Kuidas puudutab OECD ettevõtjaid? - Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Kuidas puudutab OECD ettevõtjaid? - Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Kuidas puudutab OECD ettevõtjaid? - Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>Kaubandus</strong>koja TEATAJA, kolmapäev, 7. oktoober 2009 Seadusandlus 5<br />
MAIT PALTS<br />
Poliitikakujundamise- ja<br />
õigusosakonna juhataja<br />
Arvamused küsimustikus<br />
too dud küsimuste kohta<br />
on ooda tud e-postiaadressil<br />
mait@koda.ee. Küsi -<br />
mustik on tervikuna leitav<br />
<strong>Kaubandus</strong>koja veebilehelt<br />
www.koda.ee/id=1300.<br />
<strong>Kuidas</strong>, mida ja kui palju<br />
reguleerida tarbijakrediidi<br />
valdkonnas<br />
Järgmise aasta 12. mai on kuupäev, mil EL liikmesriigid peavad olema üle võtnud<br />
eelmise aasta kevadel jõustunud uue tarbijakrediidi direktiivi põhimõtted.<br />
Selleks on Justiitsministeerium hetkel ka ettevalmistusi tegemas.<br />
K<br />
una direktiiv jätab liikmes -<br />
riikidele teatud sätete juures<br />
valikuvabaduse nende siseriiklikus -<br />
s e õigusesse sisseviimisel, ongi esmalt<br />
sellised teemad kaardistatud<br />
ja koostatud vastav küsimustik, millele<br />
ka ettevõtjate tagasisidet oodatakse.<br />
Eelkõige soovitakse teada,<br />
missugust lahendust liikmesriiki -<br />
dele antud valikuvõimalustest eelistaksite.<br />
All järgnevalt toome ära aga<br />
mõned olulisemad valdkonnad, kus<br />
alternatiivid olemas.<br />
Millistele lepingutüüpidele<br />
üldse tarbijakrediidi nõudeid<br />
kohaldada<br />
Direktiivi kohaselt on teatud lepingud<br />
sellised, kus tarbijakrediidi tin -<br />
gimusi kindlasti kohaldada tuleb,<br />
kuid on ka rida valdkondi, kus kohaldamine<br />
on jäetud iga riigi enda otsustada.<br />
Näiteks ei pea direktiivi<br />
kohaldama krediidilepingutele, mis<br />
on tagatud kas hüpoteegiga või<br />
muu võrreldava tagatisega, mida<br />
liikmesriigis tava liselt kinnisvarale<br />
seatakse, või mis on tagatud kinnisvaraga<br />
seotud õigu se ga. Kehtivas<br />
võlaõigusseaduses (VÕS) on tarbijakrediidi<br />
sätete kohaldumist hüpoteegiga<br />
tagatud laenudele piira tud,<br />
kuid mitte täiesti välistatud. Seega<br />
tuleks siinkohal otsustada, kas<br />
välistada hüpoteegiga tagatud kre -<br />
diidilepingud täielikult tarbijakre -<br />
diidi regulatsiooni kohaldumisalast<br />
(nagu võimaldab direktiiv) või säilitada<br />
kehtiv VÕSi regulatsioon, mis<br />
piirab teatud sätete kohaldumist,<br />
kuid tagab tarbijale mõnevõrra tu -<br />
gevama kaitse.<br />
Veel võimaldab direktiiv tarbija -<br />
krediidi kohustuslikke sätteid kohalda<br />
mata jätta lepingutele, mille<br />
krediidi kogusumma on väiksem kui<br />
200 eurot või suurem kui 75 000<br />
eurot. <strong>Eesti</strong> seadustes selliseid piirmäärasid<br />
hetkel ei ole (alampiir<br />
võeti seadusest välja alles käesoleva<br />
aasta mais seoses nn SMS-laene<br />
puudutava eelnõuga). Seega on ka<br />
siin peamiseks küsimuseks, kas<br />
keh tiv olukord tuleks säilitada või<br />
määratleda ka summaline ülempiir,<br />
millest suuremas summas antud<br />
krediidile enam tarbijakredii dilepin -<br />
gu sätteid ei kohaldata.<br />
Kas tarbijakrediidi nõudeid<br />
tuleks kohaldada arvelduskrediidi<br />
vormis krediidilepingutele,<br />
mille puhul kuulub krediit<br />
tagastamisele ühe kuu jooksul<br />
Kuna hetkel <strong>Eesti</strong> õiguses arveldus -<br />
krediidi osas sellist eriregulatsiooni<br />
pole, ongi vaja otsustada, kas arvelduskrediidi<br />
vormis krediidi lepingud,<br />
mille puhul kuulub krediit tagastamisele<br />
ühe kuu jooksul, tuleks<br />
välistada tarbijakrediidi regulatsiooni<br />
alt või mitte.<br />
Kas seadus peaks täpsustama,<br />
mis on mõistlik aeg<br />
Nimelt näeb direktiiv ette hulga informatsiooni,<br />
mis tuleb tarbijale<br />
enne lepingu sõlmimist teatavaks<br />
teha. Info tuleb tarbijale esitada<br />
mõistliku aja jooksul enne lepingu<br />
sõlmimist. Kehtiv õigus ega ka direktiiv<br />
ei täpsusta, mida tuleks<br />
mõistliku aja all silmas pidada. Eelduslikult<br />
sõltub see konkreetsetest<br />
asjaolu dest. Samas on mõistliku aja<br />
kritee riumi sisustamine jäetud liik -<br />
mes riikide pädevusse, mis tähen -<br />
dab, et seda võib siseriiklike sea -<br />
dustega teha, kuid ei pea. Seega<br />
ongi küsi museks, kas kehtivat<br />
paindlikku tõlgendust tuleks muuta<br />
ja teavitamise aega täpsemalt<br />
re guleerida. Kui jah, siis mis võiks<br />
mõistlik aeg olla<br />
<strong>Kuidas</strong> peab toimuma<br />
tarbija nõustamine<br />
Direktiivist tuleneb krediidiandja ja<br />
krediidivahendaja kohustus anda tarbijale<br />
vajaduse korral selgitusi lepingu<br />
sõlmimise eelselt antud teabe ja<br />
pakutud toote põhiomaduste kohta.<br />
Selgitusi tuleb anda ka selle kohta,<br />
kas krediidileping on kohandatud vastavalt<br />
konkreetse tarbija vajadustele<br />
ja finantsolukorrale. Liikmesriikidele<br />
on antud direktiivis aga õigus mää -<br />
rata, missuguses ulatuses ja mil<br />
vii sil tuleks nõustamine läbi viia.<br />
Seega tõusetuvadki küsimused sel -<br />
lest, mis vormis peaks tarbija nõustamine<br />
aset leidma Kas seadus<br />
peaks määratlema, millal kasutada<br />
vahetut suhtlust ja millal piirduda<br />
kirjalike selgitustega<br />
Eraldi teema <strong>puudutab</strong> ka kauba<br />
müüja või teenuseosutaja ja kre dii -<br />
diandja solidaarvastutust. Nimelt<br />
on direktiivis mainitud ka sellist<br />
olukorda, kus liikmesriigil on õigus<br />
kehtestada krediidiandja solidaarne<br />
vastutus tarbija nõuete osas kauba<br />
tarnija või teenuse osutaja vastu,<br />
kui kauba ostu või teenuse osutamist<br />
rahastati krediidilepinguga.<br />
Juhul, kui selline solidaarvastutus<br />
peaks kehtima, võiks näiteks pesu -<br />
masina puudustest tuleneva nõude<br />
esitada ka krediidiandja vastu, kes<br />
ostu järelmaksuga aitas finant -<br />
seerida. Tarbijale oleks selline lahendus<br />
kindlasti üsna soodne, kuid kas<br />
see ka üldist õiguskultuuri ja praktikat<br />
arvestades mõistlik oleks, on<br />
kaheldav.
Change language