Söötade ja liitri piima tootmiskulud Soomes - Eesti Maaviljeluse ...
Söötade ja liitri piima tootmiskulud Soomes - Eesti Maaviljeluse ...
Söötade ja liitri piima tootmiskulud Soomes - Eesti Maaviljeluse ...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>Eesti</strong> <strong>Maaviljeluse</strong> Instituut (EMVI)<br />
Mehhaniseerimise osakond<br />
Teaduse 13, 75501 Saku, Harju maakond<br />
INFOLEHT NR. 145/2005<br />
SÖÖTADE JA LIITRI PIIMA TOOTMISKULUD SOOMES<br />
(Käytännön Maamies, Maatalouskalenteri 2004, refereerinud J. Haabpiht)<br />
Alljärgnev käsitlus põhineb Soome Põlluma<strong>ja</strong>nduskalendris 2004 toodud<br />
andmetel <strong>piima</strong>tootmisega tegelevate põlluma<strong>ja</strong>ndustoot<strong>ja</strong>te söödatootmise kulude<br />
näitel. Kulud on määratud vaatlusaluste talude keskmisena ilma <strong>ja</strong> koos<br />
tootmiskulusid (toot<strong>ja</strong> seisukohast) alandavate toetustega. Vaatlusaluste<br />
tootmisüksuste arv on küllalt suur, mis annab piisavalt ülevaatliku tulemuse.<br />
Arvesse on võetud söötade tootmise kõik kuluelemendid: söödakultuuride<br />
kasvatamise jooksva aasta masinatöökulud, kulud seemnetele, väetamiskulud,<br />
kulud säilitusainetele, rohusöötade korral ka rohumaa ra<strong>ja</strong>miskulud, söötade<br />
hoiustamiskulud, põllumaa rendi- või omakapitalikulud, samuti maaparanduskulud<br />
ning ka tootmise üldkulud. Iga söödaliigi korral on näidatud vaatlusobjektide arv,<br />
koristatavate põldude keskmine suurus <strong>ja</strong> saagikus <strong>ja</strong> toodud kulud pinnaühiku (ha)<br />
<strong>ja</strong> tooteühiku (kg, sü) kohta (tabel 1).<br />
Tabel 1. Söötade <strong>tootmiskulud</strong> <strong>Soomes</strong> 2002.a. andmetel<br />
Vaatlus- Keskmine Keskmine Tootmiskulud 2002.a. Kulud<br />
Sööt objektide saak koristuspind,<br />
ha<br />
senti/kg senti/sü senti/sü<br />
euro-<br />
euro-<br />
toetusega,<br />
EUR/ha<br />
arv kg/ha<br />
Hein 1003 4703 3,36 1180 25,1 39,1 21,3<br />
Märgsilo 756 19900 14,48 1330 6,7 31,2 18,5<br />
Närbsilo 876 18773 22,96 1289 6,9 24,7 14,3<br />
Rullsilo 795 14782 18,05 1211 8,2 31,2 17,2<br />
Kar<strong>ja</strong>maarohi 1813 17685 6,17 594 3,4 19,0 3,2<br />
Hal<strong>ja</strong>ssööt 73 19059 5,05 980 5,1 30,4 15,1<br />
Oder (kuiv) 609 3202 11,75 919 28,7 29,3 10,9<br />
Kaer (kuiv) 600 3305 11,63 919 27,8 30,8 11,2<br />
Segavili (kuiv) 790 3131 19,03 815 26,0 27,6 7,7<br />
Konservvili:<br />
propionhappega 112 3007 12,49 805 26,8 34,3 9,6<br />
AIV-ga 54 3222 16,33 770 23,9 40,6 10,0<br />
melassiga 51 3283 10,36 783 23,8 41,3 10,1
Rohusöötadest, kui jätta kõrvale kar<strong>ja</strong>maarohi, on kõige väiksemate<br />
kuludega toodetud närbsilo 24,7 eurosenti/sü. Võrdsel tasemel on märg- <strong>ja</strong><br />
rullsilo <strong>tootmiskulud</strong> <strong>ja</strong> kõige suuremad heina tootmise kulud ehk vastavalt 31,2 <strong>ja</strong><br />
39,1 senti/sü. Suvistest rohusöötadest on kar<strong>ja</strong>maarohu sü maksumus 19,0 <strong>ja</strong><br />
hal<strong>ja</strong>ssöödal 30,4 senti.<br />
Söödavil<strong>ja</strong> sü maksumus mahub piiridesse 27-31 senti/sü, olles märg- <strong>ja</strong><br />
rullsilo <strong>tootmiskulud</strong>e tasemel, samas muljutud konservvil<strong>ja</strong> sü maksumus on<br />
piirides 34-41 senti/sü.<br />
Kui võrrelda söötade tootmiskulusid ilma <strong>ja</strong> koos toetustega, siis<br />
rohusöötade korral on see mõju, võrreldes teravil<strong>ja</strong>ga, väiksem ehk toetustega<br />
toodetud tooteühiku (sü) maksumus on 50-59% toetusteta tootmise kuludest (väl<strong>ja</strong><br />
arvatud kar<strong>ja</strong>maarohi, kus toetuste mõju on eriti suur, st et sü maksumus on ainult<br />
19% toetuseta toodetud kar<strong>ja</strong>maarohu maksumusest). Söödavil<strong>ja</strong> (oder, kaer) puhul<br />
moodustavad toetustega toodetud vil<strong>ja</strong> <strong>tootmiskulud</strong> toetusteta toodetud vil<strong>ja</strong><br />
omast ainult 36-37% ning segavil<strong>ja</strong> <strong>ja</strong> konservvil<strong>ja</strong>de puhul 25-28%.<br />
Kuna vaadeldavate söötade <strong>tootmiskulud</strong> on vahetult seotud <strong>piima</strong> tootmise<br />
kuludega, siis on siinkohal otstarbekas sama allika andmetel vaadelda ka <strong>piima</strong><br />
tootmise kulusid (tabel 2).<br />
Tabel 2. Liitri <strong>piima</strong> <strong>tootmiskulud</strong> eurosenti/liiter 2002.a. <strong>ja</strong> 2004.a. prognoos<br />
Piimatootmist iseloomustavad näita<strong>ja</strong>d <strong>ja</strong><br />
kuluelemendid<br />
Vaatlusaluste talude arv<br />
Lüpsilehmade keskmine arv<br />
Tootmistase: aasta väl<strong>ja</strong>lüps lehma kohta, kg<br />
Muutuvkulud, eurosenti/liiter *)<br />
• ostusööt<br />
• söödatootmise muutuvkulud<br />
• loomapidamise muutuvkulud<br />
Kokku<br />
Töökulud, eurosenti/liiter<br />
• laudatöö<br />
• söödatootmine<br />
Kokku<br />
Püsikulud, eurosenti/liiter<br />
• laudatehnika, ehitus- <strong>ja</strong> üldkulud<br />
• söödatootmise masinatöö- <strong>ja</strong><br />
hoiustamiskulud<br />
Kokku<br />
2002<br />
939<br />
21,3<br />
8131<br />
6,39<br />
4,37<br />
5,72<br />
16,48<br />
20,85<br />
4,04<br />
24,89<br />
8,90<br />
Prognoos<br />
2004<br />
2200<br />
25,1<br />
8350<br />
6,30<br />
4,39<br />
5,70<br />
16,39<br />
20,20<br />
3,60<br />
23,80<br />
8,20<br />
Kulude<br />
struktuur<br />
2004, %<br />
x<br />
10,8<br />
7,5<br />
9,8<br />
28,1<br />
34,6<br />
6,2<br />
40,8<br />
14,0<br />
10,59 10,0 17,1<br />
19,49 18,20 31,1<br />
Tootmiskulud (toetusteta) kokku 60,87 58,39 100,0<br />
2
*) Muutuvkuludes on arvestatud loomade ostu-, ravi-, seemendus-, aretus- <strong>ja</strong><br />
järelvalvekuludega, samuti lüpsiseadmete pesuvahendite ning loomakasvatusse<br />
paigutatud omakapitali intressikuludega.<br />
Tabeli 2 andmetest lähtuvalt on võimalik <strong>liitri</strong> <strong>piima</strong> tootmise kulude<br />
struktuuri iseloomustada alljärgnevalt:<br />
• söötadega seonduvad kulud, nii omatoodetud sööt kui ka ostusööt,<br />
moodustavad kogukulust 42%, sellest ostusööt 11 <strong>ja</strong> omatoodetud sööt 31%;<br />
• loomapidamise <strong>ja</strong> laudatööga, samuti laudatehnika <strong>ja</strong> -ehitustega seotud<br />
kulud koos üldkuludega, moodustavad kogukulust 58%;<br />
• töökulu osakaalu kogukuludes eraldi vaadates näeme, et 34,6% on seotud<br />
laudatööga <strong>ja</strong> 6,2% söödatootmisega; Töö tunnikulu ehk töötasu koos<br />
sotsiaalmaksetega on Soome põlluma<strong>ja</strong>nduses suurusjärgus 11 EUR/h (172<br />
EEK/h);<br />
• arvestades muutuvkulude koosseisu ka töökulu, siis muutuv- <strong>ja</strong> püsikulude<br />
vahekord kogukuludes on ümmardatult 69 <strong>ja</strong> 31%.<br />
Võrreldes <strong>liitri</strong> <strong>piima</strong> 2002.a. tootmiskulusid 2004.a. prognoosiga, siis<br />
loodetakse kulude alanemist 4% võrra kõikide kuluelementide (muutuvkulud,<br />
töökulud, püsikulud) enamvähem ühtlase alanemise tulemusena.<br />
Kokkuvõte<br />
Soomlased on esitanud veisekasvatuses kasutatavate söötade <strong>tootmiskulud</strong><br />
eurosentides nn odrasöötühiku kohta. Kuigi meil on söötade võrdlemisel aluseks<br />
metaboliseeruv- ehk loomade poolt omastatav energia megadžaulides sööda<br />
kuivaine kilogrammis (ME MJ/kgKA), ei sega see meid saamast võrdlevat<br />
ülevaadet söötade tootmise kogukuludest (täisomahinnas). Kuna meil on lähia<strong>ja</strong>l<br />
oodata üleminekut eurodele, siis ei ole põhjust eurosid EEK-sse ümber arvestada.<br />
Kes soovib soomlaste poolt määratud veisesöötade tootmiskulusid hinnata<br />
kroonides, siis käesoleval a<strong>ja</strong>l on <strong>Eesti</strong> krooni kurss ligilähedaselt 1 EUR = 15,6<br />
EEK.<br />
Nagu andmetest näha, on <strong>piima</strong>tootmise kulude seisukohalt ma<strong>ja</strong>nduslikult<br />
enampõhjendatud närbsilo (hoidlasilona) tootmine. See aga ei välista, vastavalt<br />
va<strong>ja</strong>dusele, väiksemates kogustes ka teiste rohusöötade tootmist. Võrreldes<br />
närbsilo sü tootmiskulusid söödateravil<strong>ja</strong>de (oder, kaer, segavili) <strong>tootmiskulud</strong>ega,<br />
mis on keskmiselt 30 eurosenti sü, tuleb närbsilo tootmine (30/24,7) 1,2 korda<br />
odavam. Propionhappega konserveeritud muljutud söödateravil<strong>ja</strong> tootmisega<br />
võrreldes on närbsilo sü (34,3/24,7) 1,4 korda ning AIV-ga <strong>ja</strong> melassiga<br />
konserveeritud vil<strong>ja</strong>ga võrreldes (41/24,7) 1,7 korda odavam.<br />
Koosta<strong>ja</strong>: Jüri Haabpiht, EMVI vanemteadur<br />
Telefon 6711 546, fax 6711 540<br />
e-post: jyri.haabpiht@mail.ee<br />
3
Change language