plastikmudelid - Tallinna noorte infokeskus

Tarvikud ja tööriistad:
Liim - Juku mänguasjakeskustes ja mõnel pool mujal on
müügil Revell Contacta liim. Hoidu mäkerdamisest, sest
antud liim sulatab värvi ning plastmassi ning kuivab kaua.
Nuga - Esialgu tüüpiline vaibanuga. Hiljem hobinuga või
skalpell, sest detailid on väiksed ning võimalikult terav
lõikeriist on korraliku tulemuse nimel hädavajalik.
Värvid - Vajaminevad Revelli/Humbroli pintslivärvid on
mudeli ehitusjuhendis ära toodud purgikaanel oleva numbri
järgi. Kuna erinevate firmade värvinumbrid on erinevad on
mõne värvi asendamiseks hea abimees värvitabel.
Pintslid - Valimisel arvesta, et odavama pintsliga on hea
tulemus keerulisem ning osa pintslikarvu jääb värvi külge.
Maalriteip/mudeliteip - Mitmes värvitoonis värvimisel
täpse tulemuse saavutamiseks. Maalriteibi liim on üsna
tugev, mistõttu oleks parem valik Tamiya mudeliteip.
Pahtel - Keretöödeks ning juppide modifitseerimisel/
remontimisel vahel üsna asjalik abivahend.
Liivapaber/viilid - Kui mudelitel on tehasest tulles nn.
valujäägid/valamisjäljed peal, on nende eemaldamiseks
headeks abimeesteks liivapaberid või viilid.
Värvid:
Lingid:
Plastikmudel.net -
http://www.plastikmudel.net
Kullo mudelipood -
http://mudelipood.ee/
Minimaailm -
http://www.minimaailm.ee/
Värvitabelid -
http://www.hobcen.com/paints/
humbrol.htm
Mudelid.com -
http://www.mudelid.com/
Mudelautod.ee -
http://www.mudelautod.ee/
Rekato -
www.rekato.ee/index.phpgroup_id=184&page=78&
Ebay -
http://www.ebay.com/
HOBITUTVUSTUS
PLASTIK-
MUDELISM
Mudeliliim: Mudeliteip: Vaibanuga:
Tekst: Minimaailm.ee
Tallinna noorte infokeskus, Novaata 2011

Sissejuhatus stendimudelismi:
Stendimudelismi valdkonda kuuluvad koopiamudeleid,
mille eesmärk on võimalikult täpselt kopeerida mõnd
reaalselt eksisteerivat masinat. Stendimudelid ei lenda,
sõida ega uju, vaid üldjuhul kaunistavad nende omanike
riiuleid.
Mudelid jagunevad omakorda kahte suuremasse
kategooriasse: valmis mudelid, mida saab lihtsalt
kollektsioneerimise eesmärgil osta ja sellised mudelid,
mille kallal on vaja vaeva näha, et komplektis olevast
toorikust või lähtematerjalist saaks korralik koopiamudel.
Ent ka valmis mudeleid ehitatakse tihti kas endale
meelepärasemaks või detailsemaks.
Valmismudelite kollektsionäärid tavaliselt siiski vaid
koguvad mudeleid, mitte ei ehita neid ümber.
Mudelism on üsna populaarne hobi, alustamiseks peab
olema eelkõige huvi asja vastu ja juba sellega seonduvalt
ilmneb, milliste mudelite kogumine kõige rohkem
südamelähedane on.
Nii ongi enamikel kollektsionääridel oma kindel
suunitlus, mida nad järgivad. Näiteks kogutakse tihti
mõne kindla riigi või perioodi tehnikat.
Sama lugu on ka nende mudelitega, mida ise koostada või
valmistada tuleb.
Tänapäeval on saadaval väga kõrgel tasemel valmistatud
komplektid, mis kujutavad endast valmis detailide
kogumit mingi konkreetse masina mudeli koostamiseks.
Enimlevinud on survevalu meetodil stüreenist
valmistatud komplektid, kus detailid on raamide/restide
küljes.
Koostamiseks tuleb detailid raamide küljest lahti lõigata,
omavahel kokku liimida ja ära värvida.
Edasi oleneb kõik juba sellest, millisel tasemel koopiat
saada soovitakse. Mudeli võib kokku panna "otse
karbist", samas võib originaalile vastavuse
suurendamiseks teha suuremaid või väiksemaid täiendusi,
samuti võib seda ümber ehitada sama masina mõne
teistsuguse modifikatsiooni saamiseks.
Väga paljudele kokkupandavatele mudelitele pakutakse
detailsuse suurendamiseks komplekte, nagu näiteks
fotosöövitused, mis kujutavad endast õhukesele
metallilehele happega graveeritud detaile, mis enamasti on
nii miniatuursed, et nende survevalu meetodil valmistamine
oleks praktiliselt võimatu.
Samuti ei pruugi karbi sisu alati väga täpne olla, võrreldes
reaalse masinaga. Sellisteks juhtudeks pakutakse epovalu
komplekte, mis võimaldavad kas suurendada mudeli
vastavust originaalile või valmistada oma mudelile
täiskomplektse interjööri. Samasse kategooriasse liigituvad
ka metallist valmistatud kahurite ja kuulipildujate torud ning
militaartehnikale mõeldud eraldi lülidest koostatavad
roomikud. Seega pakutakse väga paljusid erinevaid
komplekte, mille abil saab oma mudeli võimalikult
originaalilähedaseks muuta.
Eraldi tööstuseks on saamas ka mudeliehituse tarvikute
tootmine, alates elemantaarsetest vahenditest nagu noad,
liimid ja värvid, kuni väga spetsiifiliste tööriistade ning
kemikaalideni, millega mudeliehitaja tegevus
efektiivsemaks muuta. Näiteks lahused, millega vesipilte
töödelda, et nad paremini pinnale kinnituks või imepeened
puurid, mille läbimõõt algab lausa 0,2mm-st, spetsiaalsed
pintsetid, pintslid, värvid ja veel ja veel ja veel....
Mudelid ise jagunevad laias laastus kahte suuremasse
k a t e g o o r i a s s e : t s i v i i l - j a mi l i t a a r t e h n i k a.
Tavaliselt tegeletakse kas ühe või teise kategooria mudelite
kollektsioneerimisega, kuigi see on igaühe vaba valik -
keegi ei saa ju keelata koguda seda, mis huvi pakub.
Teine suurem alajaotus liigitab mudelid mõõtkava järgi.
Mõõtkava määrab kindlaks, kui palju on mudel väiksem
päris masinast. Stendimudelismis kasutatavate mõõtkavade
väljakujunemine on toimunud päris pika aja jooksul ja nii on
tekkinud mitmed traditsioonilised seosed erinevate
mõõtkavade ja mudelitüüpide vahel.
Kuna mudeliehitus, nagu me seda tänapäeval tunneme,
kujunes välja Ameerikas ja Inglismaal, siis oli aluseks
tollimõõdustik. Ent tollimõõdustikus ei sisaldu
suuremas ühikus mitte 10 väiksemat ühikut, nagu
meetermõõdustikus (1m = 10dm = 10cm = 10mm), vaid
12 ühikut. Seega on ühes jalas 12 tolli. Omal ajal
otsustati, kui mitmele jalale päris masinal hakkab
vastama kui mitu tolli mudelil. Kusjuures inglased
otsustasid, et kuuele jalale hakkab vastama üks toll, mis
annab mõõtkavaks 1:72, ent ameeriklased otsustasid
suurema kasuks: 4 jalale vastab üks toll, mis annab
mõõtkavaks 1:48. Need on enamlevinud mõõtkavad
lennukimudelite juures, kuigi nendes mõõtkavades
pakutakse ka palju militaarmudeleid.
Üks „puhtalt“ meetermõõdustikust pärit mõõtkavadest
on 1:35, mis on militaarmudelite kollektsioneerijate seas
üks populaarsemaid. Laevamudelitega tegelejatel on
palju erinevaid mõõtkavasid, enamus neist on kolmevõi
ka neljakohalised, kuna näiteks 1:35 mõõtkavas
valmistatud ristleja ei mahuks tuppa äragi, riiulist
rääkimata.
Automudelite kollektsioneerijate üks lemmikuid – 1:43
mõõtkava – alustas võidukäiku 1923 aastal, kui Andre
Citroën hakkas „päris“ autode kõrval müügiks pakkuma
ka nende mudeleid, mis olid valmistatud kahes
mõõtkavas, 1:11, mis on tänaseks haruldane ja 1:43, mis
on seevastu väga levinud. Palju erinevaid automudeleid
pakutakse ka teistes mõõtkavades, 1:24 valmistatakse
enamjaolt Euroopas, 1:25 peamiselt Ameerikas, samuti
on laialt levinud 1:18 mõõtkava.
Raudteemudelite juures on traditsiooniliselt üks
tuntumaid mõõtkavasid „H0“, ehk 1:87, kuigi ka selles
valdkonnas on palju erinevaid valikuid.