Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide ...
Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide ...
Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide ...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Valdav enamik hõivatutest töötab täisajaga (92,8%). Sarnaselt teistele uutele <strong>Euroopa</strong> <strong>Liidu</strong><br />
liikmesriikidele on osaajaga töötajate osatähtsus <strong>Eesti</strong>s väga madal. 2008. aastal vähenes<br />
osaajaga töötajate arv ja osakaal veelgi, moodustades ainult 7,2% hõivatutest. Majanduskriisi<br />
tõttu hakkas osaajaga töötajate arv 2008. aasta IV kvartalis kasvama ja kasvas edasi<br />
2009. aasta alguses. II kvartalis ulatus osaajaga töötajate osatähtsus juba 11,7%-ni, mis oli<br />
kõrgeim näitaja uute liikmesriikide seas.<br />
Töötus<br />
Positiivse majanduskasvu mõjul langesid töötute arv ja töötuse määr aastatel 2004–2007<br />
ligikaudu 2 korda. Kui veel 2008. aasta esimesel poolel töötus vähenes ning jõudis koguni<br />
1992. aasta tasemele, siis alates III kvartalist avaldus majanduskriisi mõju ka töötuse<br />
näitajates. Võrreldes 2008. aasta II kvartali töötust 2009. aasta II kvartaliga suurenes töötute<br />
arv ligikaudu 65 000 inimese võrra ehk üle kolme korra. Eriti kiire oli meeste töötuse kasv<br />
2009. aasta esimesel poolel, mil töötute meeste arv tõusis möödunud 12 kuu jooksul ligemale<br />
4 korda.<br />
Üldine tööturu olukorra halvenemine 2008. aastal mõjus negatiivselt eelkõige riskirühmade<br />
olukorrale. Noorte töötus, pikaajaline töötus ja mitte-eestlaste töötus, mis viimasel kolmel<br />
aastal oli järjepidevalt vähenenud, asendusid uuesti tõusuga (tabel 2).<br />
Tabel 2. Riskirühmade töötuse määra dünaamika, 2004 – 2009 I poolaasta, %<br />
2004 2005 2006 2007 2008 2009<br />
I pa<br />
Noorte töötuse määr (15–24) 23,5 15,9 12,0 10,0 12,0 25,8<br />
Pikaajalise töötuse määr, % 5,0 4,2 2,8 2,3 1,7 3,1<br />
Mitte-eestlaste töötuse määr, % 16,0 13,1 9,9 7,0 8,2 16,9<br />
Allikas: Tööjõu-uuring, Statistikamet<br />
Noorte töötus, mis viimasel kolmel aastal oli järjepidevalt vähenenud, pöördus 2008. aasta<br />
teisel poolel uuesti tõusule. Aasta lõpus ulatus noorte töötuse määr 15,8%-ni, mis oli üle kahe<br />
korra enam kui aasta tagasi. 2009. aasta alguses jätkus veelgi kiirem tõus ning II kvartalis<br />
ulatus noorte töötuse määr juba 27%-ni. Arvuliselt suurenes noorte töötute arv pooleteise<br />
aasta jooksul 15 000 võrra, neist umbes 12 000 olid mehed. Enneolematult kiirelt kasvaski<br />
noorte meeste töötuse määr – ca 8%-lt 34%-ni. Veel 2008. aasta alguses oli meeste ja naiste<br />
töötus võrdne, kuid 2009. aasta II kvartalis oli töötuse määrade lõhe juba kahekordne. Kui<br />
varasematel aastatel haritud ja aktiivsetel noortel tavaliselt tööle saamisega probleeme ei<br />
tekkinud, siis nüüd majanduskriisi tingimustes on töökoha leidmine keeruline ka värsketel<br />
ülikoolilõpetajatel. Olukorda raskendab asjaolu, et just lähiaastatel, mil tööjõunõudlus on<br />
madalseisus, saabub tööturule laulva revolutsiooni põlvkond.<br />
13
Change language