Traktorite võrdluskatsed

Traktorite võrdluskatsed
EMVI mehhaniseerimise osakonna vanemteadur Ilmar Karjane
Traktorid 90 hobujõuliste klassist
Selle võimsusklassi traktorid on enimmüüdavad nii meil kui L-Euroopas. See sobib
väiketootjale nii mullaharimiseks kui ka koristusmasinate, laadurite, söödamikserite ja
hooldemasinatega töötamiseks. Paljud kõrvalmajandusvaldkonnad kasutavad neid
universaaltraktoritena. Saksamaa traktoriturust moodustasid 80…100 hobujõulised traktorid
20%. Et hind selle võimsusklassi traktoritel tähtsat osa mängib, ei soovi ostjad eriti suuri
kabiini mugavusi. Testitud traktoritele polnud ka ranged heitgaaside normid veel jõudnud.
Landini Mythos 90: sobib kergetele hoovi- ja harimistöödeks või rohumaadele. Kabiinis
on väga vähe ruumi.
Renault Celtis 446 RX: sobib rohumaadele, esilaaduri töödele, söödamikseri ja
transporditöödeks. Töökoht on mugav.
McCormick CX 95: on hea universaaltraktor põllul, rohumaal ja hoovis, kus vajatakse
väikest tõstejõudu. Kabiinimugavused on väga head.
Zetor Forterra 9641: Katsete kasulikum traktor. Kes hinda vaatab ja aastas vähe tunde
teeb, teeb õige otsuse. Suurel koormamisel suureneb kütusekulu. Masina kasutusiga on suur.
Katsetes olnud traktorite tehnilised andmed
Näitaja Landini McCormick Renault Zetor Keskmine
Mootor
nimivõimsus kW/hj
töömaht cm 3
nimipöörded p/min
võimsus nimipööretel kW
kütuse erikulu nimip. g/kWh
suurim võimsus kW
pöörded suurimal võimsusel
p/min
konstantse võimsuse ala %
pöördemomendivaru %
pöördemomendivaru 10%
pöörete langusel %
kütuse erikulu kuuel erineval
koormusel
g/kWh
Jõuülekanne ja veovõimsus
käike edasi/tagasi
suurim kiirus km/h
veovõimsus nimipööretel kW
kütuse erikulu nimip. g/kWh
makim. veovõimsus kW
kütuse erikulu maksimaalsel
veovõimsusel g/kWh
Hüdraulika
maksimaalne võimsus kW
maksim.õlivoolu hulk l/min
65/88
3990
2200
59,3
269
59,3
2200
0
28
9
277
50/15
40
50,4
317
50,4
317
16,6
54
66/90
3990
2200
60,2
267
60,5
1902
15
24
9
281
24/24
40
52,2
309
52,9
286
15,3
65
66/90
4525
2200
60,2
275
62,0
2101
18
33
14
285
20/20
40
50,3
332
51,7
326
12,7
57
68/92
4156
2200
63,4
279
64,2
2106
9
32
11
288
24/18
40
56,6
320
56,8
310
19,4
70
66/90
4165
2200
60,8
273
61,5
2077
11
29
11
283
-
-
52,4
320
52,9
310
16,0
62

õli maht
l 16 20 20 12 17
tagumise tõstes. tõstej all daN 3338 2957 3050 4394 3435
„ „ keskel daN 3881 3458 3228 5076 3911
„ „ ülal daN 3982 3305 3383 5341 4003
tõsteulatus
mm 612 664 632 640 637
Mass ja müratase
tühimass (ilma ballastita) kg 4075 4100 4350 4570 4274
kasulik mass
kg 2925 1900 3150 3430 2851
massi jaotus ette/taha % 44/56 40/60 48/52 40/60 43/57
massivõimsus kg/kW 63 62 66 68 65
müra suletud kabiinis
koormusel dB(A) 79,0 75,0 75,6 82,8 78,1
„ koormuseta dB(A) 78,9 74,4 75,1 82,6 77,8
Hind (Eesti kroonides) 697 788 703 404 764 681 598 650 691 127
Käesolevas võrdluses on kaks itaalia Argo grupi traktorit: Landini Mythos 90 ja
McCormick CX 95. Traktoreil on Perkins mootor. McCormick on arendatud tuntud Case CX
seeria baasil. Argo grupp arendab traktorit edasi (tuleb kolmeastmeline koormuslülitus).
Katsetuste ajal oli Renault Celtis 446 veel kollast värvi, kuid nüüdseks on ta Claasi värvides.
Renaulti mootor pärineb John Deerelt. Eriti säästlik mootor siiski pole – kütuseerikulu oli 285
g/kWh. Tal on selle katsegrupi parim mootori karakteristika. Pöördemomenditõus on 33%,
18% konstantse võimsuspiirkonnas. Kabiini ja hooldemugavusi püütakse edaspidi paremaks
muuta. Ettepoole avanevad uksed meeldivad paljudele loomafarmide töötajatele (laudas
sõitmine).
Landini käikude astmed on õnnestunud. Peamises tööpiirkonnas on 19 käiku. Vähem
võimalusi on Renaultil, vaid 8 käiku.
Jõusiirdevõlli pöörded McCormickul ja Renaultil on 540/1000 või 540/750. Zetoril on 540
ja 1000. Tänavasõidul pakkus rohkem mugavusi Renault hea tänavasõidu seadistusega, hea
juhtimise ja piduritega. Ka McCormick oli hea. Zetor hüppas 30 km tunnikiirusel. Landini
võimaldas sõita 40 km/h madalatel mootori pööretel.
Zetoril oli katsetustes suurim veojõud ja võimsus jõusiirdevõllil. Mõlemad näidud olid
keskmisest 4 kW suuremad. Kütuseerikuluga 288 g/kWh oli ta aga suurim kulutaja, ületades
väiksemat 11 grammiga. 5000 töötunni puhul kulutas ta 7600 l enam kui väiksem kulutaja
Landini. Hinna puhul 7,8 krooni/l oleks see 59 280 krooni (vt joonis). Et aga Zetor on samal
ajal tugev „tööhobune“, näitab tema suur tõstejõud (vt tabel ja joonis). 3-meetrise külvimasina
ülestõstmine toimub mängeldes. McCormicku ja Renaulti tõsteseade kombikülviku
tõstmiseks on nõrk.
Väiksem pöörderaadius on Landinil - 9,4 kuni 10,1 m. Zetor vajab 12,3 kuni 13,1 m.
Suurim lärm kabiinis on Zetoril. Oluliselt vaiksemad on McCormick ja Renault. Zetori kabiin
on ruumikas ja ruumi jätkub kaassõitjale ka McCormick ja Renault. Seevastu on Landinil
ühemehe kabiin ja väikesele juhile. Parim juhtkangide, nuppude, lülitite paigutus ja
töömugavuse on McCormick CX 95. Kõik on läbimõeldult paigutatud.
Zetoril on mehhaaniline reevers. Lülituskang paikneb paremal pool. Õigel kohal pole 4 käigu
blokeerimine. Kuna seda käiku põllutöödel sageli kasutatakse (7,7 kuni 9 km/h), tuleb enne
suunavahetust lülitada 3 käik. Lisana pakub Zetor elektrohüdraulilist reeversit.
Suuri erinevusi on hooldevälpades. Grupi parim oli McCormick oma väga kergesti
avatava kapotiga. Ligipääs kõigile hooldepunktitele on hea. Renault ja Zetoril on kapott vaid
külgedelt avatav. Need on rasked. Zetoril on pikim hüdroõli vahetusvälp – 1800 h. Kõikide
õlide vahetus Renaultil on 500, teistel 250…300 töötunni järel. Kütuse elektroonilise
sissepritse korral on McCormicku mootori õli vahetus 500 tunni järel. Igapäevast pahameelt
2

tekitab Landini kütusepaagi asukoht, mille täiteava asub kabiini taga. Kuna selle klassi
traktorid on lihtsad ja oma hinda väärt, pole siin erilisi mugavaid nupplüliteid nelja ratta veo
ega diferentsiaali lukustamiseks. Zetoril jätkub töö elektropneumaatilise lülituse kallal.
Mythos ja CX varustatakse elektrohüdraulilise lülitusega. Neliveo automaatika ja lukusti on
Landinil lisana. Renault on nelivedu ülevalpool 14 km/h väljas ja alanevas kiirusel uuesti
lülitatud.
Landini Mythos 90
Ühelgi teisel katses osalenud traktoril pole niipalju tehnikat pakkuda kui Landinil.
Käigukastil on 19 käiku vahemikus 4…12 km/h. Tõstejõud on väga suur. Kabiinis on
kliimaseade. Jõusiirdevõllil on neli pöörlemissagedust ja sõidukiiruse siirdevõll. Lisana saab
neliveo ja diferentsiaaliluku automaatlülituse. Niipalju varustust on vaid keskklassi traktoreil.
Kabiin on aga väga kitsas ja 1,80 m juht ei saa sõpra kaasa võtta. Kabiinis on vähe
panipaikasid ja tahavaade on kehv. Ka lärm on suur, 79 detsibelli.
Traktor on väikese pöörderaadiusega ja seetõttu sobiv kitsastesse ruumidesse. Esilaaduri tööks
on katuseaken. Tõsteseadme väike tööpiirkond seab põllutöödel omad piirid. Tänavasõidul on
Mythos ujuv, aga mitte eriti mugav väikestel teedel
McCormick CX 90
CX mitmekülgsus ja ergonoomika on katsel märkimisväärne. Kõik – alates jõusiirdevõlli
lülituskangist, asetsevad paremal pool ja on koheselt mõistetavad. Kuid siiski puudub
allalaskeasendi ülemine reguleerimine kui ka neutraalasend kiirtõstmisel. Reevers roolisambal
lülitab sujuvalt ja on ka neutraalasend. Kabiinis on tasane põrand. Istekoht on hea. Mugavad
panipaigad hommikusöögile. Tänaval sõita on mugav. Hästi töötavad pidurid. Pedaali käik on
pikk ja pehme. Mugav on hooldustööde tegemine. Kapott avaneb piisavalt ja ligipääs
mootorile on hea. Kehv on aku ja riistakasti koht, kuna see asub kabiini all. Jalgsidur töötab
häiretega. Pehmelt töötab automaatsidur, mida kasutatakse suuna- ja käiguvahetusel.
Jõuülekandel on palju astmeid peamises tööpiirkonnas. Igatahes tuleb gruppe ja käike sageli
vahetada. Pole ka näha, kas diferentsiaalilukk on sisse lülitatud või mitte. Parem koht võiks
olla jõusiirdevõlli lülitushooval. Valida saab pöördeid 540/1000 või 540/750. Ette saab
asetada lisaraskust, et masinaid tõsta. Väike tõstejõud seab samuti piire.
Renault Celtis 446 RX
Celtis sobib hästi loomakasvatusega tegelevatele ettevõtetele. Ettepoole avanevad
kabiiniuksed, laaduritööks mõeldud katuseaken, hästitöötav reevers loovad hea tööohutuse
loomalautades sõitmisel. Ka tänavasõidul toimib hästi rool ja jalgpidur peab hästi. Põllul
töötamiseks jääb käike väheseks peamises kiiruspiirkonnas (vaid kaheksa). Väike on ka
tõstejõud. Raske kombikülviku tõstmine nõuab viimast jõudu.
Viimistluse kvaliteet ei vasta Claasi nõuetele. Mootor vajab peale suitsemise ka jõudu juurde.
Täiustamist vajab käsigaasi ja –piduri käsitlemine ning liialt pikk jalgsiduripedaali käik.
Kokkuvõttes on Celtisel head sisemised väärtused ja huvitav kabiin. Valmistamise kvaliteet
vajab parandamist.
Zetor 9641 Forterra
Esimesel pilgul üllatab Zetor positiivselt. Kabiin on avar ja tänu suurele klaasipinnale hea
väljavaatega. Jõuülekandel on kolm koormuslülitusastet, millel on lihtne nupplülitus.
Automaatlülitus puudub nii neliveol kui diferentsiaallukustil, kuid mida saab
elektropneumaatiliselt lihtsalt lülitada.
Suurt tähelepanu on tšehhid pööranud mootori võimsusele ja hüdraulika tõstejõule. Zetori
tõstejõud on katsetes olnud traktorite suurim. Pöördemomendivaru on 32%. Boschi-EHR
(tõstejõu elektrooniline reguleerimine) on lihtne ja mugav käsitleda.
Traktori puuduseks on suur kütusekulu ja lärm. Võrreldes kokkuhoidlikuma traktoriga oli
Zetori kütusekulu 12% suurem. Müratase oli 82,7 dB(A), suletud kabiini korral 5 dB(A)
rohkem katse keskmisest. Esilaaduriga töötamiseks on vajalik koormuslülitusega reevers, mis
3

on saada lisavarustusena. Mehhaaniliselt saab lülitada, kuid see on võimalik vaid 4-käigul.
See käik katab kiirusvahemikku 7,7 kuini 9 km/h. Suur on pöörderaadius – 13 m.
Jõusiirdevõllil on kaks kiirust. Tänaval sõit pole eriti kiita.
Zetor on hinda väärt, tugev ja näeb moodsana. Mugavused ja teenindus vajavad parandamist.
Kütusekulu võrdlus
l/5000 h
Müratase võrdlus (lärm kabiinis
dB(A))
74000
72000
70000
68000
66000
64000
62000
60000
64800
Landini
66500
67800
Renault
72200
84
82
80
78
76
74
72
70
78,9
Landini
74,4 75,1
Renault
82,5
Näitaja
Traktorite hinnangud 5-ballisüsteemis
Landini
Mythos
90
McCormick
CX 95
Renault
Celtis
446
Zetor
9641
Kabiini mugavus 3,0 4,5 4,0 2,0
Mootori karakteristika/kütusekulu 3,5 3,5 4,0 3,5
Lülitused/jõuülekanne 4,0 3,5 3,0 2,5
Tõsteseade/tõstejõud/EHR 3,0 3,5 2,5 4,0
Juhtklapid(jagajad)/tootlikkus 4,0 3,5 3,0 3,0
Jõusiirdevõll (pöörls./käsitlemine) 4,0 3,0 3,0 2,0
Nelivedu/diferentsiaalilukusti 3,0 3,5 2,5 3,0
Pidurid/juhtimine/pöörderaadius 3,0 3,5 4,0 2,0
Hooldus(hooldevälp/ligipääsetavus) 2,5 4,0 4,0 2,0
Keskmine punktisumma 3,4 3,7 3,5 2,7
Allikas: refereeritud ajakirjast top agrar 12/2003
Traktorid 300 hobujõuliste klassist
Põllutöödel on töö tootlikkuse suurendamise võimalusi mitu. Enam levinum on laiade
haakemasinate kasutamine. Suure töölaiusega masinad vajavad ka suure veojõuga traktoreid.
Traktoreid müüvad paljud firmad. Millise firma traktor on sobivam, ökonoomsem, seda on
silma järgi raske öelda. Firmapoolne traktori iseloomustus on enamasti üleliia positiivne, mida
ei tasu tõsiselt võtta. Tõesema iseloomustuse annavad traktorite võrdluskatsed. Alljärgnevalt
esitatakse 300 hobujõuliste traktorite võrdluskatsete tulemused.
Katsetati nelja standardtraktorit, milledeks olid Case MX 285 (286 hj), Fendt Vario
930 (301 hj), John Deere 8420 (269 hj) ja New Holland TG 285 (283 hj). Veojõult on nad
enamvähem võrdsed, kuid käsitlemismugavustes on suuri erinevusi. Suurtel traktoritel tehtud
uuendused on keskmistele ja väiketraktoritele sageli suunaandjaiks. Fendti traktor on
astmevaba jõuülekandega ja 50 km tunnikiirusega, teiste firmade traktoreil on täis Powersihft
4

jõuülekanne ning maksimaalne kiirus 40 km/h. Mõlemad CNH traktorid on Case MX 285
raamil, mis tähendab, et nii mootor, jõuülekanne, hüdraulika ja kabiin on identsed. MX-l on
massi ühtlasemaks jaotamiseks mootor mõnevõrra ettepoole nihutatud. TG erineb esisilla
poolest, kuna tal on „Super Steer“ esisild väiksema pöörderaadiusega. Nii Case MX-l kui ka
Fendtil ja John Deerel on vedrustusega esisild, Fendil lisaks ka kabiin. John Deerel on selle
asemel aktiivne iste „Active-Seat“.
Katsetraktorite tehnilised andmed on esitatud alljärgnevas tabelis.
Firma
Mudel
Case
MX285
Mootor
Nimivõimsus kW/hj 210/286
Töömaht cm 3 8268
Jõuülekanne
Käike edasi/tagasi
18/4
Suurim kiirus km/h 40
Mass
Lubatav kogumass kg
Tühimass (ilma esi lisam) kg
Lubatav mass
kg
Massivõimsus kg/kW
Massi jaotus ette/taha %
Pöörderaadius
Nelja ratta veota m
Nelja ratta veoga m
Esirataste rattavahe cm
Mootor (mõõtmised
jõusiirdevõllil)
Nimipöörded p/min
Võimsus nimipööretel kW
Kütuseerikulu nimip. g/kWh
Suurim võimsus kW
Pöörded suurimal võims.p/min
Konstantse võimsusala %
Pöördemomendivaru %
„ 10% p langusel %
Sõidualustamise moment
1000 p/min %
Keskmine kütuseerikulug/kWh
Veovõimsus
Nimipööretel
kW
Kütuseerikulu nimip. g/kWh
Maksimaalne veojõud kW
Kütuseerikulu maksimaalsel
veovõimsusel g/kWh
Hüdraulika
Maksimaalne võimsus kW
Maksimaalne õli tootl. l/min
Kasutatava õli hulk l
14000
11090
2910
53
45/55
12,1
13,3
205
2000
180
247
204
1702
33
49
23
143
253
151
300
177
276
45
163
82
Fendt
Vario 930
221/301
6871
astmevaba
50
14000
10607
3393
48
37/63
14,4
15,0
200
2250
209
230
226
1901
27
40
18
110
232
178
271
195
263
33
113
50
J Deere
8420
198/269
8116
16/5
40
14000
12085
1915
61
44/56
12,5
13,0
208
2200
189
248
213
2051
31
49
26
143
249
163
287
185
270
37
135
40
N Holland
TG 285
208/283
8268
18/4
40
14000
10410
3590
50
37/63
11,1
12,7
206
2200
176
245
208
1803
40
67
28
150
258
147
293
175
272
46
158
82
Keskmine
209/285
7881
-
-
14000
11048
2952
53
41/59
12,5
13,5
205
2163
188
242
213
1864
33
51
24
137
248
160
288
183
270
40
140
64
5

Tagumine tõsteseade
Tõstejõud – all daN
- keskel daN
- ülal daN
Tõstepiirkond mm
Eesmine tõsteseade
Tõstejõud – all daN
- keskel daN
- ülal daN
Müratase (suletud kabiinis)
Maksim. koormusel dB(A)
Maksim. koormuseta dB(A)
Hind (maksudeta) EEK
7633
9013
10005
838
8409
8668
8711
75,0
73,0
2 106 000
7496
9632
9995
735
3430
3816
4384
78,0
73,0
2 574 000
9087
9133
9548
822
6734
6688
6642
77,9
77,0
2 503 800
8100
9338
9900
826
-
-
-
76,2
75,0
2 007 720
8079
9279
9862
805
6191
6391
6579
76,8
74,5
2 297 880
Katsemõõtmised
Suurim võimsus. See on mõõdetud jõusiirdevõllil. Kui mõõdetud võimsus on suurem
nimipöörete võimsusest, siis on tegemist lisavõimsusega. Selle võimsusklassi traktorite
lisavõimsus on ca 10%.
Konstante võimsusala. Pöörete piirkonda, mis jääb nimipöörete ja nimivõimsuse pöörete
vahele on konstantvõimsus ja peab olema üle 20%.
Pöördemomendivaru(tõus). Pöördemomendi varu, mis on nimipöörete ja maksimaalse
pöördemomendi vahel. Headel mootoritel on see üle 35%
Pöördemomendivaru 10% pöörete langemisel. Pöördemoment peaks tugevalt tõusma, et
koormuse suurenemisel pöörded kiiresti ei langeks. Optimaalne on vähemalt 20%.
Kütuseerikulu 6 koormuspunktis. Mõõdetud erinevatel koormustel ja pööretel. Paremad
tulemused on ca 230 g/kWh.
Müratase. Mõõdetud suletud kabiinis nii koormusel kui ilma. Parematel traktoritel on see 71
detsibelli.
Tulemused
Katsetraktorite pöördemomendivaru on kõigil 40 ja enam %. Suurem on see New
Hollandil (NH), 67%. See näitaja on parem kui Casel, kuigi suurematel nimipööretel (200
pööret rohkem). Suur on ka konstantne võimsusala, mis kõigil nõutud 20%-st on suurem.
Suurim on ta NH-l.
Lisavõimsus on täna paljudel traktorifirmadel tähtis argument. Sageli antakse see
nimivõimsusena. Suurim on see jällegi NH, 31,9 kW. John Deerel on 25,8, Casel 24,3 ja
väiksem on ta Fendtil – 16,9 kW.
Kui jõusiirdevõlli töö vajab nimipöördeid, pole Casel ja John Deerel selleks vaja
maksimaalvõimsust kasutada. Jõusiirdevõlli nimipöörded on seotud mootori nimipööretega.
See tähendab, et maksimaalvõimsuse madalatel pööretel teeb Case jõusiirdevõll 800 ja John
Deerel 870 p/min. Fendt ja NH saavutavad jõusiirdevõlli normaalpöörded mootori 2030 kuni
1980 p/min puhul.
Fendt paistab silma suure veovõimsusega – 195 kW. Tal on ka suurim mootori
nimivõimsus – 226 kW. Väiksem veojõud on Casel ja New Hollandil vastavalt 177 ja 175
kW. Paljusid huvitab milline osa mootori võimsusest reaalselt on kättesaadav jõusiirdevõllil.
Protsentuaalselt on see Casel ja New Hollandil 83, John Deerel 86 ja Fendtil 85%. Ka
kütusekulu on võrdlemisi sarnane. Väga efektiivne on Fendt Vario jõuülekanne. Tänu
astmevaba jõuülekandele on kütuse erikulu 263 g/kWh. Järgnevad John Deere ja NH 270 ning
Case 276 g/kWh.
6

Praktikas on väga tähtis, kui palju traktor tegelikult tööl kütust kulutab. Kütusekulu
määramisel oli aluseks kuus erineva koormusastega tööd. Kokkuhoidlikum oli Fendt, 232
g/kWh. Järgnesid JD 249, Case 253 ja NH 258 g/kWh.
Hüdraulika pumba tootlikkus oli väiksem Fendtil – 113 l/min, pumba võimsus 33 kW.
Suured õlitarbijad, nagu näiteks külvimasin, tõsteseade, roolivõimendi ei saa samaaegselt
töötada. Oluliselt võimsam on Case ja New Hollandi hüdraulika. Pumba tootlikkus on ca 160
l/min ja võimsus 45 kW. John Deere asub nende näitajate vahel.
Katsetes olnud traktorite hüdraulika tõstejõud oli üle 9000 daN, mis vastab haakemasinate
massile 5 kuni 6 tonni.
Ballastmass varieerus 1915 kg (JD) kuni 3590 kg (NH, frontaallaadurita ja vedrustatud
esisillata). Millist tähtsust ballastmass omab, näitas NH ja osaliselt ka Case. Kobestatud põllul
hüppas NH 6 m kultivaatoriga üles ja alla. Täiendava esihüdraulikaga parandatakse ka traktori
massi jaotust telgede vahel (ees 48, taga 52%). NH pakub ka tagaratastel kinnitatavaid
raskusi.
Viimastel aastatel on traktorivalmistajad oluliselt parandanud kabiini, teeninduse ja
sõidumugavusi. Case MX 285 omab parimat varustust. Kabiin on ruumikas ja suur klaasipind
annab hea väljavaate. Peale selle oli ta katsete vaiksem. New Hollandi TG 285 on kabiinis
suur lärm, eriti suurtel mootori pööretel. John Deere kabiin on teistega võrreldav. Pettumust
valmistab Fendti kabiin. Ta on teistest oluliselt väiksem. Kaassõitjale on vaid klappiste ja
lärm kabiinis avatud akende puhul 86 detsibelli. Puudub kliimaseade automaatika nagu ka
teistel traktoritelgi. Kabiini viimistlus on tagasihoidlik.
Fendti töömugavused ilmnevad põllul. Kõik tähtsamad hüdraulika funktsioonid on
Joystick hoovaga mugavalt juhitavad. Nelja ratta vedu ja diferentsiaalilukusti lülitus on
automaatne. Automaatne on ka jõusiirdevõlli sisse- ja väljalülitamine, mis on ühenduses
tõsteseadmega. Fendti juures pakub tähelepanu mootori ja jõuülekande juhtimise „TMS“, mis
juba mõned aastad kasutusel. See võimaldab traktori juhtimist käsigaasi või pedaali abil.
Juhtimine on pidevalt seotud mootori pöörete ja ülekandega. Powersift jõuülekanne pakub
vähe võimalusi. Jõuülekande automaatika abil on sõidumugavusi suurendatud. Põllul on juhi
koormust vähendatud. Sõltuvalt koormusest ja mootori pööretest leiab traktor alati optimaalse
käigu. Jõusiirdevõlli töödel on eriline lahendus Casel ja NH, olukorras, kui pöörded langevad
ja jõuülekanne välja lülitub. Suuremal kiirusel kui 15 km/h ei tööta põlluautomaatika.
Pöördeautomaatika juhtimissüsteemi pakub Fendt ja John Deere. John Deere „IMS-System“
on lihtne ja kiiresti mõistetav. Järgnevat tegevust näidatakse eelnevalt displeil.
Fendti „Teach In-System“ pakub palju võimalusi. Ka seisval traktoril saab juht Vario
terminalil pöördeprogrammi sisestada. Juht saab ka sõltuvalt teepikkusest või ajast töid
programmeerida. Programm võimaldab töötada erinevate masinatega. CNH traktoreil on kõik
tähtsamad lülitid ja kangid käetoel. Raskusi on nelja ratta veo ja diferentsiaalilukusti
automaatikaga.
Kuna Case, John Deere ja New Holland on klassikalised põllutraktorid on tänavasõidu
mugavustes veel palju parandada. Vedrustatud esisillaga MX ja JD 8420 sõidavad 40 km/h ka
tänaval rahulikult. Fendti tänavasõit astmevaba jõuülekande tõttu meenutab auto sõitu. Halb
on piduripedaali suur käik ja vajalik jõud (50 daN).
Kokkuvõttes pole hinnangu punktisummad väga erinevad. Igal ühel on oma tugevad ja
nõrgad küljed. Traktoriost sõltub kasutusotstarbest. Ettevõtjad ja teenusepakkujad, kellel palju
transpordi töid vaatavad Fendti poole. Tal on palju kasutusvõimalusi, aga ka selle eest kallim.
Teised kolm sobivad enam põllule. Põlluspetsialistide arvates on John Deerel parem varustus,
maksab aga oluliselt rohkem, kui kaks ülejäänut. Huvitavat hinna-võimsuse suhet pakuvad
erinevad vennad Case ja New Holland.
Case MX 285 on lihtne ja mugav. Tugev mootor, mugav kabiin ja lihtne käsitlemine. Ta on
soliidne tööhobune. Mitte ainult väliselt ei erine MX 285 New Hollandi TG 285-st. Erinevus
7

on ka esisillas (TG on vedrustatud esisild) ja varustuses. Sõidumugavused on muidugi
paremad vedrustatud esisillaga TG-l. Traktoril puudub 50 km/h versioon. Tänavasõidul
jätavad pidurid paremat soovida. Plusspunkte saab Case vaikse kabiini pealt (73 detsibelli),
mis koos Fendtiga on katsete parem. Hea on ka kabiinist väljavaade. Igapäevaste hooldetööde
tegemiseks on vasakul küljel klapp, mille all kõigile tähtsamatele kontrollfunktsioonidele hea
juurdepääs. Vähe on ruumi jahuti puhastamiseks.
Suure pöördemomendiga mootor töötab koostöös Powersift jõuülekandega optimaalses
piirkonnas. Käikude lülitamine on pehmem kui TG. Ka Jõuülekandeautomaatika töötab hästi.
Põllutööl lülitub kuni 12 käiku (ligi 15 km/h). Tänavasõidul on 13 käik madalam. Selle
käiguga saab vedada kahte 18 tonnist haagist. Tagasikäike on neli ja üks iselaadne aste
4,8/5,5/11,2 ja 12,9 km/h.
Asendi ja veojõu reguleerimine toimub teeninduspuldist. Ripphaakeriistade puhul, mis
pole kolmepunkti hüdraulikal, tuleb asendiregulaator igal juhul nulli seada. Vastasel juhul
võib tõsteseade koos koormaga märkamatult tõusta. Käetoel asuvaid hüdrojagajaid on kerge
juhtida. Aja reguleerimine on näha displeil. Jõusiirdevõllil puuduvad automaatika
funktsioonid. Katsete traktorite tööseadmete hindepunktid on esitatud ühises tabelis.
Fendt Vario 930 kiire ja säästlik
Neile, kes teedel palju sõidab tundub Fendt 930 huvitavana. Fendt ainukesena selles
võimsusklassis pakub 50 km tunnikiirust astmevaba jõuülekandega. Suurim kiirus saadakse
seejuures madalamatel pööretel, millega säästetakse kütust. Sõidumugavus sarnaneb autole.
Häirib piduripedaali pikk käik ja suur pedaalisurve. Suur edasiminek on mootori ja
jõuülekande koosjuhtimise „TMS“ kasutamine. Kas mootorit ja jõuülekannet juhitakse jalavõi
käsigaasiga on maitseasi. Tänavasõidul on mugavam jalagaas, põllul käsigaas.
Mootori karakteristika ei ületa kõigi kolme konkurendi taset. Konstantvõimsuse piirkond
on 27%, lisavõimsus 17 kW ja pöördemomendivaru kehv 40%. Mootor on igatahes
meelestatud rikka kütusega, mis kiirendamisel jätab nähtava suitsusaba. Ometigi on traktor
säästlik.
Kabiinis on vähe ruumi ja vähem mugavusi kui konkurentidel. Puudub kaassõitjale iste,
panipaigad pabereile ja joogile. Sisevooderdus võiks olla parem. Lärm kabiinis avatud uste
puhul on 88,3 detsibelli. Suletud kabiinis on lärm 78,0 kuni 73,0 detsibelli. Esi- ja tagaaken
on avatav ning tagurpidisõit hästi juhitav.
John Deere 8420 tugev ja tüse. Hea võimsus, lihtne käsitseda, hea põllutraktor.
Mootoril on väga head võimsusnäitajad. Suure pöördemomendivaru (49%) tõttu seedib
koormuse muutumisi hästi. Maksimaalne veojõud on 185 kW, mis on ligi 10 kW suurem kui
CNH traktoreil. Jõuülekanne on hästi kohandatud põllutööde tegemiseks. Kaheksa edasikäiku,
kiiruse vahemikus 4 kuni 14 km/h võimaldab mootori võimsust kasutada sujuvalt.
Lülitusautomaatika töötab hästi. Vajaduse korral saab juht minna ka käsijuhtimisele ja ka
vastupidi. Hüdraulika käsitlemine on lihtne ja arusaadav. Kerge on õlihulga ja aja
reguleerimine.
Pöördeautomaatika süsteem „IMS“ ei paku küll samapalju võimalusi kui Fendt. Seevastu
on ta lihtsam ja kergemini mõistetav. Kogu tegevus näidatakse eelnevalt displeil. Jõuülekande
automaatika ei anna transpordil erilist paremust. Pehmelt lülitub 13 käik, sõidu alustamiseks
on see aga liialt kõrge. Suurel koormusel vahetub käik automaatselt suhteliselt raskelt.
Automaatika lülitab pidevalt 15 ja 16 käiku. Ülespoole avatava kapoti tõttu on hooldetöödeks
ligipääs lihtne. Lihtne on ka radiaatori läbipuhumine. Hüdrosüsteemi õli tasapind on nähtav
mõõteklaasis.
Kabiinis on palju ruumi ja ka mugavusi. Lärm kabiinis on 77,0 kuni 77,9 dB(A)
keskmiselt. Ette on hea väljavaade. Tänu vedrustatud esisillale ja „Active Seat“ juhiistele on
ka hea sõidumugavus. Siiski pole traktor tehtud tänavasõiduks.
8

New Holland TG 285. Tugev ja soliidne põllutraktor. „Super Steer“ esisild, lühike raam on
tema salakavalused TG raam on eriline, millel on palju eeliseid oma punase venna MX 285
ees. Eriline on ka „Super Steer“ esisild. Pöörderaadius on väga väike ja 1,0 m võrra väiksem
kui Case MX-l. Hinnalisa ca 3300 EURot. Pöörderaadiust vähendab haakemasin. TG
kaalujaotus pole optimaalne. Ilma esiraskusteta langeb esisillale 37% raskust (Casel 45%).
Sellest tuleneb traktori „hüppamine“. Probleem lahendatakse esisillale lisaraskuse
asetamisega (esisillale siis 48%).
TG 285 on väga hea põllutraktor. Tänu väga suurele pöördemomendivarule (67%) ja
suurele konstantse võimsuse piirkonnale (40%) ei kuku mootor „põlvili“. Kiiruse vahemikus
4 kuni 14 km/h on kasutada 8 edasi käiku. Lisana on võimalik ka roomikkäik 6/2 käiguga.
Hästi töötab põllu automaatika, kattes kiiruse vahemiku kuni 15,6 km/h. Tänava sõiduks on
käigud 11 kuni 18-ni, lülitudes alates 13-st edasi. Neli tagasikäiku 4,8/5,5/11,9 ja 12,3 km/h
on vähe. Erinevalt MX-le asub TG reeversi kang parempoolsel konsoolil. See pole kõige
parem kuna juht peab pööretel samaaegselt parema käega lülitama paljusid lüliteid ja kange
(näit EHR, hüdrojagajad).
Hüdraulika käsitlemine on lihtne ja loogiline. Hüdrojagajate vooluhulka saab hästi
reguleerida. Tülikas on aja reguleerimine. Pöördeautomaatika puudumise tõttu on nelja ratta
vedu ja diferentsiaalilukk automaatselt lülituv.
Lühikese kapoti tõttu on TG hooldamine lihtne. Kapoti laius häirib mõnevõrra ette nähtavust.
Näitaja
Kabiini mugavus
Sõidumugavus (teel)
Mootori karakt./kütuseku
Käigulül./jõuülekanne
EHR käsitsem./hüdrojagaj.
Tõstejõud/hüdraulikavõims
Jõusiirdev. pöörded/käsitse
Nelivedu/diferentsiaalilukust.
Pidurid /juhtimine/pöörder.
Hooldus (välp/juurdepääs)
Traktorite hinnangud 5-ballisüsteemis
Case
MX 285
4,0
3,5
4,0
3,0
3,0
4,5
3,0
2,0
3,0
3,0
Fendt
Vario
930
3,0
4,5
4,5
4,5
4,0
3,0
4,5
4,5
2,5
4,0
John
Deere
8420
4,0
3,5
4,5
3,0
4,0
4,0
3,5
3,5
3,5
4,0
New
Holland
TG 285
3,5
2,5
4,0
3,0
3,0
4,5
3,0
2,0
3,5
3,5
Keskmine punktisumma 3,5 4,0 3,8 3,3
149 hobujõuline traktor sobib põllutöödeks
Põlluharimise tehnoloogiates kasutatavate haakemasinatega töötamiseks sobib 140 hj
traktor hästi. Tema võimsus rahuldab enamuse haakemasinate võimsustarbe. Kui aga haritavat
põllupinda on vähe, pole mõtet ka võimsa traktoriga vähetootliku haakemasinaga põllul
tiirutada. Liialt suure võimsusreserviga traktor põletab sõna otseses mõttes raha.
Keskvõimsusklassiga (140 hj) traktoreid valmistavad paljud traktorifirmad. Millist
traktorifirmat eelistada, sõltub see ikka traktori töö tulemustest, ekspluatatsiooni kuludest,
töömugavusest, aga Eestimaa põllumehele eeskätt ikka hinnast. Erinevate firmade, kuid sama
võimsusklassi traktorite plusside-miinuste selgitamiseks korraldatakse aegajalt erapooletuid
võrdluskatseid, millede tulemuste arvestamine aitab ehk mõndagi valesammu vältida.
Katsetel osalenud traktorid on Saksamaa traktoriturul tegijad. Katsetel olnud traktoreist oli
väiksema nimivõimsusega Case CS 130 (125 hj). Case on masinat pidevalt moderniseerinud
9

ja võimsuse ega teeninduse poolest ei jää ta alla teistele. Deutz-Fahr Agrotron 135 on
tehniliste näitajate parandamise kõrval oluliselt ka valmistamise kvaliteeti tõstnud.
Silmatorkavalt hea on kabiinist väljavaade. Ükski teine selle klassi traktoreist ei paku sellist
väljavaadet. John Deeret esindas 6820 AutoQuard traktor. Vastupidi 10-seeriale on 20-seerial
oluliselt muudetud kapotti, kabiini, mootorit, hüdraulikat jt. Massey Ferguson 6290 on juba 3
aastat tagasi katsetatud. Käetoega multifunktsionaalse hoova kasutuselevõtt on juhi
töömugavusi oluliselt suurendanud. Uus on ka jõuülekande automaatlülitus, vedrustusega
esisild. New Holland TM 140 on TM 135 järglane. New Holland annab puhta mootori
võimsuse (ilma mootori jahutuse ventilaatorita). Ventilaator tarvitab ligi 5 hj. Esisild ja kabiin
on vedrustusega. 50 km tunnikiirus on vaid kahel suuremal mudelil. Valtra T 140 on edasi
arendatud HiTech seeria. Erinevus on suuremas kapotis. Oluline erinevus on kapoti all. ECO
mootoril on nimipöörded 1800. Tulemuseks on kütuse kokkuhoid. Valmistaja pakub
ainukesena 3-astmelise koormuslülitusega jõuülekannet. Kabiinil puudub vedrustus ja
viimistlus on tagasihoidlik.
Tulemused. Katse tulemuste hinnangud on muljetavaldavad. Suur erinevus on ainult
kütusekulus. Mootorite arendustulemused kinnitavad suunda kütusekulu vähendamisele ja
heitegaaside puhtusele. Fendt 5,7 l silindrimahu ja 4-klapilise mootoriga oli katsete
kütusesäästlikum.. Väga kokkuhoidlik oli Valtra Sisu mootor. Samasugune mootor väikese
ülelaadimisega Casel võtab 14% kütust enam. Valtra ECO mootori väikese kütusekulu
aluseks on madalad nimipöörded - 1800. Madalate pöörete tõttu on väike ka
pöördemomenditõus ja sellega kitsas võimsuspiirkond. Konstantse võimsuse piirkond on
16%, mis on oluliselt väiksem teiste katsetusel olnud traktorite omast (25%). Suurema
silindrimahuga D-F Agrotron 135 ja NH TM 140 kulutasid ka rohkem kütust. D-F puudub
mootori jahutuse ventilaator, mis lisa jõudu nõuaks ka siis, kui jahutada pole vaja. Uus on NH
ventilaator. Teda ei kasutata mitte ainult mootori vaid ka hüdraulika ja jõuülekande õli ning
kliimaseadme ja turbolaaduri vahejahutuse juhtimiseks. Ventilaator pöörleb ka siis, kui
koormus on väike. Tulemuseks on oluliselt suurem kütusekulu.
NH annab mootori nimivõimsuse ISO 14396 standardi kohaselt ilma ventilaatorita. Sellel
on praktika seisukohalt vähe tähtsust. Märgatav võimsuskadu tekib jõuülekandes. Erinevalt
teistest traktoritest pakub ta vaid väikest ülekoormust. Pöördemomenditõus ülemises pöörete
piirkonnas on väike. Kui koormus jõusiirdevõllil äkki kasvab, langevad pöörded suhteliselt
tugevasti, kuna momenditõus pole piisavalt suur.
Traktori teenindust on valmistajad viimastel aastatel oluliselt lihtsustanud. Pakutakse
automaatse lülitusega jõuülekannet, nelivedu, diferentsiaalilukustit, multifunktsionaalset
hooba kuni automaatse veaotsingu süsteemini välja.
JD 6820 kasutas HMS süsteemi (Headland Management System - põlluotsa pöörde
juhtimise süsteem). Näiteks kui soovitakse haakemasina kiiremat tõstmist nelivedu või
jõusiirdevõlli sisselülitamist enne pöörderiba antakse selleks eelnevalt käsk. Süsteem
registreerib need käsud ja pärast pööret jätkub endine töö. Kui pööre on ebareeglipäraselt
tehtud tuleb nupule kaks korda vajutada. Kogu tegevus algab nupule vajutamisest, ülejäänu
toimub juhist sõltumata.
Ka teistel traktori valmistajatel on automaatne nelivedu ja diferentsiaali lukusti.
Automaatset jõusiirdevõlli sisselülitamist pakuvad peale JD ka Case, D-F, Fendt, MF ja
Valtra. Case, Fendt, JD ja MF lülitub jõusiirdevõll sisse siis, kui tõsteseade on alla lastud.
Fendtil saab seda teha ka displei abil.
Juhi töökoormust vähendab multifunktsionaalne hoob. Head joystickit
(multifunktsionaalne hoob) pakub Case ja Fendt. Kõik tähtsamad funktsioonid (käivitus,
suunavahetus, elektrohüdraulilised juhtklapid jt) on joystickul ja toimetatakse nupu
vajutamisega. Casel puudub tõsteseadme kiirtõste. NH TM 140 puudub täiuslik
multifunktsionaalne hoob. Temal on vaid koormuslülitus ja tõsteseade. Muud
10

juhtimisfunktsioonid asuvad parempoolsel konsoolil. MF-il puudub näiteks
koormuslülitusnupp, D-F-il HER sügavuse reguleerimine
Suurt tähtsust omab traktori töö kontroll ja reguleerimine. Suure sammu on selles osas
teinud Fendt oma Vario terminaliga. Kõik tähtsamad reguleerimised nagu jõuülekanne,
juhtklapid ja tõsteseade on näha displeil. Järgmiselt tuuakse ühtsele traktori terminalile ka
haakemasinate juhtimine.
MF kasutab hüdraulika juhtklappide reguleerimiseks (voolu hulk ja aeg) pardaarvutil
Datatronic II. Peale selle on võimalik programmeerida haakemasina tõstmist ja langetamist
pöörderibal.
Vaevarikas on lülitusautomaatika ja suunamuutmise programmeerimine NH ja Valtral.
Tuleb kasutada mitmeid surunuppe. Näidud on väikesel displeil. Näitlik on seevastu
juhtklappide reguleerimine Valtral. Kõik toimub loogiliselt.
Kõigil traktoreil on mugavad kabiinid. Ometi on ka mõned huvitavad erinevused. Müra
taseme latt on ca 73 detsibelli. Fendt, JD ja Valtra saavutavad sellise taseme veotööl. Teel
sõitmisel (suure kiirusega) on seevastu peale Fendti ja MF teistel müra suurem. NH ja Valtral
tõuseb müratase 77,5 dB(A). NH on müra veelgi suurem siis, kui töötab mootori ventilaator.
Erinevus on ka müra kvaliteedis(müra efekt). Eriti mõnus on JD. Hea on see ka Fendtil.
Agrotronil on teised ebasoovitavad müra efektid. See eest on D-F kabiinist väljavaade väga
hea. Suur klaasi pind, tugevalt langev kapot ja saledad poritiivad on tuntavad. Case juhi iste
on kitsas. NH piirab ettenähtavust väike aken. JD on tahavaade järelhaagisele hüdroploki tõttu
piiratud. Suurt ruumi pakub Valtra. Ta on ka ainuke traktor, mis varustatud tagurpidisõidu
võimalusega.
Vedrustus on trend. Seitse traktorivalmistajat pakuvad täna esisilla vedrustust. Teel
hüplemine on seetõttu oluliselt väiksem. Vaid õhkvedrustusega Valtral ja D-F on kerge
võnkumine täheldatav suure kiirusega sõitmisel. Kiiremal ja aeglasemal sõidul rahuneb
traktor uuesti. Ilma mõõtmiseta on kabiini vedrustuse efekti raske hinnata. Vedrustuse ja
võnkumise summa mängib olulist osa sõidumugavuses. Siin on Fendt parim. Hea on ka Case.
D-F häirib väga täpne juhtimine. JD mõjutab sõidumugavust kehv otsejooks.
Peale MF, NH ja Valtra saab ülejäänud traktorid varustada 50 km/h tunnikiirusega. Iga ostja
peab otsustama, kas suurt kiirust temal tegelikult on vaja. Hinna kallinemine ei ole seejuures
tühine.
140 hobujõuliste traktorite tööseadmetele antud hinnangud
(1- väga halb; 5 - väga hea)
Case
CS130
D-F
Agrotron
135
Käigu lülitusega
JD 6820
MF
6290
NH
TM140
Valtra
T 140
Vario
Fendt
714
Kabiini mugavus 2,5 3,5 4,0 3,0 3,0 3,0 4,0
Mootor / kütusekulu 4,0 3,5 5,0 3,0 2,5 3,5 4,5
Jõuülekanne / lülitus 3,0 3,0 3,5 4,0 3,5 3,0 5,0
Tõsteseade / tõstejõud 3,5 4,5 4,0 3,5 4,0 4,0 4,5
Hüdraulika / juhtimine 4,0 3,5 3,0 4,0 3,5 4,5 4,5
Jõusiirdevõll /juhtimine 4,0 3,5 3,5 3,0 3,0 2,5 5,0
Nelivedu / difer lukusti 4,0 4,5 3,5 4,0 5,0 3,0 5,0
Pidurid/juhtimine/pöör. 3,5 3,5 3,5 3,0 3,0 2,5 4,5
Hooldus(hooldevälp 3,0 3,5 4,5 3,5 4,0 3,5 4,0
/ligipääsetavus
Keskmine hinne 3,4 3,6 4,0 3,3 3,2 3,3 4,5
11

Märkus: paksud numbrid selle tööseadme parimad. Allikas: refereeritud ajakirjast top agrar
12/2002
12