Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide ...

* 65% lõppenud projektide kaudu töölesaanuid on 19 875, tegelik saavutustase 10 540 moodustab 19 875st 50,03%.
Allikas: kesksüsteem 27.11.2009
Meetme 1.3 seatud eesmärgiks oli pakkuda aktiivseid tööturumeetmeid 30 000 inimesele, mis suudeti täita. Indikaatori täitmisele aitas kaasa
projektide ja inimeste suur huvi meetmes osaleda. Aastatel 2004–2006 oli töötute arv kõrgem ning ei olnud probleeme projektides osalejate
leidmisega. Kuna valdav osa projektitegevustest rakendati just selles ajavahemikus, suudeti RAK seatud eesmärk täita. Kuigi aastatel 2007–2008
oli töötute arv varasemast oluliselt väiksem ja projektidesse ei suudetud varasemas mahus osalejaid leida, ei mõjutanud see sihtmäära täitmist.
Aastad 2008 ja 2009 indikaatorite täitmist oluliselt ei mõjutanud, kuna nendel aastatel alustatud projektid olid lühiajalised ega suutnud
sihtgrupile teenuseid suures mahus pakkuda. Võrreldes eelmise aruandega on indikaatorite tase 9000 inimese võrra kasvanud seoses aastatel
2005–2006 alanud projektide lõppemisega.
RA hindab meetme 1.3 indikaatorite täitmist heaks.
3.2 RAKENDUSASUTUSE HINNANG MEETME 1.3 RAKENDAMISELE
3.2.1 Hinnang rakendamisele
Huvi meetme vastu on olnud suur, toetust on taotletud rohkem kui meetme eelarves vahendeid oli. Taotluste rahuldamise summade järgi on
meetme eelarve ületatud, kuid lõppenud projektidest vabanenud ja rikkumiste tõttu tagasi nõutud toetusest tekkinud jäägist korraldati kolm
viimast taotlusvooru. Tegemist oli esimese struktuurivahendite rakendamise perioodiga. Paralleelselt projektide rakendamisega toimus süsteemi
arendamine, mis raskendas projektide elluviimist.
Kõige problemaatilisem oli 2005. aasta, mil projektide rakendamine oli komplitseeritud peamiselt seoses väljamaksetega ning juhtimis- ja
kontrollsüsteemi ümberkujundamisega. Positiivsena saab aga välja tuua, et 2005. aasta lõpuks olid suuremad tõrked paljuski ületatud. Olulisi
probleeme väljamaksetega esines eelkõige 2005. aasta esimesel poolaastal. Esimeste esitatud väljamaksetaotluste tase oli nõrk, mistõttu nende
menetlemine võttis eeldatust oluliselt kauem aega. Taotlejad ei olnud alati väljamaksetaotlustele lisanud vajalikke kulude abikõlblikkust
tõendavaid dokumente. Samuti olid taotlejad, rakendusüksus ja makseasutus tihti eriarvamusel kulude abikõlblikkuse osas, mistõttu tekkis
olukordi, kus makseasutus ei aktsepteerinud rakendusüksuse poolt heaks kiidetud kulusid. Nende probleemide lahendamiseks töötati välja
abikõlblikkuse määrus, täiendati juhendeid ja korraldati koolitusi nii rakendajatele kui rakendusüksuse töötajatele.
43