Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide ...
Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide ...
Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide ...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
RAK 2004-2006 lõpparuanne<br />
4.2 ÜLEVAADE OLULISEMATEST PROBLEEMIDEST KOGU PROGRAMMI JA<br />
MEETMETE RAKENDAMISEL<br />
Programmeerimise seisukohast on meetmes 1.3 põhjustanud kõige enam raskusi riigieelarvest<br />
otsese <strong>riikliku</strong> kaasfinantseerimise puudumine – nimelt pidid toetuse taotlejad ise projektidele<br />
avaliku sektori kaasfinantseeringu leidma. Sellest tulenevalt esitasid suure osa projektidest<br />
avaliku sektori organisatsioonid, kuna neil oli lihtsam tagada <strong>Eesti</strong> avaliku sektori<br />
finantseeringu olemasolu. Kuna meetme 1.3 projektides võis <strong>riikliku</strong> kaasfinantseeringuna<br />
näidata ka <strong>riikliku</strong>lt makstavaid toetusi, siis toetuste arvestamine kaasfinantseeringuna muutis<br />
projektide eelarvestamise ja väljamaksed komplitseerituks. Samuti oli keeruline väljamaksete<br />
puhul järgida toetuse protsenti.<br />
Riigieelarveliste asutuste rakendajatena kaasamisel tuli lahendada eelmisest aastast<br />
järgmisesse eelarveaastasse üleminevate kulutuste väljamaksmine, mis järgiks<br />
projektiloogikat paindlikumalt.<br />
Programmiperioodil viidi ellu rida meetme eesmärkide ja tegevustega kooskõlas projekte, mis<br />
olid vajalikud tööturusüsteemi parendamiseks, kuid mille tulemused ei ühtinud meetme<br />
indikaatoritega. Näiteks on RAKis määratletud indikaatorina projektides osalevate töötutute<br />
arv; teisalt viidi projektides ellu ka tegevusi, kus osalesid tööturusüsteemi töötajad või tehti<br />
süsteemi arendusprojekte, kus otseselt inimesi koolitustel ei osalenud. Probleeme oli ka<br />
projekti lõpuks loodud uute töökohtade mõõtmisega.<br />
Edaspidi tuleks vältida n-ö jooksu pealt tehtavaid muudatusi rakendusskeemis. See tekitab<br />
probleeme nii rakendusasutusele, rakendusüksusele kui rakendajatele.<br />
Rakendamise jooksul oli oluliseks probleemiks protsessi liigne keerukus, väljamaksete aeglus,<br />
indikaatorite ebaselgus ning tehnilised probleemid struktuuritoetuste operatiivsüsteemi ja<br />
keskregistriga. 2006. aasta lõpuks olid need probleemid üldjoontes lahendused leidnud.<br />
Positiivsena võib märkida, et Rahandusministeerium töötas välja indikaatorite juhendi,<br />
arendati struktuuritoetuste infosüsteeme ning uue meetme määrusega lihtsustati osaliselt<br />
toetuse taotlemise protsessi. Samuti lihtsustati väljamaksete protsessi.<br />
Probleemiks on olnud SFOSist info kättesaamise puudulikkus – näiteks lõppenud projekti<br />
ajaloo väljavõtt. SFOSist ei ole võimalik saada kokkuvõtlikku informatsiooni aruandena<br />
programmi esialgsest taotletud eelarvest ja muutustest (vähendustest) kuupäevalise ja<br />
summalise täpsusega. Kahjuks ei saa SFOSost võtta välja informatsiooni esitatud<br />
väljamaksetaotluse kululiikide jaotuse vaid ainult kogu väljamaksetaotluste kohta jne.<br />
Auditid on nõrkade kohtade parandamiseks väga olulised, aga kindlasti ei tohi nad halvata<br />
igapäevatöö toiminguid. Seega on ettepanek auditeerivatele asutustele valimisse sattunud<br />
projektide kontrollimise ajad omavahel läbi rääkida. Probleemsete projektide mitmekordne<br />
kontroll on häirinud projekti rakendajate ja RÜ igapäevast tööd ning moonutanud oma<br />
tulemustega rikkumiste üldstatistikat.<br />
Probleemiks osutus ka RÜ suur personali liikumine – koordinaatorid vahetusid sagedasti,<br />
mistõttu RÜ ei suutnud pakkuda toetuse saajatele piisavat tuge. RÜ likvideerimine enne<br />
perioodi lõppu vähendas oluliselt alles jäänud töötajate motivatsiooni.<br />
Lõpparuanne nr:<br />
53
Change language