Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide ...

01.01.2006 jõustus tööturuteenuste ja -toetuste seadus (TTTS), mille eesmärgiks on saavutada
võimalikult kõrge tööhõive ning vähendada ja ennetada töötust ning tööturult tõrjutust parema
teenuste ja toetuste sihtkasutuse, kliendikesksuse ja tõhususega. Seadus reguleerib töötuna ja
tööotsijana arvelolemist, tööturuteenuste osutamist ning töötutoetuse, stipendiumi ja
sõidutoetuse maksmist. Täiendati varasemat tööturuteenuste valikut ning teenuste ja toetuste
saamise tingimusi.
1. maist 2009 võttis Sotsiaalministeerium seoses Tööturuameti likvideerimisega
(Tööturuameti likvideerimise alus on Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahv 105³) üle
Tööturuameti kui RAK meetme 1.3 „Võrdsed võimalused tööturul” rakendusüksuse rolli.
Rakendusüksuse rolli täidab Sotsiaalministeeriumi FVO struktuuritoetuste talitus.
2008. alguses algatas Rahandusministeerium „Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse”
muudatuse, millega pikendati abikõlblikkuse perioodi nelja kuu võrra – varasema 31.08.2008
asemel kehtestati 31.12.2008. Perioodi pikenemise tõttu muutis SoM meetme 1.3 määrust,
võimaldades taotleda projektide eelarve suurendamist. Lisaks valmistati uus määrus, mille
alusel toetati tööharjutuskeskuste arendamist. 2008. aasta lõpus esitas Eesti Euroopa
Komisjonile taotluse pikendada perioodi seoses majanduskriisi ning vabade vahenditega kuni
30.06.2009. Toetuse kasutamiseks muutis SoM tööharjutuskeskuste määrust ning kuulutas
selle alusel välja uue taotlusvooru. Täpsemalt punktides 1.4 ning 2.1.2.
1.2 MUUTUSED RIIKLIKUS, PIIRKONDLIKUS, VALDKONNA POLIITIKAS
1.2.1 Olukord tööturul 2004 – 2009 I poolaasta
Tööhõive
Aastatel 2004–2008 võis Eesti tööturul täheldada positiivseid arenguid. Kiire majanduskasv
tõi endaga kaasa hõivatute arvu pideva suurenemise ja töötuse vähenemise. Kokkuvõttes
kasvas hõivatute arv aastatel 2004–2008 61 000 võrra ning töötute arv langes 25 300 võrra.
Soodne majanduskeskkond ning nõudluse kasv võimaldasid tööturule naasta ka pikaajalistel
töötutel ja mitteaktiivsetel. Mitteaktiivsete arv langes 40 800 võrra, sealhulgas heitunud
isikute arv vähenes koguni kolm korda, 17 700 inimeselt 5 500 inimeseni.
Järsk pööre toimus 2008. aasta teisel poolaastal ja eriti 2009. aasta esimesel poolel, kui
ülemaailmse majanduskriisi mõjud jõudsid ka Eesti tööturule. Eksportturgude
kokkutõmbumise ning sisenõudluse järsu vähenemise tõttu olid paljud ettevõtjad sunnitud
oma töötajaid koondama, saatma neid sundpuhkusele või rakendama osalist tööaega.
Tagajärjeks oli enneolematult kiire hõive langus ja töötuse tõus. 2009. aasta II kvartalis oli
hõivatute arv langenud juba 2003. aasta tasemele, töötute arv aga kasvanud 2001. aasta
tasemele (vt tabel 1).
Tabel 1. 15–74-aastaste hõiveseisundi muutused 2004 – 2009 I poolaasta
2004 2005 2006 2007 2008 2009 I
p.a.
SKP kasv, % 7,5 9,2 10,4 6,3 -3,6 -15,6
Tööhõive kasv, % 0,2 2,0 6,4 1,4 0,2 -8,2
Hõivatud (tuh) 595,5 607,4 646,3 655,3 656,5 602,4
11