Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide ...
Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide ...
Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide ...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
2004. a koostatud tööhõive <strong>riikliku</strong>s tegevuskavas sätestatuna oli <strong>Eesti</strong> valitsuse üheks<br />
täiendavaks eesmärgiks edendada paindlikku tööturgu, mis suudaks kohaneda kiirete<br />
majandusmuutustega, kaotamata seejuures tööelu turvalisuses ja töötajate õiguste kaitses.<br />
Nende põhimõtete arendamine on olnud kestvalt aktuaalne ning jätkunud ühe prioriteedina ka<br />
<strong>Eesti</strong> majanduskasvu ja tööhõive kavas 2008–2011.<br />
<strong>Eesti</strong> majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava 2005–2007 Lissaboni strateegia rakendamiseks<br />
Võrreldes 2004. aastaga oli majanduslik taust ja kontekst majanduskasvu ja tööhõive<br />
2005. aasta kava koostamisel mõnevõrra muutunud – <strong>Eesti</strong> tööturg oli väljumas faasist, kus<br />
peamiseks hõive kasvu takistuseks oli töökohtade vähesus (alates 2000. a keskpaigast oli<br />
eelmisel kümnendil domineerinud jobless growth (kahanev tööhõive) asendunud stabiilse<br />
hõive kasvuga). Perioodil 2006–2007 hakkas tööjõu nõudlus ületama kvalifitseeritud tööjõu<br />
pakkumist, mistõttu oli ette näha, et lähitulevikus oli tööjõu pakkumine muutumas oluliseks<br />
hõivet pärssivaks teguriks. Samas ei olnud tööhõive kasv piisav selleks, et <strong>Eesti</strong> suutnuks täita<br />
<strong>Euroopa</strong> <strong>Liidu</strong> üldise tööhõivemäära eesmärki (saavutada 2010. a tööhõivemääraks 70%).<br />
Seejuures oli tõsiseks probleemiks tööpuuduse struktuursus (tööjõu oskused ja kvalifikatsioon<br />
ei olnud vastavuses tööturu vajaduste ning nõuetega).<br />
Tegevuskava põhiliseks üldprioriteediks oli jätkuvalt <strong>Eesti</strong> konkurentsivõime suurendamine.<br />
Kuigi tööturumeetmete kontseptsioon oli 2004. a välja töötatud, ei olnud selle põhjal loodud<br />
tööturuteenuste ja -toetuste seadus tööhõive tegevuskava koostamise alguseks veel jõustunud<br />
(seadus jõustus 01.01.2006). Seetõttu oli jätkuvalt prioriteediks suurendatud tähelepanu<br />
pööramine tööturu riskirühmadele, pakkumaks neile spetsiaalselt nende vajadustest tulenevat<br />
abi tööturule sisenemiseks. Analoogselt 2004. a koostatud tegevuskavaga oli ka aastateks<br />
2005–2007 koostatud kava järgi valitsuse ühteks peamiseks prioriteediks tööjõu<br />
kvalifikatsiooni tõstmine, sealhulgas nii inimestele tööturule sisenemiseks parema<br />
ettevalmistuse andmine haridussüsteemis kui ka kvalifikatsiooni säilitamise toetamine, luues<br />
töötajatele võimalused enesetäiendamiseks kogu tööelu vältel. Teiseks prioriteediks on<br />
aktiivsete tööturuteenuste täiendamine erinevate riskirühmade vajadustest lähtudes ning<br />
osutatavate tööturuteenuste paindlikkuse suurendamine eesmärgiga tuua tööturu riskirühmad<br />
hõivesse. Riskirühmade hõivesse toomisega väheneb ka sotsiaaltoetuste maksmisest tulenev<br />
surve riigieelarvele. Vähemtähtsaks ei saanud pidada ka tõrjutuse vähendamisest tingitud<br />
üldise heaolu suurenemist ja sotsiaalse sidususe tekkimist. Läbivalt oli aktuaalne (nagu ka<br />
2004. a koostatud tegevuskavas ja praegu kehtivas tegevuskavas) tööturu toimimise<br />
paindlikumaks ja läbipaistvamaks muutmine, mis võimaldaks omakorda täiendavalt tõsta<br />
majanduse konkurentsivõimet.<br />
Olukorra parandamiseks keskendus <strong>Eesti</strong> majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava 2005–2007<br />
ja seeläbi ka <strong>Eesti</strong> tööhõivepoliitika aruandlusperioodi jooksul aktiivsetele tööturumeetmetele<br />
ja neid täiendavatele sotsiaalmeetmetele, mille koosmõjus tööturult tõrjutuid aktiviseerida ja<br />
hõivesse tuua. Eesmärgiks seati teenuste laiendamine ja mitmekesistamine, personaalse<br />
lähenemise ja juhtumikorralduse rakendamine, teenuste kvaliteedi ja efektiivsuse tõstmine.<br />
Eriti oluline oli tööturukoolituse võimaldamine suuremale hulgale töötutele, mis aitaks kaasa<br />
struktuurse tööpuuduse vähenemisele. Aktiivsetes meetmetes osalemist toetas ka põhimõte<br />
(millele oli rõhku pööratud ka eelmises, 2004. a koostatud tegevuskavas), mille kohaselt peab<br />
toetuste saamine olema seotud aktiivsete tööotsingutega, et motiveerida inimesi tööle asuma.<br />
<strong>Eesti</strong> majanduskasvu ja tööhõive kava 2008–2011 Lissaboni strateegia rakendamiseks<br />
2008<br />
18
Change language