KESKKONNAKOMPLEKSLUBA Loa registreerimisnumber 164673 ...

KESKKONNAKOMPLEKSLUBA 

Loa registreerimisnumber 164673 

Loa taotluse registreerimisnumber 27.12.2006.a nr 39-12-5/2358 

Keskkonnalubade Infosüsteemi (KLIS) registrinumber L.KKL.RA-164673 

1.1. Ärinimi/Nimi Piilia Põllumajanduse OÜ 

1.2. Registrikood/Isikukood 10031208 

1. Käitaja 1.3. Aadress Juuru alev Side tn 5 79401 

andmed Telefon/faks 4844105 

2. Käitise 

andmed 

3. Tegevusala 

4. Loa andja 

andmed 

e-post 

mahtrapiilia@hot.ee 

2.1. Käitise nimetus Piilia noorkarjafarm 

2.2. Käitise aadress Juuru vald Hõreda 79401 

2.3. Kontaktisik: nimi, ametikoht Ülo Flaur 

telefon/faks 4844105 

e-post 

mahtrapiilia@hot.ee 

2.4. Territoriaalkood ja L-Est 007002401932 

koordinaadid 

X= 6543631 Y= 553970 

X= 6547696 Y= 554362 

3.1. Põhitegevusala nimetus ja kood Veise ja piimakarja kasvatus 12100 

3.2. Muude tegevusalade nimetused 

ja koodid 

3.3. Tegevus- või alltegevusvaldkond 

(-valdkonnad), millele on antud 

kompleksluba 

Ühendatud taime- ja loomakasvatus 

13000 

Veise ja piimakarja kasvatus 12100 

3.4. Käitise ülesseatud tootmisvõimsus 770 noorlooma, 70 vasikat 

3.5. Käitise lubatud tööaeg 16 tundi päevas, 7 päeva nädalas 

4.1. Asutuse nimi Raplamaa keskkonnateenistus 

4.2. Registrikood 70001231 

4.3. Aadress Tallinna mnt 14, 79513 Rapla 

4.4. Loa koostanud ametnik: nimi, 

ametikoht 

Elar Vulla, keskkonnakorralduse 

spetsialist 

Telefon/faks 484 1172 

e-post 

Elar.vulla@rapla.envir.ee

Parim võimalik tehnika ja heite vältimiseks või vähendamiseks kavandatav tehnika 

Tabel 2. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus parimale võimalikule tehnikale 

(edaspidi PVT) 

PVT allikas ja valitud PVT nimetus: Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses. 

Keskkonnaministeerium. IPPC. http://www.envir.ee/ippc/ 

Tootmisetapid 

Noorkarja 

Kasvatamine 

Kasutusel oleva 

keskkonnajuhtimissüsteemi, 

tehnoloogia ja seadmete 

nimetused 

Noorkarja laudad Hõredal 

ja Juurus 

Kasutusel oleva KKJS, 

tehnoloogia ja seadmete 

erikulude ja heite näitajad 

Vabapidamine 

Veetarve 1326 + 3694m 3 /a 

Mootorikütuse tarve 16 000kg/a 

Elektrienergia tarve 6746 kWh/a 

PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite 

näitajad 

Vabapidamine 

Veetarve 4627m 3 /a 

Mootorikütuse tarve 8370-15066kg/a 

Elektrienergia tarve 19900-25896kWh/a 

Vastavusmärge 

Vastab 

Vastab 

Ületab 

Vastab 

Sõnnikukäitlus 

Tahesõnnikusüsteem mobiillaaduriga 

Tahesõnniku süsteem skreeperseadmega 

Vastab 

Tahesõnniku hoidla Hõredal 

Betoonelementidest, virtsakogumise 

süsteemiga 


süsteemi ja laguuniga 

Vastab 

Tahesõnniku hoidla Juurus 


süsteemiga 


süsteemi ja laguuniga 

Vastab 

Tahesõnniku laotamine 

Virtsa laotamine 

Paisklaotur 

Lohisvoolikutega laotur 

Paisklaotur 

Injektor kohese muldaviimisega, 

lohisvoolikutega laotur 

Vastab 

Vastab

Tabel 3. Tegevuskava parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamiseks 

Valitud PVT nimetus: Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses. Keskkonnaministeerium. 

IPPC. http://www. Envir.ee/ippc/ 

Tootmisetapid PVT rakendamise meetmed PVT rakendamise investeeringud PVT rakendamise tähtaeg 

Tabel 4. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika 

Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks 

kavandatav tehnika 

PVT 

vastavusmärge 

Toorme säästlik 

kasutamine 

Meetmeid ei kavandata 

Võimaluse korral 

andmed meetme 

tasuvuse kohta 

Meetme rakendamise 

tähtaeg 

Kemikaalide säästlik 

kasutamine 

Abimaterjalide 

säästlik kasutamine 

Pooltoodete säästlik 

kasutamine 



Meetmeid ei kavandata

Vee säästlik Meetmeid ei kavandata 

kasutamine 

Välisõhusaaste Meetmeid ei kavandata 

vältimine või 

vähendamine 

Energia ja kütuse Mootorikütuse kokkuhoid 

kasutamise 

vähendamine 

Energia ja kütuse Meetmeid ei kavandata 

tõhus kasutamine 

Jäätmetekke Meetmeid ei kavandata 

vältimine 

Jäätmetekke Meetmeid ei kavandata 

minimeerimine 

Jäätmete 


taaskasutamine 

Jäätmete 


kõrvaldamine 

Reovee tekke Meetmeid ei kavandata 

vähendamine 

Pinnase kaitse Meetmeid ei kavandata 

Pinna- ja põhjavee Silohoidla täiendamine 

kaitse 

Pirgus 

Lõhna, müra ja Mootorsõidukite müra 

vibratsiooni vältimine vähendamine 

või vähendamine 

Kaug- ja piiriülese 

saastuse 

minimeerimine 

Muud asjakohased 

meetmed 

Vanade traktoritüüpide 

asendamine kaasaegsete ja 

ökonoomsega 

Silovedeliku kogumissüsteem vastab 

Madalama müratasemega 

traktorite kasutuselevõtt 

Vastab 2006-2012 

- - - - - 

- - - - - 

Tehnika uuendamise 

käigus

Toorme, abimaterjalide pooltoodete või kemikaalide säilitamine ja kasutamine 

Tabel 5. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlike aineid mittesisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted 

Toore, abimaterjal või 

poolteede 

Säilitamine 

Kasutamine 

KN 

nimetus Säilitamisviis 1 , Nr plaanil 

kaubakood 

mahuti tüüp või kaardil 

Maksimaalne 

üheaegselt 

hoitav kogus, 

t või m 3 

Alltegevusvaldkond 

või 

tehnoloogiaprotsess 

kogus 

Kokku, t/a 

või m 3 /a 

Jääb 

tootesse, % 

Erikulu, t, 

m 3 , kWh või 

muud 

tooteühiku 

kohta 

Toore 

1214909900 Silo Silohoidla 1,3 1000 Noorkarja kasvatus 1900 6,86 

1214909900 Hein Küünis, pakitult 1,2 100 Noorkarja kasvatus 100 0,36 

1213000000 Põhk Laoplatsil põllul 25 Noorkarja kasvatus 25 0,09 

1003009071 Jahu Laudas, konteineris 1,2 2 Noorkarja kasvatus 170 0,61 

Mineraalsööt Laudas, kottides 1,2 1 Noorkarja kasvatus 14 0,06 

startersööt Laudas, konteineris 1,2 2 Noorkarja kasvatus 8 0,033 

Abimaterjalid 

- - - - - - - - - 

Pooltooted 

- - - - - - - - - 

1 Moodus, kuidas tooret, abimaterjale või pooltooteid hoitakse: hoidlates, vaatides, paakides või muus mahutis või pakendis (mahuti või pakendi 

tüüp), maapinnal või maa all, väljas või siseruumis.

Tabel 6. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted 

Toore, abimaterjal või Säilitamine Kasutamine Ohtlik aine 

pooltoode 

KN 

kaubakood 

nimetu 

s 

Tootmisprotsess 

nimetu 

s 

Säilitamis 

- viis, 

mahuti 

tüüp 

Nr 

plaani 

l või 

kaardi 

l 

Maksimaa 

lne 

üheaegselt 

hoitav 

kogus t 

või m 3 

Kogus 

, t/a 

või 

m 3 /a 

Erikulu, 

t, m 3 , 

kWh või 

muu 

tooteühik 

u kohta 

CAS, 

EINECS 

või 

ELINEC 

S nr 1 

Toore 

- - - - - - - - - - - - - - 

Abimaterjalid 

2710006636 

Diiselkütus 

Mahuti 

d 

4 

50 t 

Loomaka 

svatus, 

söötade 

tootmine 

36t/a 

0,15 

647-42- 

31-0 

Ohukategoori 

a 

Xn 

R- 

lause 

2 

22 

S- 

lause 

3 

(2- 

)23- 

24- 

62 

Siasaldus 

toormes, 

abimaterjalis 

, 

pooltoote 

s, % 

- 

2710198140 

mootoriõli 

Vaadid 

4 

0,5 

Söötade 

tootmine 

2,9t/a 

0,012 

Valmisti 

s 

Xn 

22 

(2)23 

-24- 

62 

2710196900 

määrdeõli 

vaadid 

4 

0,2 

Söötade 

tootmine 

1,0t/a 

0,004 

Valmisti 

s 

Xn 

22 

(2)23 

-24-

62 

Pooltooted 

- - - - - - - - - - - - - - 

1 CAS, EINECS või ELINCS numbrit käsitlev teave on kättesaadav Kemikaalide Teabekeskuse veebilehel http://www.ktk.ee/ ja Euroopa Kemikaalide Büroo (European 

chemicals Bureau) veebilehel http://ecb.jrc.it/. 

2 Riski- (R-) ja ohutuslaused (S-) on kehtestatud sotsiaalministri 3. detsembri 2004. a määruse nr 122 „Ohtike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise 

ja märgistamise nõuded ning kord”. 

Tabel 7. Ohtlikke aineid sisaldava toote säilitamine 

Toode Ohtlik aine Säilitamine 

KN 

kaubakood 

nimetus nimetus CAS, 

EINECS 

või 

ELINCS 

nr 

Ohukategooria 

R-lause S-lause Sisaldus 

tootes 

Säilitamisviis, 

mahuti tüüp 

Nr plaanil 

või 

kaardil 

- - - - - - - - - - - 

Tabel 8. Kemikaale või tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldus ning kaitsemeetmed 

Mahuti 

tüüp maht Kasutusele 

võtmise 

kuupäev, 

mahuti 

eluiga 

Horis. 

tsistern 

Metallvaat 

Metallvaat 

Mahutis 

sisalduva 

kemikaali, 

toorme 

nimetus 

Mahuti tehniline järelevalve ja 

hooldus 

Kontrollimise Andmed 

sagedus, tehnilise 

viimase järelvalve 

kontrollimise kohta 

kuupäev 

Andmed 

hoolduse 

kohta 

Mahuti või hoidla paiknemise kirjeldus 

(asendiplaan sobivas mõõtkavas) 

Nr Kaugus Kaugus Kaugus 

plaanil reovee veekogu- puurkaevõi 

äravoolu- dest vudest 

kaardil torustikust 

Kaitsemeetmed 

Maksimaalne 

kogus, t või 

m 3 

välisõhk vesi pinnas Pinnas- ja 

põhjavesi 

25+10 diiselkütus 4 3,0 0,1 Hoidla põhi, 

piirded 

betoneeritud 

0,2+0,2+0,2 mootoriõli 4 3,0 0,1 Hoidla põhi, 

piirded 

betoneeritud 

0,2+0,2 määrdeõli 4 3,0 0,1 Hoidla põhi, 

piirded 

betoneeritud 

Hoidla põhi, 

piirded 

betoneeritud 

Hoidla põhi, 

piirded 

betoneeritud 

Hoidla põhi, 

piirded 

betoneeritud

Käitise veekasutus ja veeheide 

Tabel 9. Lubatud veevõtt pinnaveehaaretekaupa (jrk nr) – pinnavett ei võeta 

- 

1070 

8199 

Tabel 10. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa (jrk nr) 1 

Veehaarde Juuru farmi puurkaev 

nimetus 

Põhjaveekihtide O 

kood 2 

Puurkaevude 

grupi kood 3 

Geograafilised 

koordinaadid 

590357 

245705 

Puurkaevu passi 

number 4 

Puurkaevu 

katastri number 5 

Lubatud veevõtt Aastas I kvartalis II kvartalis III kvartalis IV kvartalis Ööpäevas Sekundis 6 

(m 3 ) 8760 2160 2160 2160 2160 28 - 

Veehaarde Hõreda farmi puurkaev 

nimetus 


kood 2

Puurkaevude - 

grupi kood 3 


590143 

245604 

koordinaadid 

Puurkaevu passi 28-M 

number 4 

Puurkaevu 8207 


- 


(m 3 ) 8760 2160 2160 2160 2160 28 - 

Veehaarde Mahtra farmi puurkaev 

nimetus 


kood 2 

Puurkaevude 

grupi kood 3 

Geograafilised 590627 

8193 

- 

koordinaadid 250031 

Puurkaevu passi A-285-M 

number 4 

Puurkaevu 



(m 3 ) - - - - - - - 

Veehaarde Juuru tootmistsooni puurkaev 

nimetus 


kood 2 

Puurkaevude 

grupi kood 3 


koordinaadid 

590357 

245657

3473 

8234 

Puurkaevu passi 

number 4 

Puurkaevu 



(m 3 ) 8640 2160 2160 2160 2160 23,7 - 

1 anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 

2 põhjaveekihtide kood on põhjaveekompleksi indeks veekatastri järgi 

3 puurkaevude grupi kood on puurkaevu või puurkaevusid iseloomustav number, mille omistab vee erikasutusloa andja 

4 puurkaevu passi numbri saab veekatastri andmebaasist puurkaev-põhjavesi 

5 puurkaevu katastri numbri saab veekatastri andmebaasist puurkaev-põhjavesi 

6 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 

Tabel 11. Võetava vee koguse ja kvaliteedi nõuded veehaarde kaupa 

Toimingu nimetus 

Nõude kirjeldus 

Veearvestuse pidamine 

Puurkaevust võetava vee arvestust pidada taadeldud veemõõtja alusel, fikseerides veevõtu päevikus 

veemõõtja näidud ja võetud vee kogused kuude lõikes kuu alguses (või lõpus) 

Vee kvaliteedi kontrollimine 

Võtta vastavalt kehtivale proovivõtu metoodikale veeproov üldkeemilise koostise määramiseks ja 

proov üld- ja kahevalentse raua ning mangaanisisalduse määramiseks. (Proovivõtumeetodid. 

Keskkonnaministri 6.mai 2002 määrus nr. 30 (RTL,2002,56, 833)). Kõik analüüsid teostada 

akrediteeritud laborites. 

Põhjaveetaseme mõõtmine 

Mõõta staatilist veetaset puurkaevus sagedusega vähemalt üks kord viie aasta jooksul. Tulemuste 

esitamisel ära näidata veetaseme mõõtepunkti absoluutkõrgus. 

Tabel 12. Heitvee väljalaskmed, sh avariilaskmed ja lubatud saasteainete kogused (võib olla erinevate aastate lõikes) väljalaskmete ja 

saasteainete kaupa (jrk)– reovesi juhitakse vedelsõnniku kogumissüsteemi, reovee puhastamist ei toimu, heitvett ühiskanalisatsiooni, 

veekogusse ja pinnasesse ei juhita. 

Tabel 13. Ohtliku aine lubatav kogus tooraine- või toodanguühiku kohta – ohtlikke aineid ei kasutata 

Tabel 14. Saasteainete seire nõuded – reovesi juhitakse sõnnikuhoidlasse.

Tabel 15. Suubla kvaliteedi- ja seirenõuded – suubla (sõnnikuhoidla) seiret ei teostata. 

Tabel 16. Meetmed ja nende täitmise tähtajad, mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju põhjaveekihile või veekogule või suublale – reovett 

suublasse ei juhita. 

Tabel 17. Teabe vee erikasutusloa andjale esitamise nõuded – nõuded toodud tabelis 40 Loa andjale käitise andmete esitamise viis, sagedus ja 

ulatus. 

Välisõhu saastamine 

Tabel 18. Välisõhku eralduvate saasteainete loetelu ja nende lubatud aastased heitkogused 

Saasteaine 

CAS/EINECS/ELINCS nr nimetus Heitkohus, tonni/a (täpsus 0,000) 

1 2 3 

7664-41-7 Ammoniaak 10,005 

74-82-8 Metaan 59,584 

10024-97-2 Dilämmastikoksiid 0,470 

Kütuste aastakulu liikide kaupa 

- 

Lahusti või lahusteid sisaldava materjali tarbimine aastas liikide kaupa 

- 

Antud saasteainete heitkoguseid on lubatud välisõhku eraldada hetkelise heitkogusega (g/s), mis on võrdne või väiksem LHK projektis toodust ja 

mis on saadud tunni aja keskmise mõõtmise tulemusena. 

Väljavõte LHK projektist saasteallikate kohta, kust välisõhku tohivad eralduda järgmised saastekogused: 

Saasteallikas 

Saasteaine 

Nimetus Nr plaanil või kaardil CAS/EINECS/ELINCS 

nr 

Nimetus 

1 2 3 4 5 

Noorloomalaut Hõredal Joonis 1.4 nr 1.1 7664-41-7 Ammoniaak 0,000 

Hetkeline heitkogus g/s 

(täpsus 0,000)

74-82-8 Metaan 0,000 

Noorloomalaut Hõredal Joonis 1.4 nr 1.2 7664-41-7 

74-82-8 

Ammoniaak 

Metaan 

0,005 

0,275 

Noorloomalaut Hõredal Joonis 1.4 nr 1.3 7664-41-7 

74-82-8 

Ammoniaak 

Metaan 

0,006 

0,324 

Tahesõnnikuhoidla Hõredal Joonis 1.4 nr 2 7664-41-7 

10024-97-2 

74-82-8 

Ammoniaak 

Dilämmastikoksiid 

Metaan 

0,092 

0,005 

0,009 

Noorloomalaut Juurus Joonis 1.3 nr 2.1 7664-41-7 

74-82-8 

Ammoniaak 

Metaan 

0,022 

1,157 


74-82-8 

Ammoniaak 

Metaan 

0,000 

0,000 


Ammoniaak 

0,020 

74-82-8 

Tahesõnnikuhoidla Juurus Joonis 1.3 nr 2 7664-41-7 

74-82-8 

10024-97-2 

Kütuse maksimaalne kulu tunnis (kg/h) liikide kaupa 

- 

Lahusti või lahusteid sisaldava materjali maksimaalne kulu (kg/h) liikide kaupa 

- 

Metaan 

Ammoniaak 

Metaan 

Dilämmastikoksiid 

0,103 

0,189 

0,020 

0,010

Tabel 19. Tegevusalad, tehnoloogiaprotsessid ja –seadmed ning püüdeseadmed 

Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, -seade Püüdeseadmed Välisõhku eralduv saasteaine 

Tehnoloogiaprotsessid ja –seadmed Nimetus, arv Puhastusaste, % Efektiivsus- CAS/EINEC nimetus 

Nimetus, arv Töötundide tüüp 

projekt tegelik kontrolli S/ 

tüüp 

arv aastas 

sagedus ELINCS nr 

EMTAKi 

kood 

Aasta 

keskmine 

heitkogus 

väljuvate 

gaaside 

mahuühiku 

kohta, 

mg/Nm 3 

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 

01.21 Noorloomal 1 8760 - - 7664-41-7 Ammoniaak 

0,110 

aut Hõredal 

10024-97-2 Dilämmastikoksiid 0,005 Joonis 

01.21 Tahesõnnik 

uhoidla 

Hõredal 

01.21 Virtsalaguu 

n Hõredal 

01.21 Noorloomal 

aut Juurus 

01.21 Tahesõnnik 

uhoidla 

Juurus 

01.21 Virtsalaguu 

n Juurus 

Saasteallika 

nr 

plaanil 

või 

kaardil 

124-38-9 süsinikdioksiid 49,000 1.4 nr 1 

1 8760 - 7664-41-7 Ammoniaak 0,200 Joonis 

1.4 nr 2 


1.4 nr 3 

1 8760 - 7664-41-7 Ammoniaak 

0,240 Joonis 

10024-97-2 Dilämmastikoksiid 0,009 1.3 nr 1 

124-38-9 süsinikdioksiid 103,100 

1 8760 - 7664-41-7 

7783-06-4 

Ammoniaak 

Vesiniksulfiid 

0,310 

0,026 

Joonis 

1.3 nr 2 


1.3 nr 3

Tabel 20. Saasteallikatest, välja arvatud põletusseadmetest ja lahustite või lahusteid sisaldavate valmististe kasutamisel, välisõhku eralduvate 

saasteainete heitkogused tehnoloogiaprotsesside kaupa 

Tegevusala, 

tehnoloogiaprotsess, 

seade 

EMTAK 

i kood 

Saasetallikas 

Väljuvate gaaside 

parameetrid 

Välisõhku eralduv saasteaine 

nimetus Nr nimetus koordinaadid 

Ava läbi Väljumis Maht Tempe CAS/ nimetus heitkogus 

plaani 

idapikkus Põhja mõõt D, - kõrgus kiirus V t , ratuur EINECS/ 

Maksi Tonni/ 

l või 

laius m H, m m 3 /s T, ºC ELINCS nr 

maalne a 

kaardi 

hetkeline, 

l 

g/s 

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 

01.21 Noorkarja 

kasvatus 


kasvatus 


kasvatus 


kasvatus 


kasvatus 


kasvatus 

Joonis 

1.4 nr 

1.1 

Joonis 

1.4 nr 

1.2 

Joonis 

1.4 nr 

1.3 

Joonis 

1.4 nr 

2 

Joonis 

1.3 nr 

2.1 

Joonis 

1.3 nr 

2.2 

Joonis 

1.3 nr 

2.3 

Joonis 

1.3 nr 

2 

Noorloomalau 

t Hõredal 62 6 430 15 

Noorloomalau 

t Hõredal 

6543659 553690 

47 6 460 15 

Noorloomalau 

t Hõredal 42 6 250 15 

Tahesõnnikuh 

oidla Hõredal 

Noorloomalau 

t Juurus 

6543583 553641 

6547838 554660 

55 2 320 10 

57 6 420 15 

Noorloomalau 

t Juurus 47 6 230 15 

Noorloomalau 

t Juurus 6 15 

Tahesõnnikuh 

oidla Juurus 

2 10 

7664-41-7 

74-82-8 

7664-41-7 

74-82-8 

7664-41-7 

74-82-8 

7664-41-7 

74-82-8 

10024-97-2 

7664-41-7 

74-82-8 

7664-41-7 

74-82-8 

7664-41-7 

74-82-8 

7664-41-7 

74-82-8 

10024-97-2 

Ammoniaak 

Metaan 

Ammoniaak 

Metaan 

Ammoniaak 

Metaan 

Ammoniaak 

Metaan 

Dilämmastikoks 

iid 

Ammoniaak 

Metaan 

Ammoniaak 

Metaan 

Ammoniaak 

Metaan 

Ammoniaak 

Metaan 

Dilämmastikoks 

iid 

0,000 

0,000 

0,005 

0,275 

0,006 

0,324 

0,092 

0,009 

0,005 

0,022 

1,157 

0,000 

0,000 

0,020 

0,103 

0,189 

0,020 

0,010 

0,000 

0,000 

0,167 

8,275 

0,196 

10,220 

2,901 

0,285 

0,145 

0,700 

36,500 

0,000 

0,000 

0,064 

3,253 

5,977 

0,639 

0,325

Tabel 21. Äkkheide 

Saasteallikas 

nimetus Nr plaanil 

või kaardil 

Äkkheite põhjus 

Äkkheite 

kestus 

CAS/ 

EINECS/ 

ELINCS nr 

Välisõhku eralduv saasteaine 

nimetus Äkkheite kogus 

Väljuvate 

gaaside 

mahuühiku 

kohta 

maksimaalne 

hetkeline, 

mg/Nm 3 

Maksimaalne 

hetkeline, g/s 

Tonni/a 

1 2 3 4 5 6 7 8 9 

Tehnoloogiline äkkheide 

Kõlvikud Virtsa laotamine 260 t 7664-41-7 ammoniaak 3,79 0,30 

kõlvikud Tahesõnniku 

laotamine 

Avariiline äkkheide 

Avariilist äkkheidet õhku ei esine 

90 t 7664-41-7 ammoniaak 1,77 0,69

Jäätmehooldus 

Tabel 22. Tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ja kogused 

Jäätmeliik 1 Koodinumber 1 Tekkivad jäätmekogused (tonni Käideldavad jäätmekogused, t/a 

põhitoodangu kohta 2 ) t/a Kogumine, vedu 

Taaskasutamine 

sealhulgas 

Toimingu Kogus 

sorteerimine 

kood 3 

Sünteetilised mootori-, 13 02 06 - 1,5 - - 

käigukasti- ja 

määrdeõlid 

Plastijäätmed (kile) 02 01 04 - 0,7 - - 

Pliiakud 16 06 01 - 0,1 - - 

Vanarehvid 16 01 03 - 0,1 - - 

Ohtlike ainetega 15 01 10 - 0,05 - - 

saastatud pakend 

Metalli jäätmed 02 01 10 - 1,0 - - 

Prügi 

20 03 01 - 0,3 - - 

(segaolmejäätmed) 

Loomsete kudede 02 01 02 - 35,3 - - 

jäätmed 

Taimsete kudede 02 01 03 - 25 25 R10 25 

jäätmed 

Paberpakend 15 01 01 - 0,2 

1 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusele nr 102 „Jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu”. 

Juhul kui tabelisse kantavate jäätmeliikide arv on suurem kui 50, võib kanda jäätmeliigi nimistuse kasutades neljakohalist alajaotise koodinumbrit 

2 Juhul kui seda saab arvutada 

3 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusele nr 104 „Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud”.

Tabel 23. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnanõuded 

Tegevuse liigid 

Tehnilised nõuded 

Keskkonnakaitsenõuded 

Kirjeldus 

Tavajäätmete kogumine 

Koguda konteineritesse või Prügikonteinerid peavad olema 

selleks ettenähtud 

suletud ja nende tühjendamine 

kogumisplatsidele 

peab toimuma sagedusega, mis 

Ohtlike jäätmete kogumine 

Jäätmete laadimine ja vedu 

Jäätmete laadimine ja vedu 

Ohtlike jäätmete kogumisruum 

peab olema lukustatav. Pliiakusid 

tuleb koguda kogumisalustel, 

luminesentslampe nende 

purunemise vältimiseks karpides, 

õlijäätmeid korgiga suletavates 

kanistrites või vaatides 

Jäätmeid peab vedama kinnises 

veovahendis pakitult või muul 

asjakohasel viisil, mis hoiab ära 

jäätmete koormast 

mahapudenemise 

Tuleb kasutada tehniliselt 

korrasolevaid laadimisseadmeid ja 

veovahendeid, vältida liigset müra 

tekitavate agregaatide kasutamist 

võimaldab vältida haisu teket 

Kõik ohtlikud jäätmed peavad 

olema nõuetekohaselt 

märgistatud. Vedeljäätmete 

kogumisnõud peavad paiknema 

betoneeritud põrandal ja olema 

ümbritsetud vedelike 

laialivalgumist tõkestava piirdega. 

Vedeljäätmete kogumismahutist 

väljavalgumisel tuleb rakendada 

viivitamatuid meetmeid 

väljavalgunud jäätmete 

kokkukogumiseks 

Jäätmete laadimisel ja veol peab 

rakendama meetmeid jäätmete 

tuulega laialikandumise ja 

keskkonna risustamise 

vältimiseks. Ohtlikke jäätmeid 

võib vedada ainult ohtlike 

jäätmete vedu lubava ohtlike 

jäätmete käitluslitsentsi omav 

ettevõte 

Laadimise ja transpordivahendi 

liikumisega kaasnev müra ei tohi 

ületada lubatud mürataset. 

Keelatud on jäätmete laadimine 

Rakendamine 

Kogu tegevusaja jooksul 



Kogu tegevusaja jooksul

elamute vahetus läheduses öisel 

ajal 

Jäätmete vedu Jäätmeid tuleb vedada ettenähtud 

sihtpunkti. Jäätmevedaja peab 

jäätmed üle andma jäätmeluba 

omavale isikule 

Loomsete kudede jäätmed Käitlemine vastavalt 

Veterinaarkorralduse seaduse 

nõuetele 

Taimsete kudede jäätmed Taimsete kudede jäätmeid võib 

paigutada (eelnevalt purustades) 

tahesõnnikuhoidlasse või 

vedelsõnnikuhoidlasse ja 

taaskasutada koos sõnnikuga. 

Loomsed väljaheited 

Läga- ja sõnnikuhoidlad peavad 

mahutama 8 kuu väljaheidete 

koguse. Vedelsõnniku- ja 

virtsahoidla peab ammoniaagi 

lendumise vähendamiseks olema 

kaetud. 

Kui sõnniku taaskasutatakse 

mullaviljakuse parandamiseks 

head põllumajandustava, PVT ja 

loa nõudeid järgides, ei loeta seda 

tegevust jäätmekäitlustoiminguks. 


Vajaduse tekkimisel koheselt 

Vajadusel 

Pidev 

Tabel 24. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise 

Tegevuse liigid Meeteme kirjeldus Meetme rakendamine 

Käitise tegevuse lõpetamine 

Veiste müümine 

Vedelsõnniku kogumiskanalite tühjendamine 

Sõnnikuhoidlate tühjendamine 

Laudasiseste veetorude tühjendamine 

Vajadusel olmeruumide kütmise jätkumine 

Piima jahutustanki tühjendamine 

Jahutusseadmete utiliseerimine seadme hooldaja firma 

poolt 

Jäätmete üleandmine vastavatele käitlejatele 

Reostuse likvideerimine 

Vahetult enne tegevuse lõpetamist

Tabel 25. Keskkonnaseirenõuded 

Seirenõue Seiratav näitaja Seire sagedus 

Visuaalne vaatlus 

Vedeljäätmete hoiukanistrite ja vaatide hermeetilisuse Vähemalt 1 kord nädalas 

kontroll vedeljäätmete väljavalgumise ohu 

kindlakstegemiseks 


Lägahoidlate üldine korrasolek, lägahoidlate jätkuva Vähemalt 1 kord kuus 

täituvuse kontrollimine 

Visuaalne vaatlus Lägahoidlate konrtoll Iga kord pärast tühjendamist 


Vedelsõnniku kraabitrosside ja vedelsõnniku pumba Iga päev 

minimaalne õlitamine, vältimaks õli keskkonda 

sattumist 

Külmutusseadmete hooldus ja kontroll 

Seadme müüja ja hooldaja firma poolt teostatav 

kontroll ja hooldus 

Vastavalt seadme hooldusraamatule kehtestatud korrale 

Tabel 26. Jäätmekäitluse juures rakendatavad ohutusmeetmed ja õnnetuste tagajärgede leevendamise meetmed 

Tegevuse liigid Kirjeldus Rakendamine 

Ohutusmeetmed 

Kõik jäätmekäitlusega tegelevad töötajad 

peavad olema pädevad oma tööülesannete 

piires, sh. Teadlikud võimalikest ohtudest ja 

õnnetuste vältimise viisidest 

Töötajate instrueerimine enne tööle asumist ja 

täiendkoolituse korraldamine vastavalt 

vajadusele 

Õnnetuste tagajärgede leevendamise meetmed Traumad, põletused ja muud Anda esmaabi. Vajaduse korral pöörduda arsti 

poole.

Jäätmete ladustamine ja äkkheide vette 

Tabel 27. Jäätmete ladustamine 1 kalendriaasta jooksul 

Jäätmeliik 2 Koodinumber 2 Ladustamise piirkogus 

Ladustamiskoht 

t/a t/kv Nr plaanil või kaardil Iseloomustus, 

vastavus 

keskkonnanormidele 

Vanarehvid 16 01 03 0,5 4 Maapinnal 

Metalli jäätmed 02 01 10 3,0 4 Maapinnal 

Sünteetilised mootori- 

, käigukasti- ja 

määrdeõlid 

13 02 06 2,0 4 Õliladu, vastavalt 

kehtestatud normidele 

1 Vastavalt „Jäätmeseaduse” § 34 lõike 3 punktides 2 ja 3. 

2 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6.aprilli 2004. a määrusele nr 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu” või Vabariigi Valitsuse 6.aprilli 2004. a määrusele nr 104 

„Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud”.

Tabel 28. Äkkheide vette 

Suubla või Tehnoloogilise 

väljalaske kood 1 äkkheite põhjus, 

avariiäkkheite 

võimalik põhjus 

Tehnoloogilise 

äkkheite kestus, 


võimalik kestus 

Saasteaine 

CAS, EINECS või nimetus Maksimaalne 

ELINCS nr 2 sisaldus, mg/l 

Tehnoloogilise 

äkkheite kogus, 

ühekordselt t ja 

aasta kohta t/a; 


võimalik 

ühekordne kogus, 

t 

Tehnoloogiline äkkheide Tehnoloogiline äkkheide puudub 

Suubla 

- - - - - - - 

Väljalask 

- - - - - - - 

Avariiäkkheide Avariiline äkkheide puudub 

Suubla 

- - - - - - - 

Väljalask 

- - - - - - - 

1 Suubla koodi omistab loa andja Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse veekatastri järgi ja väljalaskme koodi riikliku veekatastri järgi. 

2 Vastavalt keskkonnaministri 21. augusti 2001. a määrusele nr 44 „Veekeskkonnale ohtlike ainete nimistud”.

Kütuse kasutamine, energia tootmine ja tarbimine 

Tabel 29. Kütuse kasutamine ja energia tootmine kütuseliikide kaupa 

Kasutatav kütus 

Energia tootmine, MWh/a 

KN nimetus Väävli- Tuha- 

Kogus, t/a või gaasi korral, tuh m 3 Erikulu, elekter Soojus ja aur 

Sisaldus, 

% 

sisaldus, 

% 

kokku Tootmisprotsessis 

muu 

Kok 

-ku 

Omatarve 

Müük Kokku Omatarve 

Alumine 

kütteväärtus, 

MJ/kg 

või 

gaasi 

korral 

MJ/Nm 3 

Ruumide 

kütmiseks 

ja olmevee 

soojendamiseks 

Tahke kütus 

- - - - - - - - - - - - - - - - - 

Gaasikütus 

- - - - - - - - - - - - - - - - - 

Vedelkütus 

- Diiselkütus - - 41 36t 36 - - - 0,130 - - - - - - 

Sisetranspordiks 

t, m 3 , 

kWh 

või 

muud 

tooteühiku 

kohta 

müük

Tabel 30. Energia tarbimine tootmisetappide või kasutusalade kaupa 

Tootmisetapid või 

kasutusalad 

Energia tarbimine, MWh/a 

Elekter, MWh/a Soojus, MWh/a Aur, MWh/a 

kokku omatoodang Muu 

tarnija 

kokku Omatoodang 

Muu 

tarnija 

kokku 

Erikulu, 

MWh 

tooteühiku 

kohta 

Erikulu, 

MWh 

tooteühiku 

kohta 

omatoodang Muu 

tarnija 

Tootmisetapid: 

Piima tootmine 6,74 - 6,74 0,049 - - - - - - - 

Kasutusalad: 

Valgustus 3,0 - 3,0 0,011 - - - - - - - 

Jahutus ja külmutus - - - - - - - - - - - 

Sulatus - - - - - - - - - - - 

Ventilatsioon - - - - - - - - - - - 

Ruumide kütmine ja - - - - - - - - - - - 

olmevee soojendamine 

Veetöötlusseadmed 3,74 - - 0,013 - - - - - - - 

Lõpppuhastusseadmed - - - - - - - - - - - 

Muu kasutus - - - - - - - - - - - 

Kokku 6,74 - 6,74 0,024 - - - - - - -

Vibratsioon ning välisõhus leviv lõhn ja müra 

Tabel 31. Lõhna esinemine välisõhus ja meetmed lõhna vähendamiseks 

Lõhna allikas Nr plaanil või 

kaardil 

Lõhnaaine või 

ainete segu 1 

Kasutatud 

määramismeetodid 

Määramise 

teostaja 

Määramise 

tulemused 

(lõhna 

esinemissage 

dus ja 

tugevus) 

Laudad 1,2,3,4 NH 3 ja muud Hinnanguline Lubatud 

piirides 

sõnnikuhoidlad 11, 12 NH 3 ja muud Hinnanguline Lubatud 

piirides 

1 Juhul, kui võimalik määrata. 

Lõhna 

vähendamise 

tegevuskava 

olemasolu või 

vajaduse 

põhjendus 

- - 

- - 

Meetmed lõhna 

vähendamiseks 

ja meetmete 

rakendamise 

tähtaeg 

Tabel 32. Vibratsioon ja välisõhus leviv müra 

Vibratsiooni allikas, müra Nr plaanil või kaardil 

allikas 

Müra leviala kategooria 

valjaspool 

tootmisterritooriumi 

Päevane tase (07.00 – 

23.00) 

Vibratsiooon 

Vibratsiooniallikate ja –mõjude kohta andmed puuduvad 

Müra 

Noorkarja laudad 3. kategooria 65 dB 

(tootmisterritooriumi 

piiril) 

Öine tase (23.00 – 07.00) 

50 dB 

(tootmisterritooriumi 

piiril)

Omaseire 

Tabel 33. Veesaaste omaseire 

Saasteallikas Väljalaskme 

kood 

nimetus Nr 

plaanil 

või 

kaardil 

Veekogu, 

ühiskanalisatsioon 

nimi Veekatastrikood 

Mõõtepunkti asukoht Saasteaine Seire 

sagedus 

Lubatud 

määramismeetod 

Kasutatavad 

mõõteriistad ja 

seadmed 

Nr L-EST CAS, nimetus (mõõtmis- Nimetus, Kalibreeplaanil 

koordinaadid EINECS 

või tüüp rimisvõi 

või 

arvutus- 

sagedus 

kaardil 

ELINCS 

meetod) 

nr 1 

Heitvett suublasse, kanalisatsiooni või pinnasesse ei suunata, seiret ei teostata. 

1 Vastavalt keskkonnaministri 21. augusti 2001. a määrusele nr 44 „Veekeskkonnale ohtlike ainete nimistud”. 

Analüüsi 

tegev 

labor 

Tabel 34. Saastuse vähendamise tehnoloogiaseadmete ja püüde- või puhastusseadmete hooldus ja kontroll 

Seade Hooldus Kontroll 

Nimetus, tüüp, 

võimsus 

Tegevuse 

nimetus 

sagedus Mõõdetav 

näitaja 

Mõõtmise mõõteseade 

Tehnoloogiaseadmed 

Saastavad ja kontrollitavad tehnoloogiad puuduvad 

Välisõhku eralduvate saasteainete püüdeseadmed 

Saasteainete püüdeseadmed puuduvad 

Vee- ja reovee puhastusseadmed 

Reovee puhastamist ei toimu 

Jäätmekäitlusseadmed 

Jäätmekäitlust ei toimu 

sagedus Nimetus, tüüp Töörežiim 

(kestus) 

Kalibreerimissagedus

Tabel 35. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed 

Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine 

Tootmise seire Toodangu üle arvestuse pidamine Pidev 

Jäätmetekke seire Sõnniku ja virtsa koguste üle arvepidamine Pidev 

Jäätmekäitluskoha seire Jäätmete regulaarne üleandmine jäätmekäitlejale ja territooriumi risustus- Pidev 

(reostusohu) puudumise kontroll 

Heitetekke seire 

Kütuse ja sõnniku koguste üle arvepidamine, sõnnikuhoidlate täituvuse 

jälgimine 

Pidev 

Heite keskkonnamõju seire Puudub vajadus - 

Pinnase ja põhjavee 

jääkreostuse seire 

Müra- ja vibratsiooni seire 

Virtsa laguunide drenaaživee kontrollanalüüs 

Silohoidla põhja hermeetilisuse kontroll 

Kaevude vee nitraadisisalduse kontrollanaüüs sõnniku laotamispiirkonnas 

Mürataseme mõõtmine tootmisterritooriumi piiril ja asulas 

Helibarjääri rajamine territooriumi edela- ja lõunapiirile 

Madalama müratasemega tehnika kasutuselevõtt 

Lõhna seire Lõhna taseme määramine tootmisterritooriumi piiril ja asulas 

Muud asjakohased meetmed 

Kord 2 aasta jooksul 

Kord aastas 

Valikuliselt, vastavalt kaebuste 

esinemisele 

Kontrollmõõtmine 2007 

Vajaduse ilmnemisel, pärast 

kontrollmõõtmist

Tabel 36. Õnnetuste vältimine 

Tootmisetapp, 

Võimaliku õnnetuse 

tehnoloogiaprotsess ohu kirjeldus 

Piimakarja kasvatus 

Noorkarja laudad 

Sõnnikukäitlus 

Tulekahju 

Elektriavarii 

Vee avarii 

Keeristorm 

Epideemia 

Vedelsõnniku laguuni leke 

Leke laadimisel või veol 

Õnnetusete vältimiseks kehtestatud kord ja 

juhised tegutsemiseks (lühikirjeldus) 

Päästeameti teavitamine, kustutamine 

EE Teavitamine 

Juurdevoolu sulgemine, lekke likvideerimine 

Avariibrigaadi moodustamine, tagajärgede 

likvideerimine 

VTA teavitamine, tegutsemine vastavalt juhisele 

Juhtkonna teavitamine, remondi kavandamine 

Tagasipumpamine mobiilse pumbaseadmega 

Vastutaja 

ametikoht 

Kehtestatud korra 

ja juhiste 

ülevaatamise sagedus 

ja viimase ülevaatuse 

kuupäev 

Farmi juhataja 1 kord aastas, 01.07.06 

Sööda hoidmine 

Kütuse hoidmine 

Tulekahju 

Kütuse leke 

Tulekahju 

Päästeameti teavitamine, kustutamine 

Päästeameti teavitamine, tagajärgede 

likvideerimine 

Päästeameti teavitamine, kustutamine

Tabel 37. Tegevushälbed 

Tööde liik Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess Meede 

Puhastustööd 

Tööd tootmisseadmete rikete korral 

Elektrivarustus 

Veevarustus (süvaveepump puurkaevus) 

Tööd puhastusseadmete rikete korral Puhastusseadmed puuduvad 

Tehnoloogiaseadmete töö alustamine 

Tehnoloogiaseadmete töö lõpetamine 

Muud tööd 

Laudad – vedelsõnnikusüsteem 

Sõnnikuhoidla 

Veetorustik 

Avarii-elektrigeneraatori käivitamine 

Veevõtt veehoidlast või juurdevedu 

Põranda puhastamine sõnnikust 

Tühjendamine ja puhastamine 

tühjendamine 

Tabel 38. Kompleksloa nõuete ajutised erandid 

Ajutise erandi sisu ja põhjendus 

Ajutise erandi kehtimise tähtaeg 

algus 

lõpp 

Tabel 39. Kompleksloa andmise otsustamise ajal esitatud kirjalike ettepanekute ja seisukohtade arvestamine ning otsuse põhjendamine 

Jrk nr Esitaja Märkuse sisu lühidalt Arvestamisemärge Arvestamata jätmise 

põhjendus 

22.05.2007 nr 39-12- 

4/22303-2 

Juuru Vallavalitsus Lautade sõnnikukäitlus arvestatud -

Tabel 40. Loa andjale käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatus 

Andmete liik Andmete esitamise viis Andmete esitamise sagedus Andmete ulatus 

1. Vee erikasutusõiguse tasu 

arvutus 

Paberkandjal 

Üks kord kvartalis, 

aruandekvartalile 

järgneva kuu 10. kuupäevaks 

Puurkaevude kaupa veearvesti näit kvartali lõpus 

ja kvartali alguses (Keskkonnatasude seadus § 

33 lg. 2 p. 1-3.) 

2. Veekasutuse 

aastaaruanne 

Elektrooniliselt või paberkandjal Üks kord aastas 1. veebruariks Vastavalt aruande vormidele 

(Veeseadus § 21 p. 6.) 

3. Põhjavee keemiline 

analüüs 

Paberkandjal Üks kord aastas Üldkeemiline analüüs 

(Veeseadus § 13 lg. 2) 

4. Põhjavee keemiline 

analüüs 

paberkandjal üks kord aastas Üldkeemiline analüüs 

(Veeseadus § 13 lg. 2) 

5. Jäätmearuanne Paberkandjal 2 eksemplaris ja 

elektrooniliselt 

Aruandeaastale järgneva aasta 

20. jaanuariks 

Vastavalt Keskkonnaministri 23.12.2004.a 

määruse nr 138 nõuetele 

6. Välisõhu saastamine 

Aruandeaastale järgneva aasta Vastavalt Keskkonnaministri 13.12.20006. a 

aruanne 

7. Välisõhku eralduvate 

saasteainete arvutused 

8. Teave avariide, 

õnnetuste, tulekahjude 

jms vahejuhtumite 

kohta 

9. Kompleksloa objektiks 

oleva tehnilise 

ümberkorralduse kirjeldus 

10. Kompleksloa nõuete 

täitmise aastaaruanne 

Paberkandjal 

Teavitada koheselt loa andjat ja 

Keskkonnainspektsiooni. Järgneva viie 

tööpäeva jooksul esitada loa andjale 

paberkandjal ühes eksemplaris selgitus 

toimunud vahejuhtumi ja selle 

tagajärgede likvideerimiseks rakendatud 

meetmete kohta. 

Esitada loa andjale paberkandjal ühes 

eksemplaris 

31. jaanuariks 

Üks kord kvartalis, 

aruandekvartalile 

järgneva kuu 10. kuupäevaks 

Peale vahejuhtumi toimumist 

Enne tehnilist ümberkorraldust 

määruse nr 76 nõuetele 

Keskkonnatasuga maksustatavate saasteainete 

kohta (Keskkonnatasude seadus § 33 lg. 5 p. 1- 

3) 

Mahus, mis annab loa andjale piisava ülevaate. 

Mahus, mis annab ülevaate tehnilisest 

ümberkorraldusest ja selle keskkonnamõjust. 

paberkandjal Üks kord aastas Loaga nõutud ja rakendatud täiendavate 

meetmete ülevaade, mis on suunatud ettevõtte 

keskkonnamõju vähendamiseks ja 

keskkonnakaitse tõhustamiseks.

Tabel 41. Kompleksloa nõuete iga-aastase ülevaatuse tulemused 

Kuupäev Tulemus Uued nõuded, muudetud nõuded 

02.12.2008 Ülevaatuse protokoll kättesaadav aadressilt 

Ülevaatuse tulemusena lepiti kokku 

http://www.envir.ee/ippc/estonian/v%E4ljastatudjamenetluses.htm välisõhu emissioonide osas.

Tabel 42. Kompleksloa vaidlustamine ja kompleksloa andmise põhjendus 

Kompleksluba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest arvates, esitades vaide „Haldusmenetluse seaduse” 

kehtestatud vaidemenetluse korras või esitades kaebuse halduskohtusse „Halduskohtumenetluse seadustikus” sätestatud korras. 

Kompleksloa andmise põhjendus (faktiline ja õiguslik alus ning loa andmise kaalutlused): Piila Põllumajanduse OÜ, reg-kood 10031208, taotleb 

Saastusekompleksluba vastavalt Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse §7 lg 3 p 9, lg 4; Vabariigi Valitsuse 07.05.2002.a 

määrus nr 150 Keskkonnakompleksluba nõudvate alltegevusvaldkondade ja künnisvõimsuste kehtestamine ning olemasolevate käitiste käitajate 

poolt kompleksloa taotluste esitamise tähtaegade kehtestamine § 9 lg 1 p 2, mis sätestab, et kompleskluba on nõutav veiste intensiivkasvatus 

käitises, kus peetakse üle 300 piimalehma või üle 400 ammlehma või üle 600 noorveise, kelleks loetakse üle 8 kuu vanuseid lehmmullikaid kuni 

poegimiseni ja üle 8 kuu vanuseid pulle. Kui ühes käitises kasvatatakse vähemalt kahte käesolevas punktis nimetatud veiste kategooriat, 

arvutatakse käitises peetavate veiste arv kokku, kasutades järgmisi koefitsiente: piimalehm 1,0; ammlehm 0,75; noorveis 0,5. Kompleksloa 

kohustuslikkus otsustatakse võrdluses piimalehmadele sätestatud künnisvõimsusega. Piila Põllumajanduse Oü keskkonnakompleksloa taotluse 

(esitatud 27.12.2006.a) registreerimisnumber 39-12-5/2358. 

Keskkonnamõju hindamist ei algatatud kuna senise pikaajalise töötamise käigus looduskeskkonnale negatiivseid muutusi ei ole tekitatud. 

Piilia Põllumajanduse OÜ kompleksluba on antud tootmisvõimsusele 770 noorlooma ja 70 vasikat. 

Käesoleva keskkonnakompleksloa andmisel on lähtutud saastuse komplesse vältimise ja kontrollimise seadusest ning esitatud taotlusmaterjalide 

põhjal vastab käitise tegevus Eestis kehtivate keskkonnaalaste õigusaktide nõuetele. 

Loa andja: 

(nimi, allkiri, ametikoht, kuupäev) 

Loa vastu võtnud isik: 

(nimi, allkiri, ametikoht, kuupäev)

KESKKONNAKOMPLEKSLUBA Loa registreerimisnumber 164673 ...

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?