You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
6 vabariigi aastapäev Reede, 22. veebruar 2013<br />
Reede, 22. veebruar 2013 vabariigi aastapäev 7<br />
Kas teadsid<br />
Aldo Luud (Õhtuleht)<br />
■■Lipupäevadel on<br />
riigi- ja kohaliku<br />
omavalitsuse<br />
asutustel ning<br />
avaõiguslikel juriidilistel<br />
isikutel<br />
kohustus heisata<br />
Eesti lipp. Ühtsustunde<br />
väljendamiseks<br />
võivad lipu<br />
heisata ka teised.<br />
■■Iseseisvuspäeval,<br />
võidupühal ja<br />
taasiseseisvumispäeval<br />
heisatakse lipud kõikidele elu-, ärija<br />
büroohoonetele. Seega kolmel riigipühal<br />
ehk 24. veebruaril (vabariigi aastapäeval),<br />
23. ja 24. juunil (võidupühal, mil lipp<br />
võib jääda lipumasti ka öösel) ning 20.<br />
augustil (taasiseseisvumispäeval) on Eesti<br />
lipu heiskamine kohustuslik kõigile.<br />
Eestis on 14 lipupäeva<br />
■■3. jaanuaril Vabadussõjas võidelnute<br />
mälestuspäev<br />
■■2. veebruaril <strong>Tartu</strong> rahulepingu aastapäev<br />
■■24. veebruaril iseseisvuspäev, vabariigi<br />
aastapäev<br />
■■14. märtsil emakeelepäev<br />
■■maikuu 2. pühapäeval emadepäev<br />
■■9. mail Euroopa päev<br />
■■4. juunil Eesti lipu päev<br />
■■14. juunil leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna)<br />
■■23. juunil võidupüha<br />
■■24. juunil jaanipäev<br />
■■20. augustil taasiseseisvumispäev<br />
■■1. septembril teadmistepäev<br />
■■oktoobrikuu 3. laupäeval hõimupäev<br />
■■novembrikuu 2. pühapäeval isadepäev<br />
Lisaks heisatakse lipud riigikogu, kohaliku<br />
omavalitsuse volikogu, Euroopa Parlamendi<br />
valimiste ja rahvahääletuse päevadel.<br />
Allikas: riigikantselei<br />
Riigilippe võiks lehvida palju enam<br />
Heiko Kruusi<br />
Ada Maltseva<br />
ada.maltseva@linnaleht.ee<br />
Kodumaises Lipuvabrikus<br />
valmib aastas tuhandeid<br />
majalippe. Ja muidugi<br />
palju teisi lippe ka.<br />
Inimene, kes kord juba majalipu<br />
soetanud, võib kindel olla,<br />
et see kestab kaua. Korralikult<br />
hoitud lippu saavad heisata<br />
isegi tulevased põlved. Neid<br />
päevi, mil iga majaomanik on<br />
kohustatud riigilipu heiskama,<br />
on ju vähe. Küll aga kulub majalippe<br />
rohkem asutustel, kes<br />
kasutavad lippu igapäevaselt.<br />
„Hästi, kui ühe lipuga saab läbi<br />
aasta või ka natuke pikemalt.<br />
Aga lipp lihtsalt määrdub ja tuleb<br />
välja vahetada kas või selle<br />
pärast, et värvid ei ole enam õiged,”<br />
tõdeb OÜ Lipuvabrik tegevdirektor<br />
Milla Asmu.<br />
Lipuvabriku nobedate õmblejate<br />
käe all valmib majalipp<br />
kiiresti. Lippe valmistatakse<br />
siiditrükis kolmevärvilisest<br />
kangast (mis vajab vaid ääristamist)<br />
või õmmeldakse kolme<br />
värvi paanidest. Tegevdirektori<br />
sõnul teeb üks õmbleja paanidest<br />
päevas 10–15 lippu, aga<br />
trükikangast lippe jõuab ääristada<br />
ikka üle paarikümne. Siiditrükis<br />
lipud on õhemast, kokkuõmmeldud<br />
lipud paksemast<br />
Vanemad inimesed<br />
eelistavad paksust kangast<br />
lippu, mis on kolmest<br />
laiusest kokku õmmeldud,<br />
sest see meenutab neile<br />
omaaegset Eesti lippu.<br />
kangast. Kumba peaks eelistama,<br />
uurin Lipuvabriku tegevdirektorilt.<br />
„See on maitse küsimus,”<br />
vastab ta. „Vanemad inimesed<br />
eelistavad paksust kangast<br />
lippu, mis on kolmest laiusest<br />
kokku õmmeldud, sest see<br />
meenutab neile omaaegset<br />
Eesti lippu. Ega nad õhukest<br />
lippu naljalt ostma kipu.” Paksust<br />
kangast lipp on ka mõistagi<br />
kallim. Lipud valmistatakse<br />
ilmastikukindlast polüesterkangast,<br />
paksem kangas meenutab<br />
väliselt villast riiet.<br />
„Me suudame pakkuda palju<br />
rohkem, kui on nõudlust,”<br />
märgib Milla Asmu. Tema hinnangul<br />
võiks kas või spordivõistlustel<br />
palju rohkem Eesti<br />
lippe lehvida. Näiteks suusavõistlustel,<br />
kus osalevad ju ka<br />
Eesti suusatajad.<br />
Rahvusmustrid uues kuues<br />
Lipuvabriku õmblejate<br />
nobedate käte all valmib<br />
suuri ja väiksemaid lippe.<br />
Eesti kapitalil põhinev Lipuvabrik<br />
on lippe ja liputarvikuid<br />
valmistanud 19 aastat, tuleval<br />
aastal saab ta tähistada 20 aasta<br />
juubelit. Lipuvabrik on ainus<br />
ettevõte Eestis, kes pakub käsitööna<br />
õmmeldud eksklusiivseid<br />
pidulikke esinduslippe. Just seal<br />
valmivad presidendi lipud ning<br />
Toompeal lehviv lipp. Ka teadaolevalt<br />
suurim Eesti rahvuslipp,<br />
paari aasta eest Jalgpallihaiglale<br />
tehtud lipp mõõtmetega 7×11<br />
meetrit õmmeldi just seal.<br />
Omal ajal alustas Lipuvabrik<br />
nelja töötajaga, nüüd on töötajaid<br />
ligi paarkümmend ning lippude<br />
ja liputarvikute valmistamise<br />
kõrval on tegutsemisvaldkonda<br />
laiendatud. Näiteks alustati<br />
2009. aastal sarjaga „Minu<br />
ilus Eesti”, kuhu kuuluvad rahvusmustrites<br />
kotikesed, põlled,<br />
padjad, pajalapid, laudlinad jms<br />
tooted, kuid ettevõtte tegevjuhi<br />
sõnul on nüüdseks suurem<br />
rahvuslike toodete vaimustus<br />
jõudnud juba vaibuda.<br />
Heiko Kruusi<br />
Jalgpallihaiglale<br />
tehtud<br />
teadaolevalt<br />
suurimat Eesti<br />
rahvus lippu<br />
võib jalgpallimatšidel<br />
lehvimas<br />
näha.<br />
Kuidas riigilippu<br />
õigesti kasutada<br />
■■Eesti lipu seaduse järgi tuleb Eesti lipp heisata päiksetõusul,<br />
kuid mitte hiljem kui kell 8 ning langetada päikseloojangul,<br />
kuid mitte hiljem kui kell 22. Põhimõtteliselt<br />
võib lipu jätta ka pimedal ajal lehvima, aga sel juhul tuleb<br />
lipp valgustada.<br />
■■Majaomanikud võivad heisata ka Euroopa Liidu lipu, kuid<br />
kohustuslik see ei ole. Kui kodanik soovib heisata Euroopa<br />
Liidu lipu, tuleb selle kõrvale heisata Eesti lipp.<br />
■■Mastivimpel võib lipuvardas lehvida aasta läbi, kuid lipupäevadel<br />
ei asenda mastivimpel lippu. Seega vähemalt<br />
vabariigi aastapäeval, võidupühal ja taasiseseisvumispäeval<br />
peab heiskama Eesti lipu. Hea tava näeb ette, et mastivimpel<br />
on pool masti pikkusest.<br />
■■Eesti lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11. Lipuväli on<br />
jaotatud kolmeks võrdseks laiuks. Eesti lipu normaalsuurus<br />
on 105×165 sentimeetrit.<br />
■■Lipuvardaga heisatav lipp on normaalsuuruses. Lipumasti<br />
heisatava lipu laius moodustab ligi kuuendiku lipumasti<br />
kõrgusest.<br />
■■Lipumasti kõrgus on vähemalt kuus lipulaiust ja lipuvarda<br />
pikkus ligi kolm lipulaiust. Heisatud lipu alumine serv<br />
peaks olema vähemalt kolme meetri kõrgusel maapinnast.<br />
■■Leina tähistamiseks heisatakse Eesti lipp leinalipuna.<br />
Sellisel juhul kinnitatakse majalipuvarda ülemisse otsa<br />
50–100 millimeetri laiune must lint, mille mõlemad otsad<br />
ulatuvad lipukanga pikkust pidi kuni lipukanga lehviva<br />
servani. Ilma musta lindita leinalipp heisatakse poolde<br />
masti nii, et lipu alumine serv asuks masti keskel.<br />
■■Lipp tuleb ära vahetada, kui lipukangas on pleekinud,<br />
määrdunud või rebenenud. Kasutuskõlbmatu lipp tuleb<br />
sündsalt ja mitteavalikult hävitada. Kõige paremaks mooduseks<br />
on lipukanga lahtilõikamine värvilaide pidi ja<br />
seejärel värviliste riideribade põletamine.<br />
■■Enne lipu valimist tasub mõelda, kus ja kuidas on plaanis<br />
lippu kasutada: kas siseruumis või väljas, kas lipp lehvib<br />
alaliselt või heisatakse see ainult lipupäevadel, kas lipp<br />
heisatakse fassaadile või lipumasti. Allikad: Lipuvabrik, riigikantselei<br />
www.kikas.ee<br />
Head vabariigi<br />
aastapäeva!<br />
Kikase kanašnitsel<br />
Ostes Eesti tootja toitu, toetad Eesti majandust!<br />
Maitsva ja toitva Kikase kanašnitsli leiate igast<br />
hästivarustatud kauplusest.<br />
UUS<br />
pakend<br />
22.-24. veebruar<br />
GRÜNE FEE<br />
LEHTSALAT<br />
potis<br />
tk<br />
22.-24. veebruar<br />
VICI<br />
TRADITSIOONILINE<br />
HEERINGAS<br />
400 g<br />
Värske valik!<br />
27.-28. veebruar<br />
WÕRO LASTE<br />
KEEDUVORST<br />
400 g<br />
-22% -36% -38%<br />
0.89 2.49 1.43<br />
0.69 1.59 0.89<br />
3.98 kg 2.23 kg<br />
21. veebruar<br />
TALLEGG<br />
KLASSIKALINE<br />
AHJUKANA<br />
kg<br />
4.44<br />
2.99<br />
-33%<br />
Kamakreem paneb pidu -<br />
söögile isamaalise punkti<br />
Kamavaht ehk kamakreem<br />
on tänuväärne alternatiiv<br />
neile, kes pelgavad, et võivad<br />
esindusliku moega pidupäevatordi<br />
meisterdamisega<br />
veidi hätta jääda. Ega<br />
alati polegi vaja desserdiks<br />
keerulisi küpsetisi teha.<br />
Saab ka lihtsamalt läbi.<br />
Kui internetis veidi ringi<br />
tuulata, leiab arvukalt kamakreemi<br />
retsepte, milles<br />
koostisained veidike erinevad.<br />
Võimalik, et olen oma<br />
retseptiga nüüd „jalgratta<br />
leiutanud”, aga pakun välja<br />
ühe eriti lihtsa ning praktikas<br />
palju kordi järele proovitud<br />
variandi. Otse loomulikult<br />
on kamakreemiga asjakohane<br />
maiustada ka muul<br />
ajal kui vabariigi aastapäeva<br />
puhul. Ada Maltseva<br />
Tiina Kõrtsini (Õhtuleht)<br />
■■200 g 35% vahukoort<br />
■■u 1,5 spl suhkrut<br />
■■200 g 5% kohupiima<br />
■■1 spl kamajahu<br />
■■hapukat moosi<br />
Vala vahukoor ja suhkur vahustamisnõusse<br />
ning vahusta seni, kuni<br />
koor on vahtu läinud. Seejärel lisa<br />
kohupiim ja kamajahu ning vahusta<br />
veel veidi, kuni kreem on<br />
ühtlaseks muutunud. Jaga segu<br />
magustoidukaussidesse või pokaalidesse<br />
ning serveeri hapuka moosiga,<br />
näiteks mustasõstra- või pohlamoosiga.<br />
Kui teha keskmiselt<br />
toekad portsjonid, peaks sellest<br />
kogusest jaguma ligi neljale inimesele.<br />
Kamakreem on dessert, mida pakutakse<br />
ka peentes restoranides.<br />
Pildil restoranis Clazz valmistatud<br />
kamakreem.<br />
Meie rahvusköögi süda<br />
www.fazer.ee
Change language