tulemuse. Alates 10.<br />
klassist lisanduvad piirkonnavoori ülesannetes<br />
kooliprogrammivälised teemad,<br />
millest tingimata õpilasi informeeritakse.<br />
Üle-eestiliseks keemiaolümpiaadiks tuleb<br />
kõikidel iseseisvalt lisateadmisi koguda.<br />
Balti keemiaolümpiaad<br />
1993. a alguses tegi Läti keemiaolümpiaadi<br />
kauaaegne mentor dotsent Gunnars<br />
Rumba (1927<strong>–</strong>2001) Leedu ja Eesti<br />
keemiaolümpiaadi organisaatoritele ettepaneku<br />
korraldada Eesti, Läti ja Leedu<br />
ühine BKO. Üritus realiseerus samal<br />
aastal ning praeguseks on kõik Balti riigid<br />
seda korraldanud juba viiel korral.<br />
Enne Balti keemiaolümpiaadi võtavad<br />
õpilased üksteiselt mõõtu kodus. Peamiselt<br />
11. ja 12. klassi õpilastest valib<br />
þürii Eesti võistkonna kandidaatide<br />
gruppi kuni 16 õpilast, kes kuni nädala<br />
jooksul arutavad TÜ keemiaosakonnast<br />
pärit juhendajatega RKO korraldajate<br />
koostatud kompleksprobleemide lahendusteid.<br />
Treeningkogunemise lõpus korraldatava<br />
võistluse väga kitsast väravast<br />
pääseb kuus õpilast BKO-le ja sealt<br />
edasi neli parimat RKO-le. Kuigi BKO-l<br />
osaleb ainult 18 võistlejat, on kahe eksperimentaalse<br />
ja kuue teooriavooru<br />
probleemi raskus samal tasemel RKOga.<br />
Eksperimendid koostab korraldajamaa,<br />
teooriaprobleemid kõik võrdselt <strong>–</strong><br />
iga riik annab kaks ülesannet.<br />
Rahvusvaheline<br />
keemiaolümpiaad<br />
RKO korraldamise idee sündis endises<br />
Tðehhoslovakkias. Kuigi Tðehhoslovakkia<br />
haridusministeerium oli kutsunud<br />
kõik idabloki maad, osalesid esimesel<br />
RKO-l 1968. a Prahas lisaks korraldajatele<br />
veel ainult Poola ja Ungari. 2. RKO-l<br />
Poolas osales neljanda riigina Bulgaaria<br />
ja iga riigi võistlejate arvu vähendati<br />
kuuelt viiele. Alates 3. RKO-st 1970. a<br />
Budapestis, kus osalesid lisaks eelnimetatud<br />
riikidele veel Saksa DV, Rumeenia<br />
ja N Liit, esindab igat riiki neli<br />
Aasta ’94 ’95 ’96 ’97 ’98 ’99 ’00<br />
Võitja 83,9 95,6 92,3 81,3 95,5 94,1 94,5<br />
Eesti pp 71,9 71,7 74,9 81,0 70,6 59 75,5<br />
Eesti pak 68 37 31 30 59 61 59<br />
Eesti vkak 89 60 44 41 69 77 69<br />
Edukus 27 29 53 62 25 22 30<br />
’01 ’02 ’03 ’04 ’05 ’06 ’07<br />
92,3 92,5 96,4 88,7 96,7 93,4 76,1<br />
75,1 84,1 96,7 67,6 78,8 68,1 74,0<br />
30 14 3 32 44 22 14<br />
55 49 35 41 57 51 33<br />
47 44 70 53 54 50 77<br />
Tabel. Eesti õpilaste tulemused RKO-del.<br />
Võitja <strong>–</strong> absoluutse võitja punktide arv (maksimum on 100). Eesti pp <strong>–</strong> Eesti parima võistleja tulemus protsentides, võrreldes<br />
absoluutse võitja tulemusega. Eesti pak <strong>–</strong> Eesti parima võistleja arvestuslik koht (võitja 1, viimane 100). Eesti vkak <strong>–</strong> Eesti<br />
võistlejate keskmine arvestuslik koht (võitja 1, viimane 100). Edukus <strong>–</strong> reastades võistlejad edetabelisse ja liites vastavad<br />
arvud, saadakse selle järgi riikide edukuse järjekord. Edetabeli esimese riigi edukus on 100%, viimasel 1% ringis.<br />
pp, pak ja vkak ning edukuse arvutamisel elimineeritakse osavõtjate arv.<br />
HARIDUS 9<strong>–</strong>10/2007<br />
31
KEEMIAOLÜMPIAAD<br />
võistlejat. 6. RKO-l 1974. a Rumeenias<br />
osales esimese lääneriigina Rootsi.<br />
Alates 4. RKO-st 1972. a Moskvas kestab<br />
RKO kümme päeva. 12. RKO korraldati<br />
esmakordselt Läänes - Austrias. 14.<br />
RKO-l Stockholmis 1982. a esines N Liidu<br />
võistkonnas esmakordselt ja kuni<br />
taasiseseisvumiseni ainukese eesti õpilasena<br />
Tartu MHG-st Mati Reeben, kes<br />
sai hõbemedali.<br />
Eesti õpilastele tegi ukse lahti AS<br />
Alexela juht Urmas Past, kelle eduka<br />
lobitöö tulemusena 25. RKO-l Itaalias<br />
kutsuti meie võistkond 1994. aastal 26.<br />
RKO-le Norras. Neljateistkümnel järjestikusel<br />
RKO-l, kus Eesti on võistelnud,<br />
on osalevate riikide arv kasvanud<br />
41-lt 66-ni. Kõik RKO-ga seotud küsimused<br />
otsustab rahvusvaheline þürii,<br />
kuhu kuuluvad kõikide osavõtvate maade<br />
mentorid. Igal riigil on üks hääl. Þüriile<br />
valmistab otsustamiseks küsimused<br />
ette juhtivkomitee, mille koosseisu kuuluvad<br />
jooksva, eelneva ja järgneva<br />
olümpiaadi korralduskomitee esimehed,<br />
þürii poolt kolmeks aastaks valitud sekretär,<br />
kaheks aastaks valitud kolm liiget<br />
Euroopast, üks Ameerikast, üks Vaikse<br />
ookeani piirkonnast ning 1<strong>–</strong>3 eksperti<br />
üheaastase tähtajaga.<br />
RKO võistlus toimub eksperimendis<br />
(2<strong>–</strong>3 probleemi) ja ühepäevase vaheaja<br />
järel teoorias (tavaliselt 6<strong>–</strong>8 probleemi).<br />
Mõlema lahendamiseks on võistlejatel<br />
viis tundi. Kõik ülesanded arutatakse<br />
eelnevalt läbi ja kinnitatakse rahvusvahelise<br />
þürii poolt. Võistlejad saavad materjalid<br />
(vastavalt kuni paarkümmend ja<br />
kolmkümmend lehekülge) vormistatult<br />
emakeeles, mille peavad kindlustama<br />
iga riigi kaks mentorit.<br />
RKO temaatika on jagatud järgmiselt:<br />
I grupp <strong>–</strong> kooliprogramm (105 teemat), II<br />
grupp <strong>–</strong> laiendatud kooliprogramm<br />
(125), III grupi temaatikat (170) kooliprogrammis<br />
ei käsitleta. II ja III grupi<br />
teemade kasutamisel näeb reglement<br />
ette, et ettevalmistusprobleemistikus<br />
näidatakse, millised temaatikad eeloleval<br />
olümpiaadil kasutamist leiavad. Eksperimendi<br />
ja teooria osakaal on vastavalt<br />
40% ja 60%.<br />
RKO-l osalenute paremusjärjestuse<br />
kohaselt autasustatakse kuni 12% osavõtjate<br />
arvust kuldmedaliga, kuni 22%<br />
hõbemedaliga ja kuni 32% pronksmedaliga,<br />
kusjuures medalisaajaid ei tohi<br />
olla üle 62%.<br />
Kohalesaabumine korraldajamaa lennujaama<br />
ja sealt lahkumine tuleb tasuda<br />
osavõtval riigil. Kohapealsed kulutused<br />
kannab korraldajamaa. Alates sajandivahetusest<br />
seati sisse osavõtumaks,<br />
mille suuruseks delegatsioonile on osavõtuaastate<br />
arv korda 100 USA dollarit.<br />
RKO-l on Eestist käinud kokku 40 õpilast.<br />
Kolmel korral on osalenud Ain<br />
Uustare ja Tavo Romann Tartu HTG-st<br />
ning Andrus Laan Tallinna Reaalkoolist.<br />
Andrus Laan pääses RKO-le Taiwanis<br />
8. klassi lõpetamise järel ja tal on potentsiaalne<br />
võimalus pääseda sellele<br />
suurüritusele neljandat korda. Kaks korda<br />
on meie riiki saanud esindada kümme<br />
õpilast. Eestisse on toodud üks kuldmedal<br />
(Vladislav Ivaniðtðev Tallinna 53.<br />
Keskkoolist 2003. a), kümme hõbemedalit<br />
(kahel korral Kaur Adamson ja Andrus<br />
Laan, mõlemad Tallinna Reaalkoolist),<br />
35 pronksmedalit ning kaheksa diplomit<br />
„Kiitusega märgitud”. Viimane antakse<br />
võistlejale, kes on absoluutselt lahendanud<br />
vähemalt ühe probleemi, kuid<br />
ei pääsenud medalisaajate hulka. Selle<br />
saavutamine, nagu riigieksamil maksimumpunktide<br />
saamine, on üsna raske.<br />
Pärast BKO-d toimub Eesti võistkonna<br />
teine ühenädalane treeningkogunemine.<br />
Vahetult enne RKO-le sõitu tuleb<br />
võistlejatel täita kvalifikatsiooninorm,<br />
milleks on esitatud ülesannete lahendamine<br />
vähemalt 50% ulatuses<br />
Tänavune 39. RKO<br />
2007. a RKO Moskvas oli meile üks<br />
edukamaid, 39. RKO probleemülesannete<br />
keerukus aga kõigi aegade raskeim.<br />
Sellest annab tunnistust medalisaajate<br />
väga madal kogutud punktide<br />
arv (57<strong>–</strong>76 p kuldmedal, 45<strong>–</strong>57 hõbemedal<br />
ning 33<strong>–</strong>45 pronksmedal). Olgu<br />
nimetatud, et 1998. aastal Austraalias<br />
oli meie esindaja 66 punktiga üks viimaseid<br />
pronksmedali saajaid. Kui 2006. a<br />
korealased pingutasid ülesannete raskusega<br />
kõvasti üle, siis Moskva RÜ keemikud<br />
panid tõeliselt krooni pähe. Kuigi<br />
ülesanded kinnitab rahvusvaheline þürii,<br />
kadus Moskvas <strong>–</strong> nagu ka aasta varem<br />
Koreas <strong>–</strong> üksmeel, kui hakati arutama<br />
mõne „pähkli” väljajätmist, sest keegi<br />
leidis ikka, et just selle „pähkli” suudavad<br />
nende õpilased katki hammustada.<br />
Nii jäigi pärast mõningaid kärpeid enamik<br />
väga keerukaid ülesandeid lahendatavatesse<br />
probleemidesse alles.<br />
Statistikat<br />
RKO-le on kõige rohkem pääsenud Narva<br />
Pähklimäe Gümnaasiumi õpilasi (15)<br />
õpetaja T. Jeroðenko juhendamisel.<br />
Õpetajate A. Ermani ja A. Kangro õpilasi<br />
Tallinna Reaalkoolist, samuti õpetaja E.<br />
Paabo õpilasi Tartu HTG-st on olnud 9,<br />
Tallinna 53. Keskkoolist (õp V. Ossipov)<br />
on olnud 7, Nõo Reaalgümnaasiumist<br />
(E. Viirsalu) ja Tartu MHG-st (J. Vene)<br />
on kummastki olnud 3, Tallinna Tõnismäe<br />
Reaalkoolist (L. Rõbnikova), Tallinna<br />
Lasnamäe Gümnaasiumist (L. Ivanova)<br />
ja Rakvere Reaalgümnaasiumist (M.<br />
Murs) 2, Pirita Majandusgümnaasiumist<br />
(A. Kangro), Rakvere Gümnaasiumist<br />
(E. Hein), Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumist<br />
(I. Tuuksam), Türi Majandusgümnaasiumist<br />
(A. Kaschan) ja Tallinna Inglise<br />
Kolledþist (I. Kippasto) on osalenud<br />
üks õpilane.<br />
Kolmveerand RKO-l osalenutest on<br />
asunud edasi õppima keemiat, neist<br />
kaks õpib Moskva RÜ-s, kaks Cambridge’is.<br />
RKO-l osalenud on jätkanud<br />
oma haridusteed ka füüsikas, bioloogias,<br />
meditsiinis ja majanduses. Doktoritöö<br />
on kaitsnud Matti Mõttus füüsikas,<br />
Ain Uustare, Olga Tðubrik ja Kaido Viht<br />
keemias ning Valeria Sizemskaja meditsiinis.<br />
Keemiadoktorid on ka Gunnar<br />
Nurk, Sergei Kopantðuk, Kristjan Saal ja<br />
Andre Lomaka, kes iseseisvuse algusaastatel<br />
osalesid üleriigilisel keemiaolümpiaadil,<br />
ning Katrin Sak ja Lauri<br />
Toom, kes esindasid Eestit Balti keemiaolümpiaadil.<br />
RKO-l osalenutest on<br />
magistritöö kaitsnud kümme üliõpilast.<br />
Praegu õpib magistrantuuris 11 ja doktoriõppes<br />
kuus RKO-l osalenud võistlejat.<br />
32<br />
HARIDUS 9<strong>–</strong>10/2007
Change language