Teraviljafoorum 2011 - Eesti põllu- ja maamajanduse ...
Teraviljafoorum 2011 - Eesti põllu- ja maamajanduse ...
Teraviljafoorum 2011 - Eesti põllu- ja maamajanduse ...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Teravil<strong>ja</strong>foorum</strong> <strong>2011</strong><br />
Maaparandus – va<strong>ja</strong>dused <strong>ja</strong> võimalused<br />
Illar Lemetti, Tiiu Valdmaa, Hannes Puu, Heiki Pajur, Genadi Vassiljev,<br />
Sulev Taul - Põlluma<strong>ja</strong>ndusametist<br />
Priit Penu - Põlluma<strong>ja</strong>ndusuuringute Keskusest<br />
Mati Tõnismäe <strong>ja</strong> Helju Hubel - Põlluma<strong>ja</strong>ndusministeeriumist<br />
Sissejuhatus<br />
Muutuvas maailmas suureneb nõudlus põlluma<strong>ja</strong>ndussaaduste<br />
järele. On prognoositud et aastaks 2050 suureneb<br />
maailma rahvastik 9 mil<strong>ja</strong>rdini. Nii suure elanikkonna toiduga<br />
varustamiseks tuleb toota võrreldes praegusega tunduvalt<br />
rohkem toiduaineid. Fossiilsete kütuste süveneva defitsiidi<br />
tingimustes suureneb ka nõudlus mittetoiduliste põlluma<strong>ja</strong>ndussaaduste<br />
järele. Samas aga kliimamuutuste tagajärjel väheneb<br />
maakeral põlluma<strong>ja</strong>ndussaaduste tootmiseks sobiva<br />
maa pindala <strong>ja</strong> väheneb põlluma<strong>ja</strong>nduses kasutatav veeressurss.<br />
Viimane as<strong>ja</strong>olu tähendab seda, et põlluma<strong>ja</strong>nduslik<br />
tootmine nihkub järjest rohkem meie kliimavööndisse.<br />
<strong>Eesti</strong> paikneb kliimavööndis, kus sademete hulk ületab<br />
oluliselt aurumise. <strong>Eesti</strong> Meteoroloogia <strong>ja</strong> Hüdroloogia Instituudi<br />
andmetel on meil sademete keskmine aastahulk 520<br />
kuni 820 mm. Auruvuse suuruseks hinnatakse keskmiselt<br />
360 kuni 440 mm aastas.<br />
Maaparandussüsteemid täidavad põlluma<strong>ja</strong>ndusmaastikul<br />
kahesugust rolli: loovad eelduse põlluma<strong>ja</strong>ndusmaa kasutamiseks<br />
<strong>ja</strong> leevendavad põlluma<strong>ja</strong>ndustootmisel kahjulikult<br />
toimivaid ilmastikunähtusi (liigseid sademeid <strong>ja</strong> põuda),<br />
teisalt on maaparandussüsteemi keskkonnakaitsera<strong>ja</strong>tistega<br />
võimalik vähendada põlluma<strong>ja</strong>ndustootmise negatiivset<br />
mõju looduskeskkonnale.<br />
Maaparandusseaduse § 45 lõike 2 alusel on maaparandushoid<br />
maaomaniku või valda<strong>ja</strong> kohustus. Kui maaparandussüsteemi<br />
valgalal on asutatud maaparandusühistu,<br />
delegeeritakse hoiukohustus ühistule. Enamuse suurte üle<br />
10 km² valgala pindalaga ühiseesvoolude, mis on seotud ka<br />
avalike huvidega, hoiukohustuse on riik Põlluma<strong>ja</strong>ndusameti<br />
kaudu enda kanda võtnud.<br />
Maaparandussüsteemile esitatavad nõuded on toodud<br />
maaparandusseaduse §-s 4. Maaparandussüsteemi reguleeriv<br />
võrk peab tagama maaviljeluseks sobiva mullaveerežiimi<br />
<strong>ja</strong> minimeerima hajureostuse leviku ohu. Maaparandussüsteemi<br />
eesvool peab tagama liigvee äravoolu kuivendussüsteemist<br />
<strong>ja</strong> olema võimalikult suure isepuhastusvõimega,<br />
seega ka hea ökoloogilise potentsiaaliga.<br />
Olulisemalt mõjutavad kuivendatud maa kasutuseeldusi<br />
eesvoolude ebapiisav hooldamine <strong>ja</strong> drenaaži amortiseerumine<br />
ning rikked.<br />
2005. aastal tehtud maaparandusuuringu tulemustest selgus,<br />
et kuivendatud põlluma<strong>ja</strong>nduslikust maast oli 11%<br />
heas, 63% rahuldavas <strong>ja</strong> 26% puudulikus kuivendusseisundis.<br />
EMÜ teadlaste hinnangul väheneb hooldamata maaparandussüsteemidel<br />
hea <strong>ja</strong> rahuldava kuivendusseisundiga<br />
maade osakaal ligikaudu 2‐3% aastas. Olulisemaks mõjuriks<br />
on veepinna tõus eesvooludes. Seda põhjustab eesvoolu<br />
voolusängi täiskasvamine kõrgete veetaimedega (pilliroog,<br />
hundinui jt) või õõtsikuga turbamaades, risustumine, sette<br />
ladestumine sängipõh<strong>ja</strong> <strong>ja</strong> koprapaisud.<br />
Lisaks maade kuivendamisega seonduvale anname<br />
käesolevas artiklis lühiülevaate Põlluma<strong>ja</strong>ndusuuringute<br />
Keskuse poolt läbiviidava mullavil<strong>ja</strong>kuse seire tulemustest<br />
<strong>Eesti</strong>s – happeliste muldade osatähtsusest erinevates piirkondades<br />
<strong>ja</strong> väetistarbe määramise tulemustest.<br />
Mõisted<br />
Maaparandus maaparandusseaduse tähenduses on maa<br />
kuivendamine, niisutamine <strong>ja</strong> maa veerežiimi kahepoolne<br />
reguleerimine, samuti happeliste muldade lup<strong>ja</strong>mine ning<br />
agromelioratiivsete, kultuurtehniliste <strong>ja</strong> muude maaparandushoiutööde<br />
tegemine maatulundusmaa sihtotstarbega<br />
maa (maatulundusmaa) viljelusväärtuse suurendamiseks või<br />
keskkonnakaitseks.<br />
Maaparandussüsteem on maatulundusmaa kuivendamiseks<br />
<strong>ja</strong> niisutamiseks ning keskkonnakaitseks va<strong>ja</strong>like ehitiste<br />
kogum, mis on kantud maaparandussüsteemide registrisse<br />
(MSR, www.msr.agri.ee).<br />
Maaparandussüsteemi eesvool on kuivendusvõrgust voolava<br />
liigvee ärajuhtimiseks või niisutusvõrgu veehaardesse<br />
vee juurdevooluks ra<strong>ja</strong>tud veejuhe või loodusliku veekogu<br />
reguleeritud lõik, mille veeseisust või toruveejuhtme vee<br />
läbilaskevõimest sõltub reguleeritava võrgu nõuetekohane<br />
toimimine.<br />
Ühiseesvool on eesvool, mis tagab mitmel kinnisas<strong>ja</strong>l paikneva<br />
maaparandussüsteemi toimimise.<br />
Maaparandushoid on maaparandussüsteemi <strong>ja</strong> selle maaala<br />
ning nendega seotud keskkonnakaitsera<strong>ja</strong>tiste hooldamine<br />
<strong>ja</strong> uuendamine, happeliste muldade lup<strong>ja</strong>mine, agromelioratiivsete<br />
<strong>ja</strong> kultuurtehniliste tööde tegemine maatulundusmaa<br />
viljelusväärtuse säilitamiseks ning suurendamiseks.<br />
13
Change language