SA Ida-Virumaa Keskhaigla funktsionaalse arengukava I etapp
SA Ida-Virumaa Keskhaigla funktsionaalse arengukava I etapp
SA Ida-Virumaa Keskhaigla funktsionaalse arengukava I etapp
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
KINNITATUD<br />
sotsiaalministri .... juuni 2008. a<br />
käskkirjaga nr ... .<br />
<strong>SA</strong> <strong>Ida</strong>-<strong>Virumaa</strong> <strong>Keskhaigla</strong> <strong>funktsionaalse</strong><br />
<strong>arengukava</strong> I <strong>etapp</strong><br />
<strong>SA</strong> Tartu Ülikooli Kliinikum<br />
Reg. nr. 90001478<br />
Puusepa 1a<br />
50406 Tartu<br />
Tartu 2003/2008
Sisukord<br />
1. Sissejuhatus ....................................................................................................... 3<br />
1.1 Praegune olukord .......................................................................................... 3<br />
1.2 Varasemad arendusprojektid....................................................................... 3<br />
2. Eesmärk.............................................................................................................. 4<br />
3. <strong>Ida</strong>-<strong>Virumaa</strong> <strong>Keskhaigla</strong> vastutuspiirkonda iseloomustavad andmed 4<br />
3.1 Vastutuspiirkonna suurus ............................................................................ 4<br />
3.2 Rahvastikunäitajad ....................................................................................... 4<br />
4. Osutatavate tervishoiuteenuste analüüs...................................................... 8<br />
4.1 Haiglate struktuur......................................................................................... 8<br />
4.2 Statsionaarne aktiivravi.............................................................................. 10<br />
4.3 Päevaravi...................................................................................................... 12<br />
4.4 Operatiivne ravi........................................................................................... 12<br />
4.5 Vereteenistus................................................................................................ 12<br />
4.6 Barokamber ning hemodialüüs.................................................................. 13<br />
4.7 Sünnitusabi .................................................................................................. 13<br />
4.8 Diagnostika .................................................................................................. 13<br />
4.9 Patoloogiateenistus...................................................................................... 14<br />
4.10 Ambulatoorne eriarstiabi ......................................................................... 14<br />
4.11 Taastusravi................................................................................................. 15<br />
5. Planeeritavad juhtumid ning voodite vajadus erialade kaupa. ........... 16<br />
5.1 Sissejuhatus.................................................................................................. 16<br />
5.2 Statsionaarne aktiivravi.............................................................................. 17<br />
5.3 Taastusravi................................................................................................... 20<br />
5.4 Geriaatria ning hooldusravi ....................................................................... 20<br />
5.5 Psühhiaatria................................................................................................. 20<br />
5.6 Päevastatsionaar ning päevakirurgia.............................................................. 20<br />
5.7 Erakorraline meditsiin................................................................................ 20<br />
5.8 Ambulatoorne eriarstiabi ........................................................................... 21<br />
5.9 Kokkuvõte .................................................................................................... 21<br />
6. Tervishoiutöötajate vajadus haiglas .......................................................... 22<br />
2
1. Sissejuhatus<br />
1.1 Praegune olukord<br />
Sihtasutus <strong>Ida</strong>-<strong>Virumaa</strong> <strong>Keskhaigla</strong> (edaspidi <strong>Keskhaigla</strong>) moodustatakse <strong>SA</strong> Puru Haigla<br />
ning <strong>SA</strong> Kohtla-Järve Haigla baasil, millele liidetakse senine Jõhvi Lastehaigla tegevus.<br />
<strong>Keskhaigla</strong> loomine ja areng peab garanteerima muutuva ning areneva ühiskonna ja tema<br />
liikmete meditsiinivajaduste rahuldamise ning meditsiiniabi kvaliteedi.<br />
Momendil paiknevad planeeritava keskhaigla osakonnad hajutatult ning raviteenuseid<br />
osutatakse kolmes erinevas hoonetekompleksis, seega ei saa rääkida optimaalsest<br />
meditsiinilisest, logistilisest ning majanduslikust tegevusest, häiritud on erialadevaheline<br />
koostöö. Hooned, milles raviteenust osutatakse, ei vasta kaasaja haiglate nõuetele<br />
(sotsiaalministri 17.02.2002 määrus nr. 18 “Haigla liikide nõuded”).<br />
Maakonnas osutavad statsionaarset aktiivravi veel üldhaigla Narvas ning psühhiaatriahaigla<br />
Ahtmes. Kohtla-Järve Kopsuhaigla on juba liidetud Puru Haiglaga, kuigi füüsiliselt asub<br />
tuberkuloosiosakond eraldiseisva hoonetekompleksina Kohtla-Järve linnas.<br />
Esmatasandi arstiabi osutavad alates 1998. aasta jaanuarist perearstid, kuid senini on<br />
peamiseks probleemiks olnud kvalifitseeritud arstide vähesus ning liiga väikesed või liiga<br />
suured perearstide praksised. Edasises maakonna tervishoiusüsteemi planeeringus tuleks<br />
esmatasandi arstiabi osutamiseks luua ka tervisekeskused, mille juurde kuuluks päevaravi,<br />
koduõendus. Hooldus- ning pikaravi voodid on planeeritud nii juba aktiivravi tegevuse<br />
lõpetanud endiste haiglate juurde (Kiviõli, Sillamäe) kui keskhaiglasse ravivoodite<br />
koondamisest vabanevale pinnale olemasolevates ehitistes<br />
1.2 Varasemad arendusprojektid<br />
2001 aastal kinnitati <strong>Ida</strong>-Viru Maavanema korraldusega 02.04.2001 nr. 546 <strong>Ida</strong>-Viru<br />
maakonna tervishoiuvõrgu <strong>arengukava</strong> koostamise töörühm, mis on koostanud “<strong>Ida</strong>-<strong>Virumaa</strong><br />
tervishoiu <strong>arengukava</strong> aastani 2015”, arvestades kohalikke tingimusi ja vajadusi, riiklikku<br />
tervishoiupoliitikat ning programme.<br />
Tulenevalt EV Sotsiaalministeeriumi ja <strong>SA</strong> Tartu Ülikooli Kliinikumi vahel sõlmitud<br />
lepingust nr. 111 15.aprillist 2002.a. viidi 2002 aastal läbi “<strong>Ida</strong>-<strong>Virumaa</strong> tervishoiu<br />
<strong>arengukava</strong> aastani 2015” ekspertiis, millest lähtuvalt esitati ettepanekud <strong>arengukava</strong><br />
täiendamiseks, <strong>Ida</strong>-<strong>Virumaa</strong> <strong>Keskhaigla</strong> moodustamise lähiaastate tegevuskava,<br />
asukohavaliku kriteeriumid ning logistilised skeemid. Eelpoolnimetatud dokumente on<br />
kasutatud käesoleva lähteülesande koostamisel.<br />
Tulenevalt <strong>arengukava</strong>st moodustatakse ühise juhtimise ning majandusega keskhaigla, kuid<br />
võimalike füüsiliste liitmiste stsenaariumide otstarbekuse peab välja selgitama käesoleval<br />
aastal läbiviidav tasuvusuuring, mis järgneb <strong>funktsionaalse</strong> <strong>arengukava</strong> I etapile. Arutlusele<br />
tulevad järgnevad variandid:<br />
1. Aktiivravi jätkamine üldjoontes praeguses vormis Kohtla-Järve ja Puru haiglates<br />
2. Aktiivravi koondamine Kohtla-Järvele koos võimaliku juurdeehitusega Kohtla-Järve<br />
haiglale<br />
3. Aktiivravi koondamine Purusse koos võimaliku juurdeehitusega Puru haiglale<br />
4. Uue haiglahoone ehitamine (nn. green field projekt)<br />
3
2. Eesmärk<br />
Käesolev lähteülesanne peab andma ratsionaalse aluse <strong>Ida</strong>-<strong>Virumaa</strong> keskhaigla <strong>arengukava</strong><br />
järgmiste <strong>etapp</strong>ide läbiviimiseks – ülalkirjeldatud arengustsenaariumide tasuvusuuringuks<br />
ning haigla struktuuriüksuste dimensioneerimiseks vastavalt Sotsiaalministri 31.12.2001<br />
määrusele nr. 166 “Haigla <strong>funktsionaalse</strong> <strong>arengukava</strong> ja meditsiinitehnoloogilise osa<br />
kinnitamise kord”. Seega peab käesolev töö andma hinnangu järgmistele aspektidele:<br />
♦ <strong>Ida</strong>-<strong>Virumaa</strong> <strong>Keskhaigla</strong> vastutuspiirkonna statsionaarse ja ambulatoorse eriarstiabi<br />
vajaduste prognoosimine aastaks 2015<br />
♦ <strong>Ida</strong>-<strong>Virumaa</strong> <strong>Keskhaigla</strong> struktuuri määratlemine (st. haigla osakondade jaotus)<br />
♦ Tervishoiutöötajate vajaduse määratlemine <strong>Ida</strong>-<strong>Virumaa</strong>-<strong>Keskhaigla</strong>s<br />
3. <strong>Ida</strong>-<strong>Virumaa</strong> <strong>Keskhaigla</strong> vastutuspiirkonda iseloomustavad andmed<br />
3.1 Vastutuspiirkonna suurus<br />
<strong>Ida</strong>-<strong>Virumaa</strong> <strong>Keskhaigla</strong> osutab raviteenust ligi 178 000 elanikuga <strong>Ida</strong>-<strong>Virumaa</strong>le, vähesel<br />
määral ka Lääne-<strong>Virumaa</strong>le. <strong>Ida</strong>-<strong>Virumaa</strong> pindala on 3 364 km 2 , elanikkonna jagunemine<br />
omavalitsusüksuste vahel on väga erinev – Soome lahe 5 km laiusel rannikuribal elab 90%<br />
elanikest, ülejäänud aga ca 3 000 km 2 -l.<br />
Üldhaigla tasandil teenindab <strong>Ida</strong>-<strong>Virumaa</strong> elanikke ka Narva haigla.. Üldhaigla tasandil<br />
meditsiiniteenuste osutamine maakonnas jaguneb nii nagu näidatud tabelis 1, arvestades<br />
elanike paiknemist omavalitsusüksuste järgi (Tabel 2, Statistikaamet 2002).<br />
Tabel 1.<br />
Üldhaigla tasandil raviteenuste osutajad <strong>Ida</strong>-<strong>Virumaa</strong>l (Eesti haiglate <strong>arengukava</strong>, 2002)<br />
Haigla<br />
Vastutuspiirkonna Vastutuspiirkond<br />
suurus<br />
<strong>Ida</strong>-<strong>Virumaa</strong> <strong>Keskhaigla</strong> ca 100 000 Kohtla-Järve, Jõhvi ja Kiviõli linnad,<br />
ümbritsevad vallad, osaliselt Sillamäe<br />
linn<br />
Narva Haigla ca 78 000 Narva linn, ümbritsevad vallad,<br />
osaliselt Sillamäe linn<br />
Lisaks asub maakonnas Ahtme Psühhiaatriahaigla.<br />
III etapi raviteenuste osas teenindab <strong>Ida</strong>-<strong>Virumaa</strong>d momendil umbes 50% ulatuses Tartu<br />
Ülikooli Kliinikum ning tuleviku perspektiivis on Kliinikumi osa oluline suurenemine, millise<br />
prognoosi paikapidavust näitab ka viimaste aastate dünaamika (<strong>SA</strong> Tartu Ülikooli Kliinikumi<br />
<strong>arengukava</strong>).<br />
3.2 Rahvastikunäitajad<br />
<strong>Ida</strong>-<strong>Virumaa</strong>l elas Statistikaameti andmetel 2002 aastal 177 471 inimest, neist 20,1% on<br />
eestlased. Tabelis 2 on toodud rahvastiku jaotumine haldusüksuste ning vanuserühmade<br />
kaupa, joonisel 1 aga <strong>Ida</strong>-<strong>Virumaa</strong> elanikkonna vanuseline struktuur.<br />
Tabel 2<br />
4
<strong>Ida</strong>-<strong>Virumaa</strong> rahvastiku jaotumine haldusüksuste ning vanuserühmade kaupa (Statistikaamet<br />
2002)<br />
Kokku 0-14 15-24 25-39 40-54 55-64 65+<br />
IDA-VIRU MAAKOND 177471 27407 25113 33268 43039 19327 29271<br />
Mehi 80090 14173 12904 15976 19700 7928 9378<br />
Naisi 97381 13234 12209 17292 23339 11399 19893<br />
<strong>Ida</strong>-Viru maakonna<br />
linnad 156130 23837 22464 29542 38562 16687 24995<br />
Mehi 69925 12337 11524 14007 17416 6716 7895<br />
Naisi 86205 11500 10940 15535 21146 9971 17100<br />
..Jõhvi linn 11882 1677 1415 2166 2601 1506 2514<br />
Mehi 5231 851 716 1043 1201 581 836<br />
Naisi 6651 826 699 1123 1400 925 1678<br />
..Kiviõli linn 7242 1056 915 1181 1678 897 1515<br />
Mehi 3219 550 475 582 771 379 462<br />
Naisi 4023 506 440 599 907 518 1053<br />
..Kohtla-Järve linn 47106 7189 7277 8653 12072 4451 7444<br />
Mehi 21220 3708 3704 4146 5509 1820 2318<br />
Naisi 25886 3481 3573 4507 6563 2631 5126<br />
..Narva linn 68117 10561 9656 13564 16684 7671 9965<br />
Mehi 30381 5461 4968 6391 7394 3072 3085<br />
Naisi 37736 5100 4688 7173 9290 4599 6880<br />
..Narva-Jõesuu linn 2910 404 430 458 715 320 580<br />
Mehi 1302 211 231 221 316 141 181<br />
Naisi 1608 193 199 237 399 179 399<br />
..Püssi linn 1862 346 273 348 506 172 217<br />
Mehi 846 171 143 159 230 77 66<br />
Naisi 1016 175 130 189 276 95 151<br />
..Sillamäe linn 17011 2604 2498 3172 4306 1670 2760<br />
Mehi 7726 1385 1287 1465 1995 646 947<br />
Naisi 9285 1219 1211 1707 2311 1024 1813<br />
<strong>Ida</strong>-Viru maakonna<br />
vallad 21341 3570 2649 3726 4477 2640 4276<br />
Mehi 10165 1836 1380 1969 2284 1212 1483<br />
Naisi 11176 1734 1269 1757 2193 1428 2793<br />
..Alajõe vald 388 28 17 60 86 60 137<br />
Mehi 204 14 12 42 55 26 55<br />
Naisi 184 14 5 18 31 34 82<br />
Kokku 0-14 15-24 25-39 40-54 55-64 65+<br />
..Aseri vald 2303 340 286 416 471 351 439<br />
Mehi 1063 178 158 220 218 150 139<br />
Naisi 1240 162 128 196 253 201 300<br />
..Avinurme vald 1587 324 154 289 283 215 322<br />
Mehi 755 166 73 143 148 112 113<br />
Naisi 832 158 81 146 135 103 209<br />
..Iisaku vald 1486 297 181 281 254 168 305<br />
Mehi 739 167 85 148 142 76 121<br />
5
Naisi 747 130 96 133 112 92 184<br />
..Illuka vald 1078 146 119 177 217 144 274<br />
Mehi 421 73 52 90 83 41 82<br />
Naisi 657 73 67 87 134 103 192<br />
..Jõhvi vald 1750 292 265 323 426 166 277<br />
Mehi 813 147 130 160 213 78 85<br />
Naisi 937 145 135 163 213 88 192<br />
..Kohtla vald 1506 247 226 249 378 168 238<br />
Mehi 726 120 121 132 183 85 85<br />
Naisi 780 127 105 117 195 83 153<br />
..Kohtla-Nõmme vald 1135 167 119 178 224 136 311<br />
Mehi 523 87 72 88 119 56 101<br />
Naisi 612 80 47 90 105 80 210<br />
..Lohusuu vald 852 133 99 157 155 128 180<br />
Mehi 424 72 54 87 82 58 71<br />
Naisi 428 61 45 70 73 70 109<br />
..Lüganuse vald 1244 182 149 220 257 190 246<br />
Mehi 614 83 83 129 140 94 85<br />
Naisi 630 99 66 91 117 96 161<br />
..Maidla vald 779 156 80 156 148 95 144<br />
Mehi 385 85 50 79 80 53 38<br />
Naisi 394 71 30 77 68 42 106<br />
..Mäetaguse vald 1580 272 218 263 332 188 307<br />
Mehi 766 138 111 141 181 86 109<br />
Naisi 814 134 107 122 151 102 198<br />
..Sonda vald 1078 160 120 173 239 144 242<br />
Mehi 528 85 67 95 120 70 91<br />
Naisi 550 75 53 78 119 74 151<br />
..Toila vald 2321 437 336 456 526 238 327<br />
Mehi 1109 226 172 233 252 107 118<br />
Naisi 1212 211 164 223 274 131 209<br />
..Tudulinna vald 653 146 73 105 111 73 145<br />
Mehi 319 64 39 54 66 36 60<br />
Naisi 334 82 34 51 45 37 85<br />
..Vaivara vald 1601 243 207 223 370 176 382<br />
Mehi 776 131 101 128 202 84 130<br />
Naisi 825 112 106 95 168 92 252<br />
Joonis 1<br />
<strong>Ida</strong>-<strong>Virumaa</strong> elanikkonna vanuseline struktuur (arvud tuhandetes)<br />
6
19,3<br />
29,3<br />
27,4<br />
25,1<br />
0-14<br />
15-24<br />
25-39<br />
40-54<br />
55-64<br />
65+<br />
43<br />
33,3<br />
<strong>Ida</strong>-<strong>Virumaa</strong> loomulik iive on viimased 12 aastat püsinud negatiivsena (Tabel 3, Joonis 2).<br />
Samas on negatiivse iibe suurusjärk on jäänud samaks ning vaadates viimase aastakümne<br />
rahvastiku absoluutarve, on viimastel aastatel tekkinud rahvaarvu stabiliseerumine (tabel 4,<br />
joonis 3) Seega lähima 10 aasta jooksul rahvastiku plahvatuslikku vähenemist prognoosida<br />
pole alust. Küll on oodata elanikkonna vananemist.<br />
Tabel 3<br />
Loomulik iive <strong>Ida</strong>-<strong>Virumaa</strong>l aastate lõikes (Statistikaamet 2002)<br />
1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002<br />
+<br />
67<br />
-<br />
339<br />
-<br />
857<br />
-<br />
1532<br />
-<br />
1844<br />
-<br />
1441<br />
-<br />
1162<br />
-<br />
1377<br />
-<br />
1534<br />
-<br />
1399<br />
-<br />
1248<br />
-<br />
1421<br />
-<br />
1299<br />
Joonis 2<br />
Loomulik iive <strong>Ida</strong>-<strong>Virumaa</strong>l aastatel 1990-2002 (Statistikaamet 2002)<br />
200<br />
0<br />
-200<br />
-400<br />
-600<br />
-800<br />
-1000<br />
-1200<br />
-1400<br />
-1600<br />
-1800<br />
-2000<br />
1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002<br />
Tabel 4<br />
<strong>Ida</strong>-<strong>Virumaa</strong> rahvastik aastatel 1990-2003 (Statistikaamet)<br />
7
Aasta<br />
Elanikke<br />
absoluutarvudes Aasta<br />
Elanikke<br />
absoluutarvudes<br />
1990 221807 1997 188578<br />
1991 221708 1998 185347<br />
1992 219757 1999 182437<br />
1993 211179 2000 180143<br />
1994 204239 2001 178896<br />
1995 197899 2002 177471<br />
1996 192778 2003 176181<br />
Joonis 3<br />
<strong>Ida</strong>-<strong>Virumaa</strong> rahvastik 1992-2003 (Statistikaamet)<br />
250000<br />
200000<br />
Elanike arv<br />
150000<br />
100000<br />
50000<br />
0<br />
1992<br />
1993<br />
1994<br />
1995<br />
1996<br />
1997<br />
1998<br />
1999<br />
2000<br />
2001<br />
2002<br />
2003<br />
4. Osutatavate tervishoiuteenuste analüüs<br />
Puru, Kohtla-Järve ning Jõhvi haiglates 2002.a osutatud tervishoiuteenused on toodud<br />
tabelites 6- (haiglate poolt esitatud aastaaruannete põhjal). Tervishoiuteenust on osutatud<br />
kogu <strong>Ida</strong>-<strong>Virumaa</strong> elanikkonnale. Samuti kuulub haiglate juurde ambulatoorne eriarstiabi,<br />
päevakirurgia ning päevastatsionaar.<br />
4.1 Haiglate struktuur<br />
<strong>Ida</strong>-<strong>Virumaa</strong> <strong>Keskhaigla</strong>t moodustavate haiglate senine struktuur – raviosakonnad ja<br />
teenistused on toodud tabelis 5.<br />
Tabel 5<br />
8
Kohtla-Järve, Puru ja Jõhvi haiglate meditsiinilised erialad ning teenistused.<br />
MEDITSIINILISED<br />
ERIALAD<br />
MEDITSIINILISED<br />
TEENISTUSED<br />
MITTEMEDITSII-<br />
NILISED<br />
TEENISTUSED<br />
Anestesioloogia ja Operatsiooniteenistus Toitlustusteenistus<br />
Intensiivravi, I-III<br />
Sisehaigused aste<br />
Kardioloogia Üldkirurgia Radioloogiateenistus Kantseleiteenistus<br />
Pulmonoloogia Uroloogia Laborimeditsiin Personaliteenistus<br />
Günekoloogia ja<br />
sünnitusabi<br />
Otorinolarüngoloogia<br />
Patoloogiateenistus Majandus- ja<br />
tehnikateenistus<br />
Neuroloogia Oftalmoloogia Vereteenistus Informaatikateenistus<br />
Nakkushaigused<br />
Ftisiaatria<br />
Ortopeediatraumatoloogia<br />
Apteek<br />
Raamatupidamise- ja<br />
ökonoomikateenistus<br />
Taastusravi Pediaatria Klienditeenistus<br />
Viimaste aastate lõikes on kolmes haiglas olnud trendiks voodikohtade arvu vähendamine<br />
(Joonis 4), ravi kestvuse lühenemine, suurem rõhuasetus päevastatsionaarsele ravile.<br />
Joonis 4<br />
Voodikohtade hulga vähenemine viimase kolme aasta jooksul Kohtla-Järve, Puru ning Jõhvi<br />
haiglas.<br />
500<br />
400<br />
500<br />
437<br />
395<br />
300<br />
200<br />
100<br />
224<br />
166<br />
65<br />
187<br />
150<br />
55<br />
171<br />
129<br />
55<br />
KOKKU<br />
Kohtla-Järve<br />
Puru<br />
Jõhvi<br />
0<br />
2001 2002 2003<br />
Puru Haigla on olnud peamiselt siseprofiiliga haigla, kus senini on kirurgilistest erialadest<br />
tegeldud sünnitusabi ning oftalmoloogiaga. Sünnitusabi ning raseduspatoloogia osakonna<br />
kolimine Kohtla-Järve haiglasse on üks esimesi planeeritud muudatusi loodava keskhaigla<br />
struktuuris.<br />
Võrreldes 2002 aastaga on Puru haiglas 2003 aastaks vähendatud statsionaarseid voodikohti<br />
21 võrra. Samas on voodihõive (70,8%) jäänud ikkagi madalamaks kui optimaalseks peetav.<br />
Voodihõive on kõrgeim infektsioonhaiguste osakonnas, samuti märkimisväärne<br />
tuberkuloosiosakonnas. Kohtla-Järve Kopsuhaigla on Puru haiglaga liidetud 2002 aastast,<br />
kuigi ravitöö toimub edasi eraldi hoonetes. Osakonna spetsiifikat arvestades (pikk<br />
haiglasviibimine) pole tuberkuloosiosakonna statistilisi andmeid arvestatud Puru Haigla<br />
statistilise keskmise arvutamisel.<br />
Puru haigla keskmine ravi kestvus on 7,14 päeva, mis on võrreldav <strong>SA</strong> TÜK 2002 aasta<br />
ravikestvusega (7,1 päeva), kuid tuleb mainida, et viimase puhul on sisse võetud ka<br />
9
psühhiaatria, kopsutuberkuloosi ning pikaravi osakondade ravipäevad. Ilma nendeta oli<br />
kliinikumi keskmiseks ravikestuseks 6,0 päeva (kirurgilistel erialadel 5,7 päeva).<br />
Jõhvi Lastehaigla voodikohad on märkimisväärselt alatäidetud vaatamata vähendatud<br />
voodikohtadele. Kohaliku arstkonnaga vesteldes selgus, et olulist rolli mängib<br />
päevastatsionaar, kuna regioon on sotsiaalselt problemaatiline ning paljud lapsed, kes<br />
normaalses keskkonnas oleksid kodus ning perearsti poolt ravitavad, vajavad <strong>Ida</strong>-<strong>Virumaa</strong>l<br />
haiglaravi. Antud hetkel ravitakse need lapsed päevastatsionaaris. Kui päevastatsionaari<br />
ravimahtu märgatavalt vähendada, on oht, et suureneb statsionaarset haiglaravi vajavate laste<br />
hulk. Siiski on <strong>arengukava</strong> kirjutades lähtutud eeldusest, et ka <strong>Ida</strong>-<strong>Virumaa</strong>l paraneb<br />
esmatasandi arstiabi kvaliteet ning haigla ei pea igavesti jääma kandma<br />
sotsiaalhoolekandeasutuse rolli. Jõhvi Lastehaigla tegevus on lähiperspektiivis planeeritud<br />
viia Puru haiglasse.<br />
Kohtla-Järve Haigla on peamiselt kirurgilise profiiliga haigla. Neuroloogia osakonna<br />
paiknemine Kohtla-Järvel on seotud kaasaegse kompuuterdiagnostika asumisega samas<br />
hoones, seetõttu ei ole otstarbekas neuroloogia osakonna kolimine Purusse. Neuroloogia<br />
osakonna voodifond sisaldab ka 10 taastusravi voodit. Nende haigete kaasaarvamine<br />
osakonna statistikasse muudab pikemaks keskmise ravikestvuse ning seeläbi alaneb<br />
voodihõive. Neuroloogia osakonna koosseisus on ka 4 I astme intensiivravi voodikohta.<br />
Kirurgiliste erialade voodihõive on optimaalsele lähedane. Vaid günekoloogia osakonnas jääb<br />
see alla keskmise. Uroloogia osakonna 30 voodi hulka kuuluvad ka 10 onkoloogilise pikaravi<br />
voodit ning kuna statistika on tehtud haigete peale ühiselt, siis keskmine ravil viibitud<br />
päevade hulk tuleb suurem kui kirurgiliselt erialalt eeldatakse. Ortopeedia-traumatoloogia<br />
osakonna haigetest üle 80% moodustavad erakorralised haiged. 35 voodi hulgas on ka 5<br />
taastusravi voodit. Otorinolarüngoloogia 5 voodit asuvad traumatoloogia osakonna pinnal.<br />
<strong>Keskhaigla</strong>le esitatud nõuete kohaselt on puuduseks erakorralise meditsiini osakonna<br />
puudumine kõikides eelpoolnimetatud haiglates. Erakorraliste haigetega tegeleb valvearst<br />
vastuvõtus. Kohtla-Järve Haiglas on olemas traumapunkt, kus 2002. aastal oli 11 303<br />
pöördumist.<br />
4.2 Statsionaarne aktiivravi<br />
Tabel 6<br />
Statsionaarne aktiivravi Puru, Jõhvi ning Kohtla-Järve haiglates aastal 2002, voodite arv<br />
aastatel 2001 , 2002 ja 2003 (haiglate statistikaaruannete põhjal)<br />
Voodeid<br />
2001<br />
Voodeid<br />
2003<br />
Voodeid<br />
2002<br />
Juhtumeid<br />
2002<br />
Keskmiselt<br />
ravipäevi<br />
Voodihõive<br />
PURU<br />
Infektsioonhaigused 15 12 12 525 8,16 98,8<br />
Intensiivravi 6 5 5 512 1,9 53,3<br />
Kardioloogia 45 45 45 1286 8,72 87,4<br />
Voodeid<br />
2001<br />
Voodeid<br />
2003<br />
Voodeid<br />
2002<br />
Juhtumeid<br />
2002<br />
Keskmiselt<br />
ravipäevi<br />
Voodihõive<br />
Oftalmoloogia 20 4 12 595 1,72 49,6<br />
Pulmonoloogia 30 25 30 795 9,67 73,4<br />
10
Sisehaigused 30 26 26 722 8,8 71,9<br />
Sünnitusabi ja<br />
raseduspatoloogia 20 12 20 888 3,2 38,9<br />
KOKKU 166 129 150 5323 7,14 70,8<br />
Tuberkuloosiosakond<br />
45 40 45 296 46,1 83,1<br />
JÕHVI<br />
Infektsioonhaigused 15 15 15 733 5,51 76,7<br />
Pediaatria 50 40 40 1062 5,89 42,9<br />
KOKKU 65 55 55 1795 5,73 51,2<br />
KOHTLA-JÄRVE<br />
Intensiivravi 4 4 4 614 1,85 73,5<br />
Neuroloogia 50 34 45 1566 8,4 78,2<br />
Ortopeediatraumatoloogia<br />
35 35 35 763 11,27 79,8<br />
LOR 8 5 5 281 5,5 86,2<br />
Günekoloogia 30 20 25 1950 4,71 61,3<br />
Uroloogia 30 20 20 890 8 85,3<br />
Onkoloogia 10 10 10 278 8 85,3<br />
Üldkirurgia 57 43 43 2194 6 83,9<br />
KOKKU 224 171 187 8536 6,6 82,5<br />
KÕIK HAIGLAD<br />
KOKKU 500 395 437 15950<br />
Tabel 6a<br />
Voodite arvud ja koormatuse näitajad 2006 – 2007<br />
Juhtude arv<br />
Voodite<br />
arv<br />
Keskmine ravi kestvus Voodihõive<br />
2006<br />
2007<br />
2006<br />
2007<br />
2006<br />
2007<br />
2006<br />
2007<br />
Sisehaigused 799 860 25 25 9,1 9,0 80 86<br />
Kardioloogia 1581 1446 40 40 8,9 8,4 91 89<br />
Pulmonoloogia 729 748 22 22 9,8 9,5 92 90<br />
Neuroloogia 934 901 21 21 7,9 7,8 80 95<br />
Nakkusosakond 1319 1263 27 27 6,7 7,0 88 89<br />
Pediaatria 951 1007 16 16 5,1 4,8 80 85<br />
Tuberkuloos 437 318 30 30 22,3 30,6 103 88<br />
Taastusravi 375 539 25 15 12,0 10,1 79 100<br />
Kirurgia 1719 1669 26 26 5,3 5,4 90 101<br />
Ortopeedia 775 722 24 24 8,8 7,8 75 65<br />
Uroloogia 689 641 14 14 6,5 6,3 91 78<br />
Oftalmoloogia 74 57 4 4 3,7 4,3 19 17<br />
Günekoloogia 691 616 10 10 3,2 3,1 51 53<br />
Sünnitus 483 504 8 8 3,3 3,6 55 62<br />
11
Raseduspatoloogia 190 230 4 4 1,7 3,2 45 51<br />
Intensivravi II 684 565 5 9 1,6 1,9 131 66<br />
Intensivravi III 247 272 3 3 3,8 5,1 68 189<br />
Hooldus 220 235 10 10 9,2 13,4 89 86<br />
4.3 Päevaravi<br />
Tabel 7<br />
Päevastatsionaarne ravi Puru, Jõhvi ning Kohtla-Järve haiglates aastal 2002 (haiglate<br />
statistikaaruannete põhjal)<br />
Voodeid<br />
2002<br />
Juhtumeid<br />
2002<br />
Keskmiselt<br />
ravipäevi<br />
Päevastatsionaar Puru<br />
haiglas 12 468 9,67<br />
Päevaravi Jõhvi<br />
Lastehaiglas 25 974 9,59<br />
Päevastatsionaar<br />
Kohtla-Järve Haiglas 8 1530<br />
KOKKU 45 2972<br />
4.4 Operatiivne ravi<br />
Kuigi peamine kirurgiline tegevus on senini toimunud Kohtla-Järve haiglas, on sünnitusabi<br />
operatsioone ning silmalõikusi tehtud ka Puru Haiglas, ambulatoorset kirurgiat aga ka Jõhvi<br />
Lastehaiglas. Suurenenud on päevakirurgia osakaal.<br />
Tabel 8<br />
Operatiivne tegevus Puru, Jõhvi ning Kohtla-Järve haiglates aastal 2002 (haiglate<br />
statistikaaruannete põhjal)<br />
Operatsioonitubade<br />
Operatsioonid<br />
arv<br />
Statsionaarsed Ambulatoorsed<br />
Jõhvi 0 254<br />
Puru 605 1665 2<br />
Kohtla-Järve 2600 1284 4<br />
KOKKU 3205 3203 6<br />
4.5 Vereteenistus<br />
Kohtla-Järve Haiglal on oma vereteenistus, Puru Haiglas asub verekabinet. Rakendatud<br />
transfusioonravist annab ülevaate tabel 10.<br />
Tabel 10<br />
12
Transfusioonravi Puru ning Kohtla-Järve haiglates aastal 2002 (haiglate statistikaaruannete<br />
põhjal).<br />
Haigla Transfundeeritud<br />
patsientide arv<br />
Üle kantud<br />
verepreparaatide arv<br />
Puru 397 618<br />
Kohtla-Järve 701 2270<br />
4.6 Barokamber ning hemodialüüs<br />
Puru Haiglas töötab barokamber ning hemodialüüsi kabinet, kus läbi viidud protseduurid on<br />
toodud tabelis 9.<br />
Tabel 9<br />
Puru Haigla barokambri ning hemodialüüsi kabineti töö aruanne aastal 2002 (haigla<br />
statistikaaruande põhjal)<br />
Kokku Statsionaarne Ambulatoorne<br />
Barokamber 679<br />
Hemodialüüs 1123 213 910<br />
4.7 Sünnitusabi<br />
Sünnitusi oli 2002 aastal Puru Haiglas 473. Puru haigla sünnitusosakonnas on kaks<br />
sünnitustuba ning 1 operatsioonisaal.<br />
4.8 Diagnostika<br />
2002. aastal Puru, Kohtla-Järve ning Jõhvi haiglas teostatud diagnostilised protseduurid on<br />
loetletud tabelis 11.<br />
Kõigis kolmes haiglas on oma laboratoorium, kus teostatakse kliinilisi analüüse. Puru ning<br />
Kohtla-Järve haigla laboratooriumites teostatakse ka biokeemilisi ning mikrobioloogilisi<br />
analüüse, Purus lisaks veel immunoloogilisi analüüse.<br />
Elementaarne radioloogiline diagnostika on võimalik kõikides kõne all olevates haiglates,<br />
kompuutertomograaf asub Kohtla-Järve haiglas. Funktsionaalse diagnostikaga tegelevad Puru<br />
ning Jõhvi haigla, endoskoopiliste uuringutega Puru ning Kohtla-Järve haigla.<br />
Tabel 11<br />
2002. a teostatud diagnostilised protseduurid Puru, Kohtla-Järve ning Jõhvi haiglas (haiglate<br />
statistikaaruannete põhjal)<br />
Diagnostika PURU K-JÄRVE JÕHVI KOKKU<br />
Funktsionaalne diagnostika 12201 1060 218 13488<br />
Vereringeelundid 10962 218 11180<br />
Hingamiselundid 1239 1239<br />
EEG 588 588<br />
EMG 472 472<br />
Endoskoopia 2562 1347 3909<br />
13
Gastroskoopia 1850 747 2597<br />
Bronhoskoopia 340 11 351<br />
Rektoskoopia, koloskoopia 105 76/41 222<br />
Kolposkoopia 267 335 602<br />
Uroloogiline 137 137<br />
Laboratoorium 179876 158727 39532 378135<br />
kliiniline veri 29640 38879 13691 82210<br />
kliiniline uriin 16199 18017 4697 38913<br />
biokeemilised uuringud 75934 38695 7378 122007<br />
mikrobioloogia uuringud 20723 16958 10588 48281<br />
muud 37380 3174 40554<br />
Radiodiagnostika<br />
Röntgenuuringud 9082 21230 5918 36230<br />
Mammograafia 1684 1684<br />
Sonograafia 7991 7647 1072 16710<br />
Kompuutertomograafia 4721 4721<br />
4.9 Patoloogiateenistus<br />
Patoloogiateenistus on Puru ja Kohtla-Järve haiglas. Tabel 12.<br />
Tabel 12<br />
Patoloogiateenistuse töö Jõhvi, Puru ning Kohtla-Järve haiglates aastal 2002 (haiglate<br />
statistikaaruannete põhjal)<br />
Patoloogiateenistus<br />
Lahangud Elupuhune uuring<br />
Jõhvi 0 0<br />
Puru 158 14733<br />
Kohtla-Järve 185 6654<br />
KOKKU 343 21387<br />
4.10 Ambulatoorne eriarstiabi<br />
Osutatud ambulatoorne eriarstiabi mahud on toodud tabelites 13-15.<br />
Tabel 13<br />
Ambulatoorne eriarstiabi (visiitide arvud erialade kaupa) Puru Haiglas aastal 2002<br />
Eriala Täiskasvanud Lapsed Kojukutseid<br />
Dermatoveneroloog 7462 494<br />
Gastroenteroloog 525<br />
Hematoloog 663<br />
Infektsionist 745<br />
Kardioloog 3652<br />
Nefroloog 275<br />
14
Neuroloog 4040 179<br />
Oftalmoloog 5028 1149<br />
Otorinolarüngoloog 5080<br />
Pediaater 4123<br />
Pulmonoloog 1523<br />
Sisearst 4858 263<br />
Üldkirurg 4847 215<br />
Günekoloog 10548<br />
Stomatoloog 12772 3076<br />
Ftisiaater 3754 3201<br />
KOKKU 65772 12043 657<br />
Tabel 14<br />
Ambulatoorne eriarstiabi (visiitide arvud erialade kaupa) Kohtla-Järve Haiglas aastal 2002<br />
Eriala Täiskasvanud Lapsed Kodukülastused<br />
Otorinolarüngoloog 7756 2377<br />
Günekoloog 10826<br />
Uroloog 3944<br />
Muud erialad 105355 11064<br />
Kokku 127881 13441 167<br />
Tabel 15<br />
Ambulatoorne eriarstiabi (visiitide arvud erialade kaupa) Jõhvi Lastehaiglas aastal 2002<br />
Eriala Täiskasvanud Lapsed KOKKU<br />
Pediaater 868 868<br />
Arvele võetud rasedaid 130 130<br />
Muud erialad 9504 3052 12556<br />
KOKKU 9634 3920 13554<br />
4.11 Taastusravi<br />
Kohtla-Järve Haiglas on 10 taastusravi voodikohta neuroloogia osakonnas ning 5 taastusravi<br />
kohta traumatoloogia-ortopeedia osakonnas. Suur osa taastusravist toimub ambulatoorselt.<br />
Kõigis kolmes haiglas on hästi väljaarendatud füsioteraapia osakond, mis teenindab nii<br />
statsionaarseid kui ambulatoorseid patsiente. Tabel 16. Probleemiks on nende<br />
raviprotseduuride finantseerimine haigekassa poolt, seetõttu on viimastel aastatel<br />
füsioteraapiaprotseduuride arv vähenenud, kuna patsiendid peavad paljude protseduuride eest<br />
ise maksma.<br />
Tabel 16<br />
15
Taastusravi protseduurid Puru, Jõhvi ning Kohtla-Järve haiglates aastal 2002 (haiglate<br />
statistikaaruannete põhjal)<br />
Taastusravi<br />
PURU JÕHVI KOHTLA-JÄRVE KOKKU<br />
Protse-<br />
Protse-<br />
Protse-<br />
Protseduuduuride<br />
Sh. duu-<br />
Sh. duu-<br />
Sh.<br />
ambularide<br />
ambularide<br />
ambularide<br />
üldarv toorseid üldarv toorseid üldarv toorseid üldarv<br />
Sh.<br />
ambulatoorseid<br />
Elektriravi 14207 13982 1870 854 7481 4788 23558 19624<br />
Inhalatsioonravi<br />
2415 2402 2813 34 1507 253 6735 2689<br />
UH ravi 12115 12115 232 139 2381 2240 14728 14494<br />
Magnetravi 6200 6084 97 44 2495 258 8792 6386<br />
Vesiravi 1462 385 4665 4091 6127 4476<br />
Massaaž 3548 2697 8518 4944 27403 5899 39469 13540<br />
Ravikehakultuur<br />
5704 2417 6603 4215 15054 5884 27361 12516<br />
Valgusravi 2298 2298 713 51 936 417 3947 2766<br />
Laserravi 2833 2793 267 247 8869 6674 11969 9714<br />
Soojusravi 4820 4798 93 18 5474 716 10387 5532<br />
Mudaravi 410 410 1162 1162 1572 1572<br />
Manuaalteraapia<br />
1045 351 1045 351<br />
Akupunktuur 474 310 2264 1741 2738 2051<br />
KOKKU 55024 50306 22668 10931 80736 34474 158428 95711<br />
sh. lastel 4298 4298 19975 8224 3556 3160 27829 15682<br />
Logopeediline<br />
ravi 4548 4548 10000 10000 14548 14548<br />
sh. lapsed 4548 4548 9500 9500 14048 14048<br />
5. Planeeritavad juhtumid ning voodite vajadus erialade kaupa.<br />
5.1 Sissejuhatus<br />
Teenusevajadus on prognoositud aastaks 2007, arvestades, et edaspidine tervishoiuvõrgu<br />
muutumine aastaks 2015 pole enam nii tormiline ning muutused pole sedavõrd radikaalsed<br />
ning kiired ja voodite arvu ning ambulatoorsete külastuste võimalikud vajalikud muutused on<br />
võimalik teha töö käigus ilma suuremaid ümberkorraldusi tegemata. Samuti pole väga<br />
pikaajaline planeerimine niivõrd töökindel. Tegemist on dünaamilise mudeliga.<br />
Analüüsis on arvestatud Eesti tervishoiupoliitika arengusuundi, samuti on kasutatud<br />
võrdlevalt Euroopa tervishoiupoliitika mudeleid. Arvesse on võetud <strong>Ida</strong>-<strong>Virumaa</strong><br />
rahvastikunäitajaid, viimaste aastate tervishoiustatistikat ning tervishoiuteenuste reguleerimist<br />
osutavaid õigusakte:<br />
1. Eesti Haiglate Arengukava 2002<br />
2. Arstide erialade <strong>arengukava</strong>d, SM 28.12.2001 määrus nr. 159<br />
3. Haigla liikide nõuded, SM 17.02.2002 määrus nr 18<br />
4. <strong>SA</strong> Tartu Ülikooli Kliinikum <strong>arengukava</strong>, 2003<br />
5. Hospital Master Plan 2000<br />
6. <strong>Ida</strong>-<strong>Virumaa</strong> tervishoiu <strong>arengukava</strong> aastani 2015<br />
16
7. <strong>SA</strong> Tartu Ülikooli Kliinikumi teostatud “<strong>Ida</strong>-Viru maakonna tervishoiu <strong>arengukava</strong><br />
aastani 2015” ekspertiis ja <strong>SA</strong> <strong>Ida</strong>-<strong>Virumaa</strong> <strong>Keskhaigla</strong> moodustamise lähiaastate<br />
tegevuskava. 2002<br />
5.2 Statsionaarne aktiivravi<br />
Järgnevalt on välja toodud <strong>Ida</strong>-<strong>Virumaa</strong> <strong>Keskhaigla</strong>sse koonduvate haiglate töömahud<br />
erialade kaupa 2002 aastal, 2003 aasta alguses avatud voodite arv, Eesti haiglate <strong>arengukava</strong><br />
järgi keskhaiglasse prognoositavad juhtumid aastaks 2015 ning voodid aastaks 2015. Tabel<br />
19. Arvestades, et juhtude planeerimisel on olnud tegemist mitmekordse ekstrapoleerimisega,<br />
arvestades võrdsetes osades Eesti keskmist ning maakondlikku ravimahtu, ei ole õige kõikidel<br />
erialadel lähtuda 2007 aasta prognoosis haiglate <strong>arengukava</strong>s 2015 aastaks prognoositud<br />
juhtudest, vaid tuleb arvestada rohkem vastutuspiirkonna eripära (näiteks Eesti keskmisega<br />
võrreldes tunduvalt suurem traumatism <strong>Ida</strong>-<strong>Virumaa</strong>l) ning seniste ravijuhtumite arvuga.<br />
Samuti on võrreldes haiglate <strong>arengukava</strong>ga muudetud <strong>Ida</strong>-<strong>Virumaa</strong> <strong>Keskhaigla</strong> ning Narva<br />
Haigla proportsionaalset ravijuhtude jaotuvust, arvestades, et keskhaigla teeninduspiirkonda<br />
jääb 56% elanikkonnast, Narva haiglale aga 44%. <strong>Ida</strong>-<strong>Virumaa</strong> <strong>Keskhaigla</strong> kui kõrgema etapi<br />
haigla osatähtsus tervishoiuteenuse osutajana on oluliselt suurem kui Narva Haiglal, tulenedes<br />
suuremast vastutuspiirkonnast ja erialadest, mille raviteenuse osutamine ei kuulu üldhaigla<br />
kompetentsi. <strong>Keskhaigla</strong>st kujuneb maakonna meditsiini tõmbepunkt.<br />
2002 aastal raviti Kohtla-Järve, Puru ning Jõhvi haiglate statsionaaris kokku 15 950 haiget.<br />
Aastaks 2007 ei planeerita rahvastiku olulist vähenemist, kuna negatiivne iive on viimastel<br />
aastatel püsinud samal tasemel ning seoses prognoositava jätkuva majandusarenguga <strong>Ida</strong>-<br />
<strong>Virumaa</strong>l, mis on oluliseks tööstuspiirkonnaks Eestis, on oodata võõrtööjõu täiendavat<br />
saabumist ja elanike arvu stabiliseerumist. Seega ravijuhtude arvu vähenemist 2007 aastaks ei<br />
prognoosita, pigem suureneb ravijuhtude arv peamiselt maakonnasisese ümberjaotumise<br />
tulemusel.<br />
Ravijuhtude jaotuvus erialade kaupa on toodud tabelis 19. Prognoositavad ravijuhud on<br />
saadud 2002 aasta ravijuhtude ning Eesti haiglate <strong>arengukava</strong>s välja toodud eeldatavate 2015<br />
aasta ravijuhtude alusel ning jätkuval ekstrapoleerimisel, võttes arvesse maakonna ravijuhtude<br />
proportsionaalset jaotust Narva Haigla ning keskhaigla vahel. Siit tulevad erialati erinevused<br />
haiglate <strong>arengukava</strong>s prognoositud ravijuhtude arvuga.<br />
Prognoositud ravijuhtude lahendamiseks vajalike voodikohtade planeerimisel on lähtutud<br />
haiglavõrgu <strong>arengukava</strong>s toodud eeldustest:<br />
- aktiivravi voodikohtade kontsentreerumine, sellest tekkiv sünergism lähedaste<br />
erialade vahel, mille tulemusena summaarne vajalike voodikohtade hulk<br />
väheneb<br />
- taastusravi varajane alustamine aktiivravi voodites<br />
- ravijuhu lahendamiseks vajalike aktiivravi päevade vähenemine (5-6 päevani)<br />
tegevuse intensiivistumise ning efektiivsemate ravimeetodite kasutamisel<br />
- ambulatoorse ravi, sh päevaravi ja –kirurgia osakaalu suurendamine<br />
- paralleelselt eksisteeriva geriaatrilise ning hooldusravi süsteemi<br />
väljaarendamine<br />
Eelnevat arvesse võttes on planeeritav statsionaarsete aktiivravi voodite hulk vähenenud 395-<br />
lt 269-le.<br />
17
Aktiivravi voodihõive (arvestamata tuberkuloosi ning psühhiaatria juhte) peaks olema 80-<br />
85% tagamaks investeeringute ja ressursside optimaalse kasutamise. Planeeritud<br />
haigusjuhtude ning voodite arvu juures jääb mõnel erialal voodihõive alla 80%, kuid kui<br />
jagada haigla voodifond laias laastus kolmeks alaüksuseks – kirurgia, teraapia ning<br />
günekoloogiliseks – siis nendes grupeeringutes on voodikasutus efektiivne. Väikeste<br />
voodikohtadega erialade eksisteerimine eraldi osakonnana ei ole majanduslikult põhjendatud<br />
ning need erialad moodustavad juba algselt alaühiku mõne teise lähedase eriala osakonnas.<br />
Planeeritud on otorinolarüngoloogia, oftalmoloogia ning uroloogia voodid üldkirurgia<br />
osakonna koosseisus. Senini uroloogia osakonna koosseisus olnud 10 onkoloogiliste haigete<br />
voodit, mis sisuliselt olid hooldus- ning pikaravivoodid, aktiivravi voodite hulka enam<br />
planeeritud ei ole. Küll aga on planeeritud 24 I astme intensiivravi voodit erinevate<br />
osakondade koosseisus. Tabel 18<br />
Tabel 18<br />
I astme intensiivravi voodite jagunemine osakonniti.<br />
Osakond<br />
Planeeritavad<br />
voodid<br />
Sh. I astme intensiivravi<br />
voodid<br />
Pediaatria 25 4<br />
Pulmonoloogia 14 1<br />
Tuberkuloos 30 2<br />
Sisehaigused 21 2<br />
Kardioloogia 24 3<br />
Neuroloogia 25 4<br />
Üldkirurgia 35 4<br />
Traumatoloogia 20 4<br />
KOKKU 194 24<br />
Lisaks on 261 aktiivravi voodikoha peale 9 II astme ja 6 III astme intensiivravi voodit. Kokku<br />
moodustab intensiivravi voodifond 12 % kogu keskhaigla statsionaarsest voodifondist.<br />
Tabel 19<br />
Aktiivravi juhtumiprognoos keskhaiglasse aastaks 2002-2015 vajalike ravivoodite, raviaja ja<br />
voodihõivega.<br />
Juhtumid<br />
2002<br />
Voodid<br />
2003<br />
Juhtumid<br />
2015 keskhaiglas<br />
(haiglate<br />
<strong>arengukava</strong><br />
2002)<br />
Voodid<br />
2015<br />
(haiglate<br />
<strong>arengukava</strong><br />
2002)<br />
<strong>Keskhaigla</strong>sse<br />
2015<br />
planeeritud<br />
juhtumid<br />
(2007<br />
muudatus)<br />
<strong>Keskhaigla</strong>sse<br />
2015<br />
planeeritud<br />
voodid<br />
(2007<br />
muudatus)<br />
Planee<br />
-ritav<br />
ravi<br />
kestvu<br />
s<br />
Voodihõive<br />
PURU<br />
Infektsioonhaigused<br />
525 12 552 11 606 12**** 6 83,0<br />
Intensiivravi 512 5 447 15**<br />
Kardioloogia 1286 45 1493 24 1493 24 5 85,2<br />
Pulmonoloogia<br />
795 25 397 7 791 14 5,5 85,1<br />
Sisehaigused 722 26 1322 21 1322 21 5 86,2<br />
Oftalmoloogia<br />
595 4 489 3 567 4 2 77,7<br />
18
Sünnitusabi ja<br />
raseduspatoloogia<br />
888 12 867 11 1010 12 3,5 80,7<br />
KOKKU 5323 129<br />
5120 +<br />
intensiivravi<br />
77 +<br />
intensiivravi<br />
6236 91<br />
Tuberkuloosiosakond<br />
296 40 367 30 367 30 25 83,8<br />
JÕHVI<br />
Infektsioonhaigused<br />
733 15 513 10**** 6 84,3<br />
Pediaatria 1062 40 989 15 1368 25 5 75,0<br />
KOKKU 1795 55 989 15 1881 35 5,3 78,0<br />
KOHTLA-<br />
JÄRVE<br />
Intensiivravi 614 4 461 0**<br />
Neuroloogia 1566 34 1046 17 1546 25 5 84,7<br />
Ortopeediatraumatoloogia<br />
763 35 395 7 760 20 8 83,3<br />
Otorinolarüngoloogia<br />
281 5 180 1 444 * 3 2 81,1<br />
Günekoloogia 1950 20 813 8 1625 8*** 3 83,5<br />
Uroloogia 890 20 501 7 628 10 4,5 77,4<br />
Onkoloogia 278 10 0 0 0 0<br />
Üldkirurgia 2194 43 1871 30 2224 35 5 87,1<br />
KOKKU 8536 171<br />
4806 +<br />
intensiivravi<br />
70 +<br />
intensiivravi<br />
7688 105<br />
KÕIK<br />
HAIGLAD<br />
KOKKU 15950 395<br />
11282 +<br />
intensiivravi<br />
192 +<br />
intensiivravi<br />
16172 261<br />
* Haiglate <strong>arengukava</strong> 2002 näeb ette, et 75% otorinolarüngoloogilistest raviteenustest<br />
osutatakse Narva Haiglas ning 25% <strong>Ida</strong>-<strong>Virumaa</strong> <strong>Keskhaigla</strong>s. Peame siiski õigemaks, et<br />
suurem osa selle eriala raviteenustest osutatakse maakonna keskhaiglas.<br />
** Intensiivravi voodid näidatud summaarsena II ja III etapi kohta ja kõik reaalses asukohas –<br />
uues ravikorpuses<br />
*** Günekoloogia voodite arvu vähendatud võrreldes kinnitatud <strong>arengukava</strong>ga ja viidud<br />
vastavusse Haiglavõrgu Arengukavaga<br />
**** Infektsioonhaiguste ja laste infektsioonhaiguste osakondi vaadeldakse kui ühtset<br />
struktuuri, milles on kokku 15 voodit.<br />
19
5.3 Taastusravi<br />
Taastusravi jaoks planeeritakse 20 voodikohta, mis on kooskõlas Haiglavõrgu <strong>arengukava</strong>ga<br />
2015.<br />
5.4 Geriaatria ning hooldusravi<br />
Senini hooldusravi ning geriaatria voodikohti Jõhvi, Kohta-Järve ja Puru haiglates ei<br />
eksisteeri. Tulenevalt aktiivravi intensiivistumisest ning ravipäevade arvu vähenemisest, on<br />
vajalik luua toimiv hooldusravi süsteem ning seetõttu on keskhaiglasse planeeritud 30<br />
hooldusravi ning 25 geriaatrilist voodikohta arvestades haiglate ja erialade <strong>arengukava</strong>des<br />
toodud soovitustega.<br />
5.5 Psühhiaatria<br />
Piirkonna psühhiaatriline statsionaarne ravitegevus toimub Ahtme Haiglas ning selline<br />
korraldus on praeguses situatsioonis ka otstarbekas. Tulevikus (ligikaudu 10 aasta pärast)<br />
võib seoses sotsiaalse olukorra paranemise ning teenusevajaduse muutumisega osutuda<br />
otstarbekaks psühhiaatrilise aktiivravi liitmine <strong>Ida</strong>-<strong>Virumaa</strong> <strong>Keskhaigla</strong>ga.<br />
5.6 Päevastatsionaar ning päevakirurgia<br />
Statsionaarsete aktiivravivoodite vähendamine on võimalik päevastatsionaari ning<br />
päevakirurgilise tegevuse aktiviseerumisel. Senini on olnud avatud 25 päevastatsionaari kohta<br />
Jõhvi Lastehaiglas, kus 2002 aastal raviti 974 last (põhiliselt sotsiaalsetel näidustustel) ning<br />
12 päevastatsionaari kohta Puru Haiglas, kus 2002 aastal raviti 468 haiget. 2007 aastaks on<br />
planeeritud 5 teraapia päevastatsionaari kohta ning 5 laste päevastatsionaari kohta. Lisaks 5<br />
hemodialüüsi voodit. Tabel 20.<br />
Tabel 20<br />
<strong>Keskhaigla</strong>sse planeeritav päevakirurgiline tegevus 2007-2015<br />
Juhtude<br />
arv<br />
Voodite arv<br />
prognoos<br />
prognoos<br />
2006<br />
2015<br />
2006<br />
2007<br />
2015<br />
Sisehaigused/nahahaigused 3075 290 320 7 7 15<br />
Kirurgia* 3076 406 440 3 3<br />
Oftalmoloogia 972 1120 2 2<br />
Günekoloogia 975 850 6 6 16<br />
Päevastatsionaar 31<br />
* Kirurgia koosseisus on üldkirurgia, uroloogia, otorinolarüngoloogia ja ortopeedia<br />
5.7 Erakorraline meditsiin<br />
Käesoleval ajal puudub erakorralise meditsiini osakond kõigis kolmes haiglas, kuid haigla<br />
liikide nõuetele vastavalt peab keskhaiglas olema vähemalt 10-kohaline erakorralise<br />
meditsiini osakond. 2007 aastal paikneb keskhaigla eeldatavalt veel kahes hoonetekompleksis,<br />
seega erakorralise meditsiini osakonda on planeeritud 6 voodikohta Purusse ning 8<br />
voodikohta Kohtla-Järvele.<br />
20
5.8 Ambulatoorne eriarstiabi<br />
Juhtumite arvu olulist muutumist võrreldes 2002 aasta ambulatoorsete visiitidega ei<br />
planeerita, esindatud peavad olema kõik keskhaigla kompetentsi kuuluvad erialad.<br />
5.9 Kokkuvõte<br />
<strong>Keskhaigla</strong>sse planeeritavate kõikide raviosakondade struktuur koos voodikohtade ning<br />
juhtumitega on toodud tabelis 21.<br />
Tabel 21<br />
Teenusevajaduse prognoos <strong>Ida</strong>-<strong>Virumaa</strong> <strong>Keskhaigla</strong>s aastani 2015<br />
Statsionaar<br />
Päevastatsionaar<br />
O<strong>SA</strong>KOND Juhtumid 2015<br />
Voodid<br />
2015 Juhtumid 2015<br />
Voodid<br />
2015<br />
Sisehaigused 1323 21 320 15<br />
Üldvoodid 19<br />
I astme intensiivravi voodid 2<br />
Kardioloogia 2200 35<br />
Üldvoodid 32<br />
I astme intensiivravivoodid 3<br />
Pulmonoloogia 1050 20<br />
Üldvoodid 19<br />
I astme intensiivravi voodeid 1<br />
Tuberkuloosiosakond 290 24<br />
Üldvoodid 22<br />
I astme intensiivravi voodid 2<br />
Statsionaar<br />
Päevastatsionaar<br />
O<strong>SA</strong>KOND Juhtumid 2007<br />
Voodid<br />
2007 Juhtumid 2015<br />
Voodid<br />
2015<br />
Neuroloogia 1200 19<br />
Üldvoodid 15<br />
I astme intensiivravi voodeid 4<br />
Nakkusosakond 1050 22<br />
Täiskasvanud 550 12<br />
Lapsed 500 10<br />
Pediaatria 1350 20<br />
Üldvoodid 16<br />
I astme intensiivravi voodeid 4<br />
Intensiivravi, II-III aste 908 15<br />
Terapeutiline 447 7<br />
Kirurgiline 461 8<br />
Kirurgia 2550 42 1560 16*<br />
I astme intensiivravi voodeid 4<br />
Üldkirurgia 440**<br />
Uroloogia<br />
21
LOR<br />
Oftalmoloogia 1120<br />
Ortopeedia-traumatoloogia 1200 20<br />
Üldvoodid 16<br />
I astme intensiivravi voodeid 4<br />
Sünnitusabi ja raseduspatoloogia 900 12<br />
Günekoloogia 815 8 850<br />
Taastusravi 20<br />
Geriaatria 25<br />
Hooldusravi 30<br />
Erakorraline meditsiin 14<br />
KOKKU 16172 333 2411 48<br />
* Kirurgiakliiniku päevaravi voodid sisaldavad üldkirurgia, uroloogia, LOR,<br />
oftalmoloogia, ortopeedia ja günekoloogia voodeid.<br />
** Üldkirurgia juhtude arv sisaldab üldkirurgia, uroloogia, LOR ja ortopeedia<br />
ravijuhte<br />
6. Tervishoiutöötajate vajadus haiglas<br />
Kuna momendil toimub ravitegevus kolmes eraldiasuvas hoonetekompleksis, siis<br />
aktiivravivoodite koondamine kompaktsemasse hoonestusse võib mõjutada ka<br />
personalivajadust. Eelkõige puudutab see valvetegevust, senini üksteist dubleerivate<br />
teenistuste töökorraldust. Kuna aga töö intensiivsus planeeritult kasvab, mitmesse osakonda<br />
on planeeritud lisada I astme intensiivravi voodikohad, lisandub geriaatria ning hooldusravi,<br />
lisaks on vaja täiesti uue struktuuriüksusena rajada erakorralise meditsiini osakond, siis<br />
personali hulga vähendamist võrreldes 2002 aasta näitajatega (Tabel 22) planeerida pole alust,<br />
pigem personali hulk suureneb, eelkõige keskmeditsiinilise personali arvelt. Küll võib<br />
toimuda muutusi tööaja ümberjaotuses. Oluline on keskmeditsiinipersonali kompetentsuse<br />
tõstmine, mitmete spetsialiseeritud õenduserialade arendamine.<br />
<strong>Ida</strong>-<strong>Virumaa</strong> <strong>Keskhaigla</strong> peab saama arvestatavaks õppe- ning praktikabaasiks nii<br />
diplomieelses kui diplomijärgses õppes.<br />
Tabel 22<br />
Aastal 2002 Jõhvi, Puru ning Kohtla-Järve haiglas töötanud meditsiinipersonal (haiglate<br />
meditsiinistatistika)<br />
Jõhvi Kohtla-Järve Puru KOKKU<br />
Töötajaid<br />
Neist Tööta- Neist Tööta- Neist Tööta- Neist<br />
Eriala<br />
haiglas jaid haiglas jaid haiglas jaid haiglas<br />
üldarst 1 1 8 1 0 10 1<br />
sisearst 1 1 8 8 9 9<br />
hematoloog 2 2 2 2<br />
kardioloog 1 6 5 7 5<br />
Gastroenteroloog<br />
0 0 0 0<br />
Endokrinoloog 1 0 0 1 0<br />
Pulmonoloog 3 3 3 3<br />
22
infektsionist 2 2 1 1 3 3<br />
Anestesioloog 7 7 4 4 11 11<br />
üldkirurg 4 4 1 0 5 4<br />
lastekirurg 0 0<br />
uroloog 2 2 0<br />
ortopeed 8 7 8 7<br />
radioloog 1 1 6 5 2 2 9 8<br />
günekoloog 1 0 5 3 6 3 12 6<br />
pediaater 6 5 3 2 1 11 6<br />
neuroloog 7 5 1 0 8 5<br />
oftalmoloog 1 4 4 5 4<br />
Otorinolarüngoloog<br />
2 1 0 3 0<br />
Dermatoveneroloog<br />
1 2 0 3 0<br />
Taastusraviarst<br />
1 0 2 2 1 1 4 3<br />
Töötervishoiuarst<br />
1 1 0<br />
laboriarst 3 3 4 4 7 7<br />
patoloog 2 2 1 1 3 3<br />
hambaarst 7 1 4 0 11 1<br />
Arste kokku 12 9 74 42 52 37 138 88<br />
proviisor 1 1 1 1 2 2<br />
Õendusala<br />
töötajad 37 29 215 166 125 89 377 284<br />
ämmaemand 6 12 9 18 9<br />
KOKKU 49 38 296 209 190 136 535 383<br />
23
Change language