Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide ...
Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide ...
Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide ...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Meetme 1.3 perioodi 2004–2006<br />
lõpparuanne<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong> <strong>Euroopa</strong><br />
<strong>Liidu</strong> <strong>struktuurifondide</strong><br />
kasutuselevõtuks – ühtse<br />
programmdokumendi 2004–2006<br />
lõpparuanne meetme tasandil<br />
Riik: <strong>Eesti</strong><br />
Prioriteet nr 1: Inimressursi<br />
arendamine<br />
Meede 1.3: Võrdsed võimalused<br />
tööturul<br />
Autor:<br />
Sotsiaalministeerium<br />
Aruandluse periood:<br />
01.01.2004–30.06.2009<br />
Viimati täiendatud: 16.02.2010
LÜHENDID<br />
EK – <strong>Euroopa</strong> Komisjon<br />
EL – <strong>Euroopa</strong> Liit<br />
ESF – <strong>Euroopa</strong> Sotsiaalfond<br />
FVO – Sotsiaalministeeriumi finants- ja varahalduse osakond<br />
JAP – Joint Assessment of Employment Priorities<br />
KOV – kohalik omavalitsus<br />
MTÜ – mittetulundusühing<br />
RA – rakendusasutus<br />
RAK – riiklik <strong>arengukava</strong><br />
RHS – riigihangete seadus<br />
RÜ – rakendusüksus<br />
SFOS – <strong>struktuurifondide</strong> operatiivsüsteem<br />
SoM – Sotsiaalministeerium<br />
THA – Tööhõiveamet<br />
TTA – Tööturuamet<br />
TTO – Sotsiaalministeeriumi tööturu osakond
SISUKORD<br />
PEATÜKK 1: RAKENDUSRAAMISTIK 6<br />
1.1 MEETME EESMÄRGID JA JUHTIMISKORRALDUS 6<br />
1.1.1 Meetme eesmärk 6<br />
1.1.2 Rakendamise alusdokumendid 6<br />
1.1.3 Juhtimiskorraldus, sh seire korraldus 8<br />
1.1.4 Aruandlusperioodi jooksul aset leidnud olulisemad muudatused 10<br />
1.2 MUUTUSED RIIKLIKUS, PIIRKONDLIKUS, VALDKONNA POLIITIKAS 11<br />
1.2.1 Olukord tööturul 2004 – 2009 I poolaasta 11<br />
1.2.2 Muutused eesmärgi 3 poliitilises tugiraamistikus 17<br />
1.3 TÄIENDAVAD TOETUSED JA NENDE KOOSKÕLA STRUKTUURIFONDIDEGA 19<br />
1.4 ÕIGUSRAAMISTIK 20<br />
PEATÜKK 2: MEETME RAKENDAMISE ÜLDINE PROGRESS 22<br />
2.1 KOKKUVÕTE PROJEKTIDE TAOTLEMISE PROTSESSIST MEETME TASANDIL 22<br />
2.1.1 Taotluste arv 22<br />
2.1.2 Vastavaks tunnistatud taotluste arv ja taotletud summa 22<br />
2.2 KUMULATIIVNE FINANTSPROGRESS 23<br />
2.3 SEKKUMISVALDKONNAD 24<br />
2.4 KATKESTAMISTE PÕHJUSED (KUMULATIIVSELT 2004–2009) 24<br />
2.5 RIKKUMISTE PÕHJUSED (KUMULATIIVSELT 2004–2009) 26<br />
2.6 VAIETE SISU (KUMULATIIVSELT 2004–2009) 32<br />
2.7 KOKKUVÕTE JÄRELEVALVETOIMINGUTEST 35<br />
2.7.1 Paikvaatlused: kokkuvõte peamistest leidudest 35<br />
2.7.2 Makseasutuse kontrollid 35<br />
2.8 HORISONTAALPOLIITIKAD 37<br />
2.8.1 Meetme 1.3 horisontaalsete näitajate saavutamine 37<br />
2.8.2 Horisontaalpoliitikate indikaatorite saavutustasemed 38<br />
2.8.3 Regionaalpoliitika 39<br />
PEATÜKK 3: MEETME 1.3 RAKENDAMISE PROGRESS 42<br />
3.1 MEETME 1.3 SISULINE PROGRESS 42<br />
3.2 RAKENDUSASUTUSE HINNANG MEETME 1.3 RAKENDAMISELE 43<br />
3.2.1 Hinnang rakendamisele 43<br />
3.2.2 Hinnang läbivate näitajate saavutamisele, väljundindikaatoritele ja tulemusindikaatoritele 44<br />
3.2.3 Hinnang finantsprogressile 44<br />
3.2.4 Ülevaade olulisemates probleemidest meetme rakendamisel 45<br />
3.3 MEETMES 1.3 LÕPETAMATA, KOHTU- VÕI HALDUSMENETLUSE TÕTTU PEATATUD<br />
PROJEKTID 47<br />
3.4 ARUANDE ESITAMISE HETKEKS LAHENDAMATA RIKKUMISED 48<br />
3
3.5 LOOTUSETUD TAGASINÕUDED 50<br />
PEATÜKK 4: PROGRAMMI HALDAMINE JA JUHTIMINE 51<br />
4.1 ÜLEVAADE MEETME RAAMES LÄBI VIIDUD HINDAMISTEST JA UURINGUTEST 51<br />
4.2 ÜLEVAADE OLULISEMATEST PROBLEEMIDEST KOGU PROGRAMMI JA MEETMETE<br />
RAKENDAMISEL 53<br />
4.3 TEGEVUSED EUROOPA KOMISJONI IGA-AASTASEL ÜLEVAATEKOOSOLEKUL TEHTUD<br />
KOMMENTAARIDE VÕI MUUDATUSSOOVITUSTE ALUSEL 54<br />
4.4 TEGEVUSED EUROOPA KOMISJONI IGA-AASTASEL AUDITEERIMISKOOSOLEKUL<br />
TEHTUD MÄRKUSTE VÕI PARENDUSNÕUETE ALUSEL 54<br />
4.5 MEETME JUHTKOMISJONI, PRIORITEEDI JUHTKOMISJONI VÕI RAK SEIREKOMISJONI<br />
TEHTUD SOOVITUSED MEETME RAKENDAMISE KOHTA 54<br />
4.6 MEETMEPÕHISED TEAVITUSTEGEVUSED 55<br />
4
LÜHIKOKKUVÕTE<br />
Riikliku <strong>arengukava</strong> (edaspidi RAK) 2004–2006 meetme 1.3 „Võrdsed võimalused tööturul”<br />
rakendusasutuseks (edaspidi RA) on Sotsiaalministeerium ja rakendusüksuseks (edaspidi RÜ)<br />
Tööturuamet (edaspidi TTA) ning alates 1. maist 2009 Sotsiaalministeeriumi finants- ja<br />
varahalduse osakond (edaspidi FVO).<br />
Meetme üldine eesmärk on töötuse ning seeläbi ka vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse<br />
laiaulatuslikum ja tõhusam ennetamine ja leevendamine ning sotsiaalse kaasatuse<br />
suurendamine.<br />
Meede avanes 19.07.2004 ning viimased projektid lõppesid 30.06.2009. Sellel perioodil tehti<br />
toetuse rahuldamise otsus 135 projekti kohta, millest 4 projekti katkestati ilma tegevusi<br />
alustamata. Rakendatud projektide abikõlblikke kulutusi oli kokku 22 009 388 euro ulatuses,<br />
mis moodustab 99% meetme ESF toetusest. Perioodi jooksul osutati meetme kaudu aktiivseid<br />
tööturuteenuseid 30 578 inimesele.<br />
Meetme kogueelarve on perioodi jooksul muutunud – meetme esialgne eelarve oli<br />
33 038 648 EUR, millest ESF osa oli 26 430 918 EUR. 2009. aasta aprillis toimus viimane<br />
meetme eelarve vähendamine, mille järel jäi lõplikuks meetme eelarveks 28 801 306 EUR,<br />
millest ESF osa oli 22 193 576 EUR. Vahendeid suunati ümber prioriteedi sees, tagamaks<br />
meetmete maksimaalne indikaatorite saavutamine. Kõige enam suunati vahendeid meetmesse<br />
1.1, väiksemal määral ka meetmesse 1.2.<br />
RA hindab meetme tulemuslikkust heaks.<br />
SISSEJUHATUS<br />
Käesolev meetme 1.3 seirearuanne kajastab „<strong>Eesti</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong> <strong>Euroopa</strong> <strong>Liidu</strong><br />
<strong>struktuurifondide</strong> kasutuselevõtuks – ühtse programmdokumendi 2004–2006” meetme 1.3<br />
„Võrdsed võimalused tööturul” elluviimist. Aruanne hõlmab nii finantsilist kui sisulist<br />
informatsiooni meetme rakendamise kohta.<br />
Aruande aluseks on struktuurivahendite keskregister, varasemad meetme 1.3 seirearuanded,<br />
meetme 1.3 Tööturuameti 2008. a seirearuanne ning FVO meetme 1.3 lõpparuanne.<br />
5
PEATÜKK 1: RAKENDUSRAAMISTIK<br />
1.1 MEETME EESMÄRGID JA JUHTIMISKORRALDUS<br />
Programmiperioodiks<br />
planeeritud meetme<br />
abikõlblikud kulud<br />
(EUR)*<br />
Kinnitatud<br />
projektide<br />
eelarved (EUR)*<br />
%<br />
planeeritud<br />
abikõlblikest<br />
kuludest<br />
Tehtud<br />
abikõlblikud<br />
kulutused<br />
(EUR)*<br />
%<br />
planeeritud<br />
abikõlblikest<br />
kuludest<br />
28 801 306 36 823 514 128% 30 519 670 106%<br />
Allikas: Struktuuritoetuse registri kesksüsteem (10.11.2009)<br />
* Summades kajastub ELi <strong>struktuurifondide</strong> ja <strong>Eesti</strong> riigi osalus ning <strong>Eesti</strong> avaliku sektori omafinantseering,<br />
kuna vastavalt RAK rahastamiskavale ei ole enamiku meetmete juures planeeritud erasektoripoolset rahastamist.<br />
Summades ei sisaldu lootusetute tagasinõuete info, mis deklareeritakse EK-le sulgemise kuluaruandes.<br />
Programmiperioodiks<br />
planeeritud meetme<br />
abikõlblikud kulud –<br />
EL osalus (EUR)<br />
Kinnitatud<br />
projektide<br />
eelarved – EL<br />
osalus (EUR)<br />
%<br />
planeeritud<br />
abikõlblikest<br />
kuludest<br />
Tehtud<br />
abikõlblikud<br />
kulutused (EUR)<br />
%<br />
planeeritud<br />
abikõlblikest<br />
kuludest<br />
22 193 576 28 479 162 128% 22 009 388 99%<br />
Allikas: Struktuuritoetuse registri kesksüsteem (10.11.2009)<br />
Meetme raames on korraldatud 6 taotlusvooru ning rahuldatud 135 projektitaotlust. Esialgsete<br />
rahuldamisotsuste alusel on meetmes 1.3 toetust määratud 42 185 544 euro ulatuses, mis on<br />
190% lõplikust meetme ESF eelarvest. Valdavalt pole projektide eelarveid täies ulatuses<br />
kasutatud ning seetõttu on vabanenud toetust suunatud uutesse voorudesse, samuti on<br />
tegevuste käigus tegevuste ärajäämise tõttu projektide eelarveid vähendatud.<br />
1.1.1 Meetme eesmärk<br />
Meetme üldine eesmärk on töötuse ning seeläbi ka vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse<br />
laiaulatuslikum ja tõhusam ennetamine ja leevendamine ning sotsiaalse kaasatuse<br />
suurendamine.<br />
Meetme spetsiifilised eesmärgid on:<br />
• integreerida kiiremini ja ulatuslikumalt tööturule töötuid ning töötajaid, kes on saanud<br />
koondamisteate ja on seega reaalses ohus töötuks jääda;<br />
• võimaldada riskirühmadele paremat ligipääsu tööturule;<br />
• tõsta tööturuteenuste tulemuslikkust ja kvaliteeti.<br />
1.1.2 Rakendamise alusdokumendid<br />
<strong>Euroopa</strong> <strong>Liidu</strong> (EL) tööhõivestrateegia<br />
2003. a <strong>Euroopa</strong> Nõukogu poolt kolmeks aastaks vastu võetud tööhõivesuunised keskenduvad<br />
täistööhõive saavutamisele ja kvaliteetsemate ning suurema arvu töökohtade loomisele. EL<br />
tööhõivestrateegias on püstitatud järgmised eesmärgid:<br />
6
• Täistööhõive – vastavalt <strong>Euroopa</strong> <strong>Liidu</strong> Nõukogu otsustele on peaeesmärgi täitmiseks<br />
püstitatud järgmised tööhõive eesmärgid:<br />
o saavutada tööhõive määr 67% aastaks 2005 ja 70% aastaks 2010;<br />
o saavutada naiste tööhõive määr 57% aastaks 2005 ja 60% aastaks 2010;<br />
o saavutada vanemaealise elanikkonna (55–64-aastased) tööhõive määr 50%<br />
aastaks 2010.<br />
• Tööelu kvaliteedi ja tootlikkuse tõstmine – kvaliteedi tõstmise all mõeldakse nii tööd<br />
iseloomustavaid tunnuseid (nt töökeskkond, -ohutus, töösuhete paindlikkus ja<br />
turvalisus) kui tööturgu laiemas tähenduses (nt elukestev õpe, karjääri planeerimine,<br />
töö- ja pereelu ühitamine) ning arvestatakse, et tööhõive suurendamine peab toimuma<br />
paralleelselt üldise (tööjõu) tootlikkuse kasvuga.<br />
• Sotsiaalse sidususe ja kaasatuse tugevdamine – tööhõive on sotsiaalse kaasamise<br />
oluliseks vahendiks ning seega tuleb hõives osalemise soodustamiseks tagada võrdne<br />
ligipääs tööhõivele kõikidele, kes suudavad töötada.<br />
<strong>Eesti</strong> tööhõive prioriteetide ühishinnang (Joint Assessment of Employment Priorities 2001 –<br />
JAP 2001) ning selle rakendamise 2002. ja 2003. aasta eduraportid. Dokumendis on välja<br />
toodud sotsiaal- ja majandusarenguga seotud valdkonnad, mida tööhõivepoliitika abil on<br />
võimalik tugevdada.<br />
JAP-s on sätestatud järgmised prioriteedid:<br />
• kutseharidusreformi lõpuleviimine;<br />
• täiskasvanutele elukestva õppe võimaluste pakkumine;<br />
• aktiivsetele tööturumeetmetele keskendumine (pöörates seejuures erilist tähelepanu<br />
erinevatele riskirühmadele);<br />
• riigi tööturuasutuste administratiivse võimekuse tõstmine;<br />
• tööpuuduse regionaalsete erinevuste vähendamine;<br />
• soolise võrdõiguslikkuse edendamine tööturul.<br />
Tööhõive tegevuskava<br />
<strong>Eesti</strong> tööhõive tegevuskava lähtub EL-i tööhõivestrateegias ja suunistes seatud eesmärkidest.<br />
Tööhõive tegevuskava annab ülevaate <strong>Eesti</strong> hetkeolukorrast, senini läbiviidud olulisematest<br />
tegevustest ning sätestab konkreetsed eesmärgid, tegevused ja ressursid tööhõive tõstmiseks<br />
aastatel 2004–2006.<br />
Alates 2005. aastast on tööhõive tegevuskava integreeritud majanduskasvu ja tööhõive<br />
tegevuskavasse. Nimetatud dokumenti koostatakse Riigikantselei koordineerimisel ning<br />
Sotsiaalministeerium vastutab selle tööhõivet puudutava osa koostamise ja elluviimise eest.<br />
<strong>Eesti</strong> majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava 2005–2007 Lissaboni strateegia rakendamiseks<br />
(edaspidi tegevuskava)<br />
Tegevuskava on Vabariigi Valitsuse programmdokument, mis koondab valitsuse peamised<br />
eesmärgid <strong>Eesti</strong> konkurentsivõime tõstmiseks aastatel 2005–2007. Valitsus kiitis tegevuskava<br />
heaks 13.10.2005. Tegevuskava koostamisel on arvestatud <strong>Euroopa</strong> <strong>Liidu</strong> uuenenud Lissaboni<br />
strateegia koondsuunistega, mis jagunevad kolme valdkonna vahel: makromajandus,<br />
mikromajandus ja tööhõive.<br />
<strong>Eesti</strong> majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava on seotud meetmetega 1.1, 1.2, 1.3 ja 1.4.<br />
7
2003. ja 2004. a koostati Sotsiaalministeeriumis koostöös erinevate sotsiaalpartnerite ja<br />
ministeeriumite esindajatega tööturumeetmete kontseptsioon. Kontseptsiooni eesmärgiks oli<br />
kaardistada <strong>Eesti</strong> tööturusüsteem, analüüsida tööturumeetmete sisu ja meetmete pakkumise<br />
korraldust ning töötada välja uus tööhõivestrateegia. Kontseptsioon määratles<br />
tegevusvaldkonnad ja meetmed tööhõive suurendamiseks ja tööturult tõrjutuse<br />
vähendamiseks, käsitles tööturumeetmete osutamise põhimõtteid, tööturuteenuseid ja -toetusi<br />
ning riskirühmade tööle aitamise meetmeid. Kontseptsiooni läbivaks ideeks oli teenuste<br />
sihitatud pakkumine juhtumikorralduslike põhimõtete (mida varem <strong>Eesti</strong>s ei olnud<br />
praktiseeritud) rakendamise kaudu. <strong>Eesti</strong> Vabariigi Valitsus kiitis kontseptsiooni heaks<br />
3. juunil 2004. a. Vastusena sellele, et senine teenuste valik oli <strong>Eesti</strong>s olnud väga ühekülge ja<br />
paindumatu ning liiga vähe oli pööratud tähelepanu riskigruppide vajadustele, tõi<br />
kontseptsioon välja uued tööturuteenused tööhõiveprobleemide lahendamiseks. Eesmärgiks<br />
oli suurendada tööturuteenuste paindlikkust ning pakkuda erinevatele riskigruppidele ja<br />
indiviididele konkreetselt nende vajadustele vastavat abi.<br />
2004. a vastu võetud tööturumeetmete kontseptsioon (selles kaardistatud ja analüüsitud<br />
põhimõtted) oli otseseks aluseks tööturuteenuste ja -toetuste seaduse väljatöötamisele. 2006. a<br />
jõustunud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel reguleeritakse aktiivsete<br />
tööturumeetmete osutamist ning makstakse tööturutoetusi. Alates 1. maist 2009 osutatakse<br />
aktiivseid ja passiivseid tööturumeetmeid <strong>Eesti</strong> Töötukassa kaudu.<br />
Peamised teenuste osutamise põhimõtete muudatused, mis kaasnesid 2004. a vastu võetud<br />
tööturumeetmete kontseptsiooniga ning mis seaduse kujul jõustusid 2006. a tööturuteenuste ja<br />
-toetuste seaduses, olid järgmised: tööturuteenused lähtuvad asjatundlikust teenuse vajaduse<br />
hindamisest, milles võetakse arvesse iga kliendi erialased teadmised, oskused jm. Abi<br />
andmise peamiseks põhimõtteks tööturumeetmete pakkumisel <strong>Eesti</strong>s on individuaalne,<br />
juhtumikorralduslik lähenemine. Uuteks rakendatavateks tööturuteenusteks on<br />
kontseptsioonis ning selle põhjal valminud seaduses tööpraktika ja tööharjutus ning puudega<br />
inimeste tööhõive toetamiseks mõeldud teenused (tööruumide ja -vahendite kohandamine,<br />
töötamiseks vajaliku tehnilise abivahendi tasuta kasutada andmine, abistamine tööintervjuul,<br />
tugiisikuga töötamine). Töömeetodina kasutatakse individuaalse tööotsimiskava koostamist.<br />
Läbivaks põhimõtteks on töötute aktiviseerimine ja individuaalne lähenemine teenuste<br />
pakkumisel, mis aitab ennetada pikaajalist töötust. Eesmärgiks on lühendada töötuna oleku<br />
kestust ja suunata inimesed toetuste saamiselt tööle.<br />
Täpsem ülevaade alusdokumentidest ja nendes tehtud muudatustest on peatükis 1.2.2.<br />
1.1.3 Juhtimiskorraldus, sh seire korraldus<br />
Meetme 1.3 „Võrdsed võimalused tööturul” rakendusasutuseks on Sotsiaalministeeriumi<br />
tööturu osakond ja rakendusüksuseks oli kuni 30. aprillini 2009 Tööturuamet, alates<br />
2009. aasta 1. maist on meetme RÜ-ks Sotsiaalministeeriumi finants- ja varahalduse osakonna<br />
struktuuritoetuste talitus.<br />
Rakendusasutus<br />
Meetme 1.3 rakendusasutuse funktsioonid on osakondade kaupa kindlaks määratud SoM-i<br />
põhimääruses, osakondade põhimäärustes ning ametnike tasandil ametijuhendites.<br />
8
Tööturu osakonna ülesanded seoses meetme 1.3 rakendamisega on:<br />
• moodustada prioriteedi ja meetme juhtkomisjon ja kehtestada selle töökord;<br />
• korraldada <strong>Euroopa</strong> Sotsiaalfondi ja 1. prioriteedi teavitamise tegevusi;<br />
• välja töötada meetme 1.3 elluviimiseks vajalikud rakendusaktid (meetme<br />
tingimuste määrus, meetme seire läbiviimise kord, meetme juhtkomisjoni<br />
käskkiri);<br />
• tagada TTA poolt elluviidavate projektide üle <strong>riikliku</strong> järelevalve toimingute<br />
läbiviimine;<br />
• tagada meetme ja prioriteedi seirearuandluse koostamine;<br />
• osaleda uue programmiperioodi väljatöötamisel.<br />
TTO ESF koordinatsioonijuhi ja 3 peaspetsialisti ametijuhendites on sätestatud täpsemalt<br />
nende tööülesanded ja vastutus. Seoses perioodi 2007–2013 rakendamisega on TTO<br />
peaspetsialistide arv kasvanud, kuid nende tegevusi siin aruandes ei kajastata.<br />
SoM jälgib meetme 1.3 rakendamist RÜ esitatud seirearuannete ning läbiviidud auditite<br />
kaudu. Aruannete analüüsimine ja rakendusüksuse tegevusele hinnangu andmine meetme 1.3<br />
raames on SoM tööturuosakonna ning finants- ja varahalduse osakonna ülesanne.<br />
Struktuuritoetuse auditeerimisega tegelevad siseauditi juht ja üks siseaudiitor. Siseaudiitorite<br />
täpsemad kohustused on määratud ametijuhendites.<br />
Rakendusüksus<br />
Tööturuametis täitsid RÜ ülesandeid ESF osakond ja haldusosakond. ESF osakonna<br />
ülesanded olid järgmised:<br />
• <strong>Euroopa</strong> <strong>Liidu</strong> <strong>struktuurifondide</strong> tegevuste koordineerimine Tööturuametis ja<br />
kohalikes osakondades;<br />
• ESF-i toetuste taotluste menetlemine ning taotluste tehnilise ja finantsvastavuse<br />
hindamise korraldamine;<br />
• projektitaotluste liikumise koordineerimine otsustusprotsessis;<br />
• toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse ettevalmistamine ja<br />
kooskõlastamine taotlejatega;<br />
• abitaotluste haldusotsuste ettevalmistamine ja kooskõlastamine taotlejatega;<br />
• koostöös haldusosakonnaga väljamaksete ja alusetult väljamakstud summade<br />
tagasinõudmise korraldamine;<br />
• partnerite ja kasusaajate teavitamine ja järelevalve;<br />
• rakendatavate projektide seire (järelevalve, kohapealne kontroll ja aruandlus)<br />
korraldamine vastavalt kehtestatud järelevalve ja seire protseduurile;<br />
• andmete esitamine meetme 1.3 aruandluse jaoks;<br />
• <strong>struktuurifondide</strong> infosüsteemi haldamine.<br />
Haldusosakonna ülesanded olid:<br />
• ESF projektide rahaliste väljamaksete arvestuse pidamine ning<br />
väljamakseprognooside koostamine ja makseasutusele esitamine;<br />
• ESF toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse tegemine;<br />
• ESF toetuste väljamaksete ja alusetult väljamakstud summade tagasinõudmise<br />
korraldamine ning rikkumisest ja pettusest teavitamine (sh registri pidamine<br />
esinenud vigade, valeandmete esitajate ja rikkumiste kohta);<br />
9
• <strong>Euroopa</strong> Komisjonilt rahaliste vahendite taotlemiseks maksetaotluse,<br />
maksekorralduse ja kuludeklaratsiooni koostamise ja makseasutusele esitamise<br />
korraldamine ning andmete esitamine toetuse lõpetamise deklaratsiooni<br />
koostamiseks.<br />
TTA peadirektor tegi taotleja ja taotluse vastavushindamise ja taotluste rahuldamise või<br />
mitterahuldamise otsused. Kui toetuse taotlejaks oli Tööturuamet, tegi taotluse rahuldamise<br />
või rahuldamata jätmise otsuse sotsiaalminister.<br />
14.02.2009 jõustunud Vabariigi Valitsuse seaduse muudatusega jõustus seaduse § 105 3 ,<br />
millega lõpetati Tööturuameti tegevus alates 30. aprillist 2009. Tööturuteenuste ja -toetuste<br />
seaduse järgsed tegevused võttis üle Töötukassa, perioodi 2004–2006 rakendusüksuse<br />
ülesanded Sotsiaalministeeriumi finants- ja varahalduse osakond.<br />
Meetme juhtkomisjon<br />
Meetme 1.3 juhtkomisjoni ülesanneteks on:<br />
• jälgida meetme eesmärkide saavutamist ja vajadusel teha ettepanekuid meetme<br />
eesmärkide paremaks saavutamiseks;<br />
• kiita heaks meetme seirearuanded;<br />
• vaadata läbi meetmele laienevad tulemuslikkuse hindamise aruannetes esitatud<br />
peamised järeldused ja soovitused ning jälgida soovituste elluviimist meetme<br />
piires;<br />
• teha ettepanekuid programmitäiendi muutmiseks <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong> inimressursi<br />
arendamise prioriteedi juhtkomisjonile.<br />
Meetme juhtkomisjon on kohtunud vähemalt ühe korra aastas, et tutvuda meetme arenguga ja<br />
aastaaruandega ning et viimane heaks kiita. Juhtkomisjoni töökorraldus on perioodi jooksul<br />
samaks jäänud, igal aastal on muutunud juhtkomisjoni liikmete nimekiri.<br />
Lisaks meetme aastaaruannete kooskõlastamisele on kõik meetme määrused saadetud<br />
juhtkomisjonile tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks. Juhtkomisjoni osalus määruste<br />
kommenteerimisel on olnud tagasihoidlik.<br />
1.1.4 Aruandlusperioodi jooksul aset leidnud olulisemad muudatused<br />
Meetme 1.3 rakendamist on kogu perioodi jooksul mõjutanud peamiselt meetme rakendamise<br />
ümberkorraldamine aastal 2005, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse jõustumine,<br />
Tööturuameti likvideerimine ning perioodi 2004–2006 pikendamine.<br />
2004. a sügisel viis SoM-i siseaudit läbi meetme 1.3 auditi. Veebruaris 2005 peatas RM THAde<br />
maksed; põhjuseks toodi kahtlus, et TTA ja THA-de vahel ei ole tagatud kohustuste<br />
lahusus ning menetlemisel ei ole järgitud taotlejate võrdse kohtlemise printsiipi. RM andis<br />
SoM-le korralduse kujundada senine süsteem ümber ning rakendada meedet kahes osas. Kava<br />
alusel hakati rakendama riiklike tööturuasutuste (Tööturuamet ja tööhõiveametid)<br />
läbiviidavaid projekte. Sotsiaalministeerium menetles taotlusi ning tegi taotluste rahuldamise<br />
otsused, et tagada kohustuste lahusus Tööturuameti ja tööhõiveametite (TTA piirkondlike<br />
osakondade) projektide puhul. Teiste toetuse saajate projektide menetlemine ja rakendamine<br />
jätkus senisel kujul.<br />
10
01.01.2006 jõustus tööturuteenuste ja -toetuste seadus (TTTS), mille eesmärgiks on saavutada<br />
võimalikult kõrge tööhõive ning vähendada ja ennetada töötust ning tööturult tõrjutust parema<br />
teenuste ja toetuste sihtkasutuse, kliendikesksuse ja tõhususega. Seadus reguleerib töötuna ja<br />
tööotsijana arvelolemist, tööturuteenuste osutamist ning töötutoetuse, stipendiumi ja<br />
sõidutoetuse maksmist. Täiendati varasemat tööturuteenuste valikut ning teenuste ja toetuste<br />
saamise tingimusi.<br />
1. maist 2009 võttis Sotsiaalministeerium seoses Tööturuameti likvideerimisega<br />
(Tööturuameti likvideerimise alus on Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahv 105³) üle<br />
Tööturuameti kui RAK meetme 1.3 „Võrdsed võimalused tööturul” rakendusüksuse rolli.<br />
Rakendusüksuse rolli täidab Sotsiaalministeeriumi FVO struktuuritoetuste talitus.<br />
2008. alguses algatas Rahandusministeerium „Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse”<br />
muudatuse, millega pikendati abikõlblikkuse perioodi nelja kuu võrra – varasema 31.08.2008<br />
asemel kehtestati 31.12.2008. Perioodi pikenemise tõttu muutis SoM meetme 1.3 määrust,<br />
võimaldades taotleda projektide eelarve suurendamist. Lisaks valmistati uus määrus, mille<br />
alusel toetati tööharjutuskeskuste arendamist. 2008. aasta lõpus esitas <strong>Eesti</strong> <strong>Euroopa</strong><br />
Komisjonile taotluse pikendada perioodi seoses majanduskriisi ning vabade vahenditega kuni<br />
30.06.2009. Toetuse kasutamiseks muutis SoM tööharjutuskeskuste määrust ning kuulutas<br />
selle alusel välja uue taotlusvooru. Täpsemalt punktides 1.4 ning 2.1.2.<br />
1.2 MUUTUSED RIIKLIKUS, PIIRKONDLIKUS, VALDKONNA POLIITIKAS<br />
1.2.1 Olukord tööturul 2004 – 2009 I poolaasta<br />
Tööhõive<br />
Aastatel 2004–2008 võis <strong>Eesti</strong> tööturul täheldada positiivseid arenguid. Kiire majanduskasv<br />
tõi endaga kaasa hõivatute arvu pideva suurenemise ja töötuse vähenemise. Kokkuvõttes<br />
kasvas hõivatute arv aastatel 2004–2008 61 000 võrra ning töötute arv langes 25 300 võrra.<br />
Soodne majanduskeskkond ning nõudluse kasv võimaldasid tööturule naasta ka pikaajalistel<br />
töötutel ja mitteaktiivsetel. Mitteaktiivsete arv langes 40 800 võrra, sealhulgas heitunud<br />
isikute arv vähenes koguni kolm korda, 17 700 inimeselt 5 500 inimeseni.<br />
Järsk pööre toimus 2008. aasta teisel poolaastal ja eriti 2009. aasta esimesel poolel, kui<br />
ülemaailmse majanduskriisi mõjud jõudsid ka <strong>Eesti</strong> tööturule. Eksportturgude<br />
kokkutõmbumise ning sisenõudluse järsu vähenemise tõttu olid paljud ettevõtjad sunnitud<br />
oma töötajaid koondama, saatma neid sundpuhkusele või rakendama osalist tööaega.<br />
Tagajärjeks oli enneolematult kiire hõive langus ja töötuse tõus. 2009. aasta II kvartalis oli<br />
hõivatute arv langenud juba 2003. aasta tasemele, töötute arv aga kasvanud 2001. aasta<br />
tasemele (vt tabel 1).<br />
Tabel 1. 15–74-aastaste hõiveseisundi muutused 2004 – 2009 I poolaasta<br />
2004 2005 2006 2007 2008 2009 I<br />
p.a.<br />
SKP kasv, % 7,5 9,2 10,4 6,3 -3,6 -15,6<br />
Tööhõive kasv, % 0,2 2,0 6,4 1,4 0,2 -8,2<br />
Hõivatud (tuh) 595,5 607,4 646,3 655,3 656,5 602,4<br />
11
Töötud (tuh) 63,6 52,2 40,5 32,0 38,3 85,6<br />
Mitteaktiivsed (tuh) 388,7 389,0 362,3 359,0 347,9 350,9<br />
Aktiivsuse määr (15–64), % 69,5 69,6 72,1 72,5 73,6 73,5<br />
Tööhõive määr (15–64), % 62,6 64,0 67,7 69,1 69,5 64,2<br />
Töötuse määr (15–74), % 9,7 7,9 5,9 4,7 5,5 12,5<br />
Allikas: <strong>Eesti</strong> Statistikaamet, tööjõu-uuring<br />
Kuni 2008. aastani suurenes tööga hõivatute arv nii meeste kui naiste seas. Naiste tööhõive<br />
määr kasvas alates 2001. aastast ja ulatus 2008. aasta keskmisena 66,3%-ni, mis oli tunduvalt<br />
kõrgem kui <strong>Euroopa</strong> <strong>Liidu</strong> keskmine ja Lissaboni eesmärk aastaks 2010 (60%).<br />
Majanduskriisi mõjul langes naiste hõivemäär 2009. aasta II kvartalis 63,2%-ni, kuid ületas<br />
endiselt Lissaboni eesmärki. Meeste hõive langes tunduvalt kiiremini ning jõudis seetõttu<br />
naistega ligikaudu samale tasemele (vt joonis 1). Nii järsku hõivelangust ei ole <strong>Eesti</strong> tööturul<br />
varem nähtud.<br />
80<br />
75<br />
Mehed<br />
Naised<br />
70<br />
65<br />
60<br />
55<br />
I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II<br />
2004 2005 2006 2007 2008 2009<br />
Joonis 1. Meeste ja naiste hõivemäär 2004 – 2009 I poolaasta, %<br />
Allikas: <strong>Eesti</strong> Statistikaamet, tööjõu-uuring<br />
Majanduslangus mõjutas kõige enam noorte ja meeste hõivet, vanemaealiste (55–64-aastased)<br />
hõive vähenes minimaalselt. Vanemaealiste hõive määr on <strong>Eesti</strong>s olnud juba aastaid üks<br />
<strong>Euroopa</strong> <strong>Liidu</strong> kõrgemaid. <strong>Eesti</strong> ületas Lissaboni eesmärgi (50%) juba 2002. aastal ja oli<br />
2008. aastal riikide järjestuses 62,2%-ga Rootsi järel teisel kohal. 2009. aasta II kvartalis<br />
langes vanemaealiste hõive määr 61,2%-ni. Vanemaealiste naiste kõrget hõivet on mõjutanud<br />
naiste pensioniea järk-järguline tõus, mille tõttu naised lahkuvad tööturult hiljem, tõstes sel<br />
viisil ka vanemaealiste hõivemäära tervikuna.<br />
Hõivestruktuuris väheneb jätkuvalt primaarsektori osatähtsus. 2008. aastal moodustasid<br />
põllumajanduses, jahinduses, metsanduses ja kalanduses töötajad ainult 3,9% hõivatutest ning<br />
tertsiaarsektori osatähtsus oli tõusnud 60,7%-ni. Viie aasta jooksul suurenes kõige enam<br />
ehituse alal töötajate arv, mis moodustas veidi üle poole kogu hõive juurdekasvust. Kui<br />
võrrelda 2008. aasta II kvartalit, mil hõivatute arv oli veel kõrgpunktis, 2009. aasta II<br />
kvartaliga, siis selgub, et kõige enam kannatasid majanduslanguses just ehitussektor ja töötlev<br />
tööstus, kus hõive vähenes kokku enam kui 60 000 inimese võrra. Ametialade võrdlus näitab,<br />
et peamiselt tabas langus sinikraede ametikohti.<br />
12
Valdav enamik hõivatutest töötab täisajaga (92,8%). Sarnaselt teistele uutele <strong>Euroopa</strong> <strong>Liidu</strong><br />
liikmesriikidele on osaajaga töötajate osatähtsus <strong>Eesti</strong>s väga madal. 2008. aastal vähenes<br />
osaajaga töötajate arv ja osakaal veelgi, moodustades ainult 7,2% hõivatutest. Majanduskriisi<br />
tõttu hakkas osaajaga töötajate arv 2008. aasta IV kvartalis kasvama ja kasvas edasi<br />
2009. aasta alguses. II kvartalis ulatus osaajaga töötajate osatähtsus juba 11,7%-ni, mis oli<br />
kõrgeim näitaja uute liikmesriikide seas.<br />
Töötus<br />
Positiivse majanduskasvu mõjul langesid töötute arv ja töötuse määr aastatel 2004–2007<br />
ligikaudu 2 korda. Kui veel 2008. aasta esimesel poolel töötus vähenes ning jõudis koguni<br />
1992. aasta tasemele, siis alates III kvartalist avaldus majanduskriisi mõju ka töötuse<br />
näitajates. Võrreldes 2008. aasta II kvartali töötust 2009. aasta II kvartaliga suurenes töötute<br />
arv ligikaudu 65 000 inimese võrra ehk üle kolme korra. Eriti kiire oli meeste töötuse kasv<br />
2009. aasta esimesel poolel, mil töötute meeste arv tõusis möödunud 12 kuu jooksul ligemale<br />
4 korda.<br />
Üldine tööturu olukorra halvenemine 2008. aastal mõjus negatiivselt eelkõige riskirühmade<br />
olukorrale. Noorte töötus, pikaajaline töötus ja mitte-eestlaste töötus, mis viimasel kolmel<br />
aastal oli järjepidevalt vähenenud, asendusid uuesti tõusuga (tabel 2).<br />
Tabel 2. Riskirühmade töötuse määra dünaamika, 2004 – 2009 I poolaasta, %<br />
2004 2005 2006 2007 2008 2009<br />
I pa<br />
Noorte töötuse määr (15–24) 23,5 15,9 12,0 10,0 12,0 25,8<br />
Pikaajalise töötuse määr, % 5,0 4,2 2,8 2,3 1,7 3,1<br />
Mitte-eestlaste töötuse määr, % 16,0 13,1 9,9 7,0 8,2 16,9<br />
Allikas: Tööjõu-uuring, Statistikamet<br />
Noorte töötus, mis viimasel kolmel aastal oli järjepidevalt vähenenud, pöördus 2008. aasta<br />
teisel poolel uuesti tõusule. Aasta lõpus ulatus noorte töötuse määr 15,8%-ni, mis oli üle kahe<br />
korra enam kui aasta tagasi. 2009. aasta alguses jätkus veelgi kiirem tõus ning II kvartalis<br />
ulatus noorte töötuse määr juba 27%-ni. Arvuliselt suurenes noorte töötute arv pooleteise<br />
aasta jooksul 15 000 võrra, neist umbes 12 000 olid mehed. Enneolematult kiirelt kasvaski<br />
noorte meeste töötuse määr – ca 8%-lt 34%-ni. Veel 2008. aasta alguses oli meeste ja naiste<br />
töötus võrdne, kuid 2009. aasta II kvartalis oli töötuse määrade lõhe juba kahekordne. Kui<br />
varasematel aastatel haritud ja aktiivsetel noortel tavaliselt tööle saamisega probleeme ei<br />
tekkinud, siis nüüd majanduskriisi tingimustes on töökoha leidmine keeruline ka värsketel<br />
ülikoolilõpetajatel. Olukorda raskendab asjaolu, et just lähiaastatel, mil tööjõunõudlus on<br />
madalseisus, saabub tööturule laulva revolutsiooni põlvkond.<br />
13
% 35<br />
30<br />
32,2<br />
25<br />
22,4<br />
20<br />
15<br />
10<br />
5<br />
21,2<br />
16,6<br />
14,9<br />
14,7<br />
10<br />
12,1<br />
7,1<br />
12,6<br />
11,3<br />
17,3<br />
0<br />
2004 2005 2006 2007 2008 2009 I p.a.<br />
Mehed<br />
Naised<br />
Joonis 2. 15–24-aastaste meeste ja naiste töötuse määr 2004 – 2009 I poolaasta, %<br />
Allikas: <strong>Eesti</strong> Statistikaamet, tööjõu-uuring<br />
Pikaajaline töötus vähenes pidevalt kogu vaadeldava perioodi jooksul. Kui 2004. aastal oli<br />
pikaajaliselt töötuid 33 200, siis aastal 2008 ainult 11 800. Aastatel 2004–2007 olid ligikaudu<br />
pooled töötutest tööd otsinud kauem kui aasta. 2008. aastal langes aga pikaajaliselt töötute<br />
osatähtsus lühiajalise töötuse kiire kasvu tõttu 31%-ni. Töötuse püsimise ja edasise kasvu<br />
taustal on põhjust oletada, et lähiaastatel on pikaajaline töötus kujunemas suureks<br />
probleemiks. 2009. aasta esimese poolaasta tulemused näitavad, et pikaajaliselt töötute arv<br />
ongi juba kahekordistunud ja tõenäoliselt kasvutrend jätkub.<br />
Mitte-eestlaste töötuse määr on eesti keele oskuse puudumise tõttu alati olnud kõrgem kui<br />
eestlastel. Majanduse kasvu perioodil töötuse lõhe eestlaste ja teiste rahvuste vahel vähenes,<br />
kuid suurenes taas 2009. aasta esimesel poolel. Mitte-eestlaste töötuse määr ulatus 2009. aasta<br />
teises kvartalis 17,6%-ni, samas kui eestlaste töötuse määr oli 6,3 protsendipunkti võrra<br />
madalam. Soo lõikes mõjutas tööturu olukorra muutus enim mitte-eestlastest mehi, kelle<br />
töötuse määr 2009. aasta teises kvartalis ületas 9 protsendipunktiga eesti meeste töötust.<br />
Mitte-eestlaste töötus on kõrgem ka seetõttu, et mitte-eestlased on eestlastega võrreldes<br />
aktiivsemad tööotsijad. Eestlased loobuvad tööotsingutest sagedamini ja muutuvad<br />
mitteaktiivseteks. Näiteks heitunute seas oli 2008. aastal eestlasi ligikaudu 2/3.<br />
Tööpuudust <strong>Eesti</strong>s iseloomustavad ka suured regionaalsed erinevused. Aastatel 2004–2008<br />
erines tööpuudus regiooniti üle kahe korra. Keskmine töötuse määr varieerus 2008. aastal<br />
4,4%-st Põhja-<strong>Eesti</strong>s (pealinna regioon) kuni 10%-ni tööstuslikus Kirde-<strong>Eesti</strong>s, mille<br />
elanikkonnast valdava osa (83%) moodustavad mitte-eestlased. 2009. aastal kasvas töötus<br />
kogu <strong>Eesti</strong>s, eriti kiire oli kasv siiani madala töötusega silma paistnud regioonides. Seetõttu ka<br />
erinevused regionaalsetes töötuse määrades vähenesid. 2009. aasta II kvartalis ulatus töötuse<br />
määr juba kõikides regioonides rohkem kui 10%-ni (10,5%-lt Lõuna-<strong>Eesti</strong>s 18,7%-ni Kirde-<br />
<strong>Eesti</strong>s).<br />
Registreeritud töötus<br />
Registreeritud töötus on <strong>Eesti</strong>s alati olnud ligikaudu poole võrra väiksem kui tegelik töötus<br />
(ILO töötus), kuid paaril viimasel aastal on töötud hakanud ennast sagedamini arvele võtma<br />
(joonis 3). Põhjuseid on siin mitmeid. 2006. aastal jõustus uus tööturuteenuste ja -toetuste<br />
seadus, millega lisandus mitmeid uusi teenusi ja toetusi. Samuti avaldas mõju ravikindlustuse<br />
14
tagamine kõigile registreeritud töötutele alates 1. jaanuarist 2007. Arvele võtavad ennast<br />
sagedamini ka need töötuks jäänud inimesed, kellel on õigus saada töötuskindlustushüvitist<br />
või töötutoetust 1 .<br />
tuhat 90<br />
80<br />
85,6<br />
70<br />
60<br />
63,6<br />
52,2<br />
55,4<br />
50<br />
40<br />
30<br />
20<br />
37<br />
29,8<br />
40,5 38,3<br />
32<br />
15,4<br />
15,3<br />
21,9<br />
10<br />
0<br />
2004 2005 2006 2007 2008 2009 I p.a.<br />
Registreeritud töötud keskmiselt kuus<br />
ILO töötud<br />
Joonis 3. Registreeritud töötute ja ILO töötute arvu dünaamika, 2004 – 2009 I poolaasta<br />
Allikas: <strong>Eesti</strong> Statistikaamet, tööjõu-uuring, <strong>Eesti</strong> Töötukassa<br />
Aastatel 2004–2007 näitas registreeritud töötus pidevat langustrendi, kuid hakkas tõusma<br />
uuesti 2008. aastal. Eriti kiiret töötuse kasvu võis täheldada 2008. aasta IV kvartalis ning<br />
2009. aastal. Kui veel 2008. aasta juuni lõpus oli töötuna arvel 16 972 inimest, siis 2009. aasta<br />
juuni lõpus oli registreeritud töötute arv kasvanud juba 67 100-ni. Seega kasvas töötus ühe<br />
aasta jooksul 4 korda. Nii kiiret kasvu ei ole <strong>Eesti</strong>s kunagi varem täheldatud.<br />
Sarnaselt ILO töötusele on ka registreeritud töötute hulgas hakanud kasvama meeste ja noorte<br />
osatähtsus. Kui varem olid registreeritud töötute hulgas ülekaalus naised, siis alates<br />
2008. aasta lõpust on olukord vastupidine.<br />
Tabel 3. Registreeritud töötuse põhinäitajad 2004 – 2009 I poolaasta<br />
2004 2005 2006 2007 2008 2009 I<br />
kvartal<br />
2009 II<br />
kvartal<br />
Töötute arv aastas<br />
kokku 88 535 71 573 48 167 40 247 61 485 63 519 82 618<br />
sh mehed 40 252 31 880 20 150 16 809 30 456 35 786 46 616<br />
naised 48 283 39 693 28 017 23 438 31 029 27 733 36 002<br />
Vanusegrupid<br />
16–24 11 159 6556 5567 9764 11 261 14 595<br />
25–49 41 729 27 418 22 719 34 456 36 053 47 187<br />
50+ 18 685 14 193 11 961 17 265 16 205 20 836<br />
Töötute arv<br />
keskmiselt kuus 36 605 29 798 18 228 15 329 21918 49 440 68 684<br />
1<br />
Alates 1. maist 2009 tegeleb töötute registreerimisega, neile teenuste osutamise ja toetuste<br />
maksmisega <strong>Eesti</strong> Töötukassa. Enne seda täitis neid ülesandeid Tööturuamet, mis lõpetas oma<br />
tegevuse 30. aprillil 2009.<br />
15
sh uued töötud 4280 3552 2103 2377 3960 11 110 9397<br />
Uute tööpakkumiste<br />
arv 20 722 29 159 30 263 22 835 14 342 2689 3262<br />
Tööle<br />
rakendumiste arv 22 367 19 280 16 324 14 164 17 074 4095 6468<br />
Allikas: <strong>Eesti</strong> Töötukassa<br />
2008. aasta jooksul kuulus 61% kõikidest registreeritud töötutest vähemalt ühte riskirühma,<br />
osa ka mitmesse. Nende inimeste töölerakendamine nõuab tunduvalt rohkem aega ja<br />
abistavaid meetmeid. Kõige arvukamalt oli pikaajaliselt töötuid (30,6%) ja eesti keelt<br />
mitteoskavaid isikuid (20,9%). Kui võrrelda riskigruppidesse kuulumist 2008. aasta<br />
II kvartalis ja 2009. aasta II kvartalis, siis võib märgata kõikide riskigruppide arvulist<br />
suurenemist. Kõige rohkem suurenes noorte töötute arv (16–24-aastased), mis kasvas aastaga<br />
4,5 korda. Samaaegselt töötuse kasvuga langes uute tööpakkumiste arv, mistõttu on oodata<br />
tööotsingute pikenemist järgnevatel aastatel.<br />
Tööturuteenuste pakkumisest annab ülevaate tabel 4. 2006. aastal jõustunud uus<br />
tööturuteenuste ja -toetuste seadus suurendas märgatavalt pakutavate tööturuteenuste hulka,<br />
sh neli teenust oli spetsiaalselt välja töötatud puudega inimestele. Kõiki teenuseid osutatakse<br />
töötutele individuaalse tegevuskava alusel. Tööturumeetmetest pakuti töötutele aastatel 2004–<br />
2008 kõige enam karjäärinõustamist ja tööturukoolitust. 2009. aastal on teenuste saajate arv<br />
märgatavalt kasvanud. Näiteks tööturukoolituses osales I poolaastal rohkem töötuid (8767)<br />
kui kogu 2008. aasta jooksul kokku. Samuti on kasvanud teiste teenuste saajate arv.<br />
Tabel 4. Tööturuteenusi saanud töötute arv, 2004–2009 I poolaasta<br />
2004 2005 2006 2007 2008<br />
2009<br />
I pa<br />
Tööturukoolitus 6968 9852 7073 5503 5451 8767<br />
Hädaabitöö 353 188 – – – -<br />
Tööturutoetus töötule ettevõtluse<br />
150<br />
alustamiseks 296 320 289 141 162<br />
Tööturutoetus tööandjale väiksema<br />
konkurentsivõimega töötu töölevõtmiseks 441 727 238 127 67 57<br />
Karjäärinõustamine 7877 9494 8356 8272 9891 8454<br />
Avalik töö – – 170 231 235 870<br />
Tööharjutus – – 446 1 208 650 921<br />
Tööpraktika – – 676 792 649 597<br />
Meetmed puudega inimestele – – 109 60 30 10<br />
Allikas: Tööturuamet, <strong>Eesti</strong> Töötukassa<br />
<strong>Euroopa</strong> Sotsiaalfondi rakendumine võimaldas suurendada aktiivsete tööturumeetmete<br />
rahastamist. Samas suurenesid töötute arvu kasvu tõttu kulutused ka passiivsetele meetmetele.<br />
2008. aastal maksti töötutoetust kokku 22 878 töötule. Töötukassa maksis samal ajavahemikul<br />
töötuskindlustushüvitist 15 402 inimesele, mis on peaaegu kaks korda rohkem kui<br />
2007. aastal.<br />
2008. aastal moodustasid kulutused tööturupoliitikale kokku 396,6 miljonit krooni (tabel 5),<br />
millest kulutused passiivsetele meetmetele moodustasid 29% ja aktiivsetele meetmetele 71%.<br />
Tabel 5. Kulutused tööturupoliitikale, 2004–2008, miljonit krooni<br />
16
2004 2005 2006 2007 2008<br />
Kulud tööturupoliitikale kokku: 166,7 259,9 272,6 309,3 396,6<br />
sh passiivsele tööturupoliitikale 64,5 52,7 38,8 83,6 116,0<br />
aktiivsele tööturupoliitikale 102,2 207,2 233,8 225,7 280,6<br />
Tööturupoliitika kulutused SKP-s, % 0,11 0,15 0,13 0,13 0,16<br />
1.2.2 Muutused eesmärgi 3 poliitilises tugiraamistikus 2<br />
<strong>Eesti</strong> riik koostab riiklikke tööhõive tegevuskavasid alates 2000. aastast (sellest ajast<br />
koostatud tegevuskavad: <strong>Eesti</strong> Vabariigi tööhõive tegevuskava 2000 IV kvartal – 2001; <strong>Eesti</strong><br />
Vabariigi tööhõive tegevuskava 2002; <strong>Eesti</strong> Vabariigi tööhõive tegevuskava 2003; tööhõive<br />
riiklik tegevuskava 2004; <strong>Eesti</strong> majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava 2005–2007 Lissaboni<br />
strateegia rakendamiseks; <strong>Eesti</strong> majanduskasvu ja tööhõive kava 2008–2011 Lissaboni<br />
strateegia rakendamiseks).<br />
2003. aasta juunis võttis <strong>Euroopa</strong> Nõukogu vastu uue <strong>Euroopa</strong> tööhõivestrateegia (European<br />
Employment Strategy – EES). Selle alusel pühenduvad liikmesriigid kolme üldeesmärgi<br />
saavutamisele: täistööhõive, tööelu kvaliteedi ja töö produktiivsuse parandamine ning<br />
sotsiaalne kaasatus. Eesmärgid on kooskõlas <strong>Euroopa</strong> tööhõivesuuniste ja <strong>Euroopa</strong> <strong>Liidu</strong><br />
Nõukogu soovitustega ning riigi olukorraga. <strong>Eesti</strong> tööhõive tegevuskavade koostamisel on<br />
lähtutud <strong>Euroopa</strong> Komisjoni juhistest. Neis analüüsitakse <strong>Eesti</strong> hetkeolukorda, tuuakse välja<br />
<strong>Eesti</strong> peamised probleemid ning nende edukale lahendamisele suunatud valitsuse strateegiad.<br />
Lisaks on tegevuskavades püstitatud konkreetsed eesmärgid ning esitatud plaanitud meetmed<br />
nende saavutamiseks.<br />
Tööhõive riiklik tegevuskava 2004<br />
2004. aasta tegevuskava läbivaks ideeks tööturu valdkonnas oli tagada kõigile inimestele<br />
võimalus osaleda tööelus. Selle eesmärgi täitmiseks otsustas valitsus rakendada senisest<br />
aktiivsemat tööturupoliitikat (mis vastaks inimeste individuaalsetele vajadustele) ning tagada<br />
soodne ettevõtluskeskkonna areng. Seejuures pöörati tähelepanu tööturu riskigruppide<br />
olukorrale ning nende tööhõive edendamisele, lähtudes arusaamast, et töö on parim vahend<br />
vaesuse vältimiseks ja sotsiaalse kaasatuse tagamiseks. See tähendab, et <strong>Eesti</strong> valitsuse üheks<br />
prioriteediks oli luua kõigile inimestele võrdsed võimalused tööturul osalemiseks, pöörates<br />
erilist tähelepanu nendele gruppidele, kelle konkureerimine tööturul on mingil põhjusel<br />
raskendatud.<br />
Tuginedes <strong>Euroopa</strong> tööhõivesuunistele, olid tööhõive võtmevaldkondadeks aktiivse<br />
tööturupoliitika arendamine, inimkapitali ja ettevõtluse edendamine (tagamaks kiire,<br />
sotsiaalselt ja regionaalselt tasakaalustatud jätkusuutlik majandusareng), töötajate ja ettevõtete<br />
paindlikkuse ja kohanemisvõime tõstmine (sh kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu olemasolu),<br />
aktiivse vananemise toetamine, soolise võrdõiguslikkuse edendamine, tööturul tõrjutud isikute<br />
integreerimine tööturule (aktiivsete tööturumeetmete arendamine), töö tasuvuse<br />
kindlustamine, deklareerimata töötamise vähendamine ja mahajäänud piirkondade toetamine.<br />
2 Dokument, milles kirjeldatakse tööhõiveks ja inimressursside arendamiseks antava abi tausta iga liikmesriigi<br />
kogu territooriumil ja millega tehakse kindlaks seosed prioriteetidega, mis on ette nähtud <strong>riikliku</strong> tööhõive<br />
tegevuskavaga.<br />
17
2004. a koostatud tööhõive <strong>riikliku</strong>s tegevuskavas sätestatuna oli <strong>Eesti</strong> valitsuse üheks<br />
täiendavaks eesmärgiks edendada paindlikku tööturgu, mis suudaks kohaneda kiirete<br />
majandusmuutustega, kaotamata seejuures tööelu turvalisuses ja töötajate õiguste kaitses.<br />
Nende põhimõtete arendamine on olnud kestvalt aktuaalne ning jätkunud ühe prioriteedina ka<br />
<strong>Eesti</strong> majanduskasvu ja tööhõive kavas 2008–2011.<br />
<strong>Eesti</strong> majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava 2005–2007 Lissaboni strateegia rakendamiseks<br />
Võrreldes 2004. aastaga oli majanduslik taust ja kontekst majanduskasvu ja tööhõive<br />
2005. aasta kava koostamisel mõnevõrra muutunud – <strong>Eesti</strong> tööturg oli väljumas faasist, kus<br />
peamiseks hõive kasvu takistuseks oli töökohtade vähesus (alates 2000. a keskpaigast oli<br />
eelmisel kümnendil domineerinud jobless growth (kahanev tööhõive) asendunud stabiilse<br />
hõive kasvuga). Perioodil 2006–2007 hakkas tööjõu nõudlus ületama kvalifitseeritud tööjõu<br />
pakkumist, mistõttu oli ette näha, et lähitulevikus oli tööjõu pakkumine muutumas oluliseks<br />
hõivet pärssivaks teguriks. Samas ei olnud tööhõive kasv piisav selleks, et <strong>Eesti</strong> suutnuks täita<br />
<strong>Euroopa</strong> <strong>Liidu</strong> üldise tööhõivemäära eesmärki (saavutada 2010. a tööhõivemääraks 70%).<br />
Seejuures oli tõsiseks probleemiks tööpuuduse struktuursus (tööjõu oskused ja kvalifikatsioon<br />
ei olnud vastavuses tööturu vajaduste ning nõuetega).<br />
Tegevuskava põhiliseks üldprioriteediks oli jätkuvalt <strong>Eesti</strong> konkurentsivõime suurendamine.<br />
Kuigi tööturumeetmete kontseptsioon oli 2004. a välja töötatud, ei olnud selle põhjal loodud<br />
tööturuteenuste ja -toetuste seadus tööhõive tegevuskava koostamise alguseks veel jõustunud<br />
(seadus jõustus 01.01.2006). Seetõttu oli jätkuvalt prioriteediks suurendatud tähelepanu<br />
pööramine tööturu riskirühmadele, pakkumaks neile spetsiaalselt nende vajadustest tulenevat<br />
abi tööturule sisenemiseks. Analoogselt 2004. a koostatud tegevuskavaga oli ka aastateks<br />
2005–2007 koostatud kava järgi valitsuse ühteks peamiseks prioriteediks tööjõu<br />
kvalifikatsiooni tõstmine, sealhulgas nii inimestele tööturule sisenemiseks parema<br />
ettevalmistuse andmine haridussüsteemis kui ka kvalifikatsiooni säilitamise toetamine, luues<br />
töötajatele võimalused enesetäiendamiseks kogu tööelu vältel. Teiseks prioriteediks on<br />
aktiivsete tööturuteenuste täiendamine erinevate riskirühmade vajadustest lähtudes ning<br />
osutatavate tööturuteenuste paindlikkuse suurendamine eesmärgiga tuua tööturu riskirühmad<br />
hõivesse. Riskirühmade hõivesse toomisega väheneb ka sotsiaaltoetuste maksmisest tulenev<br />
surve riigieelarvele. Vähemtähtsaks ei saanud pidada ka tõrjutuse vähendamisest tingitud<br />
üldise heaolu suurenemist ja sotsiaalse sidususe tekkimist. Läbivalt oli aktuaalne (nagu ka<br />
2004. a koostatud tegevuskavas ja praegu kehtivas tegevuskavas) tööturu toimimise<br />
paindlikumaks ja läbipaistvamaks muutmine, mis võimaldaks omakorda täiendavalt tõsta<br />
majanduse konkurentsivõimet.<br />
Olukorra parandamiseks keskendus <strong>Eesti</strong> majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava 2005–2007<br />
ja seeläbi ka <strong>Eesti</strong> tööhõivepoliitika aruandlusperioodi jooksul aktiivsetele tööturumeetmetele<br />
ja neid täiendavatele sotsiaalmeetmetele, mille koosmõjus tööturult tõrjutuid aktiviseerida ja<br />
hõivesse tuua. Eesmärgiks seati teenuste laiendamine ja mitmekesistamine, personaalse<br />
lähenemise ja juhtumikorralduse rakendamine, teenuste kvaliteedi ja efektiivsuse tõstmine.<br />
Eriti oluline oli tööturukoolituse võimaldamine suuremale hulgale töötutele, mis aitaks kaasa<br />
struktuurse tööpuuduse vähenemisele. Aktiivsetes meetmetes osalemist toetas ka põhimõte<br />
(millele oli rõhku pööratud ka eelmises, 2004. a koostatud tegevuskavas), mille kohaselt peab<br />
toetuste saamine olema seotud aktiivsete tööotsingutega, et motiveerida inimesi tööle asuma.<br />
<strong>Eesti</strong> majanduskasvu ja tööhõive kava 2008–2011 Lissaboni strateegia rakendamiseks<br />
2008<br />
18
Võrreldes perioodiga 2004–2007 oli 2008. aastaks nii majandus- kui tööturuolukord (seeläbi<br />
ka kontekst, milles järgmist tööhõive kava koostati) oluliselt muutunud – viimaste aastate<br />
kiirest majanduskasvust tingitult olid <strong>Eesti</strong> tööhõive näitajad veelgi paranenud, mistõttu<br />
<strong>Euroopa</strong> Komisjoni aastaks 2010 seatud tööhõiveeesmärgid olid kas käega katsutavad või<br />
juba saavutatud. Majandusstruktuuride muutustega kohanemine ning tootlikkuse tõstmine olid<br />
ja on <strong>Eesti</strong> jaoks olulised lähiaastate väljakutsed. Seetõttu saab valitsuse ühe olulisema<br />
eesmärgina välja tuua majandusmuudatustega kohanemisel ja tootlikkuse suurendamise<br />
toetamisel tööjõu oskuste arendamise hästi toimiva ja kiirelt kohaneva haridussüsteemi ja<br />
elukestva õppe meetmete kaudu, mis aitavad saavutada <strong>Eesti</strong> majandusele vajalikku tööturu ja<br />
töösuhete paindlikumaks muutmist ning soolise palgalõhe vähendamist, ohustamata sealjuures<br />
töötajate turvalisust. Seejuures ei saanud majandusmuudatustega kohanemiseks ja majanduse<br />
ümberkorraldamiseks piisavaks pidada <strong>Eesti</strong> vananeva rahvastiku taustal ainult haritud noorte<br />
tööturule jõudmist. Kuivõrd tööandjatepoolse oskuste nõudluse ja vanema elanikkonna<br />
oskuste taseme vahel valitses tööhõive kava koostamisel (ja valitseb ka praegu) ebakõla, on<br />
läbivaks prioriteediks töötavate inimeste teadmiste ajakohastamine. Muu hulgas on<br />
Töötukassa alates 2008. a võtnud töötute abistamise kõrval suurema tähelepanu alla ka hõives<br />
olevatele inimestele tööturuteenuste pakkumise (alates 2008. a on teatud aktiivsed<br />
tööturupoliitika meetmed osaliselt laienenud ka neile sihtrühmadele, nt töötavatele<br />
vanemaealistele ümberõppe pakkumine, kel tervisest tingitud põhjustel ei ole võimalik endisel<br />
töökohal jätkata).<br />
Paralleelselt inimeste oskuste parandamisega saab prioriteedina välja tuua ka tööjõu<br />
mobiilsuse soodustamist. 2006.–2007. aastal valmistati ette seadusemuudatuste pakett, mille<br />
eesmärgiks oli välismaalaste <strong>Eesti</strong>s töötamisega seotud menetlusprotseduuride lihtsustamine.<br />
Välistööjõu sisserännet soodustatakse eelkõige kvalifitseeritud tööjõu osas, mille tagamiseks<br />
kehtestati palgakriteerium. Seadusemuudatused võeti parlamendis vastu 2008. aasta märtsis.<br />
Analoogselt varasemate aastate tööhõive tegevuskavadega on ka praegu kehtiva<br />
majanduskasvu ja tööhõive kava üheks põhieesmärgiks tööturu paindlikkuse suurendamine ja<br />
tööelu kvaliteedi parandamine.<br />
1.3 TÄIENDAVAD TOETUSED JA NENDE KOOSKÕLA<br />
STRUKTUURIFONDIDEGA<br />
Tööturuamet ja Sotsiaalministeerium said perioodi alguses toetust erinevatest Phare<br />
programmidest (Phare 2001, Phare ESC 2001, Phare 2002).<br />
Samaaegselt meetmega 1.3 koordineerisid Tööturuamet ja Sotsiaalministeerium <strong>Euroopa</strong><br />
Ühenduse EQUAL programmi elluviimist. Algatuse eesmärgiks oli toetada rahvusvahelise<br />
koostöö kaudu uute meetmete väljatöötamist ja katsetamist kõikvõimaliku tööturuga seotud<br />
diskrimineerimise ja ebavõrdsuse vastu võitlemiseks. EQUALi projektid olid suunatud<br />
sihtrühmadele, kellele pole varem tähelepanu pööratud. Programmi kaugem siht oli saadud<br />
teadmiste ja kogemuste süvalaiendamine nii, et saavutatu ei jääks ajutiseks nähtuseks, vaid<br />
seda kõike kasutataks praktikas ja tööturupoliitika kujundamisel.<br />
EQUAL programmi raames korraldati 2 taotlusvooru.<br />
Taotlejate huvi esimese taotlusvooru vastu oli suur, kokku laekus 2004. aastal 67 esmastele<br />
nõuetele vastavat taotlust. Taotlusi esitati kõigi kolme <strong>Eesti</strong>s rakendatava teema raames, kõige<br />
19
ohkem teema A raames. Juhtpartneritena esitasid taotlusi enim mittetulundusühingud, kuid<br />
esindatud olid ka riigiasutused ja kohalikud omavalitsused.<br />
2007. aastal korraldas RÜ projektide täiendava taotlusvooru, mis oli mõeldud olemasolevate<br />
arengupartnerluste jaoks lisandväärtuse loomiseks. <strong>Eesti</strong> seisukohalt on EQUAL programmi<br />
raames rahastatud projektid innovaatilised, mistõttu eraldati projektidest suurema<br />
lisandväärtuse saamiseks nende süvalaiendamiseks täiendavat toetust.<br />
Analüüsides EQUAL programmi elluviimist võib öelda, et kõik projektid järgisid EQUALi<br />
põhimõtteid ehk olid tegevuste poolest uuenduslikud, toetasid partnerlust, rahvusvahelist<br />
koostööd ja ideede süvalaiendamist.<br />
Üksikute projektide uuenduslikkust hinnates võib teha järelduse kogu EQUAL programmi<br />
kohta. Uuenduslikkus ei seisnenud mitte ainult sihtrühmas, millele tegevused ja tooted<br />
suunatud olid, vaid ka rahvusvahelisest kogemusest saadud uute töömeetodite ja tehnoloogiate<br />
rakendamises. EQUAL programmi lõpuks viidi enamikus projektides planeeritud tegevused<br />
ettenähtud mahus ellu ning vaid mõni uuenduslikest teenustest jäi ellu rakendamata.<br />
Projektide raames väljatöötatud teenuseid ja tooteid rakendatakse nüüd juba nii KOV kui ka<br />
<strong>riikliku</strong>l tasandil.<br />
Partnerlus osutus projektide kõige olulisemaks ressursiks. Positiivne oli juhtkomiteede<br />
olemasolu, mis enamikus projektides loodi partnerluse edukaks toimimiseks ning kuhu<br />
kuulusid kõikide partnerite esindajad.<br />
Ka projektide raames arendatud rahvusvahelist koostööd võib hinnata tulemuslikuks.<br />
Rahvusvaheliste partnerite kogemus aitas kaasa projektide planeeritud tegevuste elluviimisele<br />
ning eesmärkide saavutamisele. Rahvusvaheline koostöö moodustas väga olulise osa<br />
projektide tööst.<br />
Kõik projektid olid aktiivsed ka süvalaiendamise elluviimisel. Projekti tegevuste laiemaks<br />
teavitamiseks kaasati kõigis projektides meedia. Samuti kasutati võimalusi, et mõjutada<br />
kohaliku ja <strong>riikliku</strong> tasandi tööhõivepoliitikat (ümarlauakohtumistel ja töögruppides<br />
osalemine nii KOV kui ka riigi tasandil, konverentside korraldamine jne). Projektide raames<br />
analüüsiti ka seadusi ning esitati konkreetseid ettepanekuid seadusandluse parandamiseks.<br />
Kinnitatud projektide eelarvest täideti üldmahus 91%. Programmiperioodiks planeeriti<br />
kasutada 5 213 986 eurot (81 338 182 krooni), kuid rakendamisel ilmnes kulusid, mis tuli<br />
tunnistada mitteabikõlblikeks. Projektidele koostati ka tagasinõudeotsuseid.<br />
1.4 ÕIGUSRAAMISTIK<br />
Meetme 1.3 rakendamise jooksul on sotsiaalminister kehtestanud meetme tegevuste<br />
elluviimiseks järgmised määrused:<br />
sotsiaalministri 7. juuli 2004. a määrus nr 89 „„<strong>Eesti</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong> <strong>Euroopa</strong> <strong>Liidu</strong><br />
<strong>struktuurifondide</strong> kasutuselevõtuks – ühtse programmdokumendi aastateks 2004–2006”<br />
meetme 1.3 „Võrdsed võimalused tööturul” tingimused ja toetuse seire läbiviimise eeskiri”<br />
kehtestas meetme elluviimise üldised tingimused ning korra;<br />
20
sotsiaalministri 16. septembri 2005. a määrusega nr 100 „„<strong>Eesti</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong> <strong>Euroopa</strong><br />
<strong>Liidu</strong> <strong>struktuurifondide</strong> kasutuselevõtuks – ühtse programmdokumendi aastateks 2004–2006”<br />
meetme 1.3 „Võrdsed võimalused tööturul” osa „Tööturuasutuste projektid” raames antava<br />
toetuse kasutamise kava koostamise kord, toetuse andmise tingimused ja toetuse seire<br />
läbiviimise eeskiri” kehtestati tööturuasutuste ja tavakorras taotletavate projektide<br />
menetlemise kord;<br />
sotsiaalministri 4. aprilli 2006. a määrus nr 35 „Meetme 1.3 „Võrdsed võimalused tööturul”,<br />
välja arvatud riigi tööturuasutuste projektidele antava toetuse, tingimused ja toetuse<br />
kasutamise seire eeskiri” tühistas varem kehtinud määruse nr 89 ning jagas toetussüsteemi<br />
kahte ossa – avatud taotlusvoorud kõigile ning investeeringute kava tööturuasutuste<br />
projektidele;<br />
sotsiaalministri 16. mai 2008. a määrus nr 26 „„<strong>Eesti</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong> <strong>Euroopa</strong> <strong>Liidu</strong><br />
<strong>struktuurifondide</strong> kasutuselevõtuks – ühtse programmdokumendi aastateks 2004–2006”<br />
meetme 1.3 „Võrdsed võimalused tööturul” osa „Sotsiaalministeeriumi ja tööharjutuskeskuste<br />
investeeringute kava” raames antava toetuse kasutamise kava koostamise kord, toetuse<br />
andmise tingimused ja toetuse kasutamise seire läbiviimise eeskiri” sätestas piiratud tegevuste<br />
elluviimise investeeringute kava kaudu.<br />
Määrustes tehtud muudatusi ei ole võimalik ühiste näitajate alusel liigitada, peamiselt olid<br />
muudatuste põhjusteks rakendamise käigus selgunud takistused või muutused<br />
struktuuritoetuste seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides.<br />
21
PEATÜKK 2: MEETME RAKENDAMISE ÜLDINE PROGRESS<br />
2.1 KOKKUVÕTE PROJEKTIDE TAOTLEMISE PROTSESSIST MEETME<br />
TASANDIL<br />
2.1.1 Taotluste arv<br />
Prioriteet/meede/alameede<br />
Vastavaks<br />
tunnistatud taotluste<br />
arv<br />
22<br />
Rahuldatud<br />
taotluste arv<br />
Lõpetatud<br />
projektid<br />
Katkestatud<br />
projektid<br />
Meede 1.3 „Võrdsed<br />
võimalused tööturul” 177 135 131 4<br />
2.1.2 Vastavaks tunnistatud taotluste arv ja taotletud summa<br />
Prioriteet/meede/<br />
alameede<br />
Programmperioodi<br />
eelarve<br />
– EL osalus<br />
(EUR)<br />
Vastavaks<br />
tunnistatud<br />
taotluste arv<br />
EL vahenditest<br />
taotletud summa –<br />
EL osalus (EUR)<br />
Taotletud toetuse<br />
osakaal<br />
prioriteedi/meetme EL<br />
osaluse eelarvest (%)<br />
Meede 1.3 22 193 576 177 29 196 593 132%<br />
Huvi meetme 1.3 vastu on kogu perioodi jooksul suur olnud. Esimese kahe taotlusvooruga<br />
võeti üles 90% meetme eelarve kohustustest. Lõppevatest projektidest vabanes oodatust enam<br />
vahendeid, mis suunati uuesti avatud taotlusvoorudesse. Osa vabanenud vahenditest tuli<br />
tagasinõuetest.<br />
2006. aastal toimus III taotlusvoor ning toetust anti 23 projektile, aasta lõpuks oli kinnitatud<br />
projektide eelarve 24 601 437 eurot. 2007. aastal toimunud IV taotlusvoorus tehti<br />
rahastamisotsus 27. projektile kogusummas 5,3 miljonit eurot, sh <strong>Euroopa</strong> Sotsiaalfondi<br />
toetus 4,1 miljonit eurot. 2007. a lõpuks kinnitatud projektide eelarve oli kokku 34 638 311<br />
eurot, millest <strong>Euroopa</strong> Sotsiaalfondi toetus moodustas 26 277 297 eurot.<br />
2007. aasta lõpus vähendati meetme eelarvet 2,6 miljoni euro võrra. Toetus suunati peamiselt<br />
meetmesse 1.1 ning vähesel määral ka meetmesse 1.2. Aastal 2008 vähendati meetme eelarvet<br />
0,43 miljoni euro võrra ning aastal 2009 kahes osas kokku 1,2 miljonit eurot. Kogu perioodi<br />
lõikes on meetme 1.3 eelarvet vähendatud kokku 4 862 4494 euro võrra. Valdavalt on toetus<br />
suunatud meetmesse 1.1.<br />
2008. kuulutati välja taotlusvoor kohalikele omavalitsustele tööharjutuskeskuste toetamiseks.<br />
Vooru laekus 22 projekti, millest kava mahu piirangute tõttu said rahastuse 10 projekti toetuse<br />
kogusummas 0,92 miljonit eurot. Sotsiaalministri määruse nr 35 muudatus andis 2008. a<br />
alguses rakendamisel olevatele projektidele õiguse taotleda projekti eelarve suurendamist.<br />
Võimalust kasutati 13 projekti korral ning eelarveid suurendati kokku 1,07 miljoni euro<br />
ulatuses.<br />
Seoses perioodi pikendamisega toetati täiendavalt kuute uut projekti. Tänu kava mahu<br />
suurenemisele said toetust 4 KOVi, kes 2008. aastal kava mahu piirangute tõttu toetust ei<br />
saanud. Lisaks toetati kahte Sotsiaalministeeriumi projekti. Toetuse kogumaht oli ligi 0,86<br />
miljonit eurot.
2.2 KUMULATIIVNE FINANTSPROGRESS<br />
Prioriteet/meede/<br />
fond<br />
Programmperioodiks planeeritud abikõlblikud kulud* (EUR) Tehtud abikõlblikud kulutused*** (EUR) Abikõlblike kulutuste osakaal planeeritud kuludest (%)<br />
<strong>Eesti</strong><br />
EL<br />
avaliku<br />
struktu <strong>Eesti</strong> sektori<br />
<strong>Eesti</strong><br />
urifondid<br />
riigi oma-<br />
EL <strong>Eesti</strong> <strong>Eesti</strong> avaliku<br />
riigi <strong>Eesti</strong> avaliku<br />
Kokku<br />
osalus finant Era-<br />
struktuurifondid<br />
riigi sektori oma-<br />
Era- Kokku<br />
EL osalu sektori oma-<br />
2.5=2.1+2.2+ 3.1= 3.2= seering sektor<br />
osalus finantseering sekto 1.5=1.1+1.2+1. struktuurifondid s finantseering Erasektor 2.3+2.4 2.1/ 2.2/ 3.3=2.3/ 3.4= Kokku 3.5=<br />
1.1 1.2 1.3 r 1.4 3+1.4 **<br />
2.1 2.2 2.3<br />
2.4<br />
** 1.1 1.2 1.3 2.4/1.4 2.5/ 1.5<br />
Prioriteet<br />
Meede 1.3 22193 576 6 607 730 28 801 306 22 009 388 8 510 282 144 318 30 519 670 99% 129% 106%<br />
Kokku 22193 576 6 607 730 28 801 306 22 009 388 8 510 282 144 318 30 519 670 99% 129% 106%<br />
Allikas: Kesksüsteem 25.11.2009<br />
* Tabelis esitatud planeeritud abikõlblikud kulud on vastavuses RAKis ära toodud (ptk 5 „Rahastamine”) andmetega „<strong>Eesti</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong> rahastamine prioriteetide ja<br />
aastate lõikes” (avalik + erasektor)<br />
** ESF, ERDF ja EAGGF poolt finantseeritud meetmete puhul on kokku liidetud ainult veerud 1.1, 1.2 ja 1.3 ja vastavalt 2.1, 2.2 ja 2.3, kuna RAKi rahastamiskava kohaselt<br />
ei ole antud meetmete juures planeeritud erasektoripoolset rahastamist.<br />
*** Summades ei sisaldu lootusetute tagasinõuete info, mis deklareeritakse EK-le sulgemise kuluaruandes.<br />
Perioodi jooksul on meetmes 1.3 planeeritud kulude maht olnud läbivalt hea. Kahe esimese taotlusvooruga võeti kohustus üles 90% meetme<br />
toetuse eelarve ulatusest. Järgnevad taotlusvoorud korraldati lõppenud projektidest vabanenud ning tagasinõutud vahenditest. Toetuse<br />
väljamaksmine oli perioodi alguses raskendatud – süsteemi sissetöötamine ning suuremahuliste Tööturuameti projektide väljamaksete peatamine<br />
2005. aastal. Alates 2006. aastast tõusis tehtud abikõlblike kulude hulk märgatavalt, kuna selleks ajaks olid suuremad takistused projektide<br />
rakendamiseks kõrvaldatud, lisaks olid nii toetuse saajad, rakendusüksus kui rakendusasutus omandanud piisava süsteemi toimimise kogemuse.<br />
Toetuse kiiremale kasutamisele on kaasa aidanud ka RÜ kasutusele võetud väljamaksetaotluste lihtsustatud menetlus.<br />
2008. ja 2009. aastal rahuldati meetme 1.3 raames 16 uut projekti kogusummas 1,8 miljonit eurot, lisaks oli võimalik taotleda projektide<br />
eelarvete suurendamist, mida kasutati 1,07 miljoni euro ulatuses. 2008. ja 2009. aastal suunati 1,6 miljonit eurot meetmesse 1.1. 2007. aasta<br />
lõpuks oli välja makstud 70% meetme eelarvest – RÜ-l ei tekkinud perioodi lõpus liiga suurt väljamaksete menetlemise koormust. Aastate 2008<br />
ja 2009 toetuse väljamaksete kogusumma oli 6 502 678 eurot.<br />
23
Perioodi lõikes paistab väljamaksete hulgalt silma aasta 2006, kui tehti väljamakseid 6,4 miljoni euro ulatuses, mis on pea 30% kogu meetme<br />
eelarvest. 2006. aasta väljamaksete suurus oli põhjustatud 2005. aastal peatatud TTA projektide edasimineku ja kuhjunud kulude<br />
tagasinõudmisega, samas oli aastal 2006 kogu perioodi jooksul kõige enam rakendamisel olevaid projekte.<br />
2.3 SEKKUMISVALDKONNAD<br />
Prioriteet/meede<br />
Prioriteet 1<br />
Alameede<br />
Sekkumisvaldkonna<br />
kood<br />
Väljamaksed<br />
sekkumisvaldkonna<br />
raames (EUR)<br />
Väljamaksed kokku<br />
meetme raames (EUR)<br />
1 2 3<br />
%<br />
4 = 2 / 3<br />
(%)<br />
Meede 1.3<br />
21 18 808 391 86%<br />
22 009 388<br />
22 2 518 972 11%<br />
Võrdsed võimalused tööturul 25 682 025<br />
3%<br />
2.4 KATKESTAMISTE PÕHJUSED (KUMULATIIVSELT 2004–2009)<br />
Prioriteet/meede/<br />
alameede<br />
Prioriteet 1<br />
Meede 1.3<br />
Projekt<br />
nr 1.0301-0145<br />
Katkestamise põhjus Kordade/juhtumite arv RA/RÜ tegevused<br />
MTÜ Ida-Viru Arenduskeskus<br />
katkestas ise projekti „Kiviõli<br />
piirkonna riskigrupi töötute<br />
1 Rakendusüksus lõpetas ametlikult projekti<br />
nr 1.0301-0145 2006. a. Rakendusüksus ei maksnud<br />
projekti raames välja ESF toetust. Vabanenud ESF<br />
24
Projekt<br />
nr 1.0301.07-0245<br />
Projekt<br />
nr 1.0301.07-0261<br />
Projekt<br />
nr 1.0301.08-0274<br />
arendusprojekt”. Põhjuseks tõid<br />
nad projekti rahastamisotsuse<br />
hilinemisest tulnud omavalitsuste<br />
kaasrahastamisest ilma jäämise.<br />
Projekti eesmärk oli tööpuuduse<br />
leevendamine ja töötute sotsiaalse<br />
kaasatuse tõstmine Kiviõli<br />
piirkonnas.<br />
Viljandi Ühistegevuskoja algatus<br />
katkestada projekt<br />
„Erivajadustega inimeste tööelu<br />
toetamine ja arendamine”.<br />
Põhjus: ebapiisav <strong>Eesti</strong> avaliku<br />
sektori poolne kaasfinantseerimise<br />
võime.<br />
Projekt katkestati perioodi 2004–<br />
2006 struktuuritoetuse seaduse<br />
§ 20 2 lg 1 ja lg 4 p 7 alusel. OÜ<br />
Jeppe Auto esitas põhjendatud<br />
avalduse tunnistada taotluse<br />
rahuldamise otsus kehtetuks, kuna<br />
projekti lõpuni jäi liiga vähe aega<br />
ja projekti sihtgruppi ei saadud<br />
kokku.<br />
Projekti teostamiseks jäi vähe<br />
aega, mistõttu ei olnud võimalik<br />
plaanitud tegevusi ellu viia.<br />
toetuse kasutas RÜ meetme 1.3 III vooru projektide<br />
finantseerimiseks.<br />
1 Rakendusüksus katkestas 20.06.2007 projekti<br />
nr 1.0301.07-0245. Rakendusüksus ei maksnud<br />
projekti raames välja ESF toetust.<br />
1 RÜ katkestas projekti 15.10.2008.<br />
1 Tabivere Vallavalitsuse 11.06.2009 kirjaga nr 6.3-<br />
1/155-2 palutakse tunnistada kehtetuks<br />
Tööturuameti toetuse taotluse rahuldamise<br />
14.04.2009 otsus nr 5.1-2/18829 vastavalt Tabivere<br />
Vallavalitsuse 03.06.2009 korraldusele nr 105.<br />
2008. aastal katkestati 1 projekt (nr 1.0301.07-0261), kuna projekti lõpuni jäi liiga vähe aega ning vajalikku sihtgruppi ei saadud kokku.<br />
25
2009. aastal katkestati 1 projekt (nr 1.0301.08-0274), kuna projekti teostamiseks jäi vähe aega, mistõttu ei olnud võimalik plaanitud tegevusi<br />
ellu viia.<br />
2.5 RIKKUMISTE PÕHJUSED (KUMULATIIVSELT 2004–2009)<br />
Prioriteet/meede/<br />
alameede<br />
Rikkumise sisu<br />
Prioriteet 1<br />
Meede 1.3 23<br />
1.0301-0164 Toetuse määr on suurem kui taotluse rahuldamise<br />
otsuses sätestatu.<br />
1.0301-0183 Mitteabikõlblikud kulud, puudulik<br />
dokumentatsioon.<br />
1.0301-0120 Tagasinõude aluseks on Tallinna Tööhõiveameti<br />
ametniku süüdimõistev kohtuotsus pistise ja<br />
altkäemaksu võtmises (KarS § 293 lg 1 ja § 294 lg 2<br />
punkt 1). Kohtuotsuse kohaselt tegi ta tehinguid<br />
iseendaga, mis on korruptsioonivastase seadusega<br />
keelatud. Ametiseisundit kuritarvitades osales<br />
ametnik koolituste tellimisel OÜst Rio Kinnisvara ja<br />
OÜst A ja O Koolitus, mille üks osanikest oli ta ise.<br />
26<br />
Kordade/<br />
juhtumite<br />
arv<br />
Rikkumise<br />
rahaline<br />
maht<br />
(EUR) –<br />
EL osalus<br />
Rikkumise<br />
rahaline<br />
maht<br />
(EUR) –<br />
<strong>Eesti</strong><br />
avaliku<br />
sektori<br />
osalus<br />
RA/RÜ tegevused<br />
1 23 828,10 Tagasinõude otsus –<br />
sotsiaalministri 02.04.2009<br />
käskkiri nr 50<br />
1 4 053,74 Tagasinõude otsus –<br />
sotsiaalministri 02.04.2009<br />
käskkiri nr 47<br />
1 79 925,34 32 135,51 Tagasinõude otsus –<br />
sotsiaalministri 23.10. 2008<br />
käskkiri nr 188
Seega tagas ametiisik, et Tallinna Tööhõiveamet<br />
telliks jätkuvalt projektijuhtimise teenuseid<br />
eelnimetatud firmadelt. Lisaks on<br />
pakkumismenetlus OÜga Antek-K ebakorrektne.<br />
1.0301-0121 Tagasinõude aluseks on Tallinna Tööhõiveameti<br />
ametniku süüdimõistev kohtuotsus pistise ja<br />
altkäemaksu võtmises (KarS § 293 lg 1 ja § 294 lg 2<br />
punkt 1). Kohtuotsuse kohaselt tegi ta tehinguid<br />
iseendaga, mis on korruptsioonivastase seadusega<br />
keelatud. Ametiseisundit kuritarvitades osales<br />
ametnik koolituste tellimisel OÜst Rio Kinnisvara ja<br />
OÜst A ja O Koolitus, mille üks osanikest oli ta ise.<br />
Seega tagas ametiisik, et Tallinna Tööhõiveamet<br />
telliks jätkuvalt projektijuhtimise teenuseid<br />
eelnimetatud firmadelt.<br />
1.0301-0121 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ja Barhaan OÜga<br />
sõlmiti lepingud ebakorrektse pakkumismenetluse<br />
järel. Puuduvad pakkumiskutsed ja pakkumused<br />
ning selgitused pakkumiskutsete koostamata ja<br />
pakkumuste võtmata jätmise kohta.<br />
1.0301-0127 Projektijuhi, projektijuhi abi, nõuniku ja<br />
juhtumikorraldaja leidmiseks teostatud hanked ei ole<br />
läbi viidud korrektselt ning ei vasta riigihangete<br />
seaduses ettenähtud nõuetele.<br />
Koolitajatele on makstud tööturukoolituse<br />
korraldamise eest suuremas summas kui lepingus<br />
ette nähtud. Lisaks on eksitud koolitusega seotud<br />
sõidukulude hüvitamisel.<br />
1.0301-0128 Projekti raames väljamakstud transpordikulude<br />
arvestamine ei ole korrektne ja ei vasta tegelikele<br />
kulutustele.<br />
Projekti käsutuses olnud autobussiga seonduvate<br />
27<br />
1 171 570,05 5 015,95 Sotsiaalministri 18.08.2008<br />
käskkiri nr 150<br />
1 8 250,84 1 121,78 Sotsiaalministri 04.07.2008<br />
käskkiri nr 127<br />
1 3 606,36 4,41 Toetuse tagasinõudmise<br />
08.01.2008 otsus nr 5-2/1043,<br />
1 10 346,36 Toetuse tagasinõudmise<br />
08.04.2008 otsus nr 5-2/13665,
kulutuste hüvitamisskeemi (kütus, amortisatsioon,<br />
hooldus, bussijuhi telefoni kulu ning osaline<br />
protsent asutuse juhtimiskuludest) koondamine<br />
indikatiivsesse kilomeetritariifi ei ole ESFi<br />
reeglitega vastavuses. Transpordikulude<br />
arvestamisel on toetuse saaja koostanud<br />
kalkulatsiooni 1 kilomeetri hinna arvestamiseks, mis<br />
on orienteeruvalt 7 krooni kilomeetri kohta (hind<br />
kõigub kuude lõikes tulenevalt muutustest<br />
kilomeetri hinna kalkulatsioonidest), mis olid lisatud<br />
väljamaksetaotluste juurde iga kuu lõikes.<br />
Kilomeetri hinna erinevuse kuude lõikes põhjustab<br />
diislikütuse hinna muutus.<br />
Taotleja poolt projekti vahenditest makstud<br />
puhkusetasu täiendava lapsepuhkuse eest osutus<br />
mitteabikõlblikuks, kuna vastavalt<br />
puhkuseseadusele makstakse puhkusetasu täiendava<br />
puhkuse eest riigieelarve vahenditest.<br />
1.0301-0131 Puuduseid esineb hangete läbiviimisel,<br />
väljamakstavate kulude abikõlblikkuse kriteeriumite<br />
täitmisel ja projekti rakendamisega seotud<br />
dokumentatsiooni korrektsuses.<br />
1.0301-0165 Projekti toimikus puudub korrektne tõendusmaterjal<br />
3 pakkumuse võtmisest teenuste ostmisel.<br />
Projekti raames on taotletud toetust panga<br />
ülekandetasude hüvitamiseks. Samuti on taotletud<br />
toetust sõidukulude hüvitamiseks perioodi eest, mil<br />
koolitust ei toimunud. Ostetud on inventari eri<br />
arvete alusel, jättes võtmata 3 pakkumust. Lisaks on<br />
hüvitatud üldkulusid, mille osas puudub<br />
nõuetekohane arvestus ning on ostetud<br />
kontoritehnikat, mille soetamine on lubatud vaid<br />
28<br />
1 2 376,27 9 357,86 Sotsiaalministri 23.10.2008<br />
käskkiri nr 185<br />
1 4 474,01 990,46 Toetuse tagasinõudmise<br />
07.03.2008 otsus nr 5.1-<br />
4/9103
juhul, kui see on eelnevalt rakendusüksusega<br />
kooskõlastatud. Hüvitatud on sõidukulusid<br />
ebakorrektsete kuludokumentide alusel ja<br />
sidekulusid, mille seotus projektiga ei ole üheselt<br />
mõistetav. Samuti on makstud majutuskulusid<br />
rohkem kui ette nähtud. Projekti raames on rikutud<br />
ka teavitamisnõudeid (teavitusmaterjalidel puudusid<br />
logod).<br />
1.0301-0181 Koolituslepingud Kohtla-Järve Meditsiinikooli ja<br />
Valgamaa Kutseõppekeskusega on sõlmitud<br />
tagasiulatuvalt ning hankemenetlus ei ole korrektselt<br />
läbi viidud.<br />
1.0301-0106 AS KPMG Baltics auditeerimisel leiti palju puudusi.<br />
Peamised puudused olid seotud pakkumismenetluse<br />
puudulikult koostatud või säilinud<br />
dokumentatsiooniga, pakkumiskutsete saajate<br />
määramisega ning riigihanke deklaratsioonide<br />
esitamise hilinemisega.<br />
1.0301-0109 Sotsiaalministeeriumi läbi viidud auditi käigus<br />
selgus, et ei ole järgitud RHSi.<br />
1.0301-0110 Sotsiaalministeeriumi läbi viidud auditi käigus<br />
selgus, et ei ole järgitud RHSi.<br />
1.0301-0121 Sotsiaalministeeriumi läbi viidud auditi käigus<br />
selgus, et ei ole järgitud RHSi.<br />
1.0301-0126 AS KPMG Baltics auditeerimisel leiti palju puudusi.<br />
Peamised puudused olid seotud pakkumismenetluse<br />
puudulikult koostatud või säilinud<br />
dokumentatsiooniga, pakkumiskutsete saajate<br />
määramisega ning riigihanke deklaratsioonide<br />
esitamise hilinemisega.<br />
1.0301-0130 AS KPMG Baltics auditeerimisel leiti palju puudusi.<br />
Peamised puudused olid seotud pakkumismenetluse<br />
29<br />
1 4 328,82 Sotsiaalministri 23.10.2008<br />
käskkiri nr 186<br />
1 62 175,50 Sotsiaalministri 03.07.2007<br />
käskkiri nr 132<br />
1 47 638,19 48 339,55 Sotsiaalministri 20.12.2007<br />
käskkiri nr 241<br />
1 1 503,83 1 857,59 Sotsiaalministri 20.12.2007<br />
käskkiri nr 234<br />
1 32 987,04 Sotsiaalministri 13.11.2007<br />
käskkiri nr 205<br />
1 27 457,58 Sotsiaalministri 03.07.2007<br />
käskkiri nr 133<br />
1 72 643,19 Sotsiaalministri 03.07.2007<br />
käskkiri nr 134
puudulikult koostatud või säilinud<br />
dokumentatsiooniga, pakkumiskutsete saajate<br />
määramisega ning riigihanke deklaratsioonide<br />
esitamise hilinemisega.<br />
1.0301-0131 Sotsiaalministeeriumi läbi viidud auditi käigus<br />
selgus, et ei ole järgitud RHSi.<br />
1 1 106,69 8 414,56 Sotsiaalministri 20.12.2007<br />
käskkiri nr 238<br />
1.0301-0132 Sotsiaalministeeriumi läbi viidud auditi käigus<br />
selgus, et ei ole järgitud RHSi.<br />
1 28 218,31 Sotsiaalministri 03.07.2007<br />
käskkiri nr 135<br />
1.0301-0139 Sotsiaalministeeriumi läbi viidud auditi käigus<br />
selgus, et ei ole järgitud RHSi.<br />
1 831,17 2 735,80 Sotsiaalministri 20.12.2007<br />
käskkiri nr 239<br />
1.0301-0165 ESF-lt saadi enam toetust ettemaksu küsides. 1 9 624,57 2316,62 Tööturuameti 29.06.2007 otsus<br />
nr 5.1-3/30884<br />
1.0301-0175 Sotsiaalministeeriumi läbi viidud auditi käigus<br />
selgus, et ei ole järgitud RHSi.<br />
1 19 608,09 Sotsiaalministri 13.11.2007<br />
käskkiri nr 204<br />
1.0301-0181 Sotsiaalministeeriumi läbi viidud auditi käigus<br />
selgus, et ei ole järgitud RHSi.<br />
1 32 579,60 2 714,97 Sotsiaalministri 12.09.2007<br />
käskkiri nr 163<br />
1.0301-0116 Riigihanget korraldamata jättes olid sõlmitud<br />
järgmised lepingud:<br />
Siim Sarapuuga sõlmiti 18.08.2004 käsundusleping<br />
nr 2-5/199 lepingusummas 37 115 eurot ESF<br />
projekti nr 1.0301-0116 juhtimiseks.<br />
1 7 678,98 2 559,66 RA tagasinõude otsuse põhjal<br />
tagasinõutud summa 7679<br />
eurot kandis Tööturuamet üle<br />
12.05.2006 ja intressid<br />
summas 459 eurot kandis<br />
1.301-0117 Riigihanget korraldamata jättes olid sõlmitud<br />
järgmised lepingud:<br />
Kati Kraavinguga sõlmiti 24.08.2004<br />
käsundusleping nr 2-5/198 lepingusummas<br />
29 180 eurot projekti nr 1.301-0117 juhtimiseks ja<br />
raamatupidamiseks.<br />
30<br />
Tööturuamet üle 07.06.2006.<br />
1 12 243,04 Tööturuamet sõlmis lepingu<br />
31.03.2005 ning 12.04.2005<br />
sõlmiti uus leping nr 2-4/51<br />
lepingusummas 12 969 eurot.<br />
Riigihanke deklaratsioon<br />
nr 022006 RHD avaldati<br />
22.09.2005.<br />
Tagasinõutud summa<br />
12 243 eurot kanti üle<br />
05.04.2006 ja intressid
1.0301-0121 Riigihanget korraldamata jättes olid sõlmitud<br />
järgmised lepingud:<br />
käsundusleping nr 2-5/190, 02.08.2004 sõlmitud<br />
FIE Tuuli Paaksiga lepingusummas 33 542 eurot<br />
projekti nr 1.0301-0121 juhtimiseks;<br />
käsundusleping nr 2-5/211, 09.08.2004 sõlmitud<br />
Kaire Kontiga;<br />
käsundusleping nr 2-5/210, 20.08.2004 sõlmitud<br />
Aire Karuga;<br />
käsundusleping nr 2-5/209, 09.08.2004 sõlmitud<br />
Riina Ringiga;<br />
käsundusleping nr 2-5/208, 20.08.2004 sõlmitud<br />
Mati Salundiga;<br />
käsundusleping nr 2-5/207, 09.08.2004 sõlmitud<br />
Kriste Lettaga.<br />
1.0301-0117 Rahandusministeeriumi poolt läbiviidud<br />
kuludokumentide audit tuvastas, et projekti raames<br />
on tehtud kulutusi TTAs olemasolevate süsteemide<br />
haldamiseks ja ülalpidamiseks. Toetudes taotluses<br />
loetletud tegevuste nimistule ei ole hoolduskulu, mis<br />
on seotud olemasoleva süsteemi alalhoiuga, mitte<br />
arendamisega, kohane käsitleda kuluna, mis on<br />
vajalik projekti eesmärgi saavutamiseks.<br />
822 eurot kanti üle 06.04.2006<br />
1 2 947,58 26 328,05 01.04.2005 registreeriti<br />
projekti juhtimisteenuse<br />
riigihange nr 018308PK.<br />
10.05.2005 sõlmiti projekti<br />
juhtimiseks Catskill<br />
Konsultatsioonid OÜga<br />
hankeleping nr 1-4/159<br />
kogumaksumusega<br />
1 07691 eurot. RA poolt<br />
tagasinõutud summa<br />
2948 eurot kandis Tööturuamet<br />
üle 07.07.2006, intressid<br />
191 eurot tasus Tööturuamet<br />
18.07.2006.<br />
1 30 234,81 13 644,43 Sotsiaalministri 17.11.2006<br />
käskkirjaga nr 242 on esitatud<br />
projekti nr 1.0301-0117<br />
toetuse osalise tagasinõudmise<br />
otsus summas 30 235 eurot.<br />
29.12.2006 maksis<br />
Tööturuamet tagasi<br />
põhisumma 30 229 eurot ja<br />
intressi 2589 eurot.<br />
KOKKU 659 760,21 114 829,92<br />
Allikas: Struktuuritoetuse registri kesksüsteem ja Tööturuamet (10.11.2009)<br />
Tabel kajastab vaid rikkumisi, mis on üle 2556,47 euro (40 000 krooni).<br />
Meetme 1.3 raames on rikkumisi (ja tagasinõudeid) kokku summas 910 528,98 eurot, millest EL osalus moodustab 739 620,57 eurot.<br />
31
Peamised rikkumised esinesid riigihangete läbiviimisel (hanked kas puudusid täiesti või olid puudulikult läbi viidud). Paljudel juhtudel puudusid<br />
pakkumused ja teenuste ostmisel ei võrreldud hindu.<br />
Tööturuameti projektides 1.0301-0120 ja 1.0301-0121 oli tagasinõude aluseks kohtuotsus, mille kohaselt süüdistati endist Tööhõiveameti<br />
töötajat pistise ja altkäemaksu võtmises (kokku kahe projekti kohta 287 723,79 eurot (4,5 milj. krooni)). Kohtuotsuse kohaselt tegi ta tehinguid<br />
iseendaga, mis on korruptsioonivastase seadusega keelatud. Olles ise OÜ Rio Kinnisvara ja OÜ A ja O Koolitus osanik, sõlmis ta eelnimetatud<br />
koolitusfirmadega koolituslepingud.<br />
Palju rikkumisi on avastatud ka pärast projektide lõppemist auditite käigus (enamasti on sel juhul olnud tegu TTA projektidega).<br />
Paikvaatluste käigus on avastatud mõned üksikud rikkumised.<br />
2008. aastal koostati rikkumiste kohta kokku 27 tagasinõuet, millega nõuti tagasi 353 990 eurot ESF toetust.<br />
2009. aastal on seisuga 28.08.2009 on tehtud 6 tagasinõuet, millega nõuti tagasi 31 773,33 eurot ESF toetust ning 1457,18 eurot <strong>Eesti</strong> avaliku<br />
sektori osalust.<br />
Pärast 28.08.2009 on Sotsiaalministeerium meetme 1.3 raames koostanud 4 tagasinõuet.<br />
Projektid:<br />
1.0301-0110 – käskkiri nr 159, 27.10.2009<br />
1.0301-0132 – käskkiri nr 160, 20.10.2009<br />
1.0301.08-0288 – käskkiri nr 150, 06.10.2009<br />
1.0301.08-0269 – käskkiri nr 149, 06.10.2009.<br />
2.6 VAIETE SISU (KUMULATIIVSELT 2004–2009)<br />
Prioriteet /<br />
meede / alameede<br />
Prioriteet 1<br />
Vaide sisu<br />
Meede 1.3 8<br />
Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse<br />
07.01.2005. a vaie TTA otsuse peale taotleja<br />
ja taotluse mittevastavaks tunnistamise kohta<br />
Kordade/<br />
juhtumite<br />
arv<br />
32<br />
RA/RÜ otsus vm<br />
tegevused vaide<br />
suhtes<br />
1 Vaiet ei rahuldatud<br />
(11.02.2005. a otsus<br />
nr 1-7.3/144).<br />
Edasikaebamisi<br />
Kaebus vaideotsuse peale Tallinna<br />
Halduskohtule 28.02.2005. a (haldusasi nr 3-<br />
05-168) 28.02.2006. a kohtumäärus menetluse
– vaide esitaja ei nõustunud toetuse taotluses<br />
tuvastatud puudustega ega <strong>Eesti</strong> avaliku<br />
sektori finantseeringu puudumisega.<br />
OÜ Version Koolitus 14.07.2006. a vaie TTA<br />
otsuse peale toetuse taotluse rahuldamata<br />
jätmise kohta – vaide esitaja ei nõustunud<br />
tuvastatud puudustega ja arvutusvigadega<br />
toetuse taotluses.<br />
Projekt nr 1.0301.07-0261 – Jeppe Auto OÜ<br />
10.08.2007. a vaie TTA 13.07.2007. a otsuse<br />
nr 5.1-3/33189 tühistamiseks ja Jeppe Auto<br />
OÜ eelarve muutmise taotluse rahuldamiseks.<br />
MTÜ Jõgevamaa Omavalitsuste<br />
Aktiviseerimiskeskus 26.04.2007. a vaie TTA<br />
30.03.2007. a otsuse peale, millega TTA jättis<br />
taotleja taotluse rahuldamata, tuginedes otsuse<br />
tegemisel eksperdihinnangutele.<br />
IT Koolituskeskuse OÜ vaide esitaja<br />
vandeadvokaat T. Pikamäe AB Ots&CO<br />
27.04.2007. a vaie TTA otsuse peale toetuse<br />
taotluse rahuldamata jätmise kohta, tuginedes<br />
otsuse tegemisel eksperdihinnangutele.<br />
Projekt nr 1.0301-0192 – <strong>Eesti</strong> Metsatööstuse<br />
<strong>Liidu</strong> 04.02.2008. a vaie nr 1/4:<br />
TTA 14.12.2007. a otsuse nr 5-2/54405<br />
„Toetuse tagasinõudmise otsus” peale<br />
(toetuse osaline tagasinõue VMT-de nr 1 ja 2<br />
alusel välja makstud projekti juhtimisteenuse<br />
tasu osas 10% tasust kogusummas<br />
34 285,60 krooni – tagasinõudesumma<br />
tasaarvestati VMT nr 3 kulurea 8.2<br />
1 Vaiet ei rahuldatud<br />
(08.09.2006. a otsus<br />
nr 5.1-5/10572).<br />
1 Vaiet ei rahuldatud<br />
(14.09.2007. a otsus<br />
nr 5.1-3/36471-1).<br />
1 Vaiet ei rahuldatud<br />
(08.06.2007. a otsus<br />
nr 5.1-3/21242-1).<br />
1 Vaiet ei rahuldatud<br />
(08.06.2007. a otsus<br />
nr 5.1-3/21137-1).<br />
1 Vaiet ei rahuldatud<br />
(30.04.2008. a otsus<br />
nr 5.1-3/4969-3).<br />
33<br />
lõpetamise kohta seoses loobumisega.<br />
Vaideotsus jõustunud.<br />
Kaebus vaideotsuse peale Tallinna<br />
Halduskohtule 23.10.2007. a – TTAlt mõisteti<br />
Jeppe Auto OÜ kasuks välja menetluskulud<br />
summas 45 000 krooni.<br />
Kohtuotsus on jõustunud ja täidetud.<br />
Vaideotsus jõustunud.<br />
Vaideotsus jõustunud.<br />
Vaideotsus jõustunud.
väljamaksega);<br />
TTA 14.12.2007. a otsuse nr 5.1-3/50281-1<br />
„Projekti nr 1.0301-0192 väljamaksetaotluse<br />
nr 3 osaline rahuldamine” peale<br />
(projektijuhtimise kulu mitteabikõlblikuks<br />
tunnistamine summas 8 571,40 krooni; VMT<br />
kulurea nr 8.2 tasaarvestus tagasinõude<br />
summas 34 285,60 krooni; VMT kulurea 2.2<br />
vähendamine 210 krooni võrra toetuse saaja<br />
taotluse alusel).<br />
Projekt nr 1.0301-0128 – MTÜ Jõgevamaa<br />
Omavalitsuste Aktiviseerimiskeskus<br />
05.05.2008. a vaie nr 26 TTA 08.04.2008. a<br />
otsuse nr 5-2/13665 „Toetuse tagasinõudmise<br />
otsus” peale – toetuse osaline tagasinõue<br />
kogusummas 161 885,33 krooni<br />
transpordikulude ja töötasude osas.<br />
Projekt nr 1.0301-0163 – <strong>Eesti</strong><br />
Kunstiakadeemia 24.07.2008. a vaie nr AA-<br />
20/1291-1 TTA 14.07.2008. a otsuse nr 5-<br />
2/28203 „Toetuse tagasinõudmise otsus”<br />
peale – toetuse osaline tagasinõue<br />
kogusummas 26 093,80 krooni VMTde nr 1–<br />
11 alusel väljamakstud projekti vastutaja,<br />
konsultandi, koordinaatori ja assistendi<br />
töötasude osas (10% väljamakstus tasudest).<br />
Allikas: Tööturuameti meetme 1.3 seirearuanded<br />
1 Vaiet ei rahuldatud<br />
(20.06.2008. a otsus<br />
nr 5-2/13665-2).<br />
1 Vaiet ei rahuldatud<br />
(09.10.2008. a otsus<br />
nr 5-2/28203-4).<br />
Vaideotsus jõustunud.<br />
Vaideotsus jõustunud.<br />
2008. aastal esitati 3 vaiet, millest mitte ühtegi ei rahuldatud.<br />
2009. aastal vaideid ei esitatud.<br />
34
2.7 KOKKUVÕTE JÄRELEVALVETOIMINGUTEST<br />
2.7.1 Paikvaatlused: kokkuvõte peamistest leidudest<br />
Pri<br />
oriteet/<br />
meede<br />
Aktsepteeritud<br />
ja<br />
lõpetatud<br />
projektide<br />
arv kokku<br />
Paikvaadeldud<br />
projektide arv<br />
kokku<br />
Paikvaadeldud<br />
projektide<br />
osakaal<br />
kõikidest<br />
projektidest<br />
Heakskiidetud<br />
projektide<br />
eelarved<br />
kokku – EL<br />
osalus (EUR)<br />
Paikvaatlusega<br />
kaetud<br />
projektide<br />
eelarved<br />
kokku – EL<br />
osalus (EUR)<br />
%<br />
Projektides<br />
tehtud<br />
abikõlblikud<br />
kulud kokku –<br />
EL osalus<br />
(EUR)<br />
Projektides<br />
tehtud<br />
abikõlblikud<br />
kulud viimase<br />
paikvaatluseni<br />
– EL osalus<br />
(EUR)<br />
% %<br />
Prioriteet 1<br />
1 2 3 = (2/1) 4 5 6 = 5/4 7<br />
35<br />
8 9 =<br />
(8/7)<br />
Meede 1.3 131 61 47% 28 479 162 15 056 637 53% 22 009 388 6 656 427 30% 23%<br />
Allikas : Struktuuritoetuse registri kesksüsteem (27.11.2009)<br />
Meetme raames on ellu viidud 1 eelkontroll, 53 projekti rakendamise ajal on toimunud kontrolli ja 8 projekti järelkontrolli. Kuna paikvaatluste<br />
detailne SFOSi sisestamine ja leidude süsteemne kirjeldamine rakendusid perioodi teises pooles, ei ole RA-l põhjalikku ülevaadet paikvaatlustel<br />
leidunud probleemidest. Nii auditite kui paikvaatluste tähelepanekutest suure osa moodustavad RHSi täitmist puudutavad märkused. Sageli ei<br />
ole tagatud RHSi hea tava järgimine ning kontrolljälg on puudulik.<br />
2.7.2 Makseasutuse kontrollid<br />
Fond Meede Kontrollitud Kontrollitud Tähelepanekute<br />
Tagasinõude otsuse andmed<br />
projekti nr RÜ<br />
olemasolu<br />
Kuupäev Väljaandja<br />
(tagasinõude<br />
Võlgnik (toetuse saaja) Summa<br />
(EL osalus), EUR<br />
(jah/ei)<br />
otsuse tegija)<br />
ESF 1.3 1.0301-0134 Tööturuamet Jah N/A N/A N/A N/A<br />
ESF 1.3 1.0301-0149 Tööturuamet Jah N/A N/A N/A N/A<br />
ESF 1.3 1.0301-0109 Tööturuamet Jah N/A N/A N/A N/A<br />
ESF 1.3 1.0301.06-0229 Tööturuamet Jah N/A N/A N/A N/A<br />
ESF 1.3 1.0301-0187 Tööturuamet Jah N/A N/A N/A N/A<br />
10 =<br />
(8/4)
ESF 1.3 1.0301-0151 Tööturuamet Ei N/A N/A N/A N/A<br />
ESF 1.3 1.0301-0163 Tööturuamet Jah 14.07.2008 SOM/TTA <strong>Eesti</strong> Kunstiakadeemia 26 093,80<br />
36
2.8 HORISONTAALPOLIITIKAD<br />
2.8.1 Meetme 1.3 horisontaalsete näitajate saavutamine<br />
Indikaatori nimetus<br />
Tekstilise indikaatori valik<br />
Saavutustase<br />
rahuldatud<br />
projektide taotlustes<br />
esitatud<br />
informatsiooni<br />
alusel (prognoosid)<br />
Linn 43 43<br />
Tegelik saavutustase<br />
lõppenud projektide<br />
lõpparuannete<br />
alusel<br />
Projekti rakendamise asukoht<br />
Maa 39 39<br />
Määratlemata 48 48<br />
Otsene keskkonnaseisundi parandamine 11 11<br />
Mõju keskkonnaseisundile<br />
Keskkonnasõbralik 36 36<br />
Neutraalne 83 83<br />
Meeste ja naiste vahelise ebavõrdsuse<br />
vähendamine üldiselt<br />
Otsene võrdõiguslikkuse edendamine 18 18<br />
Vähendab soolist ebavõrdsust 49 49<br />
Ei mõjuta soolist ebavõrdsust 63 63<br />
Võrdne integreerimine tööturule 77 77<br />
Meeste ja naiste vahelise ebavõrdsuse<br />
vähendamine tööhõives<br />
Võrdne osalemine hariduses ja kutseõppes 24 24<br />
Naisettevõtluse edendamine 4 4<br />
Töö- ja pereelu ühendamine 5 5<br />
Vahetu mõju raskesti määratav 20 20<br />
Mõju infoühiskonna edendamisele<br />
Infoühiskonda edendava mõjuga 95 95<br />
Neutraalne 35 35<br />
37
Mõju tööhõivele (töökohtade loomisega)<br />
Töökohti loov 62 62<br />
Neutraalne 68 68<br />
Loodud töökohad projekti lõpus, mehed 444 306<br />
Loodud töökohad projekti lõpus, naised 517 516<br />
Loodud töökohad projekti lõpus, kokku 1 383 823<br />
Mõju tööhõivele (töökohtade säilitamisega)<br />
Töökohti säilitav 28 28<br />
Neutraalne 102 102<br />
Säilitatud töökohad projekti lõpus, mehed 671 257<br />
Säilitatud töökohad projekti lõpus, naised 300 455<br />
Säilitatud töökohad projekti lõpus, kokku 1 016 712<br />
Allikas: Struktuuritoetuse registri kesksüsteem (10.11.2009)<br />
Meetmes 1.3 raames on projektid oma planeeritud horisontaalsed indikaatorid valdavalt täitnud. Täitmata jäid loodud ja säilitatud töökohtade<br />
saavutusmäärad, mida võib selgitada tööturuolukorra suurte muudatustega perioodil 2004–2006.<br />
2.8.2 Horisontaalpoliitikate indikaatorite saavutustasemed<br />
Horisontaalne Indikaatori tüüp Indikaator Mõõtühik Prognoosid Tegelik saavutustase<br />
indikaator<br />
Säästev areng<br />
Väljundnäitaja<br />
Keskkonnasõbraliku arv<br />
mõjuga projektide arv<br />
47 47<br />
Tulemusnäitaja Keskkonnasõbraliku %<br />
mõjuga abi osatähtsus*<br />
36,15% 36,15%<br />
Väljundnäitaja Soolise võrdõiguslikkuse arv<br />
suhtes positiivse mõjuga<br />
67 67<br />
Sooline<br />
võrdõiguslikkus Tulemusnäitaja<br />
projektide arv<br />
Soolise võrdõiguslikkuse %<br />
suhtes positiivse mõjuga<br />
abi osatähtsus*<br />
51,54% 51,54%<br />
38
Väljundnäitaja Infoühiskonda edendavate<br />
projektide arv<br />
Infoühiskond<br />
Tulemusnäitaja Infoühiskonda edendava<br />
abi osatähtsus*<br />
Allikas: Struktuuritoetuse registri kesksüsteem (10.11.2009)<br />
arv<br />
%<br />
95 95<br />
73,08% 73,08%<br />
Indikaatorid on täidetud planeeritud tasemel. Projektide planeeritud ja saavutatud tulemuste kattumus võib olla tingitud projektijuhtide vähesest<br />
teadlikkusest horisontaalsete indikaatorite tähendusest. Projektide tasandil vaadeldakse horisontaalseid indikaatoreid väga pinnapealselt.<br />
2.8.3 Regionaalpoliitika<br />
Maakond<br />
Prioriteet/fond/<br />
meede<br />
Vastavaks<br />
tunnistatud<br />
taotluste<br />
arv**<br />
Rahuldatud taotluste maht (EUR)***<br />
Rahuldatud<br />
Avaliku sektori osalus<br />
taotluste arv EL osalus <strong>Eesti</strong> riigi <strong>Eesti</strong> avaliku sektori<br />
osalus omafinantseering<br />
Erasektor<br />
Harju maakond Prioriteet/fond*<br />
Meede 1.3 28 18 3 493 410 940 929 2 612<br />
Hiiu maakond Prioriteet/fond<br />
Meede 1.3 5 5 423 611 105 663<br />
Ida-Viru maakond Prioriteet/fond<br />
Meede 1.3 32 24 7 860 075 2 181 221<br />
Jõgeva maakond Prioriteet<br />
Meede 1.3 11 7 883 135 320 531 1 611<br />
Järva maakond Prioriteet/fond<br />
Meede 1.3 5 4 740 865 183 748<br />
Lääne maakond Prioriteet/fond<br />
Meede 1.3 3 3 1 038 314 355 134 106 413<br />
39
Lääne-Viru maakond Prioriteet/fond<br />
Põlva maakond Prioriteet/fond<br />
Pärnu maakond Prioriteet/fond<br />
Meede 1.3 3 2 652 393 418 878<br />
Meede 1.3 4 3 219 020 56 527<br />
Meede 1.3 5 5 585 776 245 210<br />
Rapla maakond Prioriteet/fond<br />
Saare maakond Prioriteet/fond<br />
Tartu maakond Prioriteet/fond<br />
Valga maakond Prioriteet/fond<br />
Viljandi maakond Prioriteet/fond<br />
Võru maakond Prioriteet/fond<br />
Meede 1.3 2 1 67 989 30 316<br />
Meede 1.3 7 5 477 727 113 770<br />
Meede 1.3 8 7 751 257 119 354<br />
Meede 1.3 7 5 541 953 132 133 32 442<br />
Meede 1.3 6 5 228 784 189 747<br />
Meede 1.3 7 5 473 656 129 529<br />
Üleriigilised/maakond<br />
adevahelised<br />
projektid Prioriteet/fond<br />
Meede 1.3 44 36 10 041 196 2 821 663 7 605<br />
KOKKU Prioriteet/fond 177 135 28 479 162 8 344 352 150 683<br />
Allikas: Struktuuritoetuse registri kesksüsteem 10.11.2009<br />
** Rahuldatud taotluste arvus sisalduvad katkestatud projektid<br />
40
*** Rahuldatud taotluste mahu hulka ei ole arvestatud katkestatud projektide mahtu<br />
41
PEATÜKK 3: MEETME 1.3 RAKENDAMISE PROGRESS<br />
3.1 MEETME 1.3 SISULINE PROGRESS<br />
Indikaatori tüüp Indikaator Mõõtühik<br />
Meede 1.3 „Võrdsed võimalused tööturul”<br />
Meetmes osalenud<br />
Väljundnäitaja<br />
Tulemusnäitaja<br />
Aktiivsetes tööturumeetmetes<br />
osalenud töötute osakaal kõikidest<br />
töötutest<br />
Pärast aktiivsetes tööturumeetmetes<br />
osalemist tööle saanute<br />
osakaal kõikidest osalenutest<br />
Projekti lõpuks loodud uued<br />
töökohad (bruto)<br />
Projekti lõpuks säilitatud töökohad<br />
42<br />
Programmitäiendi<br />
sihtmäär<br />
Saavutustase<br />
rahuldatud<br />
projektide<br />
taotlustes toodud<br />
informatsiooni<br />
alusel (prognoosid)<br />
Tegelik<br />
saavutustase<br />
lõppenud<br />
projektide<br />
lõpparuannete<br />
alusel<br />
Tegelik<br />
saavutustase<br />
(lõppenud<br />
projektide info<br />
alusel) RAK<br />
sihtmäärast<br />
(%)<br />
arv (mehed ja 30 000 25 534 30 578 101,93%<br />
naised)<br />
arv (mehed) 15 000 12 720 13 631 90,87%<br />
arv (naised) 15 000 15 610 19 735 131,57%<br />
%<br />
35 16,4%<br />
% 65 34,11%<br />
(8710 inimest)<br />
34,47%<br />
(10 540 inimest)<br />
38,6%<br />
50,03%*<br />
arv (mehed ja 800 1383 823 102,86%<br />
naised)<br />
arv (mehed) 400 444 306 76,5%<br />
arv (naised) 400 517 516 129%<br />
arv<br />
(sihtmäär<br />
meetme<br />
tasandil<br />
puudub) 1 016 712
* 65% lõppenud projektide kaudu töölesaanuid on 19 875, tegelik saavutustase 10 540 moodustab 19 875st 50,03%.<br />
Allikas: kesksüsteem 27.11.2009<br />
Meetme 1.3 seatud eesmärgiks oli pakkuda aktiivseid tööturumeetmeid 30 000 inimesele, mis suudeti täita. Indikaatori täitmisele aitas kaasa<br />
projektide ja inimeste suur huvi meetmes osaleda. Aastatel 2004–2006 oli töötute arv kõrgem ning ei olnud probleeme projektides osalejate<br />
leidmisega. Kuna valdav osa projektitegevustest rakendati just selles ajavahemikus, suudeti RAK seatud eesmärk täita. Kuigi aastatel 2007–2008<br />
oli töötute arv varasemast oluliselt väiksem ja projektidesse ei suudetud varasemas mahus osalejaid leida, ei mõjutanud see sihtmäära täitmist.<br />
Aastad 2008 ja 2009 indikaatorite täitmist oluliselt ei mõjutanud, kuna nendel aastatel alustatud projektid olid lühiajalised ega suutnud<br />
sihtgrupile teenuseid suures mahus pakkuda. Võrreldes eelmise aruandega on indikaatorite tase 9000 inimese võrra kasvanud seoses aastatel<br />
2005–2006 alanud projektide lõppemisega.<br />
RA hindab meetme 1.3 indikaatorite täitmist heaks.<br />
3.2 RAKENDUSASUTUSE HINNANG MEETME 1.3 RAKENDAMISELE<br />
3.2.1 Hinnang rakendamisele<br />
Huvi meetme vastu on olnud suur, toetust on taotletud rohkem kui meetme eelarves vahendeid oli. Taotluste rahuldamise summade järgi on<br />
meetme eelarve ületatud, kuid lõppenud projektidest vabanenud ja rikkumiste tõttu tagasi nõutud toetusest tekkinud jäägist korraldati kolm<br />
viimast taotlusvooru. Tegemist oli esimese struktuurivahendite rakendamise perioodiga. Paralleelselt projektide rakendamisega toimus süsteemi<br />
arendamine, mis raskendas projektide elluviimist.<br />
Kõige problemaatilisem oli 2005. aasta, mil projektide rakendamine oli komplitseeritud peamiselt seoses väljamaksetega ning juhtimis- ja<br />
kontrollsüsteemi ümberkujundamisega. Positiivsena saab aga välja tuua, et 2005. aasta lõpuks olid suuremad tõrked paljuski ületatud. Olulisi<br />
probleeme väljamaksetega esines eelkõige 2005. aasta esimesel poolaastal. Esimeste esitatud väljamaksetaotluste tase oli nõrk, mistõttu nende<br />
menetlemine võttis eeldatust oluliselt kauem aega. Taotlejad ei olnud alati väljamaksetaotlustele lisanud vajalikke kulude abikõlblikkust<br />
tõendavaid dokumente. Samuti olid taotlejad, rakendusüksus ja makseasutus tihti eriarvamusel kulude abikõlblikkuse osas, mistõttu tekkis<br />
olukordi, kus makseasutus ei aktsepteerinud rakendusüksuse poolt heaks kiidetud kulusid. Nende probleemide lahendamiseks töötati välja<br />
abikõlblikkuse määrus, täiendati juhendeid ja korraldati koolitusi nii rakendajatele kui rakendusüksuse töötajatele.<br />
43
Järk-järgult väljamaksetaotluste menetlemine kiirenes, kuna paranes nii taotlejate esitatud väljamaksetaotluste kvaliteet kui ka RÜ kompetents.<br />
Samuti kiirendas väljamaksete menetlemist oluliselt asjaolu, et enamik RÜ ja makseasutuse eriarvamusi kulude abikõlblikkuse osas lahenes.<br />
2005. aastal läbiviidud auditi tulemusel jagati meede kahte ossa ja Sotsiaalministeerium pidi tööhõiveametite projektide taotlusi uuesti<br />
menetlema. Uute haldusotsuste tegemiseni ei saanud projektide kohta esitada ka väljamaksetaotlusi. Kuid kuna tegemist oli riigieelarveliste<br />
asutustega, pidi toetuse väljamaksmine 2005. aastal tehtud kulude osas toimuma 2005. aastal, mistõttu väljamaksetaotluste menetlemise suurim<br />
koormus langes aasta lõppu.<br />
2007. aastal mindi üle rikkumise aruandluse esitamisele andmesisestusprogrammi SFOS kaudu. Uus süsteem vähendas oluliselt paberkandjal<br />
edastamise toimingud. Samuti on projektiga seostuvad rikkumised kõigile osapooltele nähtavad. Miinuseks on kiire üleminek vanalt süsteemilt<br />
uuele. Kiire ülemineku ja läbimõtlematuse tõttu tekkis erinevaid komplikatsioone.<br />
Positiivsena võib välja tuua, et meetmes vabanenud vahendid on suudetud kiiresti taas kasutusele võtta, olgu siis meetme enda raames või<br />
1. prioriteedi sees. Negatiivsena tuleb välja tuua, et meetme 1.3 projektides on tuvastatud arvukalt rikkumisi, eelkõige riigihangete seaduse sätete<br />
ja riigihangete hea tava rikkumisit. Samas langeb suur osa eksimusi perioodi esimestesse aastatesse. Probleemidele on rohkelt tähelepanu<br />
pööratud ja perioodi teises pooles tehtud edusamme. Samuti tuleneb meetme 1.3 rikkumiste suurem osakaal paljuski teiste meetmetega võrdluses<br />
oluliselt intensiivsemast kontrollist nii paikvaatluste kui auditite näol. Seejuures mängib oma osa ka struktuurivahendite auditite riskipõhine<br />
valimi koostamise metoodika.<br />
3.2.2 Hinnang läbivate näitajate saavutamisele, väljundindikaatoritele ja tulemusindikaatoritele<br />
Meetme 1.3 projektid aitavad horisontaalsetest indikaatoritest kõige enam kaasa tööhõivele ja soolise võrdõiguslikkuse edendamisele.<br />
Regionaalselt on projektidega hõlmatud kõik maakonnad ning kõige enam on projektide rahalisi vahendeid suunatud Ida-Virumaale, kus töötuse<br />
näitajad on <strong>Eesti</strong>s kõige kõrgemad.<br />
3.2.3 Hinnang finantsprogressile<br />
Meetme rakendamisel on olnud probleemiks väljamaksete aeglus ning tehnilised probleemid SFOSi ja keskregistriga. RÜ võttis väljamaksete<br />
probleemi lahendamiseks 2007. aasta lõpuks kasutusele lihtsustatud maksetaotluste menetlemise korra, mida eelnevalt oli mõnda aega<br />
44
katsetatud. Rahandusministeerium arendas struktuuritoetuste infosüsteeme. Infosüsteemide arendamisse on aktiivselt panustanud nii<br />
Sotsiaalministeerium kui ka Tööturuamet.<br />
3.2.4 Ülevaade olulisemates probleemidest meetme rakendamisel<br />
Meede 1.3 Peamised probleemid Abinõud<br />
2004 1. Väljamaksetaotluste menetlemise protsess oli aeganõudev ja<br />
rakendajatele ebaselge.<br />
2. Taotlustes esines vigu ja maksetaotlused olid sageli puudulikud.<br />
2005 Eelmises aruandes välja toodud ja lahenduse leidnud<br />
probleemid<br />
1. Väljamaksetaotluste kvaliteet on nõrk (sageli puuduvad<br />
selgitused ja toetavad dokumendid.<br />
2. Projektid järgivad puudulikult <strong>struktuurifondide</strong> teavitusnõudeid.<br />
3. Projektiaruanded on üldised ning ei kirjelda saavutusi ja tegevusi<br />
piisava detailsusega.<br />
4. Teenuste, seadmete ja vahendite ostmisel ei järgita alati<br />
mõistlikkuse printsiipi.<br />
1. Ühisnõupidamised makseasutusega, rakendusasutuse toetus<br />
probleemide lahendamisel. Rakendajatele juhend koostamisel.<br />
2. Täiendavad infopäevad. Vajadusel (ajutiselt) maksetaotluste<br />
menetlejate töölevõtmine.<br />
Eelmises aruandes välja toodud ja lahenduse leidnud probleemide<br />
lahendamiseks ettevõetud sammud<br />
1. Koostatud väljamaksetaotluse koostamise juhend, viidud läbi<br />
infopäevad rakendajatele, kavas koostada meetmespetsiifiline<br />
abikõlblikkuse juhend.<br />
2. Viidud läbi infopäevad rakendajatele, kohapealsete kontrollide käigus<br />
tehtud ettekirjutusi.<br />
3. Koostatud juhend projektidele aruannete täitmiseks, viidud läbi<br />
infopäevad.<br />
Uued probleemid<br />
1. Riigieelarveliste asutuste nn aastavahetuse probleem..<br />
2. Protseduurid on keerukad ning keskenduvad põhiliselt<br />
dokumentide kontrollile, mis jätab vähe aega kohapealsete<br />
kontrollide läbiviimiseks. Lisaks on kohati tegemist 3-kordse<br />
kontrolliga, mille otstarbekus on kaheldav.<br />
3. Struktuuritoetuse registris puudub rikkumiste ja tagasimaksete<br />
moodul, tagasimakseid ei ole võimalik registri kaudu teha,<br />
Tagasimaksete menetlus on määruste tasandil puudulikult<br />
reguleeritud.<br />
2006 Eelmises aruandes rakendajate poolt välja toodud ja lahenduse<br />
leidnud probleemid<br />
1. Riigieelarveliste asutuste nn aastavahetuse probleem.<br />
45<br />
Uute probleemide lahendamiseks ettevõetud sammud<br />
1. RÜ ja RA ettepanekud Rahandusministeeriumile esitatud.<br />
2. KA on moodustanud töörühma protseduuride (eelkõige väljamaksete<br />
menetlemise) lihtsustamiseks ja järgmise perioodi rakendamise<br />
ettevalmistamiseks.<br />
3. Alates 2006. aasta algusest on rikkumiste moodul registris olemas<br />
(KA), tagasimaksete moodul on ettevalmistamisel (KA), RÜ tegi KA-le<br />
järelepärimise tagasimaksete protseduuri kohta.<br />
Eelmises aruandes rakendajate poolt välja toodud ja probleemide<br />
lahendamiseks ettevõetud sammud<br />
1. Rakendusüksus taotles 2006. a lõpus ettemakseid projektide
2. Protseduurid on keerukad ja keskenduvad põhiliselt dokumentide<br />
kontrollile, mis jätab vähe aega kohapealsete kontrollide<br />
läbiviimiseks. Lisaks on kohati tegemist 3-kordse kontrolliga, mille<br />
otstarbekus on kaheldav.<br />
3. Struktuuritoetuse registris puudub rikkumiste ja tagasimaksete<br />
moodul. Tagasimaksete menetlus on määruste tasandil puudulikult<br />
reguleeritud.<br />
Uued probleemid<br />
A) Taotleja poolt välja toodud probleemid<br />
Üks meetme 1.3 III vooru taotleja esitas vaide, milles teavitas RÜd,<br />
et ta ei ole rahul oma projektitaotluse mitterahastamisega III vooru<br />
raames ESF vahenditest.<br />
B) Rakendajate poolt välja toodud probleemid<br />
Väljamaksetaotluste kontrollimine RÜs võttis rakendajate arvates<br />
2006. a liiga kaua aega.<br />
2007 Eelmises aruandes rakendajate poolt välja toodud ja lahenduse<br />
leidnud probleem<br />
Üks meetme 1.3 III vooru taotleja esitas vaide, milles teavitas RÜd,<br />
et ta ei ole rahul oma projektitaotluse mitterahastamisega III vooru<br />
raames ESF vahenditest.<br />
Uus probleem<br />
Maksetaotluse aeglane menetlemine.<br />
2008 Eelmises aruandes rakendajate poolt välja toodud ja lahenduse<br />
leidnud probleem<br />
Maksetaotluse aeglane menetlemine.<br />
finantseerimiseks, et vältida nn aastavahetuse probleemi.<br />
2. RÜ lihtsustas väljamaksete menetlemise protseduuri 2006. a lõpus, et<br />
kiirendada väljamaksetaotluste kontrollimist ja vältida topeltkontrolle.<br />
3. Korraldusasutus täiendas rikkumiste moodulit struktuuritoetuse<br />
keskregistris. RÜ töötas 2006 .a detsembris välja tagasinõudeotsuste<br />
vormid ning tegi selle alusel ESF toetuse tagasinõude otsuse.<br />
Uute probleemide lahendamiseks ettevõetud sammud<br />
A) Taotleja poolt välja toodud probleemid<br />
RÜ menetles ametlikult vaiet vastavalt RÜ nõuetele ja teavitas toetuse<br />
taotlejat RÜ-poolsetest ESF projektitaotluste vastavaks tunnistamise ja<br />
rahastamise nõuetest ning selgitas, mis olid projektitaotluse vead ja et<br />
seda ei olnud võimalik finantseerida ESF vahenditest 2006. a.<br />
B) Rakendajate poolt välja toodud probleemid<br />
RÜ lihtsustas väljamaksete menetlemise protseduuri 2006. a lõpus, et<br />
kiirendada väljamaksetaotluste kontrollimist ja vältida topeltkontrolle.<br />
Lihtsustatud väljamaksetaotluste menetlemise protseduur võimaldab<br />
kiiremini rakendada projekte 2007. a, samuti võimaldab RÜ-l teha<br />
rohkem kohapealseid kontrolle alates 2007. a algusest.<br />
Eelmises aruandes rakendajate poolt välja toodud ja probleemide<br />
lahendamiseks ettevõetud sammud<br />
RÜ menetles ametlikult vaiet vastavalt RÜ nõuetele ja teavitas toetuse<br />
taotlejat RÜ-poolsetest ESF projektitaotluste vastavaks tunnistamise ja<br />
rahastamise nõuetest ning selgitas, mis olid projektitaotluse vead ja et<br />
seda ei olnud võimalik finantseerida ESF vahenditest 2006 .a.<br />
Uue probleemi lahendamiseks ettevõetud sammud<br />
RÜ võttis 2007. a kasutusele väljamaksete lihtsustatud menetlemise<br />
protseduuri, et kiirendada maksetaotluste kontrollimist. RÜ tegi rohkem<br />
kohapealseid kontrolle alates 2007. a algusest.<br />
Probleemi lahendamiseks ettevõetud sammud<br />
RÜ võttis 2008. a kasutusele uue väljamaksete lihtsustatud menetlemise<br />
protseduuri, et kiirendada maksetaotluste kontrollimist.<br />
46
Allikas : Tööturuameti seirearuanded<br />
Perioodi alguses oli probleeme süsteemi keerukuse ja väljamaksete aeglusega. Kogemuste tekkimine, järjepidev taotlejate ja rakendajate koolitus<br />
ning väljamaksetaotluste lihtsustatud kontrolli kasutuselevõtt on peamisi probleeme perioodi lõpuks leevendanud. Siiski esineb uute taotlejate ja<br />
rakendajate taotlustes ning rakendamises süsteemi mittetundmisest tehtud vigu.<br />
Nii auditite kui paikvaatluste tähelepanekutest suure osa moodustavad RHSi täitmist puudutavad märkused. Sageli ei ole tagatud RHSi hea tava<br />
järgimine ja kontrolljälg on puudulik.<br />
Perioodi kahekordne pikendamine mõjutas oluliselt RA/RÜ töökoormust. 2008. aasta perioodi pikendamisel tuli leida võimalus, kuidas kasutada<br />
ära veel rakendamisel olnud projekte ning lisaks leida võimalik toetatav tegevus, mida oleks võimalik poole aasta jooksul ellu viia. Esimene<br />
perioodi pikendamine tõi meetme 1.3 RA-le kaasa ühe määruse muudatuse ning uue määruse väljatöötamise ja kehtestamise. Lisaks peeti<br />
läbirääkimisi meetme 1.1 RAga vahendite võimalikuks ümbersuunamiseks. 2009. aasta perioodi pikendamise tõttu muudeti ühte määrust.<br />
Viimase pikendamise elluviimise tegi keerulisemaks varasema RÜ (TTA) sulgemine, mistõttu toodi RÜ roll üle Sotsiaalministeeriumisse –<br />
valmistati ette vajalikud õigusaktide muudatused ja protseduurid, et tagada kohustuste lahusus.<br />
Perioodi pikendamise tulemusena rahastati meetmes 1.3 kokku 16 uut projekti, kuid kuna tegevuste elluviimise aeg oli maksimaalselt pool<br />
aastat, siis ei suudetud pakkuda otseseid teenuseid meetme sihtgrupile ning seeläbi meetme tulemusindikaatorite täituvust uued projektid ei<br />
mõjutanud.<br />
3.3 MEETMES 1.3 LÕPETAMATA, KOHTU- VÕI HALDUSMENETLUSE TÕTTU PEATATUD PROJEKTID<br />
Meetmes 1.3 lõpetamata projekte ei ole.<br />
47
3.4 ARUANDE ESITAMISE HETKEKS LAHENDAMATA RIKKUMISED<br />
Meede Projekti nimi<br />
ja number<br />
Toetuse saaja<br />
Võimaliku<br />
rikkumise<br />
avastamise<br />
kuupäev<br />
Rikkumisega<br />
seotud mitteablikõlblik<br />
kulu – EL<br />
osalus (EUR)<br />
Projekti<br />
maksumus<br />
kokku<br />
ELi osalus<br />
(fond)<br />
48<br />
Võimaliku rikkumise<br />
kirjeldus<br />
1.3 1.0301-0181 Tööturuamet 07.07.2008 6 143,09 396 537,33 326 360,60 Projekti raames kasutati<br />
osalise tööajaga töötajate<br />
tasu arvestamise aluseks<br />
tööajatabeleid. Osalise<br />
tööajaga personal<br />
pühendas projektile alati<br />
50% tööajast ning kuude<br />
lõikes kõrvalekaldeid ei<br />
täheldatud ning tasu<br />
võeti alati projekti<br />
eelarves ettenähtud<br />
maksimaalse tundide<br />
arvu eest.<br />
1.0301-0133 Valgamaa<br />
Tööhõiveamet<br />
1.0301.08-<br />
0288<br />
1.0301.08-<br />
0269<br />
Pala<br />
vallavalitsus<br />
Palamuse<br />
vallavalitsus<br />
07.07.2008 426,62 213 391,44 152 535,18 On rikutud RHS-i<br />
sätteid, projektijuhtimise<br />
teenuse tellimiseks<br />
korraldati hange, kuid<br />
lõpuks värvati projekti<br />
jaoks eelmine<br />
projektijuht, kes hankes<br />
ei osalenud.<br />
29.07.2009 1 297,41 22 880,50 22 880,50 Tööharjutuskeskuses<br />
puudus arve alusel<br />
soetatud inventar.<br />
29.07.2009 12 382,43 58 543,93 58 543,93 Abikõlbmatud kulud:<br />
soetatud on esemeid, mis<br />
ei olnud projektitaotluses<br />
kirjas; arved ei vasta<br />
raamatupidamise<br />
seaduses sätestatud<br />
nõuetele; kõiki taotluses<br />
Hetkeseis<br />
menetluses<br />
Tagasinõude<br />
asjaolud<br />
menetlemises –<br />
kommenteeritud<br />
vastus tähelepaneku<br />
osas <strong>Euroopa</strong><br />
Komisjonile<br />
saadetud.<br />
Tagasinõude otsus<br />
koostamisel.<br />
Tagasinõude otsus<br />
on koostatud:<br />
ministri<br />
06.10.2009. a<br />
kk nr 150.<br />
Tagasinõude otsus<br />
on koostatud:<br />
ministri<br />
06.10.2009. a kk<br />
nr 148.<br />
Planeeritav<br />
menetlemise<br />
lõpetamise<br />
kuupäev<br />
2010. aasta II<br />
kvartal<br />
2010. aasta I<br />
kvartal<br />
2010. aasta I<br />
kvartal<br />
(laekumine)<br />
2010. aasta I<br />
kvartal<br />
(laekumine)
kirjeldatud töid ei ole<br />
teostatud.<br />
1.0301-0132 Tööturuamet 07.07.2008 72 687,23 1 174 853,00 850 259,23 Avastati rikkumisi<br />
seoses projekti<br />
juhtkonna valimiseks<br />
läbiviidud riigihankega.<br />
Rikuti EK regulatsiooni<br />
448/204 lisatasu ja<br />
maksude maksmisel<br />
TTA töötajaile (summas<br />
23 864 krooni).<br />
Mobiilikulud osutusid<br />
abikõlbmatuks (EMT<br />
esindused, EMT).<br />
1.0301-0131 Järvamaa<br />
Tööhõiveamet<br />
1.0301-0106 Ida-Virumaa<br />
Tööhõiveamet<br />
07.07.2008 5 328,44 554 323,83 444 251,82 Auditjälje puudumine<br />
ebaselge või puuduva<br />
dokumentatsiooni tõttu –<br />
TTA konsultantidele<br />
maksti projekti raames<br />
tehtud lisatöö eest, kuid<br />
nende väljamaksete<br />
kohta puudus<br />
alusdokumentatsioon.<br />
Dokumentatsioon<br />
puudulik ja riigihanke<br />
eeskirjade rikkumine<br />
(klienditeenindaja<br />
koolitus: Kesk-<strong>Eesti</strong><br />
Arenduskeskus).<br />
07.07.2008 7 882,04 994 096,08 734 883,78 Projekti raames ei<br />
korraldatud riigihanget<br />
(kaablioperaatorite<br />
koolitus; pagar-kondiiter<br />
koolitus;<br />
toimetulekukoolitus).<br />
Kõige odavam<br />
pakkumine ei osutunud<br />
valituks<br />
(toimetulekukoolitus:<br />
raamatupidamise<br />
teenus).<br />
49<br />
Tagasinõude otsus<br />
koostatud: ministri<br />
20.10.2009. a kk<br />
nr 160.<br />
Tagasinõude<br />
asjaolud<br />
menetlemises –<br />
kommenteeritud<br />
vastus tähelepaneku<br />
osas <strong>Euroopa</strong><br />
Komisjonile<br />
saadetud.<br />
Tagasinõude<br />
asjaolud<br />
menetlemises –<br />
kommenteeritud<br />
vastus tähelepaneku<br />
osas <strong>Euroopa</strong><br />
Komisjonile<br />
saadetud.<br />
2010. aasta I<br />
kvartal<br />
(laekumine)<br />
2010. aasta II<br />
kvartal<br />
2010. aasta II<br />
kvartal<br />
1.0301-0167 Harjumaa 07.07.2008 571,01 219 041,71 172 545,47 Välja on makstud Tagasinõude 2010. aasta II
Tööhõiveamet<br />
1.0301-0110 Läänemaa<br />
Tööhõiveamet<br />
1.0301-0127 Kohtla-Järve<br />
Linn<br />
summa, mis ei vasta<br />
lepingule. Abirahade<br />
aruannetes sisaldusid<br />
isikud, kes enam<br />
projektis ei osalenud.<br />
07.07.2008 3 673,65 243 383,83 130 379,02 Avastati mittevastavused<br />
tööajatabelite ja<br />
reisiregistri või<br />
reisidokumentide vahel<br />
ning puudusi RHSi<br />
sätete järgimises.<br />
26.04.2006 37 349,73 416 971,28 330 158,10 Projektijuhi, projektijuhi<br />
abi, juhtumikorraldaja<br />
ning nõuniku hangete<br />
juures ei ole järgitud<br />
RHSi sätteid.<br />
asjaolud<br />
menetlemises –<br />
kommenteeritud<br />
vastus tähelepaneku<br />
osas <strong>Euroopa</strong><br />
Komisjonile<br />
saadetud.<br />
Tagasinõude otsus<br />
on koostatud:<br />
ministri 27.10.<br />
2009.a kk nr 159.<br />
Tagasinõude<br />
asjaolud selgitamisel<br />
kvartal<br />
2010. aasta I<br />
kvartal<br />
(laekumine)<br />
2010. aasta I<br />
kvartal<br />
Meetme 1.3 raames on siiani lahendamata <strong>Euroopa</strong> Komisjoni auditis välja toodud projektide tähelepanekud. Kuna tähelepanekute osas käivad<br />
veel arutelud tagasinõuete vajaduse ja nende protsentide osas, siis ei ole vastavate rikkumiste suhtes veel lõplikke otsuseid tehtud.<br />
3.5 LOOTUSETUD TAGASINÕUDED<br />
Lootusetuid tagasinõudeid meetmes 1.3 ei ole.<br />
50
RAK 2004-2006 lõpparuanne<br />
PEATÜKK 4: PROGRAMMI HALDAMINE JA JUHTIMINE<br />
4.1 ÜLEVAADE MEETME RAAMES LÄBI VIIDUD HINDAMISTEST JA UURINGUTEST<br />
Hindamise<br />
aeg<br />
30. juuni<br />
2006<br />
Hindamise pealkiri Eesmärk Soovituste rakendamine<br />
„<strong>Eesti</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong><br />
<strong>Euroopa</strong> <strong>Liidu</strong><br />
<strong>struktuurifondide</strong><br />
kasutuselevõtuks – ühtse<br />
programmdokumendi 2004–<br />
2006” 1. prioriteedi<br />
hindamine<br />
Hinnata RAK 1. prioriteedi meetmete<br />
eesmärkide ühilduvust „<strong>Eesti</strong><br />
majanduskasvu ja tööhõive<br />
tegevuskavaga aastateks 2005–<br />
2007” ja tegevuskava kaetust RAK<br />
1. prioriteedi raames rahastatud<br />
projektidega<br />
• Perioodil 2007–2013 kasutatakse lisaks avatud<br />
taotlusvoorudele programmipõhist rakendamist.<br />
• Projektijuhtide ja avalikkuse teavitamisele<br />
pööratakse suurt rõhku.<br />
Uuringu<br />
aeg<br />
2007 Sihtgrupi uuring Analüüsida meetme 1.3 kahe esimese<br />
taotlusvooru projektides osalenud<br />
sihtgruppe ning neile pakutud<br />
teenuseid.<br />
2007 Mitte-eestlastele suunatud Koguda ja sünteesida<br />
projektide uuring<br />
poliitikaarendusteks vajalikku<br />
informatsiooni ESF projektidest,<br />
analüüsides projektides<br />
läbiviidud tegevuste tulemuslikkust ja<br />
laiemat rakendatavust.<br />
2008 Aastatel 2004–2007 <strong>Euroopa</strong> Koguda ja sünteesida<br />
Sotsiaalfondi meetme 1.3 poliitikaarendusteks vajalikku<br />
„Võrdsed võimalused informatsiooni ESF projektidest,<br />
51<br />
Lõpparuanne nr:<br />
Uuringu pealkiri Eesmärk Soovituste rakendamine<br />
Seiretabelite täitmise probleemid – tuleb enam<br />
tähelepanu pöörata seireandmete korrektsele<br />
esitamisele, et need oleks hiljem omavahel võrreldavad.<br />
Uuringu tulemused on Tööturuameti/Töötukassa ja<br />
SoM tööturu osakonnaga läbi arutatud ning teadmiseks<br />
võetud.<br />
Uuringu tulemused on Tööturuameti/Töötukassa ja<br />
SoM tööturu osakonnaga läbi arutatud ning teadmiseks<br />
võetud.
RAK 2004-2006 lõpparuanne<br />
tööturul” vahenditest toetatud<br />
koondamisteate saanud<br />
isikutele suunatud<br />
tööturuprojektide tulemuste ja<br />
poliitikas rakendatavuse<br />
hindamine<br />
2008–2009 RAK 2004–2006 meetme 1.3<br />
vahenditest toetatud<br />
erivajadusega inimestele<br />
suunatud tööturuprojektide<br />
tulemuste ja poliitikas<br />
rakendatavuse hindamine<br />
analüüsides projektides läbiviidud<br />
tegevuste tulemuslikkust ja laiemat<br />
rakendatavust.<br />
Saada analüütiline ülevaade meetmest<br />
1.3 rahastatud erivajadustega isikutele<br />
suunatud projektidest – projektide<br />
raames ellu viidud tegevustest,<br />
tegevuste tulemuslikkusest ning<br />
erinevatest praktikatest ja heade<br />
praktikate rakendatavusest või<br />
mitterakendatavusest tööturupoliitikas<br />
ja kaasuvates poliitikavaldkondades.<br />
Uuringu tulemused on Töötukassa ning<br />
Sotsiaalministeeriumi TTO ja hoolekande osakonnaga<br />
läbi arutatud ning teadmiseks võetud.<br />
52<br />
Lõpparuanne nr:
RAK 2004-2006 lõpparuanne<br />
4.2 ÜLEVAADE OLULISEMATEST PROBLEEMIDEST KOGU PROGRAMMI JA<br />
MEETMETE RAKENDAMISEL<br />
Programmeerimise seisukohast on meetmes 1.3 põhjustanud kõige enam raskusi riigieelarvest<br />
otsese <strong>riikliku</strong> kaasfinantseerimise puudumine – nimelt pidid toetuse taotlejad ise projektidele<br />
avaliku sektori kaasfinantseeringu leidma. Sellest tulenevalt esitasid suure osa projektidest<br />
avaliku sektori organisatsioonid, kuna neil oli lihtsam tagada <strong>Eesti</strong> avaliku sektori<br />
finantseeringu olemasolu. Kuna meetme 1.3 projektides võis <strong>riikliku</strong> kaasfinantseeringuna<br />
näidata ka <strong>riikliku</strong>lt makstavaid toetusi, siis toetuste arvestamine kaasfinantseeringuna muutis<br />
projektide eelarvestamise ja väljamaksed komplitseerituks. Samuti oli keeruline väljamaksete<br />
puhul järgida toetuse protsenti.<br />
Riigieelarveliste asutuste rakendajatena kaasamisel tuli lahendada eelmisest aastast<br />
järgmisesse eelarveaastasse üleminevate kulutuste väljamaksmine, mis järgiks<br />
projektiloogikat paindlikumalt.<br />
Programmiperioodil viidi ellu rida meetme eesmärkide ja tegevustega kooskõlas projekte, mis<br />
olid vajalikud tööturusüsteemi parendamiseks, kuid mille tulemused ei ühtinud meetme<br />
indikaatoritega. Näiteks on RAKis määratletud indikaatorina projektides osalevate töötutute<br />
arv; teisalt viidi projektides ellu ka tegevusi, kus osalesid tööturusüsteemi töötajad või tehti<br />
süsteemi arendusprojekte, kus otseselt inimesi koolitustel ei osalenud. Probleeme oli ka<br />
projekti lõpuks loodud uute töökohtade mõõtmisega.<br />
Edaspidi tuleks vältida n-ö jooksu pealt tehtavaid muudatusi rakendusskeemis. See tekitab<br />
probleeme nii rakendusasutusele, rakendusüksusele kui rakendajatele.<br />
Rakendamise jooksul oli oluliseks probleemiks protsessi liigne keerukus, väljamaksete aeglus,<br />
indikaatorite ebaselgus ning tehnilised probleemid struktuuritoetuste operatiivsüsteemi ja<br />
keskregistriga. 2006. aasta lõpuks olid need probleemid üldjoontes lahendused leidnud.<br />
Positiivsena võib märkida, et Rahandusministeerium töötas välja indikaatorite juhendi,<br />
arendati struktuuritoetuste infosüsteeme ning uue meetme määrusega lihtsustati osaliselt<br />
toetuse taotlemise protsessi. Samuti lihtsustati väljamaksete protsessi.<br />
Probleemiks on olnud SFOSist info kättesaamise puudulikkus – näiteks lõppenud projekti<br />
ajaloo väljavõtt. SFOSist ei ole võimalik saada kokkuvõtlikku informatsiooni aruandena<br />
programmi esialgsest taotletud eelarvest ja muutustest (vähendustest) kuupäevalise ja<br />
summalise täpsusega. Kahjuks ei saa SFOSost võtta välja informatsiooni esitatud<br />
väljamaksetaotluse kululiikide jaotuse vaid ainult kogu väljamaksetaotluste kohta jne.<br />
Auditid on nõrkade kohtade parandamiseks väga olulised, aga kindlasti ei tohi nad halvata<br />
igapäevatöö toiminguid. Seega on ettepanek auditeerivatele asutustele valimisse sattunud<br />
projektide kontrollimise ajad omavahel läbi rääkida. Probleemsete projektide mitmekordne<br />
kontroll on häirinud projekti rakendajate ja RÜ igapäevast tööd ning moonutanud oma<br />
tulemustega rikkumiste üldstatistikat.<br />
Probleemiks osutus ka RÜ suur personali liikumine – koordinaatorid vahetusid sagedasti,<br />
mistõttu RÜ ei suutnud pakkuda toetuse saajatele piisavat tuge. RÜ likvideerimine enne<br />
perioodi lõppu vähendas oluliselt alles jäänud töötajate motivatsiooni.<br />
Lõpparuanne nr:<br />
53
RAK 2004-2006 lõpparuanne<br />
4.3 TEGEVUSED EUROOPA KOMISJONI IGA-AASTASEL<br />
ÜLEVAATEKOOSOLEKUL TEHTUD KOMMENTAARIDE VÕI<br />
MUUDATUSSOOVITUSTE ALUSEL<br />
2008. aasta koosolek<br />
Komisjon tundis muret seoses ESF meetme 1.3 aeglase kohustuste ülesvõtmisega. Kuna<br />
meetmes 1.3 on tagasinõuete oht, peaks liikmesriik mõtlema, kuidas meetme eelarvet paremini<br />
ära kasutada.<br />
Meetmes 1.3 korraldati kaks täiendavat taotlusvooru, mis osutusid väga edukaks. Lisaks<br />
suunati vabu vahendeid meetmesse 1.1.<br />
Nii <strong>riikliku</strong>d kui EK auditid näitavad kõrget veaprotsenti, peamiselt riigihangete reeglite<br />
rikkumisega TTA projektides.<br />
TTA projektid vajavad täiendavat uurimist ning EK kujundab selles osas ettepanekud<br />
edaspidiste riigihangete probleemide vältimiseks.<br />
TTA projektid on mitmekordselt kontrollitud ja tuvastatud rikkumiste alusel on tehtud<br />
tagasinõudeotsused. Probleem ei puuduta tervet meedet, vaid 34 TTA projekti. EK TTA<br />
projektidele tehtud audit ei ole lõpparuande esitamise hetkeks suletud.<br />
4.4 TEGEVUSED EUROOPA KOMISJONI IGA-AASTASEL<br />
AUDITEERIMISKOOSOLEKUL TEHTUD MÄRKUSTE VÕI PARENDUSNÕUETE<br />
ALUSEL<br />
2005. aastal toodi välja, et meetme 1.3 osas on probleeme TTA proejektide kohustuste<br />
lahususega. 2006. aastal selgitati, et selle probleemi tõttu olid maksed meetmes 1.3 pool<br />
aastat peatatud ja sellel ajal auditeid ei toimunud.<br />
Meetme 1.3 elluviimine korraldati ümber selliselt, et TTA projektide rahuldamise otsuste ja<br />
järelevalve kohustus anti Sotsiaalministeeriumile. Kõikide teiste rakendajate puhul kasutati<br />
edasi varasemat toetusskeemi. Probleemide edasiseks vältimiseks ei olnud perioodi teises<br />
pooles TTA-l võimalik toetust taotleda.<br />
2008. aastal tundi huvi TTA projektide rikkumiste kohta – EK palus kontrollide tulemusi<br />
võimalikult kiirelt.<br />
TTA projektid on 300% ulatuses auditeeritud, avastatud rikkumistele on järgnenud toetuse<br />
tagasinõudeotsused ning ülevaated on EK-le esitatud. Lisaks tegi EK ise TTA projektidele<br />
auditi, mis ei ole lõpparuande esitamise ajaks suletud.<br />
4.5 MEETME JUHTKOMISJONI, PRIORITEEDI JUHTKOMISJONI VÕI RAK<br />
SEIREKOMISJONI TEHTUD SOOVITUSED MEETME RAKENDAMISE KOHTA<br />
Lõpparuanne nr:<br />
54
RAK 2004-2006 lõpparuanne<br />
Meetme juhtkomisjoni tähelepanekud<br />
18.18.2004 koosolek – meetme seirearuande võiks avaldada ka RÜde või RAde<br />
veebilehekülgedel. Meetme juhtkomisjoni koosolekul esitatavad ettekanded tuleb edastada<br />
juhtkomisjoni liikmetele elektrooniliselt.<br />
Mõlema soovitusega on arvestatud ja need on täidetud.<br />
29.08.2005 koosolek – uuel perioodil on vajalik jätkata Equali-laadsete tegevustega.<br />
28.02.2006 koosolek – saata määruse eelnõud tutvumiseks ka meetme juhtkomisjonile.<br />
4.6 MEETMEPÕHISED TEAVITUSTEGEVUSED<br />
Rakendusasutus ja -üksus lähtusid RAK meetme 1.3 teavitustegevuste planeerimisel<br />
kommunikatsioonistrateegiast, mis kinnitati dokumendi „<strong>Eesti</strong> riiklik <strong>arengukava</strong> <strong>Euroopa</strong><br />
<strong>Liidu</strong> <strong>struktuurifondide</strong> kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument 2004–2006 –<br />
programmitäiend” osana. RAK meetme 1.3 teavitustegevuste eesmärgid, sihtgrupid ja<br />
indikaatorid määratleti Sotsiaalministeeriumi kantsleri 8. aprilli 2004. a käskkirjaga „RAK<br />
meetme 1.3 „Võrdsed võimalused tööturul” teavituskava 2004” ja 27. mai 2005. a käskkirjaga<br />
„RAK meetme 1.3 teavitusstrateegia 2005–2006”.<br />
Teavitusstrateegia eesmärk oli saavutada meetme 1.3 tõhus rakendamine projektide eduka<br />
elluviimisega ja <strong>Euroopa</strong> Sotsiaalfondi positiivne maine <strong>Eesti</strong> avalikkuse ees.<br />
Teavitustegevuste hindamiseks eraldi uuringut ei tellitud. Teavitustegevusi hinnati<br />
teavitusstrateegias märgitud mõõtmise kriteeriumite kaudu. Turu-uuringute AS viis<br />
Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi küsitluse (juuni – juuli 2007) ESF meetme 1.3 „Võrdsed<br />
võimalused tööturul” projektide rakendajate ja projektis osalejate seas. Uuringu eesmärk oli<br />
välja selgitada ESFi ja meetme 1.3 tuntus ja maine. Uuringu sihtrühma ei kaasatud laiemat<br />
avalikkust. 2006. aastal läbi viidud pilootuuringu tulemina selgus, et <strong>Euroopa</strong> Sotsiaalfondi<br />
tuntus ei olnud tavakodanike seas piisavalt suur, et ESFi mainet hinnata. Rakendusasutus ja<br />
-üksus andsid iga-aastaselt ülevaateid teavitustegevustest seirearuannetes.<br />
Teavitustegevused olid erinevatel RAK meetme 1.3 rakendamise etappidel suunatud<br />
erinevatele sihtrühmadele. Sihtrühmad jaotusid neljaks: potentsiaalsed kasusaajad, võimalikud<br />
toetuse taotlejad, koostööpartnerid ja laiem avalikkus. Samuti olid teavitustegevuse formaat<br />
vastavalt sihtrühmale erinev. Võimalikele taotlejatele ja toetuse saajatele korraldati koolitusi<br />
ja infopäevi. Aastatel 2004–2006 toimunud maakondlikke infopäevi reklaamiti<br />
e-posti, veebilehe ja maakondlike lehtede kaudu. Sealhulgas teavitati toetuse saajat ka ESF<br />
teavitusreeglitest. Operatiivse info edastamiseks koostati toetuse e-list, mille kaudu teavitati<br />
toetuse saajat uuenenud õigusaktidest ja infopäevadest. Laiema avalikkuse informeerimiseks<br />
korraldati konverentse ja foorumeid ning avaldati artikleid ja trükiseid. Lisaks täiendati RAK<br />
meetme 1.3 veebilehte, mis asus rakendusüksuse veebiserveris (www.tta.ee/esf). Veebiinfo oli<br />
suunatud nii laiemale avalikkusele kui ka toetuse saajale.<br />
Hinnang RAK meetme 1.3 teavitustegevusele aastatel 2004–2007 indikaatorite kaupa<br />
Tegevus: meetme 1.3 projektimapp<br />
2005. aastal valmis RAK meetme 1.3 projektimapp, mis sisaldas 2005. aastal<br />
rahastamisotsuse saanud meetme 1.3 projekti (68 projekti) lühikirjeldust indikaatorite ja<br />
55<br />
Lõpparuanne nr:
RAK 2004-2006 lõpparuanne<br />
kontaktandmetega. Materjalide koondamiseks valmisid spetsiaalse kujundusega kiirköitjad,<br />
mida kasutati koolituspäevadel ning levitati nii meetme rakendajatele kui ka toetuse saajatele.<br />
Projektimappi levitati RAK meedet rakendavate ametnike seas ja maakondlikes<br />
infokeskustes. 2006. aastal valmisid 23 toetust saanud projekti kirjeldused ja 2007. aastal 27<br />
toetust saanud projekti kirjeldused. Projektikirjeldusi levitati e-posti teel ja need avalikustati<br />
rakendusüksuse veebileheküljel (www.tta.ee/esf).<br />
Tegevus: meedet 1.3 tutvustav voldik (EST, RUS, ENG)<br />
2005. aastal kuulutati välja esimesed RAK meetme 1.3 taotlusvoorud. Samal aastal valmisid<br />
RAK meedet 1.3 tutvustavad voldikud. <strong>Eesti</strong>- ja venekeelseid voldikuid levitati maakondlikel<br />
infopäevadel ja maakondlikes infokeskustes. Maakondlikes infokeskustes nõustati võimalikke<br />
toetuse taotlejaid. Ingliskeelseid trükiseid levitati EL liikmesriikides, ESF teavitajate<br />
võrgustiku ja ESF komitee kohtumiste kaudu. Trükiti 1000 RAK meetme 1.3 voldikut. Lisaks<br />
valmis 500 ingliskeelset ja 500 venekeelset ESF brošüüri.<br />
Tegevus: <strong>Euroopa</strong> Sotsiaalfondi parimaid projektinäiteid tutvustav väljaanne (EST, ENG)<br />
Indikaatoreid ei käsitletud teavitustegevustes eraldi, kuna tegu on sarnaste tegevustega.<br />
Perioodi 2004–2006 tulemusi ja edulugusid kommunikeeriti koos. Mõlema tegevuse puhul on<br />
indikaatorid täidetud.<br />
2006. a valmis 40 plagu fotode ja lühikeste edulugudega, kus kajastati ka RAK meetme 1.3<br />
parimaid projekte. Sotsiaalministeerium korraldas septembrist novembrini 15 maakonnas ESF<br />
infopäevi, kus tutvustati RAK meetme 1.3 projekte. Lisaks toimusid kõigis maakonna<br />
keskustes 2-nädalased fotonäitused. Infopäevadel osales 497 inimest.<br />
2007. a toimus ESF edulugude fotonäitus (sh meetme 1.3 projektid) Sotsiaalministeeriumis,<br />
Rahandusministeeriumis ja Riigikogus. Edulugude näitus toimus lisaks 14. mail 2007<br />
toimunud tänuüritusel, kus osalesid ESF projektide rakendajad, ametnikud,<br />
poliitikakujundajad ja poliitikud (kokku 120 inimest).<br />
2007. a valmis 15 ingliskeelset plagu fotode ja edulugude lühiversioonidega. Fotonäitust<br />
eksponeeriti Saksamaal Potsdamis, kus toimus üle-euroopaline ESF 50. aastapäevale<br />
pühendatud konverents.<br />
2007. a valmis eesti- (1000 tk) ja ingliskeelne (1000 tk) parimate projektide edulugude raamat<br />
(sh RAK meede 1.3). Ingliskeelset ESF edulugude raamatut jaotati kõigile EL liikmesriikide<br />
ESF teavitajatele, ESF komitees ja erinevatel rahvusvahelistel üritustel ja väliskülaliste<br />
võõrustamisel. <strong>Eesti</strong>keelset raamatut jaotati ESF tänuüritusel osalejatele (120 tk), RAK<br />
1. prioriteedi rakendusasutustele ja -üksustele (100 tk). Veebi vahendusel telliti kokku 150<br />
raamatut, peamised tellijad olid omavalitsused ja ülikoolid. Edulugude raamatut jaotati<br />
10 raamatukogule (20 tk). Lisaks jaotati trükist maakondlikes arenduskeskustes (100 tk).<br />
Raamatud realiseeriti aastaks 2009 täies mahus.<br />
Tegevus: koolitusmaterjalid vastavalt info- ja koolituspäevade spetsiifikale (sihtrühm: toetust<br />
saanud projektid)<br />
Lõpparuanne nr:<br />
56
RAK 2004-2006 lõpparuanne<br />
2005. aastal toimus RAK meetme 1.3 projektide rakendajatele 3 koolitust (teemad: aruannete<br />
koostamine, maksetaotluste koostamine, sh abikõlblikud kulud). Koolitustel osales 153<br />
inimest.<br />
2006. aastal toimus RAK meetme 1.3 projektide rakendajatele 3 koolitust (teemad: määrus,<br />
teavitamine). Lisaks toimus meetme 1.3 ekspertide koolitus (teemad: määrus ja<br />
hindamiskriteeriumid).<br />
2007. aastal toimus RAK meetme 1.3 projektide rakendajatele 2 koolitust (teemad: projektide<br />
seirearuannete ja lõpparuannete koostamise nõuded; projektide seire ja riskijuhtimise<br />
peamised põhimõtted; raamatupidamine). Koolitustel osales 67 inimest.<br />
Kõigi koolituste tarbeks valmisid ka jaotusmaterjalid. Lisaks valmisid juhendid RAK meetme<br />
1.3 projektide rakendajatele, mida levitati veebilehe kaudu (rakendaja juhend, teavitamise<br />
juhend, väljamaksete juhend, projekti lõpparuande juhend, raamatupidamise juhend). Kokku 5<br />
juhendmaterjali ja koolitusmaterjalid.<br />
Koolitusi korraldati vastavalt vajadusele, samuti valmisid juhendid vastavalt vajadusele.<br />
Tegevus: maakondlikud ESF koolitused potentsiaalsetele projektitaotlejatele<br />
2004. aastal korraldati kõigis maakondades infopäevi ja seminare (23), mille eesmärk oli<br />
tutvustada meetme 1.3 taotluste esitamise tingimusi. Kokku osales 700 inimest.<br />
2005. aastal toimusid infopäevad kõigis maakondades. Kõikjal üle <strong>Eesti</strong> tutvustati<br />
infopäevadel lisaks kõigi meetmete projektitaotlemise võimalustele ka vastavas maakonnas<br />
edukalt toimivaid projekte. Kokku osales 15 infopäeval 611 huvilist. Tagasisidelehtede põhjal<br />
hinnati üritusi vajalikeks ning esinejaid kompetentseteks. Ühtlasi tekkis ürituste baasil uusi<br />
ideid maakonnasisesteks valdadevahelisteks koostööprojektideks.<br />
2006. aastal toimusid kõigis maakondades (15) infopäevad. Infopäevadel tutvustati meetme<br />
1.3 projekte ja uut <strong>struktuurifondide</strong> programmperioodi. Kokku osales infopäevadel 497<br />
inimest. Tagasisidelehtedele tuginedes võib öelda, et infopäevade vajalikkust hinnati kõrgelt.<br />
2007. aastal potentsiaalsetele taotlejatele teabepäevi ei toimunud, kuna taotlusvoore ei<br />
korraldatud.<br />
2008. aastal toimus RAK meetme 1.3 osa „Sotsiaalministeeriumi ja tööharjutuskeskuste<br />
investeeringute kava” infopäev taotlejatele, millel osales 38 inimest.<br />
Infopäevade ja seminaride arvu indikaatorid täideti täies mahus. Planeeritud oli 30 / tegelik<br />
arv 54. Osalejate arv oli kokku 1846 / planeeritud oli 1200.<br />
Tegevus: toetuse saajate koolituspäevad (finantsküsimused, teavitamine jne); saavutustase:<br />
8/400<br />
2005. aastal toimus RAK meetme 1.3 projektide rakendajatele 3 koolitust (teemad: aruannete<br />
koostamine, maksetaotluste koostamine, sh abikõlblikud kulud). Koolitustel osales 153<br />
inimest.<br />
Lõpparuanne nr:<br />
57
RAK 2004-2006 lõpparuanne<br />
2006. aastal toimus RAK meetme 1.3 projektide rakendajatele 3 koolitust (teemad: määrus,<br />
teavitamine). Lisaks toimus meetme 1.3 ekspertide koolitus (teemad: määrus ja<br />
hindamiskriteeriumid). Koolitusel osalejate arv ei ole teada.<br />
2007. aastal toimus RAK meetme 1.3 projektide rakendajatele 2 koolitust (teemad: projektide<br />
seirearuannete ja lõpparuannete koostamise nõuded; projektide seire ja riskijuhtimise<br />
peamised põhimõtted; raamatupidamine). Koolitustel osales 67 inimest.<br />
Koolituste arvu indikaatori täideti täies mahus. Planeeritud oli 8 / tegelik arv 9. Osalejate arvu<br />
indikaatoriks oli planeeritud 400 / tegelik arv oli 220.<br />
Tegevus: koolituspäevad MAKide esindajatele<br />
MAKide esindajatele koolitusi ei korraldatud. MAKide esindajatele (15 maakonda) jaotati<br />
perioodi 2004–2006 ESF edulugude raamatut (sh RAK meede 1.3). Edulugude raamatut<br />
jaotati 100 tk.<br />
Tegevus: väljasõit/infopäev ajakirjanikele ESFi tutvustamiseks<br />
2006. aastal toimus ajakirjanikele 1 väljasõit, kus tutvustati 4 projekti. Osales 5 ajakirjanikku.<br />
Indikaator ei täitunud, kuna ajakirjanike huvi ei olnud piisav. Keskenduti rohkem<br />
meediatööle.<br />
Indikaator: infopäevadel, koolitustel osalenute rahulolu<br />
Maakondlikke infopäevi korraldati perioodi jooksul kolmel aastal (2004, 2005 ja 2006).<br />
Koolitusel osalejate rahulolu ei ole võimalik hinnata, kuna ei ole korraldatud rahulolu<br />
uuringuid.<br />
Aastal 2004 hinnati infopäevade vajalikkust väga kõrgelt. Kogu EL <strong>struktuurifondide</strong><br />
temaatika oli suhteliselt uus ja huvi infopäevade vastu oli väga kõrge (700 inimest).<br />
Infopäevade temaatika oli seotud ESF toetuse saamise spetsiifika tutvustamisega. Lisaks<br />
maakondlikele infopäevadele korraldati ka koostööseminare kohalike omavalitsuste juures.<br />
2006. aastal hinnati infopäevade vajalikkust samuti kõrgelt. Infopäevadel tutvustati ESF<br />
projektide tulemuslikkust ja uue EL programmiperioodi võimalusi. 497 osalenust andis<br />
tagasisidet 191. Infopäevade plussidena nimetati võimalust kohe küsimustele vastused saada.<br />
Toimunud ESF projektide kogemusi hinnati kõrgelt.<br />
Indikaator: Sotsiaalministeeriumi ja Tööturuameti publitseeritud ja initsieeritud lood<br />
Tegevus: koostöös <strong>Eesti</strong> Päevalehega valminud lood<br />
Perioodil 2004–2007 initsieeris ja avaldas rakendusasutus ja -üksus 31 artiklit, neist 19<br />
ilmusid <strong>Eesti</strong> Päevalehes.<br />
Indikaator täideti täies mahus. Planeeritud artiklite arv oli 18 / tegelik arv 19.<br />
Tegevus: pressiteadete edastamise tulemusena avaldatud lood maakonnalehtedes;<br />
saavutustase: 200<br />
Lõpparuanne nr:<br />
58
RAK 2004-2006 lõpparuanne<br />
Indikaatorit ei ole võimalik hinnata, kuna aruandlusperioodil ei ole kogutud informatsiooni<br />
väljastatud pressiteadete kohta.<br />
Hinnang RAK meetme 1.3 teadlikkusele ja mainele<br />
Turu-uuringute AS viis Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi küsitluse (juuni – juuli 2007)<br />
ESF meetme 1.3 „Võrdsed võimalused tööturul” projektide rakendajate ja projektis osalejate<br />
seas. Küsitluses osales 74 projektijuhti ja 159 projektis osalenut. Küsitluse tulemina valmis<br />
uuring, mis selgitas välja ESFi ja meetme 1.3 tuntuse ja maine vastajate seas.<br />
Selleks, et hinnata vastajate informeeritust <strong>Euroopa</strong> Sotsiaalfondi eesmärkidest, paluti<br />
küsitletutel nimetada tegevused, mida nende hinnangul ESFist toetatakse. 90%<br />
projektijuhtidest ja 70% projektis osalenutest oskas nimetada fondi ja meetme eesmärke.<br />
Seega võib üldist teadlikkust küsitletute hulgas lugeda heaks.<br />
Maine hindamiseks uuriti sihtgruppe eraldi. Projektis osalejatel paluti hinnata<br />
projektitegevuste tõhusust ja kasu. Projektijuhtidel paluti selgitada, kas nad soovivad ESFist<br />
toetusi taotleda ka tulevikus. 94% projektis osalejatest põhjendas oma rahulolu<br />
projektitegevustega peamiselt uute oskuste ja teadmiste saamisega. 29% nimetas rahulolu<br />
põhjusena nii tööle saamist kui ka uuesti tärganud lootust tööle saada. Samuti tunnetati tänu<br />
projektitegevustele enesekindluse tõusu. Harvem mainiti projekti või koolituse head<br />
organiseeritust. Esile tõsteti ka uute tutvuste või kontaktide saamist.<br />
ESF rakendamise heaks soovib tulevikus töötada 34% projektijuhtidest. Peamise põhjusena<br />
nimetati asjaolu, et tegevustega saab otseselt aidata töötuid. 13% pidas ESF projektitööd<br />
huvitavaks ja isiklikult arendavaks. Sama palju projektijuhte oli arvamusel, et projektitöö<br />
annab võimaluse rakendada oma teadmisi ja kogemusi. 6%-le küsitletutest oli projektitöö<br />
põhitööks. 4% ütles, et ESF eesmärgid langevad kokku tema/organisatsiooni eesmärkidega.<br />
Sama palju oli projektijuhte, kes olid seotud MTÜdega, ning põhjendasid oma soovi ka<br />
tulevikus ESF rakendamise heaks töötada sellega, et sellised projektid on MTÜdele ainus<br />
võimalus oma tegevusele finantseeringut leida. 15% vastanuist ei soovi ESF rakendamise<br />
heaks töötada. Põhjused olid erinevad, kuid neljal korral põhjendati seda keerulise asjaajamise<br />
ja bürokraatiaga, mis pärsib töö efektiivsust. Viiel korral toodi põhjusena uus töökoht või töö<br />
väsitavus.<br />
Uuringus küsitletud sihtgruppidel on erinevad vajadused ESF-teemalise info suhtes ning<br />
eelistati kasutada erinevaid kommunikatsioonikanaleid. Projektijuhid soovisid saada<br />
täiendavat teavet taotlemise tingimuste korra kohta (68%), infoürituste, konverentside ja<br />
koolituste kohta (53%) ning kaasfinantseeringu/omafinantseeringu kohta (47 %). Operatiivse<br />
info saamise huvides kasutasid meetme 1.3 projektijuhid kommunikatsiooni-kanalina kõige<br />
enam meetme 1.3 kodulehekülge. Uuriti ESF ja meedet 1.3 puudutava info piisavust<br />
kodulehekülgedel (www.sm.ee/esf ja www.tta.ee/esf). Madalam oli hinnang auditit,<br />
aruandlust ja abikõlblikkust puudutava info piisavusele. Nimetatud teemad tekitasid<br />
projektijuhtidele raskusi ka projektitöö aspektist.<br />
Projektis osalejate jaoks oli olulisim saada informatsiooni projektis osalemise võimaluse<br />
kohta. Enim eelistasid projektis osalejad sarnast infot saada massiteabekanalite ja tuttavate<br />
kaudu.<br />
Teavitustegevused 2008<br />
Lõpparuanne nr:<br />
59
RAK 2004-2006 lõpparuanne<br />
Sotsiaalministeeriumi teavitustegevused olid 2008. aastal suunatud ESF perioodile 2007–<br />
2013 ja EQUAL programmi lõpetamisega seotud tegevustele. Uuendati vaid informatsiooni<br />
ESF perioodi 2004–2006 koduleheküljel (www.sm.ee/esf2004).<br />
2008. aastal toimus peamine Tööturuameti teavitustegevus seoses kohalikele omavalitsustele<br />
ja Sotsiaalministeeriumile välja kuulutatud „Sotsiaalministeeriumi ja tööharjutuskeskuste<br />
investeeringute kava” taotlusvooru raames.<br />
2008. aasta 4. juunil kuulutas Tööturuamet välja meetme 1.3 „Võrdsed võimalused tööturul”<br />
osa „Sotsiaalministeeriumi ja tööharjutuskeskuste investeeringute kava” taotlusvooru.<br />
Taotlusvooru avamise kuulutused ilmusid ajalehtedes Postimees ja Molodjoz Estonii.<br />
Rakendusüksus töötas välja juhendi meetme 1.3 osa „Sotsiaalministeeriumi ja<br />
tööharjutuskeskuste investeeringute kava” raames antava toetuse taotlejatele, mis pandi üles<br />
ka Tööturuameti ESF veebilehele.<br />
9. juunil korraldas rakendusüksus Tööturuametis ESF projektide raamatupidajatele infopäeva,<br />
kus ettekandeid tegid Tööturuameti raamatupidajad. Infopäeval osales 16 inimest ning<br />
ettekanded pandi üles Tööturuameti ESF veebilehele.<br />
10. juunil korraldas Tööturuamet koostöös Sotsiaalministeeriumiga Tallinnas<br />
tööharjutuskeskuste projektide toetuste taotlejatele infopäeva, kus osales 38 inimest.<br />
Infopäeval tutvustati „Sotsiaalministeeriumi ja tööharjutuskeskuste investeeringute kava”<br />
määrust, taotleja juhendit, anti nõu tulemuslike projektide koostamiseks ja elluviimiseks,<br />
selgitati abikõlblikke kulusid ning teavitamise nõudeid.<br />
29. oktoobril toimus Tallinki hotellis RAK meetme 1.3 „Võrdsed võimalused tööturul”<br />
lõpuseminar, kus anti ülevaade meetme 1.3 rakendamisest ning programmperioodi ja meetme<br />
sulgemisest. Seminari korraldajaks oli Tööturuamet, kuid osa võtsid ka Sotsiaalministeerium<br />
ja Rahandusministeerium.<br />
Aastal 2008 fikseeris ETA monitooring kokku 776 <strong>Euroopa</strong> Sotsiaalfondi teemalist<br />
meediakajastust, millest 155 lugu olid meetmest 1.3. Valdavalt kommunikeeriti meedias juba<br />
ESF perioodi 2007–2013 tegevusi. 108 korda avaldati Linnalehes ja maakondlikes lehtedes<br />
RAK meetme 1.3 projekti „Puutepunkt” lugusid. Lood käsitlesid puuetega inimeste olukorda<br />
tööhõives. Kõige enam avaldati projektide uudislugusid ja artikleid maakondlikes ja kohalikes<br />
väljaannetes (146), millest 8 lugu ilmus venekeelsetes väljaannetes. Raadiokanalites kajastati<br />
meetme 1.3 temaatikat üks kord. 10 artiklit (sügise perioodil) kajastas tööharjutuskeskuste<br />
temaatikat.<br />
Teavitustegevused 2009<br />
Sotsiaalministeeriumi teavitustegevused olid 2009. aastal suunatud ainult ESF perioodile<br />
2007–2013. Uuendati vaid informatsiooni ESF perioodi 2004–2006 koduleheküljel<br />
(www.sm.ee/esf2004). Lõppes koostöö ESF veebipoega. RAK meetme 1.3 veebileht suunati<br />
Sotsiaalministeeriumi serverisse ja täiendati vajaliku infoga.<br />
Toimus infopäev nende KOVide esindajatele, kellel oli võimalik seoses kava mahu<br />
suurenemisega saada toetust. Samuti osalesid infopäeval Sotsiaalministeeriumi esindajad, kes<br />
olid viimase taotlusvooru sihtrühmaks.<br />
Lõpparuanne nr:<br />
60
RAK 2004-2006 lõpparuanne<br />
Aastal 2009 fikseeris ETA monitooring kokku 470 <strong>Euroopa</strong> Sotsiaalfondi teemalist<br />
meediakajastust, millest 70 lugu oli meetmest 1.3. Valdavalt kommunikeeriti meedias juba<br />
ESF perioodi 2007–2013 tegevusi. 44 korda avaldati Linnalehes ja maakondlikes lehtedes<br />
RAK meetme 1.3 projekti „Puutepunkt” lugusid. Lood käsitlesid puuetega inimeste olukorda<br />
tööhõives. 11 artiklit (jaanuaris 2009) kajastas tööharjutuskeskuste temaatikat. 14 artiklit<br />
kajastas (juunis 2009) RAK meetmest 1.3 toetatud teavituskampaaniat „Abiks tööotsijale”.<br />
Kinnitan lõpparuande<br />
Hanno Pevkur<br />
Sotsiaalminister<br />
Lõpparuanne nr:<br />
61