Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide ...
Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide ...
Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide ...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
sh uued töötud 4280 3552 2103 2377 3960 11 110 9397<br />
Uute tööpakkumiste<br />
arv 20 722 29 159 30 263 22 835 14 342 2689 3262<br />
Tööle<br />
rakendumiste arv 22 367 19 280 16 324 14 164 17 074 4095 6468<br />
Allikas: <strong>Eesti</strong> Töötukassa<br />
2008. aasta jooksul kuulus 61% kõikidest registreeritud töötutest vähemalt ühte riskirühma,<br />
osa ka mitmesse. Nende inimeste töölerakendamine nõuab tunduvalt rohkem aega ja<br />
abistavaid meetmeid. Kõige arvukamalt oli pikaajaliselt töötuid (30,6%) ja eesti keelt<br />
mitteoskavaid isikuid (20,9%). Kui võrrelda riskigruppidesse kuulumist 2008. aasta<br />
II kvartalis ja 2009. aasta II kvartalis, siis võib märgata kõikide riskigruppide arvulist<br />
suurenemist. Kõige rohkem suurenes noorte töötute arv (16–24-aastased), mis kasvas aastaga<br />
4,5 korda. Samaaegselt töötuse kasvuga langes uute tööpakkumiste arv, mistõttu on oodata<br />
tööotsingute pikenemist järgnevatel aastatel.<br />
Tööturuteenuste pakkumisest annab ülevaate tabel 4. 2006. aastal jõustunud uus<br />
tööturuteenuste ja -toetuste seadus suurendas märgatavalt pakutavate tööturuteenuste hulka,<br />
sh neli teenust oli spetsiaalselt välja töötatud puudega inimestele. Kõiki teenuseid osutatakse<br />
töötutele individuaalse tegevuskava alusel. Tööturumeetmetest pakuti töötutele aastatel 2004–<br />
2008 kõige enam karjäärinõustamist ja tööturukoolitust. 2009. aastal on teenuste saajate arv<br />
märgatavalt kasvanud. Näiteks tööturukoolituses osales I poolaastal rohkem töötuid (8767)<br />
kui kogu 2008. aasta jooksul kokku. Samuti on kasvanud teiste teenuste saajate arv.<br />
Tabel 4. Tööturuteenusi saanud töötute arv, 2004–2009 I poolaasta<br />
2004 2005 2006 2007 2008<br />
2009<br />
I pa<br />
Tööturukoolitus 6968 9852 7073 5503 5451 8767<br />
Hädaabitöö 353 188 – – – -<br />
Tööturutoetus töötule ettevõtluse<br />
150<br />
alustamiseks 296 320 289 141 162<br />
Tööturutoetus tööandjale väiksema<br />
konkurentsivõimega töötu töölevõtmiseks 441 727 238 127 67 57<br />
Karjäärinõustamine 7877 9494 8356 8272 9891 8454<br />
Avalik töö – – 170 231 235 870<br />
Tööharjutus – – 446 1 208 650 921<br />
Tööpraktika – – 676 792 649 597<br />
Meetmed puudega inimestele – – 109 60 30 10<br />
Allikas: Tööturuamet, <strong>Eesti</strong> Töötukassa<br />
<strong>Euroopa</strong> Sotsiaalfondi rakendumine võimaldas suurendada aktiivsete tööturumeetmete<br />
rahastamist. Samas suurenesid töötute arvu kasvu tõttu kulutused ka passiivsetele meetmetele.<br />
2008. aastal maksti töötutoetust kokku 22 878 töötule. Töötukassa maksis samal ajavahemikul<br />
töötuskindlustushüvitist 15 402 inimesele, mis on peaaegu kaks korda rohkem kui<br />
2007. aastal.<br />
2008. aastal moodustasid kulutused tööturupoliitikale kokku 396,6 miljonit krooni (tabel 5),<br />
millest kulutused passiivsetele meetmetele moodustasid 29% ja aktiivsetele meetmetele 71%.<br />
Tabel 5. Kulutused tööturupoliitikale, 2004–2008, miljonit krooni<br />
16
Change language