Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide ...
Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide ...
Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide ...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Töötud (tuh) 63,6 52,2 40,5 32,0 38,3 85,6<br />
Mitteaktiivsed (tuh) 388,7 389,0 362,3 359,0 347,9 350,9<br />
Aktiivsuse määr (15–64), % 69,5 69,6 72,1 72,5 73,6 73,5<br />
Tööhõive määr (15–64), % 62,6 64,0 67,7 69,1 69,5 64,2<br />
Töötuse määr (15–74), % 9,7 7,9 5,9 4,7 5,5 12,5<br />
Allikas: <strong>Eesti</strong> Statistikaamet, tööjõu-uuring<br />
Kuni 2008. aastani suurenes tööga hõivatute arv nii meeste kui naiste seas. Naiste tööhõive<br />
määr kasvas alates 2001. aastast ja ulatus 2008. aasta keskmisena 66,3%-ni, mis oli tunduvalt<br />
kõrgem kui <strong>Euroopa</strong> <strong>Liidu</strong> keskmine ja Lissaboni eesmärk aastaks 2010 (60%).<br />
Majanduskriisi mõjul langes naiste hõivemäär 2009. aasta II kvartalis 63,2%-ni, kuid ületas<br />
endiselt Lissaboni eesmärki. Meeste hõive langes tunduvalt kiiremini ning jõudis seetõttu<br />
naistega ligikaudu samale tasemele (vt joonis 1). Nii järsku hõivelangust ei ole <strong>Eesti</strong> tööturul<br />
varem nähtud.<br />
80<br />
75<br />
Mehed<br />
Naised<br />
70<br />
65<br />
60<br />
55<br />
I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II<br />
2004 2005 2006 2007 2008 2009<br />
Joonis 1. Meeste ja naiste hõivemäär 2004 – 2009 I poolaasta, %<br />
Allikas: <strong>Eesti</strong> Statistikaamet, tööjõu-uuring<br />
Majanduslangus mõjutas kõige enam noorte ja meeste hõivet, vanemaealiste (55–64-aastased)<br />
hõive vähenes minimaalselt. Vanemaealiste hõive määr on <strong>Eesti</strong>s olnud juba aastaid üks<br />
<strong>Euroopa</strong> <strong>Liidu</strong> kõrgemaid. <strong>Eesti</strong> ületas Lissaboni eesmärgi (50%) juba 2002. aastal ja oli<br />
2008. aastal riikide järjestuses 62,2%-ga Rootsi järel teisel kohal. 2009. aasta II kvartalis<br />
langes vanemaealiste hõive määr 61,2%-ni. Vanemaealiste naiste kõrget hõivet on mõjutanud<br />
naiste pensioniea järk-järguline tõus, mille tõttu naised lahkuvad tööturult hiljem, tõstes sel<br />
viisil ka vanemaealiste hõivemäära tervikuna.<br />
Hõivestruktuuris väheneb jätkuvalt primaarsektori osatähtsus. 2008. aastal moodustasid<br />
põllumajanduses, jahinduses, metsanduses ja kalanduses töötajad ainult 3,9% hõivatutest ning<br />
tertsiaarsektori osatähtsus oli tõusnud 60,7%-ni. Viie aasta jooksul suurenes kõige enam<br />
ehituse alal töötajate arv, mis moodustas veidi üle poole kogu hõive juurdekasvust. Kui<br />
võrrelda 2008. aasta II kvartalit, mil hõivatute arv oli veel kõrgpunktis, 2009. aasta II<br />
kvartaliga, siis selgub, et kõige enam kannatasid majanduslanguses just ehitussektor ja töötlev<br />
tööstus, kus hõive vähenes kokku enam kui 60 000 inimese võrra. Ametialade võrdlus näitab,<br />
et peamiselt tabas langus sinikraede ametikohti.<br />
12
Change language