Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide ...
Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide ...
Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide ...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
% 35<br />
30<br />
32,2<br />
25<br />
22,4<br />
20<br />
15<br />
10<br />
5<br />
21,2<br />
16,6<br />
14,9<br />
14,7<br />
10<br />
12,1<br />
7,1<br />
12,6<br />
11,3<br />
17,3<br />
0<br />
2004 2005 2006 2007 2008 2009 I p.a.<br />
Mehed<br />
Naised<br />
Joonis 2. 15–24-aastaste meeste ja naiste töötuse määr 2004 – 2009 I poolaasta, %<br />
Allikas: <strong>Eesti</strong> Statistikaamet, tööjõu-uuring<br />
Pikaajaline töötus vähenes pidevalt kogu vaadeldava perioodi jooksul. Kui 2004. aastal oli<br />
pikaajaliselt töötuid 33 200, siis aastal 2008 ainult 11 800. Aastatel 2004–2007 olid ligikaudu<br />
pooled töötutest tööd otsinud kauem kui aasta. 2008. aastal langes aga pikaajaliselt töötute<br />
osatähtsus lühiajalise töötuse kiire kasvu tõttu 31%-ni. Töötuse püsimise ja edasise kasvu<br />
taustal on põhjust oletada, et lähiaastatel on pikaajaline töötus kujunemas suureks<br />
probleemiks. 2009. aasta esimese poolaasta tulemused näitavad, et pikaajaliselt töötute arv<br />
ongi juba kahekordistunud ja tõenäoliselt kasvutrend jätkub.<br />
Mitte-eestlaste töötuse määr on eesti keele oskuse puudumise tõttu alati olnud kõrgem kui<br />
eestlastel. Majanduse kasvu perioodil töötuse lõhe eestlaste ja teiste rahvuste vahel vähenes,<br />
kuid suurenes taas 2009. aasta esimesel poolel. Mitte-eestlaste töötuse määr ulatus 2009. aasta<br />
teises kvartalis 17,6%-ni, samas kui eestlaste töötuse määr oli 6,3 protsendipunkti võrra<br />
madalam. Soo lõikes mõjutas tööturu olukorra muutus enim mitte-eestlastest mehi, kelle<br />
töötuse määr 2009. aasta teises kvartalis ületas 9 protsendipunktiga eesti meeste töötust.<br />
Mitte-eestlaste töötus on kõrgem ka seetõttu, et mitte-eestlased on eestlastega võrreldes<br />
aktiivsemad tööotsijad. Eestlased loobuvad tööotsingutest sagedamini ja muutuvad<br />
mitteaktiivseteks. Näiteks heitunute seas oli 2008. aastal eestlasi ligikaudu 2/3.<br />
Tööpuudust <strong>Eesti</strong>s iseloomustavad ka suured regionaalsed erinevused. Aastatel 2004–2008<br />
erines tööpuudus regiooniti üle kahe korra. Keskmine töötuse määr varieerus 2008. aastal<br />
4,4%-st Põhja-<strong>Eesti</strong>s (pealinna regioon) kuni 10%-ni tööstuslikus Kirde-<strong>Eesti</strong>s, mille<br />
elanikkonnast valdava osa (83%) moodustavad mitte-eestlased. 2009. aastal kasvas töötus<br />
kogu <strong>Eesti</strong>s, eriti kiire oli kasv siiani madala töötusega silma paistnud regioonides. Seetõttu ka<br />
erinevused regionaalsetes töötuse määrades vähenesid. 2009. aasta II kvartalis ulatus töötuse<br />
määr juba kõikides regioonides rohkem kui 10%-ni (10,5%-lt Lõuna-<strong>Eesti</strong>s 18,7%-ni Kirde-<br />
<strong>Eesti</strong>s).<br />
Registreeritud töötus<br />
Registreeritud töötus on <strong>Eesti</strong>s alati olnud ligikaudu poole võrra väiksem kui tegelik töötus<br />
(ILO töötus), kuid paaril viimasel aastal on töötud hakanud ennast sagedamini arvele võtma<br />
(joonis 3). Põhjuseid on siin mitmeid. 2006. aastal jõustus uus tööturuteenuste ja -toetuste<br />
seadus, millega lisandus mitmeid uusi teenusi ja toetusi. Samuti avaldas mõju ravikindlustuse<br />
14
Change language