Teraviljafoorum 2011 - Eesti põllu- ja maamajanduse ...
Teraviljafoorum 2011 - Eesti põllu- ja maamajanduse ... Teraviljafoorum 2011 - Eesti põllu- ja maamajanduse ...
Teraviljafoorum 2011 Biokütused: reglement ja võimalused Tiit Maidre, Eesti Biokütuste Ühing Teema arendamiseks on kõigepealt vaja endale selgeks teha, et biomassi on energia tootmiseks võimalik kasutada äärmiselt raiskavalt. Koguni niimoodi, et tekkib mingeid olulisi puudusi toidus või elukeskkonnas. Nii on Euroopa Liit viimase kümne aastaga välja arendanud ulatusliku, siseturgu reguleeriva ühtse seadusandluse, mis mõneti erineb USA või teiste riikide ja majanduspiirkondade omadest. Järgnevalt ülevaade olulisematest osadest. Üldosa seadusena kõigi muude direktiivide osas toimib Euroopa Parlamendi poolt 12.detsembril 2009 heaks kiidetud nn. RES-D direktiiv. Nimetatu on erinevate ühtsete mehhanismidega oma toimes seotud näiteks taastuvenergia direktiiviga (RED), mootorikütuste standardite direktiiviga (FQD), koospõletamise direktiiviga (RES-E) ja jäätmepõletust reguleerivate normidega (RES-H).Siiski on praktikas ilmnenud, et üldmõisteid ei tunta ja seetõttu kannatab eriosa direktiivide rakendamine. Sestap tuleks teha ülevaade süsteemist. Niisiis vaadelgem alljärgnevat: Õiguslik alus (Visa) Eesmärk (art.3 prg 3) Säästlikkuse kriteerium (art.15 prg.1-7) Tõendamismenetlus (art.16 prg.1-9) Kasvuhoonegaaside kalkulatsioon (art.17 prg 1-7a,lisa VII) Jõustumistähtajad (art.15 prg 2;17 prg.4a) Lisasätted (art.18,19) Raporteerimine (erinevad artiklid) Monitooring ja dialoog (art.20) Ülevaade (art.20 prg 6) Peale aastat 2020 (art.20 prg 5c) Rakendamine ja komitoloogia (art.21) Jõustumistähtajad (art.22-23) Õiguslik alus: Sellisena käsitletakse EL Ühinemislepingu artiklit 175(1) ja 95. Esimene sätestab EL õiguse kehtestada keskkonnalaseid norme, teine siseturu harmoniseerimist. Rõhutatakse, et liikmesriigid ei saa aktsepteerida säästlikkuse kriteeriumi, KHG mõjude ja biokütuste tõendamisnõuete üldisest erinevaid käsitlusi. Eesmärk (art.3) Artikkel 3 prg.3 annab siduva eesmärgi kasutada transpordisektoris aastaks 2020 vähemalt 10% taastuvaid energiaallikaid. Seejuures tuleb silmas pidada, et ei arvestata selliseid biokütuseid, mis ei vasta säästlikkuse kriteeriumide nõuetele, seejuures arvestatakse taastuvatest energiaallikatest elektritranspordi sisenditega lähtuvalt koefitsiendist 2,5 ja lignotselluloosist pärinevate biokütustega lähtuvalt koefitsiendist 2,0. Seejuures arvestatakse maakasutuse muudatuste, bioloogilise mitmekesisuse ja piiriüleste mõjude tegureid lähtuvalt eri kütuste energiasisaldusest. Säästlikkuse Kriteerium (art.15 prg.1-7) 1. Kasutatava kütuse toore peab vastama täielikult prg 2 kuni 5 nõuetele, olles pärit eeldatavalt erinevatest metsanduse, põllumajanduse või kalanduse jääkidest. Eesti kontekstis on oluline mainida, et toore peab vähemalt 80% pärinema kuni 10 aastase kasvuringiga biomassist. Seega ei ole vanem, kasvav, üle 10 aasta vana metsamaterjal, kui tegu pole saepuru või raiejääkidega, käsitletav biokütusena. Põhk, tootmisjäägid ja jäätmed seevastu on. 2. Nõuded KHG emissioonidele (prg.2) a) Massbilansi asendusmeetodil (lähtuvalt energiasisaldusest asendataval fossiilkütusel) peab baasiline sääst olema vähemalt 35% ja alates 01.01.2017 tõstetakse see barjäär 50%. b) eeltoodust tuleneb, et kõik EL biokütuste tootmisüksused, mis olid olemas enne 01.01.2008 aastat, tuleb nõuetega vastavusse viia 01.04.2013. Kommentaar: Kasutades fossiilkütuseid selliste tuntud biokütuste nagu biodiisel või bioetanool tootmiseks vajaliku energia saamiseks, on võimalik saavutada massbilansis kuni 30% säästu. Biomassi jääkide kasutamine energia ja soojuste koostootmiseks võimaldab samast biomassist etanooli toota viisil, mis lubab säästa võrreldes fossiilbensiini kasutamisega KHG heitmeid 62,5%. c) täiendavalt arvutatakse maakasutuse muudatuste mõju biomassi kasvatamisele ja töötlemisele. d) Peale 01.01.2017.a. käivitatavatelt tootmisüksustelt nõutakse 60% KHG arvestuslikku säästu 26
Teraviljafoorum 2011 3. Kõrge bioloogilise mitmekesisusega (prg.3) või kõrge akumuleeritud süsinikusisaldusega alad (prg.4) on välja arvatud biokütuste tootmiseks vajaliku biomassi kasvualadest 01.01.2008.a. seisuga. Sellisteks aladeks loetakse: a) Primaarmetsi, b) Looduskaitsealasid, c) Kõrge bioloogilise mitmekesisusega rohumaad-nende alla ei kuulu registrites olev ja vähem kui 10 aastat kasutamata põllumaa, aga sellist on just Eestis kõigi EL liikmesriikide hulgas elaniku kohta kordades rohkem kui mujal. d) Märgalasid, e) Nn. jätkuvalt metsastatud alad (defineeritud puude võrade sidususe järgi). f) Turbaalad. Rõhutagem, et just 01.01.2008.a. reegli järgi ei tohi maakasutus muutuda. Nii on turvast võimalik küttena kasutada küll, kuid uute turbaalade kuivendamine pole lubatud. Sama kehtib märgalade seisundi muutmise kohta. Tõendamismenetlus(art.16 prg.1-9) 1. Liikmesriikidelt nõutakse kõigi majandustegevuse subjektide mõjude tõendamist eelpoolviidatud artikli 15 prg.2-4 sätteid arvestades. 2. Majandustegevuse subjektid peavad mõjude arvestamisel lähtuma massbilansi asendusmeetodist kõigi põhi ja lisatoodete arvestuses. Eestis on nõuetekohased arvestused tehtud. 3. Kohaldada saab ka Komisjoni aktsepteeritud vabatahtlikke tõendamismenetlusi. Nii on väetisetootjad kasutanud juba uusi skeeme oma vaikeväärtuste arvutamiseks ISO sertifikaatides kasutatava menetluse kaudu. 4. Majanduslikele operaatoritele on pandud kohustus oma materjale ja tooteid nõuetekohaselt tõendada. Loomulikult on tegu mahuka ja kalli menetlusega ja nii pole ka eriti tõenäoline, et põllumajanduslikud tootjad saaksid väikestes mahtudes enda masinapargi tarbeks biokütuseid toota. Selline toode ei oleks käsitletav mootorikütusena. Ei kvaliteedi ega registreeringu mõttes 5. Reeglina puudub väikesemõõtmeliselt toodetul ka turulepääs kütusetööstuse nõutavate mahtude tõttu. 4) Kõik EL siseselt toodetud ja imporditud materjalid biokütuste tootmiseks peavad vastama EL direktiivi nr.1782/2003 (prg.5) sätetele risttõendamise reeglistiku kohta. 5) Sotsiaalsete kriteeriumidena arvestatakse 8 ILO konventsiooni. 6) Nõutakse vastavust ratifitseeritud Konventsioonidele metsiku floora ja fauna kaitse kohta. Eestis on transpordisektoris kasutatavate biokütuste tootmise alased tasuvusuuringud teostanud Eesti Energia koostöös põllumajandustootjate ühistutega nagu Kevili PÜ. Tehtud arvutuste alusel on Eestis võimalik toota teraviljast biokütust vastavalt RES-D direktiivi nõuetele. 27
- Page 1 and 2: Teravilja foorum 2011
- Page 3 and 4: Teraviljafoorum 2011 SISUKORD Sisse
- Page 5 and 6: Teraviljafoorum 2011 Olukord teravi
- Page 7 and 8: Teraviljafoorum 2011 Toitainete bil
- Page 9 and 10: Teraviljafoorum 2011 nõudluse rahu
- Page 11 and 12: Teraviljafoorum 2011 Sordi haiguski
- Page 13 and 14: Teraviljafoorum 2011 SAAGI KINDLUST
- Page 15 and 16: Teraviljafoorum 2011 Maaparandus -
- Page 17 and 18: Teraviljafoorum 2011 kavad on Harju
- Page 19 and 20: Teraviljafoorum 2011 Suurem osa põ
- Page 21 and 22: Teraviljafoorum 2011 Otsekülvi ja
- Page 23 and 24: Teraviljafoorum 2011 Tabel 5. Kulud
- Page 25 and 26: Teraviljafoorum 2011 Väiketootja r
- Page 27: Teraviljafoorum 2011 samuti on rä
- Page 31 and 32: Teraviljafoorum 2011 Graafik EPKK G
- Page 33 and 34: Teraviljafoorum 2011 180 160 140 ha
- Page 35 and 36: Teraviljafoorum 2011 Aastatel 2004
- Page 37 and 38: Teraviljafoorum 2011 80% 70% 60% 50
- Page 39 and 40: Teraviljafoorum 2011 poole ulatuses
- Page 41 and 42: Teraviljafoorum 2011 Minu märkmed
- Page 44: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
<strong>Teravil<strong>ja</strong>foorum</strong> <strong>2011</strong><br />
3. Kõrge bioloogilise mitmekesisusega (prg.3) või kõrge<br />
akumuleeritud süsinikusisaldusega alad (prg.4) on väl<strong>ja</strong><br />
arvatud biokütuste tootmiseks va<strong>ja</strong>liku biomassi kasvualadest<br />
01.01.2008.a. seisuga. Sellisteks aladeks loetakse:<br />
a) Primaarmetsi,<br />
b) Looduskaitsealasid,<br />
c) Kõrge bioloogilise mitmekesisusega rohumaad-nende<br />
alla ei kuulu registrites olev <strong>ja</strong> vähem kui 10 aastat<br />
kasutamata põllumaa, aga sellist on just <strong>Eesti</strong>s kõigi<br />
EL liikmesriikide hulgas elaniku kohta kordades rohkem<br />
kui mu<strong>ja</strong>l.<br />
d) Märgalasid,<br />
e) Nn. jätkuvalt metsastatud alad (defineeritud puude võrade<br />
sidususe järgi).<br />
f) Turbaalad.<br />
Rõhutagem, et just 01.01.2008.a. reegli järgi ei tohi maakasutus<br />
muutuda. Nii on turvast võimalik küttena kasutada<br />
küll, kuid uute turbaalade kuivendamine pole lubatud. Sama<br />
kehtib märgalade seisundi muutmise kohta.<br />
Tõendamismenetlus(art.16 prg.1-9)<br />
1. Liikmesriikidelt nõutakse kõigi ma<strong>ja</strong>ndustegevuse subjektide<br />
mõjude tõendamist eelpoolviidatud artikli 15<br />
prg.2-4 sätteid arvestades.<br />
2. Ma<strong>ja</strong>ndustegevuse subjektid peavad mõjude arvestamisel<br />
lähtuma massbilansi asendusmeetodist kõigi põhi <strong>ja</strong><br />
lisatoodete arvestuses. <strong>Eesti</strong>s on nõuetekohased arvestused<br />
tehtud.<br />
3. Kohaldada saab ka Komisjoni aktsepteeritud vabatahtlikke<br />
tõendamismenetlusi. Nii on väetisetoot<strong>ja</strong>d kasutanud<br />
juba uusi skeeme oma vaikeväärtuste arvutamiseks ISO<br />
sertifikaatides kasutatava menetluse kaudu.<br />
4. Ma<strong>ja</strong>nduslikele operaatoritele on pandud kohustus oma<br />
mater<strong>ja</strong>le <strong>ja</strong> tooteid nõuetekohaselt tõendada. Loomulikult<br />
on tegu mahuka <strong>ja</strong> kalli menetlusega <strong>ja</strong> nii pole ka<br />
eriti tõenäoline, et põlluma<strong>ja</strong>nduslikud toot<strong>ja</strong>d saaksid<br />
väikestes mahtudes enda masinapargi tarbeks biokütuseid<br />
toota. Selline toode ei oleks käsitletav mootorikütusena.<br />
Ei kvaliteedi ega registreeringu mõttes<br />
5. Reeglina puudub väikesemõõtmeliselt toodetul ka turulepääs<br />
kütusetööstuse nõutavate mahtude tõttu.<br />
4) Kõik EL siseselt toodetud <strong>ja</strong> imporditud mater<strong>ja</strong>lid<br />
biokütuste tootmiseks peavad vastama EL direktiivi<br />
nr.1782/2003 (prg.5) sätetele risttõendamise reeglistiku<br />
kohta.<br />
5) Sotsiaalsete kriteeriumidena arvestatakse 8 ILO konventsiooni.<br />
6) Nõutakse vastavust ratifitseeritud Konventsioonidele<br />
metsiku floora <strong>ja</strong> fauna kaitse kohta.<br />
<strong>Eesti</strong>s on transpordisektoris kasutatavate biokütuste<br />
tootmise alased tasuvusuuringud teostanud <strong>Eesti</strong> Energia<br />
koostöös põlluma<strong>ja</strong>ndustoot<strong>ja</strong>te ühistutega nagu Kevili PÜ.<br />
Tehtud arvutuste alusel on <strong>Eesti</strong>s võimalik toota teravil<strong>ja</strong>st<br />
biokütust vastavalt RES-D direktiivi nõuetele.<br />
27
Change language