protokoll

KATSEASJANDUSE NÕUKOGU JA TAIMEKAITSE SELTSI ÜHISSEMINARI
PROTOKOLL
11. veebruar 2011 nr 1
Juhatas Enn Lauringson
Protokollis Margit Suigusaar
Võtsid osa: Merry Aart, Eve Ader, Elina Akk, Maarika Alaru, Pille Ardel, Ants Bender, Ingrid
Bender, Arvi Hansson, Ene Ilumäe, Loona Isak, Malle Järvan, Endel Jaggo, Rut Kaeval, Kersti
Kahu, Tiia Kangor, Liidia Klaas, Heidi Kollo, Mati Koppel, Reine Koppel, Katrin Kotkas, Jaan
Kuht, Eha Kunberg, Mati Kuuskla, Toivo Lauk, Enn Lauringson, Viktor Lepik, Ketlin Liiv, Ivi
Loper, Heino Lõiveke, Ulvi Moor, Marika Mänd, Märt Nõges, Margit Olle, Ülla Põldur, Viive
Rosenberg, Kristina Soon, Marge Starast, Margit Suigusaar, Marje Särekanno, Kalle Talviste,
Sirje Tamm, Ilme Tupits, Terje Tähtjärv, Toivo Univer, Eve Veroman, Andres Õunmaa, Merili
Lükko, Karli Sepp, Luule Tartlan, Madis Häusler
Õppepäev toimus Sakus, algas kell 10.15 ja lõppes 17.00
SEMINARI KÄIK:
1. Seminari sissejuhatus
Enn Lauringson selgitas seminari toimumise põhjusi.
2. Heino Lõiveke - Maisikasvatusest fütopatoloogi pilgu läbi
Levinumad maisi haigused.
Maisi pahknõgi esineb kõigil maisi taimeosadel. Ta põhjustab väikest saagi langust (< 1%),
sageneb kuiva ilmaga. Varem peeti teda mürgiseks nii loomadele kui ka inimestele. Kuid
Mehhikos tarvitatakse teda toiduks (stimuleerib töövõimet), nn Mehhiko trühvlid. Samas
kasutatakse teda ka ravimina (kergesti ärritumine, homoöpaatia). Pahknõgi on laialt
levinud. Geneetikud tarvitavad teda mudelorganismina, mille abil saab nt uurida rinnavähi
tekitajat. Pahknõgi on esimene taimehaigus, mida kirjeldatud on. Ta nakatab taime
õhulõhede kaudu. Teliospooride ideaalseks idanemistemperatuuriks on 20–25 °C.
Tõrje: haiguskindlad sordid, viljavaheldus, puhtimine, kahjurid. Tuleviku suunana tuleb
leida bakterorganismid, mükoviirus.
Maisi tõusmepõletik- kahjustab tärkavaid taimi, tekib roosa kirme ja taim kuivab.
Tärkamine võib olla 14–40% väiksem. Taimestik võib hõreneda kuni 70%. Tõrje:
puhtimine.
Maisi fusarioos on tõlviku ja seemnete mädanik. Euroopas esineb 15 fusarioosi liiki. Haigus
tekitab märgatavat saagi ja saagikvaliteedi kadu. Mükotoksiinide kahjulikkusest rääkis
Heino Lõiveke eelmise aasta teabepäeval.

Maisi mädanike vältimiseks tuleks kasutada viljavaheldust (nisu pole eelviljana sobiv)
soodustada jäätmete lagundamist, õigesti väetada, kasutada haiguskindlaid sorte, varasem
külv. Kui mais on eelviljaks, siis teraviljadel suureneb pea fusarioos ja rapsil valgemädanik.
Uurimist vajavad mitmed maisi kasvatusega tekkivad küsimused. Nt Bt maisi kasvatamisel
tuleks uurida, mis toimub mullas. Haigestunud maisist tehtud silo mürgisus väheneb
konservantide kasutamisel. Uurimist vajab mürgisuse vähenemise %. Märt Nõges teadis, et
USA-s väheneb piimatoodang 5-10% halva maisisilo söötmisel. Kuid mükotoksiinid
satuvad läbi lehma ka piima ja juustus on mükotoksiinide sisaldus juba kuue kordne.
Kahjuks silo ohutust Eestis ei uurita. Teada on, et 40% turul olevast viljast sisaldab
mükotoksiine.
3. Jana Budašova , Rain Reiman - Glüfosaatide toksikoloogiast ja mõjust keskkonnale
Ettekandja selgitas toksikoloogiaalaseid termineid. (LD 50 , LC 50 , NOAL jne).
Glüfosaadi akuutse mürgisuse katsed. Glüfosaat ei akumuleeru, ta viiakse kehast välja,
lagunemisel tekib metaboliit AMPA. Avaldab lühiajalist mõju hingamisteedele, mööduvat
naha punetust. Samas on leitud hilisemates katsetes, et võib põhjustada toksilisust
sigivusele, väärarenguid, mutatsioone. Kokkuvõtvalt öeldakse, et glüfosaat on madala
toksilisusega.
Roundup on mürgine veeorganismidele, mõjutab endokriinset süsteemi, reproduktiivsust,
kahjustab rakke. Roundup’is sisalduvad lisaained suurendavad toksilisust ning muudavad
sellega taimekaitsevahendi toksilisemaks kui toimeaine ise. Roundupi kantserogeensuse
määramisel esinevad vastuolud. Põhjuseks on piiratud andmebaas, kestus ja
kokkupuutemäär ei ole mainitud.
Toivo Univer teatas, et teostab uuringuid glüfosaadi jääkide sisalduse uurimisega
puuviljadest.
Rain Reiman - Glüfosaadi mõju keskkonnale.
Glüfosaadi toime põhineb sellel, et ta inhibeerib ensüümi, mis on vajalik aromaatsete
hapete biosünteesiks. Selle tõttu ei saa taimerakud sünteesida aromaatseid aminohappeid,
mida on vaja valkude tootmiseks. Glüfosaat imendub taimedesse ainult roheliste lehtede ja
varte kaudu ning levib sealt juurestikku. Eestis on lubatud 30 taimekaitsevahendit, mis
sisaldavad glüfosaate. Glüfosaat lahustub happena halvasti, kuid soolana väga hästi.
Taimekaitsevahendid sisaldavad glüfosaati soolana. Bioakumuleerimist ei toimu, kuna ta
laguneb. Samuti laguneb mullas kiiresti, kuid taimedes halvasti. Glüosaaadi ja AMPA
adsorbtsioon on kõrge, st ei leostu mullas. Samuti on mõju lindudele, mesilastele ja
imetajatele vähese toksilisusega. Veeloomadele on happena mürgine. Mullaorganismid
kasutavad glüfosaadi süsinikku toiteallikana. Esialgu mikroorganismide arvukus küll
väheneb, kuid see taastub.
AMPA tekib ka looduses ja tema toksilisus on väiksem kui glüfosaadil. AMPAks muutub
max 29%.
4. Virge Vasar - Taimekaitsega seotud probleemidest firmade seisukohast

Bayeri firma teeb taimekaitsevahendite registreerimis- ja esitluskatseid. Uurimisel toimub
koostöö piirkondlikul tasandil. Eesti kuulub nö Põhja tsooni koos Leedu ja Lätiga. Kui
taimekaitse vahend osutub Leedus efektiivseks, ei pruugi see nii olla Eesti kliimatingimuste
tõttu.
Äärmiselt oluline on preparaadi õige kasutamine. Selleks teeb firma koolitusi, õppepäevi.
Ettekandja soovib suuremat koostööd teadlastega. Uurimistöö preparaadiga peaks toimuma
enne, kui tehakse registreerimiskatseid. Taimekaitsevahendite efektiivsust katsetatakse
Jõgeval ja Sakus.
5. Aare Mölder - Tähelepanekuid tootja poolt
Ettekandja on üks OÜ Valdereks juhte. OÜ Valdereksil on 1176 ha maad, sellest 800
põllumaad. Põllu keskmine suurus on 14 ha. Lisaks tegeletake sea- ja veisekasvatusega.
Ettekandja rõhutab, et taimekaitse ei tee imet. Tõrjet planeeritakse talvel. Varajast külvi
planeeritakse tööde hajutamiseks ja madala viljakusega mullale sobib varajasem külv.
Keskmine saagikus 5 t/ha, kuid sel aastal 3 t/ha. Tähelepanekud: kui taimik on hõredam,
siis on taimekaitsevahendi kulu väiksem. Talvitumise parandamiseks kasutatakse
mikroelementidega väetamist. 10 aastat kasutatakse minimaliseeritud harimist. Olulisel
kohal on sõnnikuga väetamine. Ettekandja arvab, et liialt palju vastandatakse suuri ja
väikseid tootjaid, mahedat ja intensiivset tootmist. Samas viljavahelduse kasutamine on
oluline nii väiksel kui suurel tootjal ja eriti mahetootmises. Eesti põllumehed on liialt
spetsialiseerunud. Põllumees on au sees, kui käib sõda.
6. Ene Ilumäe -ülevaade taimekaitse alastest katsetest Sakus.
Sakus tehakse registreerimiskatseid erinevate firmadega. Koostöö firmadega on pikaajaline
ja alates 2009. aastast on EMVI-l ka taimekaitsealase katsetamise sertifikaat. Kui 2008.
aastal oli 18 katset, 2009 oli 36 katset, siis 2010. a 31 katset. Eesti asub registreerimiskatsete
korraldamise süsteemis Leeduga ühes tsoonis, kuid Leedu katsetetulemusi on Eestis
probleemne rakendada. Algusaastatel olid ainult efektiivsuskatsed, kuid tänapäeval on ka
selektiivsus- ja fütotoksilisuse katsed. Katsete tulemustest antakse teavet õppepäevadel ja
infoteatmikes.
Õppepäeva juhataja
Enn Lauringson
Protokollija
Margit Suigusaar