Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide ...
Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide ...
Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide ...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
2003. ja 2004. a koostati Sotsiaalministeeriumis koostöös erinevate sotsiaalpartnerite ja<br />
ministeeriumite esindajatega tööturumeetmete kontseptsioon. Kontseptsiooni eesmärgiks oli<br />
kaardistada <strong>Eesti</strong> tööturusüsteem, analüüsida tööturumeetmete sisu ja meetmete pakkumise<br />
korraldust ning töötada välja uus tööhõivestrateegia. Kontseptsioon määratles<br />
tegevusvaldkonnad ja meetmed tööhõive suurendamiseks ja tööturult tõrjutuse<br />
vähendamiseks, käsitles tööturumeetmete osutamise põhimõtteid, tööturuteenuseid ja -toetusi<br />
ning riskirühmade tööle aitamise meetmeid. Kontseptsiooni läbivaks ideeks oli teenuste<br />
sihitatud pakkumine juhtumikorralduslike põhimõtete (mida varem <strong>Eesti</strong>s ei olnud<br />
praktiseeritud) rakendamise kaudu. <strong>Eesti</strong> Vabariigi Valitsus kiitis kontseptsiooni heaks<br />
3. juunil 2004. a. Vastusena sellele, et senine teenuste valik oli <strong>Eesti</strong>s olnud väga ühekülge ja<br />
paindumatu ning liiga vähe oli pööratud tähelepanu riskigruppide vajadustele, tõi<br />
kontseptsioon välja uued tööturuteenused tööhõiveprobleemide lahendamiseks. Eesmärgiks<br />
oli suurendada tööturuteenuste paindlikkust ning pakkuda erinevatele riskigruppidele ja<br />
indiviididele konkreetselt nende vajadustele vastavat abi.<br />
2004. a vastu võetud tööturumeetmete kontseptsioon (selles kaardistatud ja analüüsitud<br />
põhimõtted) oli otseseks aluseks tööturuteenuste ja -toetuste seaduse väljatöötamisele. 2006. a<br />
jõustunud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel reguleeritakse aktiivsete<br />
tööturumeetmete osutamist ning makstakse tööturutoetusi. Alates 1. maist 2009 osutatakse<br />
aktiivseid ja passiivseid tööturumeetmeid <strong>Eesti</strong> Töötukassa kaudu.<br />
Peamised teenuste osutamise põhimõtete muudatused, mis kaasnesid 2004. a vastu võetud<br />
tööturumeetmete kontseptsiooniga ning mis seaduse kujul jõustusid 2006. a tööturuteenuste ja<br />
-toetuste seaduses, olid järgmised: tööturuteenused lähtuvad asjatundlikust teenuse vajaduse<br />
hindamisest, milles võetakse arvesse iga kliendi erialased teadmised, oskused jm. Abi<br />
andmise peamiseks põhimõtteks tööturumeetmete pakkumisel <strong>Eesti</strong>s on individuaalne,<br />
juhtumikorralduslik lähenemine. Uuteks rakendatavateks tööturuteenusteks on<br />
kontseptsioonis ning selle põhjal valminud seaduses tööpraktika ja tööharjutus ning puudega<br />
inimeste tööhõive toetamiseks mõeldud teenused (tööruumide ja -vahendite kohandamine,<br />
töötamiseks vajaliku tehnilise abivahendi tasuta kasutada andmine, abistamine tööintervjuul,<br />
tugiisikuga töötamine). Töömeetodina kasutatakse individuaalse tööotsimiskava koostamist.<br />
Läbivaks põhimõtteks on töötute aktiviseerimine ja individuaalne lähenemine teenuste<br />
pakkumisel, mis aitab ennetada pikaajalist töötust. Eesmärgiks on lühendada töötuna oleku<br />
kestust ja suunata inimesed toetuste saamiselt tööle.<br />
Täpsem ülevaade alusdokumentidest ja nendes tehtud muudatustest on peatükis 1.2.2.<br />
1.1.3 Juhtimiskorraldus, sh seire korraldus<br />
Meetme 1.3 „Võrdsed võimalused tööturul” rakendusasutuseks on Sotsiaalministeeriumi<br />
tööturu osakond ja rakendusüksuseks oli kuni 30. aprillini 2009 Tööturuamet, alates<br />
2009. aasta 1. maist on meetme RÜ-ks Sotsiaalministeeriumi finants- ja varahalduse osakonna<br />
struktuuritoetuste talitus.<br />
Rakendusasutus<br />
Meetme 1.3 rakendusasutuse funktsioonid on osakondade kaupa kindlaks määratud SoM-i<br />
põhimääruses, osakondade põhimäärustes ning ametnike tasandil ametijuhendites.<br />
8
Change language