Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Herbert Masingu kool<br />
kutsub koostama<br />
hooliva hariduse mudelit<br />
<strong>Tartu</strong> Herbert Masingu kool korraldab oma 20. sünnipäeval<br />
mõttetalgud, et panna paberile hariduse korralduse ja rahastamise<br />
mudel kogu Eesti jaoks.<br />
Üritusele on registreerunud<br />
ligi 500 pedagoogi, meedikut<br />
ja sotsiaaltööspetsialisti.<br />
tartu lk 4<br />
Mati Hiis (Õhtuleht)<br />
Tasuta<br />
nädalaleht<br />
Reede, 22. veebruar 2013<br />
linnaleht.ee<br />
Vaheta vana auto uue vastu!<br />
SOODSAIM<br />
AUTOVAHETUS EESTIS!<br />
Too oma mistahes vana auto * uue Suzuki sissemaksuks!<br />
Uus auto soodushinnaga!<br />
*Auto peab olema sõidukorras ja kehtiva tehnoülevaatusega!<br />
Swift 1,2 VVT SX4 1,5 VVT 2wd City SX4 1,6 4wd Crossover<br />
Soodustus 1000 € Soodustus 1500 € Soodustus 2000 €<br />
Vana auto eest täiendavalt 1200 € Vana auto eest täiendavalt 1500 € Vana auto eest täiendavalt 1500 €<br />
Hea varustusega ökonoomne Ruumikas ja kõrge kliirensiga Kõrge kliirensiga nelikveoline<br />
väikeauto pereauto pereauto<br />
Kütusekulu 4,4-9,7 l/100 km, CO 2 heide 103-225 g/km<br />
Eesti vabariik<br />
tähistab<br />
95. sünnipäeva<br />
● Eesti vabariigi väljakuulutamisest möödub<br />
tänavu 95 aastat. Tänavune aasta on pühendatud<br />
Eesti kultuuripärandi hoidmisele.<br />
● Kultuuripärandi aasta kaudu tahetakse teadvustada<br />
kultuuripärandit kõikjal meie ümber,<br />
samuti meenutada seda, et kultuuripärandit<br />
tuleb ühiselt hoida. Kuna mõelda tuleb ka sellele,<br />
kellele pärandit hoitakse, on aasta juhtmõte<br />
„Pärijata pole pärandit”.<br />
● Aasta tähtsaim päev on kahtlemata 24. veebruar,<br />
kuid peale selle leiavad ka homme kõikjal<br />
Eestis aset mitmesugused sünnipäevaüritused.<br />
Lipud<br />
lehvima!<br />
24. veebruar on üks neist päevadest, mil kõigil<br />
majadel peab olema lipp heisatud. Eesti<br />
liputootmisettevõtte Lipuvabrik tegevjuht<br />
kinnitab, et kvaliteetne majalipp kestab kaua.<br />
vabariigi aastapäev lk 6<br />
vaata lähemalt lk 4–5, 16<br />
Heiko Kruusi
2 arvamus Reede, 22. veebruar 2013<br />
Reede, 22. veebruar 2013 arvamus 3<br />
toimetaja veerg<br />
Hiired<br />
tõmbetuules<br />
Ega pruutis neidis ikka igaühega tantsima<br />
lähe küll. Elu on nagu tantsuõhtu,<br />
eriti poliitikaelu.<br />
Ehk, kui asju õigete nimedega nimetada,<br />
siis Toompeal üritavad tõusvate toetusnumbritega<br />
sotsid sättida end koos demokraatide<br />
/ endiste keskerakondlastega<br />
ametlikuks opositsiooniks, tõrjudes Keskerakonna<br />
tagaplaanile. See pole üllatav.<br />
Üllatas aga, kui sotsid lükkasid paar<br />
päeva hiljem järsult tagasi Tallinna volikogu<br />
reformierakondlaste ettepaneku kukutada<br />
Keskerakond all-linnas võimult opositsioonijõudude<br />
koostöös.<br />
Sellises heitlikuna tunduvas<br />
tegutsemisjoones on<br />
tegelikult varjul omakasupüüdlik<br />
loogika. Ehk – ikka<br />
veel arvestatava tarvitajaskonnaga<br />
Keskerakonnaga<br />
pole tarvis tüli norida. Neid<br />
võib juba järgmistel tantsuhooaegadel<br />
ühise ansambli<br />
Ära kuula,<br />
mida<br />
inimene<br />
räägib, vaata<br />
parem,<br />
kelle poole<br />
ta saapad<br />
sihivad.<br />
moodustamiseks tarvis minna, sotsid istuma<br />
saatnud oravapartei aga võib potilaadale<br />
sõita igal juhul.<br />
Jah, ära kuula, mida inimene räägib,<br />
vaata parem, kelle poole ta saapad sihivad,<br />
öeldakse kehakeele õpikutes. Nii<br />
võibki juhtuda, et valid iseseisvad sotsid,<br />
saad astmelisuse ja null-asjad ning Keskerakonna<br />
veel takkapihta.<br />
Muide, analüüs näitab, et vilunud Reformierakonna<br />
koostööettepanek oli niikuinii<br />
mõeldud vaid hiirte lagedale meelitamiseks.<br />
Mäeotsa talu (tiral-la-laa) ümber<br />
käiva külaelu peensusi ei pea alati<br />
eritlema Tammsaare. Mõnel puhul on Vana-Rooma<br />
komöödiakirjanik Plautus lahedam:<br />
mus uni non fidit antro – tark hiir<br />
ei tee panuseid vaid ühele urule.<br />
Ants Vill<br />
toimetaja<br />
Väljaandja AS SL Õhtuleht<br />
Narva mnt 13, 10151 Tallinn<br />
Tel 614 4085<br />
Faks 614 4195<br />
E-post linnaleht@linnaleht.ee<br />
Nr 8 (1196 Tallinn, 830 <strong>Tartu</strong> ja Pärnu)<br />
Trükk AS Printall<br />
www.linnaleht.ee<br />
Peatoimetaja Tiina Kangro,<br />
tiina.kangro@linnaleht.ee<br />
Reklaam Meelis Linke,<br />
meelis.linke@linnaleht.ee<br />
Kõik Linnalehes avaldatud artiklid on autoriõigusega<br />
kaitstud teosed, mille suhtes autoriõiguse teostamine,<br />
sh nende edastamine ja reprodutseerimine Linnalehe<br />
nõusolekuta on keelatud. Toimetusel on õigus kaastöid<br />
nende selguse huvides toimetada ja lühendada.<br />
Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita.<br />
nädal ruudus<br />
Söögu saia<br />
Supp ja kalendrid<br />
Põhja-Tallinna supiköögid ei<br />
jaksa kõiki hädalisi teenindada,<br />
sest toidu jaoks ei jätku raha,<br />
kuid selleks, et lisatoetust saada,<br />
ei pea linnaosa vanem Karin<br />
Tammemägi valitsevate poliitikute<br />
piltidega kalendrite<br />
trükkimise lõpetamist võimalikuks.<br />
„Eks rahastada tuleb kõike.<br />
Kalendrit on vaja, sest on<br />
väga palju neid, kes seda osta<br />
ei suuda,” ütles Tammemägi<br />
Delfile.<br />
Uus erakool<br />
pealinnas<br />
Õhtuleht<br />
Tallinna reaalkool avab 1. septembril<br />
Pärnu maanteel vanas<br />
politseimajas Vabaduse väljaku<br />
lähedal erapõhikooli, kuhu hakatakse<br />
lapsi kirja panema<br />
1. märtsil. Aastane õppemaks<br />
algab 1490 eurost, veerand<br />
sellest tuleb maksta lapse vastuvõtmise<br />
järel.<br />
Savisaar loobub<br />
13. palga plaanist<br />
Tallinna linnapea ja linnavalitsus<br />
otsustasid loobuda hüvitisest<br />
töövõime ja tervise taastamiseks<br />
ehk nn 13. palgast, mille<br />
sisseseadmise kava oli avalikkuses<br />
palju pahameelt ja<br />
irooniat esile kutsunud. „Otsustasin<br />
vabariigi aastapäeva eel<br />
tühjast mitte tüli tekitada,” teatas<br />
linnapea Edgar Savisaar.<br />
Eesti on esimene<br />
elektriautode riik<br />
Kolmapäeval avati Eestis maailma esimene üleriigiline<br />
elektriautode kiirlaadimistaristu. 165 laadijaga<br />
võrgu ehitamist rahastati CO 2<br />
kvoodi müügist<br />
saadud rahaga. Mugavat laadimisvõimalust peetakse<br />
riiklikult peamiseks eelduseks, et üha enam Eesti<br />
elanikke otsustaks elektriauto kasuks. Samas on<br />
elektriautode soetamise õhin kahanenud: kui suvel<br />
registreeriti igal kuul üle 30 auto, siis sügisel algas<br />
langus ja jaanuaris registreeriti vaid üks auto.<br />
Taevakivi näitas<br />
universumi jõudu<br />
Venemaal Tšeljabinskis põhjustas<br />
meteoriidi tekitatud plahvatus vigastusi<br />
rohkem kui 1200 inimesele.<br />
Peamiselt said inimesed vigastada<br />
purunenud klaasi tõttu. Kannatada<br />
sai ka mitu ehitist, uuesti<br />
tuleb klaasida ligi nelja tuhande<br />
hoone 200 000 ruutmeetrit aknaid.<br />
Enne maapinnale langemist purunenud<br />
meteoriidi põhjustatud<br />
kogukahju on hinnanguliselt miljard<br />
rubla ehk ligi 25 miljonit eurot.<br />
Kui minul<br />
oleks tulnud<br />
valitsusliikmena<br />
valida üks nendest<br />
kolmest, siis ma<br />
oleks kindlasti<br />
valiku teinud.<br />
Peaminister Andrus Ansip ütles,<br />
et tema poleks politsei- ja piirivalveameti<br />
uue peadirektori leidmiseks<br />
üldse avalikku, eriti aga<br />
läbikukkunuks kuulutamisega<br />
kandidaatidele halba varju heitnud<br />
konkurssi korraldanud<br />
Peep Linno<br />
7890 päeva<br />
möödub 27. märtsil Eesti<br />
taasiseseisvumisest ehk<br />
Eesti riigi sõjajärgne<br />
iseseisvus möödub<br />
kestuselt sõjaeelsest.<br />
Kodanikuühendused kutsuvad<br />
priiuse põlistumise<br />
päeva tähistama riigilippude<br />
heiskamise ja sinimustvalgete<br />
lindikeste kandmisega.<br />
EW 100 EEL<br />
Eesti järgmise<br />
viie aasta plaan<br />
Vabariigi 95. sünnipäeva<br />
künnisel küsis <strong>Linnaleht</strong><br />
oma sagedamini kirjutavatelt<br />
kolumnistidelt, milline<br />
on olulisem ülesanne,<br />
mille peaks Eesti lahendama<br />
järgmise viie aastaga<br />
ehk 100. aastapäeva ajaks.<br />
Janek Mäggi<br />
suhtekorraldaja<br />
Mina ootan 100.<br />
aastapäevaks stabiilset<br />
elukeskkonda,<br />
võimalust teha tööd ja<br />
saada selle eest õiglast tasu.<br />
Eesti areneb hoolega ja õiges<br />
suunas. Minu meelest on keerulisem<br />
küsimus see, mida mitte<br />
teha, kui see, mida teha.<br />
Rahvas võiks õnnelikum olla –<br />
sisemine elutahe on see, mida<br />
me juurde vajame.<br />
Arved<br />
Breidaks<br />
lõunaeestlasest ajakirjanik<br />
Oluline väljakutse<br />
on raputada ühiskond<br />
lahti viimasel kümnendil<br />
maad võtnud saamise ja jagamise<br />
mentaliteedist. Me räägime<br />
sellest, palju on võimalik<br />
kuskilt toetust välja rääkida,<br />
kuidas keegi peaks kellestki<br />
rohkem makse maksma. Keskenduma<br />
peab hoopis sellele,<br />
kuidas kõik saaksid luua rohkem<br />
väärtust, et ümberjagamisest<br />
sõltuvaid hädalisi oleks<br />
vähem.<br />
Mart Nutt<br />
ajaloolane<br />
Esmane ülesanne<br />
oleks viia lõpule<br />
ümberkorraldused<br />
muukeelse kooli hariduses, et<br />
tagada kõrgetasemeline eesti<br />
keele oskus, Eesti kodumaatunnetus<br />
ning Eesti patriotism. Teiseks<br />
peab Eesti jõudma tagasi<br />
tasakaalustatud riigieelarve<br />
juurde ning mitte elama üle<br />
jõu.<br />
Rein Toomla<br />
politoloog<br />
Iga riigi ees seisab<br />
laias laastus kaks<br />
ülesannet: tagada<br />
riigi ja tema inimeste turvalisus<br />
ning heaolu. Kui me oskame<br />
öelda, mis seda takistab,<br />
siis tollega peamegi süvendatult<br />
tegelema. Paraku kipuvad<br />
ühiskonna välja pakutavad lahendused<br />
sageli olema üksteisele<br />
vasturääkivad.<br />
Vahur<br />
Afanasjev<br />
kirjanik<br />
Tuleb ära otsustada,<br />
kas jätkata eesti<br />
rahvuse kui projektiga või<br />
mitte. Kui jätkata, siis koostada<br />
rahasummadega varustatud tegevuskava.<br />
Kui mitte jätkata, tuleb<br />
koolid päevapealt viia üle<br />
inglise, vene või hiina keelele.<br />
Jüri Pino<br />
kirjatsura<br />
100. aastapäeva<br />
ajaks on tõenäoliselt<br />
Eesti surnud.<br />
Praegune Vabariik on selle hävitamisel<br />
äärmiselt tõhus. Kui<br />
ma peaks seks ajaks veel elus<br />
olema, kirjutan inglise keeli ja<br />
Tuleb ära otsustada,<br />
kas jätkata eesti rahvuse<br />
kui projektiga või mitte.<br />
Vahur Afanasjev<br />
kuskilt Uus-Meremaalt. Leppige<br />
Iivi Anna Massoga, ök.<br />
Andres<br />
Herkel<br />
riigikogu liige<br />
Me peame looma<br />
majandusliku ja<br />
vaimse keskkonna, kust Eesti<br />
inimesed ei taha lahkuda, vähemalt<br />
mitte pikaks ajaks. Rikkuse<br />
aluseks on hea haridus,<br />
aga ka tark ja kaasav poliitika.<br />
Riigikogu roll arengusuundade<br />
loojana ja selgitajana peab tugevnema,<br />
ülemakstud parteikontorite<br />
roll vähenema.<br />
Juhan<br />
Kivirähk<br />
sotsioloog<br />
Eesti kasvuvisioon<br />
2018. aastaks ütleb,<br />
et Eesti peaks muutuma<br />
maailmas edukaks ja koduselt<br />
armsaks. Selle saavutamiseks on<br />
välja pakutud kaheksa muutuste<br />
valdkonda, millest mina pean<br />
keskseks kahte: avatud ja koostööd<br />
väärtustavat ühiskonda<br />
ning uuendusmeelset ja proaktiivset<br />
riigivalitsemist. Loodan,<br />
et Rahvakogu loomisega käivitunud<br />
protsessid jätkuvad.<br />
Juhan<br />
Habicht<br />
kirjanik ja tõlkija<br />
Kui ma seda teaksin,<br />
siis ma ilmselt<br />
ei tõlgiks ulmelisi juturaamatuid.<br />
Võikski olla, et ehitajad<br />
ehitavad maju ja poliitikud teevad<br />
poliitikat, ei oska mina<br />
neid õpetada. Mulle meeldiks<br />
muidugi see, kui viie aasta pärast<br />
oleks meil ka tasuta parkimine<br />
ja sotsiaaldemokraatiast<br />
poleks isegi mitte paha haisu<br />
enam järel.<br />
L.EE.03.2012.0110<br />
Müügiloa hoidja kohalik esindus:<br />
Bayer OÜ Lõõtsa 2 11415 Tallinn Tel: 655 8565<br />
Päris südameaspiriin<br />
on maosõbralik!<br />
Infarkti ja insuldi ennetamiseks.<br />
Tavaline annus on 1 tablett ööpäevas enne sööki.<br />
Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult<br />
pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete<br />
tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Käsimüügiravim.<br />
Südameaspiriin Bayerilt!<br />
Atsetüülsalitsüülhape 100 mg<br />
Tänane ennetus on homne kaitse.<br />
king<br />
Suurim<br />
jalatsivalik!<br />
Kevad-sügiskollektsiooni<br />
allahindlus<br />
Kõik talvejalatsid<br />
allahindlusega<br />
al. 40–50%<br />
al. 60–70%<br />
Tere tulemast<br />
perekohvikusse Koogel Moogel<br />
kogu perega sööma ja lustima!<br />
TEHNOÜLEVAATUSE PAKKUMINE!<br />
Sõiduauto korraline ülevaatus<br />
25 Eurot<br />
(tavahind 32 eur) Pakkumine kehtib veebruari lõpuni 2013!<br />
NR 1 PVC AKNAPROFIILIDE TOOTJA EUROOPAS<br />
Pühapäeviti kell 11<br />
on meie teatris etendused lastele!<br />
<br />
Pakkumine kehtib kupongi esitajale!<br />
Kaasa kingitus!<br />
Tallinnas Vikerlase 23, Liivalaia 32, Kopli 2B, Narva mnt 21, Telliskivi 61<br />
* Maardus Nurga 1 * <strong>Tartu</strong>s Kalda tee 1C * Türil Viljandi 10 * Paides<br />
Suur-Aia 19/21 * Rakveres Lõõtspilli 2, Tallinna 9, Tõrremäel Haljala tee 4<br />
* Pärnus Riia mnt 131 * Narvas Kreenholmi 52<br />
Asume Toompeal Toom-Kooli 13<br />
Vaata meie tegemisi lähemalt<br />
www.piipjatuut.ee ja meie FB lehelt<br />
A-Ülevaatus Lasnamägi<br />
PETERBURI MNT 63A<br />
E-R 9-19.00, L 9-15.00 Tel: 6 618 810<br />
www.a-ulevaatus.ee
4 tartu / pärnu Reede, 22. veebruar 2013<br />
Reede, 22. veebruar 2013 tartu / pärnu 5<br />
ÜHE LAUSEGA: tartu<br />
Esialgsetel andmetel<br />
oli 42. <strong>Tartu</strong><br />
maratonil osalejaid<br />
11 133, mis<br />
on viimase veerand<br />
sajandi suurim<br />
<strong>Tartu</strong> maratoni<br />
üritustel finišeerijate<br />
arv.<br />
Aldo Luud (Õhtuleht)<br />
Eesti ettevõtted koostöös <strong>Tartu</strong> ülikooliga<br />
töötasid välja inimeste geeniandmete uurimise<br />
meetodi, mille abil saavad geenipangad,<br />
sealhulgas Eesti Geenivaramu, uurida andmeid<br />
neid üksteisele avaldamata.<br />
<strong>Tartu</strong> üliõpilasteater alustas teisipäeval logistiliselt<br />
keerukat reisi: teatritrupp jõuab pea<br />
kahe nädala jooksul Moskvasse, sealt Siberisse,<br />
korra tagasi kodumaale ja siis Belgiasse.<br />
Laupäeval kell 11 saab Tasku keskuses nautida<br />
kohapeal ja osta kaasa presidendi vastuvõtul<br />
pakutud suupisteid.<br />
Laupäeval toimub <strong>Tartu</strong>s Aura veekeskuses<br />
veelauavõistlus WinterWake, kuhu oodatakse<br />
40 veelaudurist trikimeistrit Eestist, Lätist,<br />
Leedust, Poolast ja Soomest.<br />
<strong>Tartu</strong> linnavalitsus otsustas <strong>Tartu</strong> Postimehe<br />
teatel maksta 1000 eurot toetust Rock Summeri<br />
25. aastapäeva kontsertidele Tallinnas,<br />
sest see on hea võimalus korraldada pealinnas<br />
<strong>Tartu</strong> mainekujunduskampaania.<br />
ÜHE LAUSEGA: pärnu<br />
Täna toimub Pärnu kontserdimajas noorte<br />
infomess „Suunaja”, kus tutvustavad õppimisvõimalusi<br />
Pärnu gümnaasiumid ja suurem<br />
osa maakonna õppeasutusi, samuti mitu<br />
kõrgkooli.<br />
Rüütli platsil asuvat Eesti Vabariigi väljakuulutamise<br />
monumenti kohendati vabariigi aastapäeva<br />
eel ning monumendi seintel on<br />
pleksi klaasi asemel nüüd karastatud klaas.<br />
Port Artur 2 kolmanda korruse fuajees on vabariigi<br />
aastapäevale pühendatud fotonäitus,<br />
kus käsitletakse laiarööpmelise soomusrongi<br />
nr 1 tegevust Vabadussõjas.<br />
Pärnu keskraamatukogus on avatud sõpruslinna<br />
Vaasa ja Pärnu õpilastööde ühisnäitus,<br />
millega tähistatakse vabariigi aastapäeva.<br />
Uue Kunsti Muuseumis on 10. märtsini avatud<br />
Vivian Schotowsky vabariigi aastapäevale<br />
pühendatud pidulike hõbeehete näitus.<br />
Masingu kooli sünnipäevakonverents<br />
on tekitanud furoori kogu Eestis<br />
<strong>Tartu</strong> Herbert Masingu kool korraldab<br />
oma 20. sünnipäeva tähistamiseks<br />
konverentsi, et panna ühistöö<br />
korras paberile nn hooliva hariduse<br />
mudel. Üritusele registreerus paari<br />
nädalaga 500 inimest.<br />
Tiina Kangro<br />
tiina.kangro@linnaleht.ee<br />
Toetava hariduse<br />
mudel antakse 1. märtsil<br />
toimuva konverentsi järel<br />
üle haridus- ja teadusministrile<br />
Jaak Aaviksoole<br />
ja rahandusminister<br />
Jürgen Ligile.<br />
Konverentsi korraldajad kirjeldavad eesmärki,<br />
millega nad tahavad jõuda lihtsalt<br />
kritiseerimisest tegudeni.<br />
„Mõtlesime algul väikse saali<br />
peale ja arutlesime, kas peale<br />
meie oma õpetajate ikka on tulijaid.<br />
Nüüd oleme Dorpati konverentsikeskusel<br />
palunud liigendseintega<br />
saali mitu korda<br />
suurendada, kuid üleeilseks olime<br />
fakti ees – ligi 500 osavõtjat<br />
on täis ja ülejäänutele peame<br />
püüdma lisakohti leida,” räägib<br />
sünnipäeva tähistava erivajadustega<br />
laste kooli direktor Tiina<br />
Kallavus.<br />
Erutuseks on tõesti põhjust,<br />
sest haridusküsimustega tegelemine<br />
pole aastaid Eestis eriti<br />
populaarne olnud. „Kõige suurem<br />
rõõm on sellest, et huvilised<br />
pole üksnes pedagoogid,<br />
vaid kohale tuleb tõeliselt lai<br />
ring spetsialiste ka sotsiaali, meditsiini<br />
ja rehabilitatsiooniteenuste<br />
poole pealt. Lisaks omavalitsusjuhid<br />
ja me loodame, et<br />
tulemas on ka riiklike poliitikate<br />
suunajaid, ning muidugi lapsevanemad,”<br />
kirjeldab Kallavus<br />
ja ütleb, et see ongi täpipealt vajalik<br />
koosseis, et koostada n-ö<br />
Eesti kooli päästeprojekt.<br />
Ajastus on samuti ideaalne:<br />
just praegu menetletakse Toompeal<br />
kooliseaduse muudatuste<br />
paketti, mis teisipäeval läbis esimese<br />
lugemise ja mille kohta<br />
saab 15. märtsini esitada täiendavaid<br />
ettepanekuid.<br />
Kuidas edasi<br />
<strong>Tartu</strong> Masingu kool on küll<br />
erivajadustega laste kool, kuid 1.<br />
märtsil sündiva hooliva hariduse<br />
korralduse ja rahastuse mudeli<br />
põhijooned on mõeldud hariduse<br />
jaoks tervikuna. Eestis on ju<br />
võetud riiklik suund kaasavale<br />
haridusele, mis tähendab, et kogu<br />
haridussüsteem peab olema<br />
valmis vastu võtma ja täiskasvanuellu<br />
juhatama väga erinevate<br />
hariduslike erivajadustega lapsi,<br />
olgu nendeks siis puuetega lapsed,<br />
sotsiaalselt kehvakestest kodudest<br />
pärit lapsed või ka järjest<br />
sagenevate psüühiliste probleemidega<br />
(hüperaktiivsus, tähelepanu-,<br />
käitumis- ja arenguhäired<br />
jms) lapsed.<br />
Päris selge on see, et lahendus<br />
saab olla vaid koostöö: koolid-lasteaiad<br />
muutuvad üha<br />
enam keskpunktiks, mille ümber<br />
koonduvad ka sotsiaalabi, lastekaitsetöö<br />
ning vajadusel tugiteenused<br />
ja rehabilitatsioon. „Sest<br />
lapsi tuleb aidata ja toetada seal,<br />
Tiina Kallavus<br />
on ehitanud<br />
Masingu koolis<br />
üles meeskonna,<br />
kes<br />
võiks saada<br />
hästi toimiva<br />
nõustamiskeskuse<br />
mudeliks<br />
kogu<br />
Eestile.<br />
kus nad füüsiliselt on. Praegu<br />
ongi meie suurim puudus see, et<br />
sotsiaalsüsteem, tervishoid ja<br />
haridus toimivad eraldi ega tee<br />
piisavalt koostööd. Kui panna<br />
ressursid ja kompetents kokku,<br />
saaksime ka oma tagasihoidlike<br />
rahaliste võimaluste juures laste<br />
jaoks teha ära palju enam,” lisab<br />
Tiina Kallavus.<br />
Toetava hariduse mudelprojekt<br />
edastatakse haridus- ja teadusministrile<br />
Jaak Aaviksoole ja<br />
rahandusminister Jürgen Ligile.<br />
Mis, kes<br />
ja kus<br />
■■Mõttetalgutel esinevad<br />
ettekannetega lastepsühhiaatrid<br />
Anne Daniel-Karlsen<br />
ja Anu Susi, kliiniline<br />
psühholoog Airiin Demir,<br />
Tallinna ülikooli psühholoogiainstituudi<br />
professor<br />
Aaro Toomela, ajakirjanik<br />
Kaader saatest „Puutepunkt”<br />
ja „Puutepunkti” tootja Tiina Kangro ning<br />
Masingu kooli pedagoogilise meeskonna<br />
liikmed Tiina Kallavus ja Mai Suuder.<br />
■■Konverentsipäeva viimast sessiooni juhib<br />
Tamme gümnaasiumi direktor, endine Masingu<br />
kooli õppealajuhataja Vallo Reimaa, kelle<br />
käe all visandatakse koos saalis olijatega<br />
hooliva hariduse mudel ja rahastamismudel.<br />
■■Päeva juhib <strong>Tartu</strong> Herbert Masingu kooli<br />
endine õpilane ja nüüdne abiõpetaja Mario<br />
Raitar. Lisainfot saab kooli telefonilt<br />
736 1686.<br />
Flank loodab<br />
„Eesti laulult” tuule<br />
tiibadesse saada<br />
Kristjan Roos<br />
kristjan.roos@linnaleht.ee<br />
<strong>Tartu</strong> bänd Flank tahab<br />
laupäeval „Eesti laulu”<br />
poolfinaalis anda kõva<br />
lahingu paljudele Eesti<br />
popmuusikutele.<br />
„Selles poolfinaalis on ju<br />
kõik Eesti muusika suured nimed<br />
esindatud. Meile tuli üllatusena,<br />
et selline tundmatu<br />
bänd, nagu me oleme, sinna<br />
ära mahub,” räägib Flanki<br />
laulja Tõnn Tobreluts. Tegelikult<br />
ei osale aga ei tema ega<br />
ülejäänud bändiliikmed<br />
Tauno Tamm ja Keio Münti<br />
„Eesti laulul” esimest korda:<br />
Groundhog Dayga pääseti<br />
2010. aastal võistluse finaali.<br />
Esimene esinemine<br />
Flanki trumbiks on bändiliikmete hinnangul meeldejäävad<br />
meloodiad.<br />
Tobreluts nimetab Flanki<br />
eeskujudena selliseid bände<br />
nagu Coldplay, The Killers,<br />
U2 ja Mumford & Sons. Eesti<br />
muusikutest on Tobrelutsu<br />
mõjutanud Vaiko Eplik,<br />
aga ka Mord Fustang. „Oleme<br />
sündipoppi tegev ansambel.<br />
Meie trumbiks on<br />
meeldejäävad meloodiad,<br />
mis on lihtsad ja kaasahaaravad.<br />
Me otsime ka ise sellist<br />
meloodiat, mis jääks<br />
hästi meelde,” teatab Tobreluts,<br />
kes koos bändi kitarristi<br />
Tauno Tammega on küll<br />
pärit Ahjalt, kuid praegu<br />
elab ja tegutseb <strong>Tartu</strong>s.<br />
Flanki trummar Keio Münti<br />
on aga põline tartlane.<br />
Tobreluts tunnistab, et õigupoolest<br />
on üsna naljakas,<br />
et just „Eesti laulul” ülesastumist<br />
saab pidada Flanki<br />
esimeseks televisiooniesinemiseks.<br />
„Teiste osalejatega võrreldes<br />
jääb meil natuke kogemusest<br />
puudu, aga ma ei usu,<br />
et sellest midagi väga hullu on.<br />
Kui lugu on hea ja meeldejääv,<br />
siis on kindlasti võimalik finaali<br />
saada,” usub Tobreluts Flanki<br />
edusse. Võistluse favoriitideks<br />
peab ta Rasmus Rändveed,<br />
Elina Borni ja Grete Paiat. Just<br />
nende kolme hulgast tuleks<br />
Tobrelutsu sõnul võitjat otsida.<br />
Erakogu<br />
Olenemata sellest, kuidas<br />
Flankil „Eesti laulul” läheb,<br />
loodab bänd peagi esinemistega<br />
pihta hakata. „Oleme augustist<br />
saati hoolega lugusid teinud.<br />
Võib küll jääda mulje, nagu<br />
Flank oleks „Eesti lauluks”<br />
kokku pandud projekt, aga see<br />
ei ole nii,” ütleb Tobreluts, kes<br />
salamisi loodab, et juba sügisel<br />
võiks mõelda bändi esimesele<br />
plaadile.<br />
Traffic annab<br />
aastapäeva puhul<br />
noortele kontserdi<br />
Teet Malsroos (Õhtuleht)<br />
Vabariigi aastapäeva<br />
tähistatakse<br />
homme<br />
kell 17<br />
Pärnu noorte<br />
vabaajakeskuse<br />
spordisaalis<br />
(Noorte<br />
väljak 2) suurejoonelise kontserdiga, mille<br />
peaesineja on Traffic. Tasuta kontsert saab<br />
teoks Pärnu linnavalitsuse, Pärnu maavalitsuse,<br />
Endla teatri ja Pärnumaa Omavalitsuste<br />
Liidu koostöös.<br />
Kontserdi peaesineja, popbänd Traffic saavutas<br />
2009. aastal „Eesti laulu” võistlusel Urban<br />
Symphony võidulaulu „Rändajad” järel<br />
teise koha lauluga „See päev”. Muide, bändi<br />
kitarristil ja asutajaliikmel Stig Rästal on sünnipäev<br />
samal päeval kui Eesti riigil – 24.<br />
veebruaril. Peaesineja juhatab sisse järjest<br />
suuremat kuulsust koguv kohalik kolmeliikmeline<br />
noortebänd The Boondocks, kes hakkas<br />
tegutsema mullu kevadel. Bändi muusikastiil<br />
on indie’, post-pungi ja roki segu.<br />
Esmakordselt vabaajakeskuse ajaloos<br />
viiakse kontserdipaik korrus kõrgemale spordisaali,<br />
mis mahutab mitu korda rohkem inimesi.<br />
Alumisest saalist saab seekord kohvikkino,<br />
mille suurel ekraanil jookseb kontserdiga<br />
samal ajal film „Nimed marmortahvlil”. Filmi<br />
järel võib vaadata Mart Laari kommentaare<br />
ning sellele järgneb väike arutelu tolle<br />
ajastu ja nähtu üle tänapäeva noorte silme<br />
läbi. <strong>Linnaleht</strong><br />
<strong>Tartu</strong> ülikool teeb<br />
Eesti jalgpalliajalugu<br />
Aprillis ja mais annab ajakirja Jalka peatoimetaja<br />
Indrek Schwede <strong>Tartu</strong> ülikoolis ainekursust<br />
„Jalgpall ja ühiskond”. Seitsmele loengule<br />
lisandub üks seminar, kursuse edukalt läbinud<br />
tudengid saavad selle eest kolm ainepunkti.<br />
„Ainekursus käsitleb jalgpalli ajalugu poliitilisest,<br />
kultuurilisest, majanduslikust ja sotsiaalsest<br />
vaatenurgast,” selgitas Schwede, kes<br />
õpetab ainet doktorantuuriõpingute osana.<br />
„Jalgpalli tähendusi ja mõju ühiskonnale viimase<br />
paarisaja aasta jooksul on hakatud üle<br />
maailma süvitsi uurima ning sellest on kujunenud<br />
omaette teadusharu. Akadeemilisi<br />
tekste ei avalda mitte üksnes tunnustatud<br />
erialaajakiri Soccer & Society, vaid ka teised<br />
sporditeaduslikud-, ajaloo- ja sotsioloogiaajakirjad,”<br />
ütles Schwede. <strong>Linnaleht</strong><br />
TelMa®X – KAITSE OMA TELEFONI!<br />
Kaitsekiled, mobiilikotid, ümbrised, kaaned, taskud jne<br />
telefonile, tahvelarvutile, GPS-ile, sülearvutile, fotokaamerale<br />
Papiniidu 42, Pärnu (MAI Selver)<br />
Oleme avatud E–R 10 – 20, L 10 – 15<br />
Telefonid 5683 6621, 5630 7179<br />
www.kaitsekiled.ee<br />
Kaitsekile<br />
+ paigaldus<br />
mobiilile 6 €<br />
Kui omad nutitelefoni,<br />
siis parim viis Õhtulehe<br />
uudiste lugemiseks on<br />
app.ohtuleht.ee<br />
Apelsinid kg<br />
Kauplus + ladu<br />
0,39 €<br />
0,85 €<br />
0,89 €<br />
1,10 €<br />
Śokolaad Laima 100 g /1 kg-3,90 €<br />
Küpsised Mesikäpp Dops vanilli<br />
210g / 1kg-4,71 €<br />
0,99 €<br />
1,15 €<br />
2,25 €<br />
2,90 €<br />
Eesti Pagari<br />
vahukreemikringel,<br />
450 g / 5 €/kg<br />
Nõo Lihatööstuse<br />
suitsutatud seljafilee,<br />
105 g / 8,57 €/kg<br />
0,90 €<br />
1,45 €<br />
0,45 €<br />
0,60 €<br />
Suitsujuustu viilud,<br />
100 g / 4,50 €/kg<br />
1,19 €<br />
1,45 €<br />
2,20 €<br />
5,80 €<br />
Kaija erinevad salatid<br />
lõhega, 220 g / 5,41 €/kg<br />
Juust Kuninga Argipäeva<br />
Gouda viilud 500g Valio<br />
/1kg-4,40 €<br />
0,29 €<br />
0,75 €<br />
Taffeli tilliga<br />
krõpsud, 75 g /<br />
3,87 €/kg<br />
Suur-Jõe 58, Pärnu, tel 447 9111<br />
Iga päev 8–22<br />
Viru Valge viin,<br />
1 l, 40%<br />
9,99 €<br />
4,99 €<br />
Aramis Dark<br />
Rum 37,5%<br />
50 cl /1L-9,98 €<br />
Mahlajoogid Aura<br />
Fresh 2 L / 1L-0,50 €<br />
0,99 €<br />
1,44 €<br />
Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga.<br />
Alkohol võib kahjustada teie tervist.
6 vabariigi aastapäev Reede, 22. veebruar 2013<br />
Reede, 22. veebruar 2013 vabariigi aastapäev 7<br />
Kas teadsid<br />
Aldo Luud (Õhtuleht)<br />
■■Lipupäevadel on<br />
riigi- ja kohaliku<br />
omavalitsuse<br />
asutustel ning<br />
avaõiguslikel juriidilistel<br />
isikutel<br />
kohustus heisata<br />
Eesti lipp. Ühtsustunde<br />
väljendamiseks<br />
võivad lipu<br />
heisata ka teised.<br />
■■Iseseisvuspäeval,<br />
võidupühal ja<br />
taasiseseisvumispäeval<br />
heisatakse lipud kõikidele elu-, ärija<br />
büroohoonetele. Seega kolmel riigipühal<br />
ehk 24. veebruaril (vabariigi aastapäeval),<br />
23. ja 24. juunil (võidupühal, mil lipp<br />
võib jääda lipumasti ka öösel) ning 20.<br />
augustil (taasiseseisvumispäeval) on Eesti<br />
lipu heiskamine kohustuslik kõigile.<br />
Eestis on 14 lipupäeva<br />
■■3. jaanuaril Vabadussõjas võidelnute<br />
mälestuspäev<br />
■■2. veebruaril <strong>Tartu</strong> rahulepingu aastapäev<br />
■■24. veebruaril iseseisvuspäev, vabariigi<br />
aastapäev<br />
■■14. märtsil emakeelepäev<br />
■■maikuu 2. pühapäeval emadepäev<br />
■■9. mail Euroopa päev<br />
■■4. juunil Eesti lipu päev<br />
■■14. juunil leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna)<br />
■■23. juunil võidupüha<br />
■■24. juunil jaanipäev<br />
■■20. augustil taasiseseisvumispäev<br />
■■1. septembril teadmistepäev<br />
■■oktoobrikuu 3. laupäeval hõimupäev<br />
■■novembrikuu 2. pühapäeval isadepäev<br />
Lisaks heisatakse lipud riigikogu, kohaliku<br />
omavalitsuse volikogu, Euroopa Parlamendi<br />
valimiste ja rahvahääletuse päevadel.<br />
Allikas: riigikantselei<br />
Riigilippe võiks lehvida palju enam<br />
Heiko Kruusi<br />
Ada Maltseva<br />
ada.maltseva@linnaleht.ee<br />
Kodumaises Lipuvabrikus<br />
valmib aastas tuhandeid<br />
majalippe. Ja muidugi<br />
palju teisi lippe ka.<br />
Inimene, kes kord juba majalipu<br />
soetanud, võib kindel olla,<br />
et see kestab kaua. Korralikult<br />
hoitud lippu saavad heisata<br />
isegi tulevased põlved. Neid<br />
päevi, mil iga majaomanik on<br />
kohustatud riigilipu heiskama,<br />
on ju vähe. Küll aga kulub majalippe<br />
rohkem asutustel, kes<br />
kasutavad lippu igapäevaselt.<br />
„Hästi, kui ühe lipuga saab läbi<br />
aasta või ka natuke pikemalt.<br />
Aga lipp lihtsalt määrdub ja tuleb<br />
välja vahetada kas või selle<br />
pärast, et värvid ei ole enam õiged,”<br />
tõdeb OÜ Lipuvabrik tegevdirektor<br />
Milla Asmu.<br />
Lipuvabriku nobedate õmblejate<br />
käe all valmib majalipp<br />
kiiresti. Lippe valmistatakse<br />
siiditrükis kolmevärvilisest<br />
kangast (mis vajab vaid ääristamist)<br />
või õmmeldakse kolme<br />
värvi paanidest. Tegevdirektori<br />
sõnul teeb üks õmbleja paanidest<br />
päevas 10–15 lippu, aga<br />
trükikangast lippe jõuab ääristada<br />
ikka üle paarikümne. Siiditrükis<br />
lipud on õhemast, kokkuõmmeldud<br />
lipud paksemast<br />
Vanemad inimesed<br />
eelistavad paksust kangast<br />
lippu, mis on kolmest<br />
laiusest kokku õmmeldud,<br />
sest see meenutab neile<br />
omaaegset Eesti lippu.<br />
kangast. Kumba peaks eelistama,<br />
uurin Lipuvabriku tegevdirektorilt.<br />
„See on maitse küsimus,”<br />
vastab ta. „Vanemad inimesed<br />
eelistavad paksust kangast<br />
lippu, mis on kolmest laiusest<br />
kokku õmmeldud, sest see<br />
meenutab neile omaaegset<br />
Eesti lippu. Ega nad õhukest<br />
lippu naljalt ostma kipu.” Paksust<br />
kangast lipp on ka mõistagi<br />
kallim. Lipud valmistatakse<br />
ilmastikukindlast polüesterkangast,<br />
paksem kangas meenutab<br />
väliselt villast riiet.<br />
„Me suudame pakkuda palju<br />
rohkem, kui on nõudlust,”<br />
märgib Milla Asmu. Tema hinnangul<br />
võiks kas või spordivõistlustel<br />
palju rohkem Eesti<br />
lippe lehvida. Näiteks suusavõistlustel,<br />
kus osalevad ju ka<br />
Eesti suusatajad.<br />
Rahvusmustrid uues kuues<br />
Lipuvabriku õmblejate<br />
nobedate käte all valmib<br />
suuri ja väiksemaid lippe.<br />
Eesti kapitalil põhinev Lipuvabrik<br />
on lippe ja liputarvikuid<br />
valmistanud 19 aastat, tuleval<br />
aastal saab ta tähistada 20 aasta<br />
juubelit. Lipuvabrik on ainus<br />
ettevõte Eestis, kes pakub käsitööna<br />
õmmeldud eksklusiivseid<br />
pidulikke esinduslippe. Just seal<br />
valmivad presidendi lipud ning<br />
Toompeal lehviv lipp. Ka teadaolevalt<br />
suurim Eesti rahvuslipp,<br />
paari aasta eest Jalgpallihaiglale<br />
tehtud lipp mõõtmetega 7×11<br />
meetrit õmmeldi just seal.<br />
Omal ajal alustas Lipuvabrik<br />
nelja töötajaga, nüüd on töötajaid<br />
ligi paarkümmend ning lippude<br />
ja liputarvikute valmistamise<br />
kõrval on tegutsemisvaldkonda<br />
laiendatud. Näiteks alustati<br />
2009. aastal sarjaga „Minu<br />
ilus Eesti”, kuhu kuuluvad rahvusmustrites<br />
kotikesed, põlled,<br />
padjad, pajalapid, laudlinad jms<br />
tooted, kuid ettevõtte tegevjuhi<br />
sõnul on nüüdseks suurem<br />
rahvuslike toodete vaimustus<br />
jõudnud juba vaibuda.<br />
Heiko Kruusi<br />
Jalgpallihaiglale<br />
tehtud<br />
teadaolevalt<br />
suurimat Eesti<br />
rahvus lippu<br />
võib jalgpallimatšidel<br />
lehvimas<br />
näha.<br />
Kuidas riigilippu<br />
õigesti kasutada<br />
■■Eesti lipu seaduse järgi tuleb Eesti lipp heisata päiksetõusul,<br />
kuid mitte hiljem kui kell 8 ning langetada päikseloojangul,<br />
kuid mitte hiljem kui kell 22. Põhimõtteliselt<br />
võib lipu jätta ka pimedal ajal lehvima, aga sel juhul tuleb<br />
lipp valgustada.<br />
■■Majaomanikud võivad heisata ka Euroopa Liidu lipu, kuid<br />
kohustuslik see ei ole. Kui kodanik soovib heisata Euroopa<br />
Liidu lipu, tuleb selle kõrvale heisata Eesti lipp.<br />
■■Mastivimpel võib lipuvardas lehvida aasta läbi, kuid lipupäevadel<br />
ei asenda mastivimpel lippu. Seega vähemalt<br />
vabariigi aastapäeval, võidupühal ja taasiseseisvumispäeval<br />
peab heiskama Eesti lipu. Hea tava näeb ette, et mastivimpel<br />
on pool masti pikkusest.<br />
■■Eesti lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11. Lipuväli on<br />
jaotatud kolmeks võrdseks laiuks. Eesti lipu normaalsuurus<br />
on 105×165 sentimeetrit.<br />
■■Lipuvardaga heisatav lipp on normaalsuuruses. Lipumasti<br />
heisatava lipu laius moodustab ligi kuuendiku lipumasti<br />
kõrgusest.<br />
■■Lipumasti kõrgus on vähemalt kuus lipulaiust ja lipuvarda<br />
pikkus ligi kolm lipulaiust. Heisatud lipu alumine serv<br />
peaks olema vähemalt kolme meetri kõrgusel maapinnast.<br />
■■Leina tähistamiseks heisatakse Eesti lipp leinalipuna.<br />
Sellisel juhul kinnitatakse majalipuvarda ülemisse otsa<br />
50–100 millimeetri laiune must lint, mille mõlemad otsad<br />
ulatuvad lipukanga pikkust pidi kuni lipukanga lehviva<br />
servani. Ilma musta lindita leinalipp heisatakse poolde<br />
masti nii, et lipu alumine serv asuks masti keskel.<br />
■■Lipp tuleb ära vahetada, kui lipukangas on pleekinud,<br />
määrdunud või rebenenud. Kasutuskõlbmatu lipp tuleb<br />
sündsalt ja mitteavalikult hävitada. Kõige paremaks mooduseks<br />
on lipukanga lahtilõikamine värvilaide pidi ja<br />
seejärel värviliste riideribade põletamine.<br />
■■Enne lipu valimist tasub mõelda, kus ja kuidas on plaanis<br />
lippu kasutada: kas siseruumis või väljas, kas lipp lehvib<br />
alaliselt või heisatakse see ainult lipupäevadel, kas lipp<br />
heisatakse fassaadile või lipumasti. Allikad: Lipuvabrik, riigikantselei<br />
www.kikas.ee<br />
Head vabariigi<br />
aastapäeva!<br />
Kikase kanašnitsel<br />
Ostes Eesti tootja toitu, toetad Eesti majandust!<br />
Maitsva ja toitva Kikase kanašnitsli leiate igast<br />
hästivarustatud kauplusest.<br />
UUS<br />
pakend<br />
22.-24. veebruar<br />
GRÜNE FEE<br />
LEHTSALAT<br />
potis<br />
tk<br />
22.-24. veebruar<br />
VICI<br />
TRADITSIOONILINE<br />
HEERINGAS<br />
400 g<br />
Värske valik!<br />
27.-28. veebruar<br />
WÕRO LASTE<br />
KEEDUVORST<br />
400 g<br />
-22% -36% -38%<br />
0.89 2.49 1.43<br />
0.69 1.59 0.89<br />
3.98 kg 2.23 kg<br />
21. veebruar<br />
TALLEGG<br />
KLASSIKALINE<br />
AHJUKANA<br />
kg<br />
4.44<br />
2.99<br />
-33%<br />
Kamakreem paneb pidu -<br />
söögile isamaalise punkti<br />
Kamavaht ehk kamakreem<br />
on tänuväärne alternatiiv<br />
neile, kes pelgavad, et võivad<br />
esindusliku moega pidupäevatordi<br />
meisterdamisega<br />
veidi hätta jääda. Ega<br />
alati polegi vaja desserdiks<br />
keerulisi küpsetisi teha.<br />
Saab ka lihtsamalt läbi.<br />
Kui internetis veidi ringi<br />
tuulata, leiab arvukalt kamakreemi<br />
retsepte, milles<br />
koostisained veidike erinevad.<br />
Võimalik, et olen oma<br />
retseptiga nüüd „jalgratta<br />
leiutanud”, aga pakun välja<br />
ühe eriti lihtsa ning praktikas<br />
palju kordi järele proovitud<br />
variandi. Otse loomulikult<br />
on kamakreemiga asjakohane<br />
maiustada ka muul<br />
ajal kui vabariigi aastapäeva<br />
puhul. Ada Maltseva<br />
Tiina Kõrtsini (Õhtuleht)<br />
■■200 g 35% vahukoort<br />
■■u 1,5 spl suhkrut<br />
■■200 g 5% kohupiima<br />
■■1 spl kamajahu<br />
■■hapukat moosi<br />
Vala vahukoor ja suhkur vahustamisnõusse<br />
ning vahusta seni, kuni<br />
koor on vahtu läinud. Seejärel lisa<br />
kohupiim ja kamajahu ning vahusta<br />
veel veidi, kuni kreem on<br />
ühtlaseks muutunud. Jaga segu<br />
magustoidukaussidesse või pokaalidesse<br />
ning serveeri hapuka moosiga,<br />
näiteks mustasõstra- või pohlamoosiga.<br />
Kui teha keskmiselt<br />
toekad portsjonid, peaks sellest<br />
kogusest jaguma ligi neljale inimesele.<br />
Kamakreem on dessert, mida pakutakse<br />
ka peentes restoranides.<br />
Pildil restoranis Clazz valmistatud<br />
kamakreem.<br />
Meie rahvusköögi süda<br />
www.fazer.ee
8 tegus tegelane Reede, 22. veebruar 2013<br />
Reede, 22. veebruar 2013 tegus tegelane 9<br />
Siiri Sisask ärgitab eestlasi oma õiguste eest seisma<br />
Armastatud laulja Siiri Sisask liitis<br />
2011. aasta laulupeol lauluga „Mis<br />
maa see on” kogu rahva ja pani samas<br />
meid kui rahvust olemuslikele<br />
küsimustele mõtlema. Praegu kutsub<br />
ta kõiki suuremale hoolimisele, aga<br />
ka julgusele tõde välja öelda.<br />
Kristjan Roos<br />
kristjan.roos@linnaleht.ee<br />
Laulupeo ülevatest hetkedest<br />
on möödunud poolteist aastat,<br />
kuid ka praegu on põhjust küsida:<br />
„Mis maa see on, kus halastus<br />
on ohus, / kus vabadus<br />
on maasse kaevatud.” Tõsi, Sisask<br />
ütleb, et toonastesse hetkedesse<br />
ei saa tagasi pöörduda<br />
keegi, ei tema ega keegi teine.<br />
„See, mis lauluväljakul toimus,<br />
oli minu jaoks hämmastav.<br />
See laul on mind väga palju<br />
õpetanud ja kasvatanud, nii<br />
minu sisemist kultuuri kui ka<br />
mu selgroogu, ja pannud mind<br />
ennastki sirgu ajama. See laul<br />
on pannud mind sügavalt sellesse<br />
kultuuri ja rahvusesse,<br />
traditsioonidesse süvenema,”<br />
räägib Sisask laulust, mille sõnad<br />
lõi Peeter Volkonski ja viisi<br />
tema ise juba 1998. aastal<br />
Mahtra väljadel toimunud suvelavastuse<br />
„Mahtra sõda” tarbeks.<br />
„Kuna olen 14 aasta jooksul<br />
ise koos selle lauluga kasvanud,<br />
siis olin nii valmis seda esitama,<br />
ilma et mul oleks olnud mingit<br />
valu, mingit etteheidet sellele<br />
rahvale. Need etteheited on olnud<br />
mul võib-olla varem. Praegu,<br />
kui ma räägin, mis toimub<br />
Eesti poliitikas, siis see ei ole etteheide,<br />
vaid fakti konstateering,”<br />
tunnistab ta.<br />
Aitab abivajajaid<br />
Viimased aastad on Siiri Sisask<br />
pühendunud heategevusliku<br />
fondi Saagu Valgus eestvedamisele.<br />
Muu hulgas saab aprillis<br />
kaheaastaseks Raplas<br />
asuv heategevuslik taaskasutuskeskus.<br />
„Kaks aastat olen<br />
igapäevaselt heategevustööd<br />
teinud, see on võtnud 95 protsenti<br />
minu tööajast ja nõnda<br />
pärssinud ka mu loomingut.<br />
Õhtu lõpuks olen väsinud ja<br />
mõtlen, mida mul öelda on, kui<br />
olen terve päeva midagi loonud,”<br />
arutleb Sisask, kes tahab<br />
koos abilistega anda hädasolijatele<br />
mõista, et kuskil on siiski<br />
koht, kust nad saavad abi.<br />
„Me püüame leida kõik võimalikud<br />
variandid, et aidata abi<br />
vajavat inimest kehvast olukorrast<br />
välja. Kas tuleb remonti teha,<br />
lastele on vaja uusi voodeid<br />
või tarvis uut mööblit. Kõige<br />
suurem osa tööst on aidata huviharidust<br />
ehk siis suunata pere<br />
lapsed huviringidesse. Igas<br />
inimeses on ju mingisugune<br />
oskus seemnena sisse pandud.<br />
Aga kui keegi mitte kunagi seda<br />
annet lapses ei avasta, siis<br />
ta võib eluks ajaks mitme maailma<br />
vahele jääda ega pruugigi<br />
end leida. Meie sügavam mõte<br />
on püüda aidata neil lastel leida<br />
oma anne, oma huviala,”<br />
tutvustab Sisask heategevusfondi<br />
tegutsemispõhimõtteid.<br />
Igapäevaselt abivajajatega<br />
kokku puutudes teab ta paremini<br />
kui mõni teine, et vaesus<br />
ei ole Eestis mööduv nähtus.<br />
„See on süvenev. Mida kõrgemale<br />
hinnad tõusevad, seda<br />
suurema mure ees on inimesed<br />
ja pered,” teab ta. Miks siis on<br />
Eesti praegu just sellises olukorras,<br />
nagu ta on Siiri Sisask<br />
arvab, et kuigi riigil on vanust<br />
juba 95 aastat, on ta tegelikult<br />
alles noores keskeas. Vanuses,<br />
kus vaadatakse siiski juba tagasi<br />
sellele, mida on jõutud<br />
korda saata. Ning seda tehakse<br />
kriitiliselt ja karmilt.<br />
Kritiseerib poliitikuid<br />
„Ma arvan, et neid probleeme<br />
on olnud varemgi. Aga minu<br />
meelest ei saa praegu Eesti<br />
ühiskonnas olla mitte midagi<br />
tervitatavamat kui see, et meedia<br />
on võtnud tugevalt käsile<br />
Eesti pildi ausalt näitamise.<br />
Meedia on Eestis üks võimsamaid<br />
mootoreid: tema käes on<br />
võtmed, kuhu elu võiks edasi<br />
pöörduda. Enne kui asjadest<br />
ausalt ei räägita, ei hakka poliitikud<br />
ärkama ega saa arugi,<br />
et see elu ja need arvud, milles<br />
nad elavad, ei kajasta tegelikku<br />
elu,” usub omal ajal Res<br />
Publica liikmena riigikogus olnud,<br />
kuid seal olles poliitikategemises<br />
pettunud Sisask.<br />
Ta lisab, et ei räägi seda enda<br />
pärast: „Mina saan eluga<br />
hakkama. Aga ma näen iga päev<br />
Eestis saab Siiri Sisaskit<br />
kuulata 7. märtsil <strong>Tartu</strong><br />
ülikooli peahoones. Sisask<br />
ütleb, et teda on hiljutiselt<br />
Argentina kontserdituurilt<br />
naasnuna tabanud<br />
loomepuhang ja valminud<br />
on mitu uut lugu.<br />
enda ümber seda, et inimesed<br />
on väga suurte murede ees.<br />
Peab otsima tööd välismaal, pere<br />
läheb laiali – see on traagika,<br />
mille kokkuõmblemine võtab<br />
väga palju aega. Ja selles mõttes<br />
on ühiskond just murdepunktis,<br />
kas me lubame endaga<br />
niimoodi käituda või ei luba. On<br />
oluline, et üks keskealine inimene<br />
julgeks püsti tõusta ja küsida,<br />
et kuulge, väga tore, aga<br />
ma ei ole kahekümnene, et teen<br />
kõike, mida mulle öeldakse. Kahekümneselt<br />
võib tõesti nii teha,<br />
sest ei ole kogemust, aga<br />
keskealine inimene juba teab,<br />
mida ta tahab saada. Ja täpselt<br />
samamoodi teab meie keskealine<br />
ühiskond, mida ta tahab saada,”<br />
mõtiskleb Sisask.<br />
Ometigi, võimuladvikust<br />
võib seepeale kosta, et iga asja<br />
üle ei maksa viriseda. „See on<br />
tegelikult tugevama poole häbi.<br />
Kui inimesel on kõik hästi, kui<br />
tal on praetud kanamuna iga<br />
päev mõnusalt laual ja ta ei pea<br />
eriliselt vaeva nägema, kust see<br />
tuleb, siis ta lihtsalt ei taju ega<br />
suuda olla nende inimeste kingades.<br />
Ta ei taju, mis toimub<br />
väljaspool ta liikumisruumi,” on<br />
Siiri Sisaskil selgitus varrukast<br />
võtta. Ja ta lisab, et mõistagi ei<br />
pruugi ka tänane vaene homme,<br />
oma positsiooni muutumise järel<br />
enam vaeste elu tajuda.<br />
„Aga kui ollakse ühe riigi<br />
juht ja juhtiv organisatsioon,<br />
siis ollakse valitud seda tegema,<br />
siis peab selgeks tegema, et riigis<br />
ei olda mitte üksi, vaid tipust<br />
peab oskama piltlikult öeldes<br />
näha ka seda korrusmaja, mis<br />
asub allpool. Kui näha ainult kaheksandat<br />
ja üheksandat korrust,<br />
aga mitte seda, et esimene<br />
korrus mädaneb, siis see uuristab<br />
ju kõrgemal olija jalgealust.<br />
Iga tegematajätmine hakkab<br />
siin riigis väga kõvasti tunda<br />
andma,” leiab Sisask.<br />
Teab võlurohtu<br />
Oma jutu näitlikustamiseks<br />
toob ta välja karmi statistika:<br />
45 000 last elavad Eestis absoluutses<br />
vaesuses. „Need on inimesed,<br />
kes on mõne aasta pärast<br />
noored inimesed ja seejärel<br />
täiskasvanud. Kui ühiskond<br />
Heiko Kruusi<br />
ei ole nende jaoks toiminud, ei<br />
toimi nad ka ühiskonna jaoks.<br />
45 000 inimest ei ole enam väike<br />
suvaline seltskond, keda ei<br />
peaks tähele panema. Ma arvan,<br />
et Eesti riigil on viimane<br />
aeg midagi ette võtta ja ära teha,”<br />
on Sisask veendunud.<br />
Ja jätkab eestlaste kodumaalt<br />
lahkumise teemal: „Nad ei lahku<br />
nii lihtsalt. Oma kodumaalt<br />
lahkumise otsuse tegemine ei<br />
ole kunagi lihtne. Oma lapsepõlve<br />
mängumaad maha jätta,<br />
oma pere maha jätta, oma vanaisade-vanaemade<br />
hauad maha<br />
jätta – see ei ole kellelegi<br />
lihtne. See on lihtsalt väga suur<br />
okas hinges, millega siit ära<br />
minnakse. Ja ega mujal ole rohi<br />
rohelisem: võidakse palka saada,<br />
võidakse paremini hakkama<br />
saada ja võidakse olla omal alal<br />
rohkem tunnustatud ehk elada<br />
sisemiste väärtustega kooskõlas.<br />
Aga meie kohus praegu siin<br />
riigis ongi see, et me peaksime<br />
andma tõelistele väärtushinnangutele<br />
rohkem tuge või tooma<br />
need rohkem esile. Kui me<br />
seda teeme, siis elame oma hingemaailmaga<br />
kooskõlas, ja see<br />
on väga-väga tähtis. ”<br />
Seda kõike ei ole kerge saavutada.<br />
Siiri Sisask pakub, et võlurohi<br />
ei ole miski muu, kui et<br />
eestlane peab hakkama oma õiguste<br />
eest seisma: „Ta peab saama<br />
nii julgeks, et ütlema välja<br />
selle, mis tegelikult ongi vale.<br />
Tühja tuult tallavad poliitikud<br />
arvestavad praegu sellega, et<br />
Peab end<br />
nišimuusikuks<br />
Kuigi Siiri Sisask on Eestis väga populaarne<br />
laulja, on ta end alati pidanud kitsa<br />
kuulajaskonnaga muusikuks. „Ma arvan, et<br />
olen nišimuusik. Ma ei ole kunagi taotlenud<br />
seda, et mul peaks olema väga suur<br />
publik, sest me teame, et masside kaasahaaramine<br />
tähendab sõnumis ja muusikas<br />
kompromisside tegemist. Ma ei ole kunagi<br />
pidanud seda teed ja vormi enda jaoks õigeks,”<br />
räägib Sisask. Muusikas peab ta end<br />
üksikuks rändajaks. „Mulle meeldib see liin,<br />
et saan end ise klaveriga saata. See annab<br />
võimaluse luua muusikat hetkes,” räägib ta.<br />
Siiri Sisaski<br />
lauljakarjääri<br />
üks kõrghetki<br />
oli esinemine<br />
noorte laulupeol<br />
lauluga<br />
„Mis maa see<br />
on”. „See laul<br />
on alati olnud<br />
mu repertuaaris,”<br />
räägib<br />
ta laulust,<br />
mis on teda<br />
elus palju<br />
õpetanud.<br />
inimene kardab. Aga kui tavaline<br />
inimene enam ei karda Me<br />
peame hakkama rääkima asjadest<br />
nii, nagu need on. Ja mitte<br />
ainult meedias, vaid ka kodus ja<br />
koolis ja mujal. Me peame julgema<br />
öelda välja tõde, maksku<br />
see, mis maksab. Ma loodan, et<br />
keegi muidugi selle eest liiga<br />
kallist hinda ei pea maksma.<br />
Aga tõde tuleb välja öelda. Enne<br />
asjad ei muutu. Näiteks kui<br />
perekonnas on probleem ja olgu<br />
see kas või 20 aastat vana,<br />
siis enne, kui sellest ei räägita,<br />
ei saa probleemi lahendada.”<br />
Kutsub ühte hoidma<br />
Heiko Kruusi<br />
Siiri Sisask on Eesti poliitikute suhtes kriitiline.<br />
Paljud neist on ju tuuletallajad, leiab ta.<br />
Üksteisest rohkem hoolides<br />
ei tohiks Siiri Sisaski meelest<br />
unustada seda, millised on olnud<br />
meie esivanemate taotlused<br />
ja läbielamised. „Meie esivanemad<br />
on siin selle maatüki<br />
peal, kus meie oleme, aastasadu<br />
püüdnud säilitada oma keelt,<br />
kultuuri, perekonda ja kogukonda.<br />
Väga valusad on olnud need<br />
maksud, mida oleme pidanud<br />
maksma. Aga me oleme nii<br />
vintsked olnud, et oleme jäänud<br />
ellu. See on see positiivne märk.<br />
Mina sooviksin, et Eesti jõuaks<br />
viie kõige harituma riigi hulka.<br />
Aga see ei tähenda kõrgharidust,<br />
vaid hingeharidust. See tähendab<br />
üksteisest hoolimist, märkamist,<br />
soojust, hellust ja tähelepanu,”<br />
toob ta välja selle, mida<br />
eestlased otsivad kodumaalt<br />
lahkudes. Aga miks me ei või seda<br />
luua siin ja nüüd, küsib ta.<br />
Aga me oleme nii vintsked<br />
olnud, et oleme jäänud ellu. See<br />
on see positiivne märk. Mina<br />
sooviksin, et Eesti jõuaks viie<br />
kõige harituma riigi hulka. Aga<br />
see ei tähenda kõrgharidust, vaid<br />
hingeharidust. See tähendab<br />
üksteisest hoolimist, märkamist,<br />
soojust, hellust ja tähelepanu.<br />
Siiri Sisask kutsub inimesi rohkem üksteisest hoolima<br />
•Pole kuutasu, maksad vaid nii palju kui räägid<br />
•Kõned lauatelefonile kõigest 0,022 €<br />
•Kõned mobiilile vaid 0,056 €<br />
•Telefoni järelmaks 1€ kuus<br />
•Kõneminut Tele2 võrgus 0 €*<br />
Argentinas pinda<br />
sondeerimas<br />
Väliseestlase Tiiu Bolzmanni kutsel Argentina<br />
tuuri ette võtnud Siiri Sisask tunnistab,<br />
et kõik kolm kontserti läksid korda,<br />
kuigi ta pidas reisi rohkem pinna sondeerimiseks.<br />
„Mind võeti hästi vastu, kuigi<br />
laulsin eesti keeles,” räägib Sisask. Esinemiste<br />
ilmestamiseks kasutas ta fotovõistluse<br />
„Looduse aasta foto” pilte. „Inimeste<br />
jaoks, kes pole Eestist midagi kuulnud,<br />
annavad need fotod juurde ja kirgastavad<br />
muusikat,” kiidab laulja.<br />
Seeniorpakett<br />
on soodsam kui<br />
lauatelefon!<br />
Telefon kätte<br />
0€<br />
Myphone 1045 Nokia 100<br />
* Aktiveerides lisateenuse “Seeniorpaketiga 0 €/min Tele2 võrku”,<br />
on kuumakse 1,49 €. Tutvu pakkumise tingimustega tele2.ee<br />
Ladina-Ameerikasse naaseb Sisask juba<br />
suvel. Juulis esineb ta Mehhikos, novembris<br />
Peruus ja aasta pärast taas Argentinas.<br />
Kas tal on plaanis seal lausa läbi<br />
lüüa või võtab ta need reisid ette seiklusjanust<br />
„Läbilöömine tuleb esinemistega<br />
alati kaasa. Kui on oma sõnum või<br />
sisu, siis pole vahet, kas esineda kodumaal<br />
või välismaal,” vastab ta ja lisab siis:<br />
„Mu enda jaoks on huvitav, kuidas publik<br />
avastab mu häält ja mu mängumaailma.”
10 tervis Reede, 22. veebruar 2013<br />
Reede, 22. veebruar 2013 tervis 11<br />
Kaljuronimine tõstab enesekindlust ja enesehinnangut<br />
Tiina Kõrtsini (Õhtuleht)<br />
Jevgenia Zõbina<br />
jevgenia.zybina@linnaleht.ee<br />
Võimete piire avardav kaljuronimine<br />
on ala, mis sobib<br />
nii mudilastele kui ka eakamatele<br />
ning pakub järjest<br />
rohkem huvi ka erivajadustega<br />
spordihuvilistele, räägib<br />
ronimisklubi Ronilane<br />
juhendaja Mariana Mutso.<br />
Kas kaljuronimine on ohtlik<br />
spordiala<br />
Kaljuronimine on täpselt nii<br />
ohtlik, kui palju igaüks riskida<br />
julgeb, kuid põnevusspordialadest<br />
on see statistiliselt üks<br />
ohutumaid. Tehnikaid on arendatud<br />
üle sajandi ja tehnoloogia<br />
on usaldusväärne. Muidugi<br />
tuleb aru saada, millised on<br />
kaljuronimise riskid, ning õppida,<br />
kuidas ohutult ronida ja<br />
end ootamatusteks ette valmistada.<br />
Mis vanuses saab kaljuronimisega<br />
tegelda Kes<br />
ei tohiks ronida<br />
Vanusel ei ole tegelikult<br />
mingit tähtsust, tähtis on reeglite<br />
mõistmine ja nende järgimine.<br />
Kaljuronijate vanus on<br />
väga laiade piiridega – selle<br />
alaga tegelevad nii kolme-nelja<br />
aasta vanused lasteaialapsed<br />
kui ka 70-aastased veteranronijad.<br />
Asi on eelkõige suhtumises<br />
ja elustiilis.<br />
Ronimine on spordiala, millel<br />
on oma riskid nagu kõigil<br />
spordialadel ning seetõttu on<br />
haigusi, mis ronimisega hästi<br />
kokku ei sobi. Kui on kahtlusi<br />
(eriti südameprobleemide korral),<br />
peaks esmalt konsulteerima<br />
arstiga, kergemate probleemide<br />
(näiteks seljahädade) korral<br />
tuleks neist kindlasti treenerile<br />
teada anda. Kindlat vastust,<br />
kes ei tohiks ronida, ei ole,<br />
kõik sõltub situatsioonist. Tähtis<br />
on valida õige koormus, teada<br />
oma riske ja neid vältida.<br />
Kaljuronimine on hakanud<br />
järjest enam huvi pakkuma ka<br />
erivajadustega spordihuvilistele.<br />
Toimuvad isegi maailmatasemel<br />
pararonimisvõistlused,<br />
kus osalevad amputeeritud jäsemetega,<br />
liikumisraskustega<br />
ja nägemisvaegustega ronijad.<br />
Ka Eestis on ronimisega tutvumas<br />
käinud grupp vaegnägijaid<br />
ning nad jäid elamusega väga<br />
rahule.<br />
Kaljuronimist<br />
võrreldakse ka<br />
malemänguga: võidakse<br />
küll teada, kuidas nuppe<br />
saab laual liigutada,<br />
kuid kuni ei aimata<br />
ette järgmist paari<br />
liigutust, ollakse kinni<br />
algajate tasandil.<br />
Mariana Mutso sõnul pakub kaljuronimine<br />
rohkelt vaimseid ja emotsionaalseid<br />
väljakutseid<br />
Kutsume II tüüpi diabeeti põdevaid patsiente osalema ravimiuuringus.<br />
Ravimiuuringu teostamiseks on saadud luba Ravimiametilt ja<br />
kooskõlastus Tallinna Meditsiiniuuringute Eetikakomiteelt.<br />
Osalema oodatakse patsiente alates 18. kuni 70. eluaastani.<br />
Uuringusse sobivad patsiendid,<br />
• kellel on diagnoositud II tüüpi diabeet kuni 24 kuud tagasi<br />
• kelle HbA1c (veresuhkru keskmine näitaja) on 6.5–7.5%<br />
• kes ei ole varem kasutanud diabeedivastaseid ravimeid või<br />
on saanud kuni 1 kuu jooksul raviks metformiini<br />
(Metforal, Metformin-ratiopharm, Metformin-Sandoz jne)<br />
Kui Te soovite osaleda ja osutute sobivaks, saate tasuta<br />
• uuringuga seotud arstiabi<br />
• uuringuravimi<br />
• veresuhkru määramise aparaadi<br />
• laborianalüüsid<br />
Uuringus osalemiseks ja täpsema info saamiseks palume pöörduda<br />
uuringut läbi viivate keskuste poole:<br />
Dr Kristi Otsmaa<br />
Kodudoktori PAK Sinu Arst<br />
Narva mnt 7<br />
Telefon 661 6036<br />
TALLINNAS<br />
Dr Svea Rosenthal<br />
Perearst Svea Rosenthal OÜ<br />
Sütiste tee 17<br />
Telefon 675 5000, 514 5963<br />
HARJUMAAL<br />
Dr Mai Stern<br />
Saku Tervisekeskus<br />
Pargi 27, Saku<br />
Telefon 672 8618, 507 6675<br />
Dr Mirjam Türkson<br />
Pirita Perearstikeskus<br />
Kloostrimetsa tee 29<br />
Telefon 606 1670<br />
NB! Vastavalt Sotsiaalministri määrusele “Ravimi kliinilise uuringu<br />
teostamise tingimused ja kord“ teavitame, et tegemist on teadusliku<br />
uuringuga, millega võivad kaasneda teatud ohud osaleja tervisele.<br />
Mida annab kaljuronimine<br />
kehale ja vaimule<br />
Vaimse ja emotsionaalse kogemusena<br />
tähendab kaljuronimine<br />
mõnele põgenemisvõimalust,<br />
tänu millele jõutakse<br />
maailma ilusaimatesse kohtadesse<br />
ning õpitakse keskenduma<br />
nii absoluutselt, et ükski<br />
teine mõte ei suuda läbi murda.<br />
Motivaatoriks on ka aeglane<br />
ja järjepidev adrenaliini põletamine<br />
ning järsud paanika-,<br />
rõõmu- ja tegutsemishood.<br />
Oma võimete piirile lähenedes<br />
teravneb tähelepanuväli nähtavuse,<br />
kuuldavuse ja kompimise<br />
näol.<br />
Jõud ja oskused ei ole kaljuronimise<br />
juures esmajärgus<br />
mõõtmiseks teistega, vaid oma<br />
keha ja vaimuga. Seetõttu pakub<br />
ronimine väljakutseid,<br />
suurendab enesekindlust ja<br />
enesehinnangut igaühe enda<br />
tempos ning võrdleva surveta.<br />
Kaljuronimist võrreldakse ka<br />
malemänguga: võidakse küll<br />
teada, kuidas nuppe saab laual<br />
liigutada, kuid kuni ei aimata<br />
ette järgmist paari liigutust, ollakse<br />
kinni algajate tasandil.<br />
Kas Eestis on kaljuronimine<br />
„noor” spordiala Kui populaarne<br />
see on<br />
Eestisse jõudis kaljuronimine<br />
juba üle kümne aasta tagasi,<br />
kuid seda harrastati esmalt pigem<br />
entusiastide ringis, ilma<br />
suurema reklaamita. Nüüd, kus<br />
info on hakanud levima, on ka<br />
harrastajate hulk märkimisväärselt<br />
tõusnud. Tänu harrastajate<br />
arvu kasvule hakkavad<br />
treenimiskohad huvilistele kitsaks<br />
ja edasijõudnutele kesiseks<br />
jääma. Ronijad otsivad võimalusi<br />
uue kaljuronimisseina ehitamiseks,<br />
et ala suuremale hulgale<br />
inimestele tutvustada.<br />
Maailmas on kaljuronimine<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Spaakeskus<br />
Kalev Spa Ilusalong<br />
E–L 8–20 P 8–17<br />
Töötab<br />
KULLASSEPP<br />
Kõik parandustööd.<br />
Uute ehete valmistamine.<br />
Enamik parandustöid valmis samal päeval.<br />
Teeme ka laserjootmist.<br />
Too see reklaam meile<br />
ja saad kullassepa töö hindadest -10%<br />
OÜ Kalevi Veekeskus<br />
Aia 18, 10111 Tallinn<br />
www.kalevspa.ee<br />
Veebruaris pakkumine<br />
soolakambris<br />
-50%<br />
Info ja broneerimine:<br />
Tel 649 3350<br />
wellness@kalevspa.ee<br />
LUUTIHEDUSE MÕÕTMINE<br />
OSTEOPOROOTILISTE LUUMURDUDE<br />
RISKI HINDAMINE<br />
Menopausijärgse luuhõrenemise diagnoosimine tsentraalse<br />
densitomeetriga lülisamba nimmeosas ja reieluukaelas.<br />
Registreerimine ja info tööpäeviti kl 8–17 telefonil 680 2000<br />
Asume Tallinna südalinnas J. Pärna 4<br />
Pärna Kliinik<br />
Center for Clinical and Basic Research<br />
Tegevusluba L02705<br />
8. märtsil NAISTEPÄEV, 28. märtsil TERVIS JA TOIT<br />
Reklaami tellimine ja info tel 614 4188 või reklaam@linnaleht.ee<br />
Linnalehe kogutiraaž on 95 000 eksemplari, leht ilmub kuues linnas<br />
www.linnaleht.ee<br />
väga populaarne, see on jõudnud<br />
isegi koolisüsteemidesse.<br />
Maailmameistrivõistlusi korraldatakse<br />
erinevates ronimisstiilides<br />
ja on lootust, et 2020.<br />
aastal saab kaljuronimine ka<br />
olümpiaalaks.<br />
Mida kujutab endast kaljuronimistreening<br />
Kaljuronimine on lai mõiste.<br />
Esmalt tuleks määrata eesmärk,<br />
mille jaoks treenitakse:<br />
kas väljas ronimiseks, võistlusteks,<br />
enda füüsise hoidmiseks,<br />
jõutreeninguks või lihtsalt selleks,<br />
et aktiivselt ja lõbusalt<br />
koos kaaslastega aega veeta.<br />
Tavaline trenn sisaldab alguses<br />
üldsoojendusharjutusi, soojendust<br />
seinal, seejärel raskete radade<br />
lahendamist, kestvustreeningut,<br />
tehnika harjutamist<br />
vms ning lõpus venitusi. Eesti<br />
mõistes tähendab kaljuronimistreening<br />
kõige laiemas<br />
mõttes enda vormishoidmist<br />
siseseinal ronides.<br />
Kui kallis on kaljuronimisvarustus<br />
Siseseina ronimishuviline<br />
võiks esmalt hankida ronimissussid<br />
(hind 40–130 eurot), sest<br />
tavaliste jalatsitega ronides on<br />
väga keeruline tehnikat arendada.<br />
Järgmisena võiks osta ronimisvöö<br />
(50–70 eurot) ja julgestusvahendi<br />
(20–65 eurot) koos<br />
Huvilised võisid ronimisseinal<br />
turnimist proovida<br />
Tallinna vanalinna päevadel.<br />
Kus Eestis<br />
saab trenni<br />
teha<br />
■■Eestis on seinaronimist<br />
võimalik harrastada<br />
Tallinnas Lasnamäe<br />
kergejõustikuhallis ja<br />
Mustamäel Kristiine<br />
spordihallis, <strong>Tartu</strong>s<br />
<strong>Tartu</strong> ülikooli spordihoones<br />
ja Lõunakeskuses,<br />
Rakveres Rakvere<br />
spordihoones. Ronimisseinad<br />
asuvad veel<br />
Võrus, Tabasalus ja<br />
Kadrinas.<br />
■■Tallinna ronimisvõimaluste<br />
kohta saab infot<br />
veebilehtedelt www.<br />
kaljuronimine.ee,<br />
www.tsh.ee ning treeningute<br />
kohta Ronilase<br />
lehelt Facebookis.<br />
karabiiniga (10–35 eurot). Väljas<br />
ronimiseks ja teiste ronimisstiilide<br />
jaoks on tarvis spetsiifilisemat<br />
lisavarustust, näiteks<br />
dünaamilist köit, ekspresskarabiine,<br />
slinge jne. Alguses on võimalik<br />
varustust ka rentida.<br />
Mida peaks algaja teadma<br />
ja millised on tema põhilised<br />
vead<br />
Harjutamine teeb meistriks.<br />
Eks algul on raske usaldada nii<br />
julgestajat, varustust kui ka<br />
iseennast. Kui see etapp möödas,<br />
avaneb alast hoopis teine<br />
pilt.<br />
OÜ Aliena<br />
Hambaravi, väljatõmbamine<br />
ja restaureerimine.<br />
Kuni 19 a laste hambaravi<br />
eest tasub haigekassa.<br />
Äravõetavate proteeside<br />
valmistamine ja parandus<br />
(proteeside rike, hamba<br />
külgekeevitus).<br />
Pensionäride esmaproteesi<br />
eest tasub haigekassa,<br />
järgmise eest maksab<br />
patsient 190 €.<br />
Proteesimisalane<br />
konsultatsioon tasuta!<br />
Registreerimine<br />
tel 672 7798, 516 2746,<br />
E–R 9–18<br />
Sõpruse pst 6-17<br />
Hambaravi<br />
Vabriku 2<br />
Balti jaama ja Telliskivi<br />
peatuse vahel<br />
Tel 6 215 661<br />
Hambaravi, kirurgia, proteesimine<br />
Kuni 19-aastaste laste<br />
hambaravi TASUTA<br />
Laupäevasele vastuvõtule<br />
registreerimine telefoni teel<br />
Soovime Teile ilusat<br />
naeratust läbi aastate!<br />
Info: kvr.hambaravi@mail.ee<br />
www.kvr.ee<br />
Olete oodatud meie kauplusse<br />
MUSTAKIVI KAUBAKESKUSES<br />
aadressil Mahtra 1 (1. korrus), tel 633 3350, 602 4696<br />
TEID OOTAVAD PRILLIRAAMID<br />
POLICE<br />
REPLAY<br />
MIU MIU<br />
POLLINI<br />
JOOP!<br />
MARIELLA BURANI<br />
ALVIERO MARTINI<br />
hinnaga 100 € *<br />
MENRAD<br />
MORGAN<br />
GIOTTO<br />
INDO<br />
ELIZABETH ARDEN<br />
hinnaga 76 € *<br />
* Kõik pakkumised kehtivad plastklaaside tellimisel märtsi lõpuni<br />
SILMAARSTI VASTUVÕTT<br />
T 15–18.30, R 15–18.30, P 11–16<br />
Info tel 633 3350, 602 4696<br />
NÄGEMISKONTROLL PRILLIDE TELLIMISEL 6 €<br />
www.nordoptika.ee
12 kuulutused Reede, 22. veebruar 2013 Kuuluta Linnalehes: kuulutus.linnaleht.ee, tel 614 4104<br />
Reede, 22. veebruar 2013 kodu 13<br />
Odavad soojustuslahendused<br />
■ <strong>Tartu</strong>s odavalt müüa hele sektsioon KINNISVARA MÜÜK ■ Ummistuste likvideerimine 24/7. ■ San-tehnilised tööd. Tel 515 6401<br />
KAARDID ENNUSTAVAD<br />
TARTU<br />
(11 osa, kapid ja riiulid). Tel 5558 4585<br />
Tel 521 4808<br />
■ Pottsepatööd. Tel 503 2665<br />
tel 900 1727. 24 h.<br />
■ Aitan müüa teie kinnisvara.<br />
H 1,09 €/min. www.ennustus.ee<br />
■ Müüa dalmaatsia kutsikad, EKL,<br />
■ Pottsepatööd, materjalid, ahjude,<br />
MÜÜK<br />
Tel 5841 7373 (Sirje Kaur)<br />
EHITUS/REMONT<br />
vaktsineeritud. Info tel 517 8685,<br />
pliitide ja küttekollete remont, ahjukestad.<br />
Tel 502 5424<br />
spotsplanet@gmail.com<br />
KINNISVARA OST<br />
Kuivad pakitud kütteklotsid ja kaminapuud<br />
ei anna loodetud kvaliteeti<br />
Kuivad pakitud kütteklotsid ja kaminapuud<br />
40 l võrkkottides, transport tasuta.<br />
40 l võrkkottides, transport tasuta. OST<br />
■ Pottsepatööd. Tel 507 9037<br />
Tel 52 38 503, 4 333 130<br />
Tel 52 38 503, 4 333 130<br />
■ VEO- JA KOLIMISTEENUS.<br />
TEL 507 8230<br />
Heiko Kruusi<br />
SOODUSHINNAD!<br />
OÜ Sakkose müüb lõhutud kase<br />
ja lepa küttepuud hinnaga alates<br />
kask 29 €/m³ ja lepp 25 €/m³,<br />
kask 30 cm. 40 l. võrk 2,20 €/tk<br />
<strong>Tartu</strong> ja Elva piires transport TASUTA!<br />
Tel 5684 4554<br />
www.puiduhoov.ee<br />
Tel 5139515<br />
Printerid, koopiamasinad<br />
Toonerid, tindid, paberid<br />
Kiire kassettide täitmine<br />
E–R 9–17, Raekoja plats 13, <strong>Tartu</strong><br />
Tel 7 441 100, www.futari.ee<br />
Pakitud kvaliteetne puidubrikett<br />
(10 ja 30 kg), täiskuivad männipuuklotsid<br />
alusel ja võrgus, kuivad<br />
kaminapuud (lepp ja kask, 40 l),<br />
kvaliteetsed küttegraanulid (20 kg).<br />
Transport linna piires tasuta. Küsige lisa.<br />
Viljandi mnt 48a, <strong>Tartu</strong><br />
Tellimine tel 7 407 547, 5 189 046<br />
Sauga vald, Kilksama küla, Pärnumaa<br />
Tellimine tel 4 490 099, 53 482 098<br />
www.kuttekeskus.ee<br />
■ Müüa <strong>Tartu</strong>s mett. Tel 5354 3450<br />
■ Küttepuud. Tel 523 8674, 744 6656<br />
■ Toidukartul. Tel 501 9902<br />
■ Müüa lõhutud küttepuid. Vedu.<br />
Tel 514 8309<br />
■ Kuivad puud, klotsid. Tel 5663 8201<br />
■ Kuivad 30 cm kasekaminapuud 40 l<br />
võrkkotis, hind 2,50 €/kott.<br />
Tel 5373 7294<br />
■ Kuivad kütteklotsid, puidubrikett,<br />
kaminapuud. Tel 5197 8500<br />
PANDIMAJA<br />
V.E.M.M.<br />
T–R 9–13, 14–18, L9–14, E, P suletud<br />
<strong>Tartu</strong>,Kalevi10-17,tel 7 340 083<br />
Pallaslaste jt Eesti kunstnike<br />
maalide, graafika, skulptuuride<br />
ost ja hindamine.<br />
Ostame ka vanaaegset mööblit,<br />
lauahõbedat, ikoone, münte jm vanavara.<br />
Raha kohe! Tel 55 46 341<br />
ALEKSANDRI PANDIMAJA<br />
Asume <strong>Tartu</strong> kesklinnas<br />
Aleksandri 1<br />
E–R 10–18, lõuna 13.30–14<br />
Tel 747 7009<br />
Pandiks kuld (585º) 21 €/g<br />
Hambakuld 27 €/g<br />
KARLOVA, TÄHE 18, TEL 734 4035<br />
E–R 10–18, L 10–14<br />
ANNELINN 1,<br />
E–R 10–18, L 10–14, PIKK 82, TEL 740 5636<br />
ANNELINN 2,<br />
E–R 10–19, L 10–14, KALDA TEE 30, TEL 740 4112<br />
■ Ostan nõukogudeaegseid MUDEL-<br />
AUTOSID (Moskvitšid, Volgad jne,<br />
mõõtkavas 1:43). Tel 510 7375<br />
■ Ostan vanaaegseid, raamatuid, postkaarte,<br />
paberrahasid, münte, nõusid,<br />
maale, ikoone, medaleid, hõbedat,<br />
mööblit, märke jne. Tel 5829 9810<br />
■ Kasutatud raamatute ost.<br />
Tel 734 1901<br />
Lisaraha teenimise võimalus<br />
Pandipakendite vastuvõtmisega tegelev ettevõte<br />
Moya pakub Sulle lisaraha teenimise võimalust.<br />
Nimelt otsime <strong>Tartu</strong> taaratagastuspunktidesse<br />
töötajaid, kelle tööülesanneteks on<br />
• vastuvõtukoha korrashoid<br />
• klaastaara sortimine<br />
Meie praktikale tuginedes sobib töö hästi pensionärile<br />
või kodusele inimesele, kelle tervis on korras<br />
ja kes soovib oma päevi aktiivsemalt si sustada.<br />
Meie tagastuskohad asuvad:<br />
Raatuse<br />
Raatuse 20<br />
Tähtvere<br />
Pant24h<br />
www.<br />
.ee<br />
E–R 10–18, L 10–14<br />
Tel 55 602 130<br />
Kastani 44,<strong>Tartu</strong><br />
Tuglase 2<br />
Kontakt: Taivo Teder, tel 5309 7776, info@moya.ee<br />
OSTAME KINNISVARA!<br />
RAHA KOHE KÄTTE!<br />
Tel 520 6055<br />
Korterid, majad, majaosad<br />
<strong>Tartu</strong>s ja maakonnas.<br />
Aitame kinnisvara müümisel<br />
ja üürniku leidmisel.<br />
Tel 742 0656, 511 5949<br />
www.robinsonkv.ee<br />
■ 1–2-toaline korter. Tel 5770 2222<br />
■ 3–4-toaline korter. Tel 5770 2688<br />
■ 2–3-toaline korter. Tel 503 2345<br />
ANNAN RENDILE<br />
■ Õppeklass kesklinnas. Tel 5662 2253<br />
■ AUTORENT TARTUS. Hind alates<br />
23 €/päev. Tel 521 6571, 517 9445,<br />
www.baltasar.ee<br />
VÕTAN RENDILE<br />
■ 1–2-toaline korter. Tel 501 3219<br />
■ 3–4-toaline korter. Tel 502 2728<br />
■ Võtan rendile põllumaad <strong>Tartu</strong>- ja<br />
Jõgevamaal. Tel 513 4597<br />
■ 1–2-toaline korter. Tel 5561 4114<br />
■ 3–4-toaline korter. Tel 503 2345<br />
AUTOD<br />
■ Ostan autosid 1992.–2005. a.<br />
Tel 5458 0842<br />
TEENUS<br />
KAARDID ENNUSTAVAD<br />
tel 900 1727. 24 h.<br />
H 1,09 €/min. www.ennustus.ee<br />
Lumekoristus (katuselt, maast),<br />
ohtlike puude raie, võsalõikus,<br />
kinnisvara hooldus (ka lepinguline),<br />
remonttööd, lammutustööd.<br />
Hea hind. Tel 5381 7161<br />
www.hooldusproff.ee<br />
Kutsume <strong>Tartu</strong><br />
Maximasse tööle<br />
LIHAMEISTREID<br />
CV saata meiliaadressile<br />
personal@maxima.ee<br />
Info tel 602 3147<br />
Printerite<br />
tahmakassettide<br />
täitmine<br />
<strong>Tartu</strong> Raatuse Gümnaasium pakub alates 25. märtsist tööd<br />
MATEMAATIKAÕPETAJALE<br />
Tel 734 3420 : : GSM 5162038<br />
www.tonerex.ee : : Ilmatsalu 1, <strong>Tartu</strong><br />
TÕNU SILLO<br />
kiviraidur<br />
Tammelehe 4, <strong>Tartu</strong><br />
tel 738 3204<br />
501 7237<br />
HAUAKIVID<br />
MATUSEPLAADID<br />
Hauakivid ka tellija<br />
materjalist–maakividest.<br />
Vedu ja paigaldus.<br />
Q PANDIMAJA<br />
<strong>Tartu</strong>s Kuu 41, tel 505 0871, info@incassor24.ee<br />
Avatud E–R 9–20, L 10–18, P 11–16 (E–R lõuna 14–14.30)<br />
www.incassor24.ee<br />
KIIRLAEN PANDI VASTU! PANDIVARA OKSJONID!<br />
KIIRLAEN KINNISVARA VASTU – intress alates 7% aastas!<br />
KIIRELT KOHAL!<br />
■ Raamatupidamisteenus. Info:<br />
www.12kuud.eu<br />
■ Lumekoristus katuselt. Tel 5668 5695<br />
Avaldus, CV ja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide<br />
koopiad saata 5. märtsiks aadressile <strong>Tartu</strong> Raatuse Gümnaasium,<br />
Raatuse 88A, 51009 <strong>Tartu</strong> või Toomas.Kink@raad.tartu.ee<br />
või tuua kohale. Info tel 506 4297.<br />
Luutar Laenud<br />
AVAME UUE ESINDUSE<br />
PÄRNUS!<br />
Otsime oma töökasse<br />
meeskonda hakkajaid<br />
noori klienditeenindajaid<br />
Töö on põnev ja kaasaegne<br />
Kandideerimiseks saada<br />
oma CV ivanna@luutar.ee<br />
www.luutar.ee<br />
Turu 14, Zeppelini Kaubanduskeskus<br />
■ Ehitus ja remont. Tel 5858 6953<br />
■ Korterite remonditööd.<br />
Tel 5837 2544<br />
KOOLITUS<br />
■ A-, B-, C-, CE-kat. ADR-i ametikoolitus.<br />
Info: www.sõiduõppe.ee, tel 507 8230<br />
■ B-kat kursused Riiamäe Autokoolis.<br />
Tel 733 3720, www.riiamaekool.ee<br />
TUTVUS<br />
■ Hea aastaid näind härra, kui üksindus<br />
näpistab, hakkame suhtlema.<br />
Tel 5563 9310 (kl 9–17)<br />
PÄRNU<br />
MÜÜK<br />
■ Müüa dalmaatsia kutsikad, EKL,<br />
vaktsineeritud. Info tel 517 8685,<br />
spotsplanet@gmail.com<br />
OST<br />
■ Kasutatud raamatute ost.<br />
Tel 734 1901<br />
VÕTAN RENDILE<br />
■ Kahetoalise mugavustega korteri<br />
Pärnus. Hind kuni 150 €. Tel 5851 5107<br />
TEENUS<br />
■ KOLIMINE, TÖÖMEHED!<br />
Tel 5622 6895 Enn (Pärnu)<br />
TOIVO KUUSK<br />
OSTAME KINNISVARA!<br />
RAHA KOHE KÄTTE!<br />
KOOLITUS<br />
Tel 520 6055<br />
■ 29. märtsil ADR-koolitus Lille 4. Info:<br />
www.sõiduõppe.ee, tel 507 8230<br />
KUULUTUS.LINNALEHT.EE<br />
KÕIK MATUSETEENUSED<br />
• KÜLMKAMBER<br />
• KABEL<br />
• TRANSPORT 24 h<br />
(ka välisriikidest)<br />
avatud E–L 10–16, Jaama 122<br />
tel 7 487 108 (24 h), info tel 50 79 810<br />
Uus apteek <strong>Tartu</strong>s, Pikk 62 avatud juba kell 7.30!<br />
Tel 7 406 396, E–R 7.30–19, L–P ja pühadel 9–17<br />
Raatuse apteek, Raatuse 20, tel 7 384 364, E–R 9–20, L 9–18<br />
Vaksali apteek, Vaksali 17, tel 7 301 275, E–N 8–18, R 8–17<br />
Haruapteek Maarjamõisas, Puusepa 8, tel 7 318 305, E–R 8–18, L 9–15<br />
Haruapteek Nõos, Oja 12, tel 7 455 655, E–R 10–19, L 10–12, P 12–14<br />
• Kaela-, selja- ja ristluuvalude osteokondroosi,<br />
radikuliidi, reumaatiliste vaevuste, traumade jne korral<br />
• SPORT – tugev klassikaline + lõõgastav<br />
• TSELLULIIT<br />
http://web.zone.ee/ravimassaaz<br />
Vajalik eelregistreerimine! Tel 5565 4364<br />
Turu 14, Zeppelini Keskus • tel 7 344 244 • E-P 10-20<br />
TALVEREHVID SÕIDUAUTODELE,<br />
KAUBIKUTELE JA DŽIIPIDELE<br />
• Mootori ja veermiku remont<br />
• Tehnoülevaatuse-eelne kontroll<br />
• Õlivahetus ja korrosioonitõrje<br />
• Keretööd ja keevitustööd<br />
Autoakud alates 43 €<br />
Talverehvid alates 25 €<br />
Tule kohale ja saad parima hinna!<br />
Ravila 51, <strong>Tartu</strong>, E–R 8–17, L 9–14<br />
Väljaspool tööaega kokkuleppel (tel 5618 5701)<br />
Tel 744 7719, 501 9739, 5345 3499<br />
Välisuksed, siseuksed, garaažiuksed, liuguksed, tuletõkkeuksed, varikatused<br />
Pakume ka transporti ja paigaldust<br />
MAJA ja KORTERI VÄLISUKSED, SISEUKSED.<br />
PAIGALDUS.<br />
177 €<br />
siseuks<br />
tammespoon<br />
Tallinn, Pärnu mnt 139D/2, tel +37 2655 0124, tallinn@nominente.ee<br />
<strong>Tartu</strong>, Riia 136A, tel +37 2739 0185, tartu@nominente.ee<br />
RAVILA<br />
Tallinnas Sõpruse pst 145, tel 6 506 116<br />
Pärnus Lao 12, boks 5, tel 4 431 518, faks 4 431 517<br />
BETOONI<br />
www.sadloy.ee<br />
Autoabi 24 h<br />
Tel 5618 5701<br />
www.pkp.ee<br />
www.mexin.ee<br />
198 €<br />
Veebruar on tavaliselt aasta<br />
üks külmemaid kuid ja<br />
ka küttearved on siis kõrged.<br />
Tallinna tehnikaülikooli<br />
pressiesindaja Krõõt<br />
Nõges küsis ehitusfüüsika<br />
professorilt Targo Kalamehelt,<br />
kuidas kodu soojapidavamaks<br />
muuta.<br />
Kuna vanemate hoonete üks probleem<br />
on ehitus aegne ehituskvaliteet, siis ei tohi<br />
neid vigu korrata hoonet renoveerides.<br />
Neljajalgne sõber väärib samuti pidupäevatorti<br />
Sünnipäeval või mõnel muul<br />
tähtsal päeval, kui kogu pere<br />
koguneb pidulaua ümber<br />
torti sööma, ei peaks ka<br />
lemmikloom toreda sündmuse<br />
tähistamisest kõrvale<br />
jääma. Nimelt saab lemmikut<br />
rõõmustada tordiga.<br />
Koera<br />
pidupäevatort<br />
■■1,5 klaasi peeneid makarone<br />
(salatipastat)<br />
■■50 g riivjuustu<br />
■■1 purk koerakonservi või<br />
praetud hakkliha<br />
Tervikliku renoveerimislahenduse korral on võimalik kokku hoida üle poole senistest energia kuludest.<br />
Aga loodetud tulemuse saavutamiseks tuleb tegutseda läbimõeldult ning varuda aega ja raha.<br />
Kas on nippe, kuidas kiiresti,<br />
lihtsalt ja odavalt muuta<br />
oma kodu soojapidavamaks<br />
Esimesed lihtsad nipid on<br />
tasakaalustada küttesüsteem<br />
ja seadistada küttegraafik.<br />
Temperatuuri liigse langetamise<br />
(15–18 kraadini) ja õhuvahetuse<br />
vähendamise tagajärjel<br />
halveneb alati sisekliima<br />
ning sellest tuleb igati hoiduda.<br />
Püha kolmainsust ehk kiiresti,<br />
odavalt ja kvaliteetselt<br />
tegemist on paraku raske saavutada<br />
ning kvaliteetset tulemust<br />
pole oodata. Kuna vanemate<br />
hoonete üks probleem on<br />
ehitusaegne ehituskvaliteet,<br />
siis ei tohi neid vigu korrata<br />
hoonet renoveerides. Seega tuleb<br />
kvaliteedi tagamiseks varuda<br />
aega ja raha.<br />
Kui mõelda sellele, mida<br />
saab teha praegu, siis esimene<br />
samm on võtta ühendust ehitusinseneridega,<br />
kes teeksid<br />
hoone ehitustehnilise ekspertiisi,<br />
ja projekteerijaga, kes<br />
hakkaks koostama renoveerimisprojekti.<br />
Praegune talv on<br />
hea aeg ka energiaauditi tegemiseks.<br />
Põhjalikult koostatud<br />
energiaaudit annab ülevaate<br />
hoone energiabilansist, mis on<br />
projekteerijale tähtis alusmaterjal.<br />
Seega praegu tuleb alustada<br />
hoone ehitustehnilise ekspertiisi<br />
ja energiaauditiga, mis<br />
on aluseks renoveerimise ehitusprojekti<br />
tegemisele.<br />
Kui palju raha ja kütet võib<br />
korraliku soojustusega kokku<br />
hoida<br />
Tervikliku renoveerimislahenduse<br />
korral on võimalik<br />
kokku hoida üle poole senistest<br />
energiakulutustest. Paar aastat<br />
tagasi tehtud arvutused näitasid,<br />
et rekonstrueerimise energiatõhususe<br />
tasemest paremini<br />
renoveerimine on veel kulutõhus.<br />
Seega tasub renoveerida<br />
kõrgemal tasemel kui valitsuse<br />
kehtestatud miinimumnõuded.<br />
Nüüdseks on energia<br />
hind tõusnud ja lahendus on<br />
veel tulemuslikum.<br />
Tihti on probleem selles, et<br />
■■soovi korral hapukoort ja<br />
miniviinereid<br />
Keeda makaronid vähese soolaga<br />
vees või puljongis pehmeks,<br />
nõruta, lisa riivitud juust, jahuta.<br />
kogu hoonet ei renoveerita korraga<br />
ja terviklikult, vaid jupikaupa<br />
ja osa vajalikke töid välja<br />
jättes. Sellisel juhul jääb ka<br />
loodetud sääst väiksemaks.<br />
Erakogu<br />
Perenaine<br />
Irene<br />
rõõmustab<br />
oma mopsi<br />
tähtpäevadel<br />
alati tordiga.<br />
Tõsta makaronid vaheldumisi<br />
konservist võetud lihapallide või<br />
hakklihaga keeksi- või tarretisevormi.<br />
Suru segu lusikaga tihedaks<br />
ja aseta kuueks tunniks<br />
Rege rautatakse suvel, sel<br />
ajal võetakse ette ka ulatuslikumad<br />
soojustustööd.<br />
Kuidas on otstarbekas töid<br />
planeerida<br />
Renoveerimistööd võib jagada<br />
ehitustehniliselt hoone<br />
sees ja väljas tehtavateks. Osa<br />
hoonevälistest soojustamisega<br />
seotud töödest sõltub kliimatingimustest,<br />
seega tuleb<br />
renoveerimise ajakava planeerides<br />
vaadata, milliseid ehitustöid<br />
võib teha. Hoonesiseste<br />
renoveerimistööde juures on<br />
ilma mõju väiksem. Samas näiteks<br />
küttesüsteemi renoveerimisega<br />
tasub oodata soojemat<br />
perioodi, et ootamatud katkestused<br />
ehitustöödes ei põhjustaks<br />
suuri probleeme hoone<br />
kasutajatele.<br />
Renoveerimistöödega võib<br />
alustada siis, kui on olemas<br />
põhjalik ehitusprojekt tööprojekti<br />
tasemel. Ehitusluba antakse<br />
eelprojektile, aga see ei<br />
ole ehitustööde ja hinnapakkumiste<br />
tegemiseks piisavalt detailne<br />
ehitusprojekti staadium.<br />
Põhjaliku ehitusprojekti koostajaks<br />
tuleb valida kvaliteetne<br />
projekteerija. Kui lähtuda teda<br />
valides vaid odavast hinnast, ei<br />
või kvaliteetses lõpptulemuses<br />
kindel olla. Projekteerija pealt<br />
säästetud euro võib hiljem tekitada<br />
mitmekordseid kulutusi.<br />
Kuna tavaliselt ei ole korteriühistutes<br />
piisava erialase pädevusega<br />
spetsialiste, on ühistuil<br />
otstarbekas palgata ka projektijuht-järelevalve,<br />
kes konsulteerib,<br />
juhendab ja kontrollib<br />
kogu renoveerimist.<br />
<strong>Linnaleht</strong><br />
külma. Enne serveerimist löö<br />
„kook” vormist välja, puista peale<br />
riivjuustu või veidi hapukoort.<br />
Soovi korral võid retsepti<br />
täiendada miniviineritega. Kui<br />
vormil on süvendid, saab neid<br />
sinna kaunistuseks laduda.<br />
See retsept on pärit<br />
Tupperware’i kokaraamatust,<br />
aga muidugi võib tordi koostist<br />
muuta vastavalt koera eelistustele.<br />
Torti võib vabalt teha ka<br />
nii, et kõige alumiseks kihiks<br />
läheb konserv, vahekihiks veidi<br />
kuivkrõbinaid, selle peale vahustatud<br />
keefir ning katteks<br />
koeraküpsiseid ja -maiusi. LL
14 sport Reede, 22. veebruar 2013<br />
Reede, 22. veebruar 2013 vaba aeg 15<br />
MM-il on käes Eesti<br />
Bulls<br />
viimane veerg<br />
MM-i TOP 5<br />
Tohter Olaf<br />
hakkab tegutsema<br />
■■Reede, 22. veebruar<br />
Silver Raidla<br />
suusatamise valus tõetund<br />
Kell 10.50 kahevõistluse suusahüpped<br />
Kanal 2 ke-<br />
(ETV), kell 15.50 kahevõistluse 10 km<br />
vadprog-<br />
ramm saab<br />
murdmaadistants (ETV). Kas Kail Piho<br />
jõuab 20 parema hulka ja kuidas läheb<br />
hoo sisse<br />
Stanislav Moškov (Õhtuleht) teistel noortel<br />
esmaspäeval,<br />
Kristjan Roos<br />
■■Pühapäev, 24. veebruar<br />
mil<br />
toimetaja<br />
Kell 10.50 sprinditeate kvalifikatsioon<br />
Bulls eetrisse<br />
(ETV2), kell 13 sprinditeate finaalid (ETV).<br />
jõuab Olaf<br />
Kas sprinterid suudavad ehk seekord ülla-<br />
Suuderi juhitav<br />
tervisesaade<br />
Olaf Suuder<br />
Val di Fiemmes alanud suusatamise<br />
MM-ist võib üle<br />
aastate kujuneda talvine<br />
tiitlivõistlus, kus parimat tulemust<br />
ei saa mitte suusataja,<br />
vaid kahevõistleja.<br />
Eesti murdmaasuusatajad<br />
läksid MM-i hooajale vastu kõrgete<br />
eesmärkidega. Kui võtta arvesse,<br />
et praegu ei ole Eestil<br />
suusatamises ühtegi tippu, oli<br />
suusaliidu murdmaasuusatamise<br />
spordidirektori Raul Olle novembris<br />
Linnalehes välja öeldud<br />
eesmärk – MM-il kaks kohta esikümnes<br />
väga julge. Mõnede<br />
meelest isegi utoopiline.<br />
Mida teevad distantsimehed<br />
Pärast eilset meessprinterite<br />
põrumist peaks juhtuma väga<br />
suur ime, kui seda eesmärki<br />
suudetaks täita. Just sprindis<br />
hellitati suurimaid lootusi: on<br />
ju sel distantsil oma osa õnnel<br />
ja eks Peeter Kümmeli kahe<br />
aasta tagune Oslo MM-il saadud<br />
kuues kohtki näita, et vähemalt<br />
Eesti koondise liidris on<br />
sisu. Küll aga on pärast sprinterite<br />
põrumist põhjust taas<br />
tõstatada küsimus, miks ikka ei<br />
saanud MM-i piletit tänavuse<br />
hooaja üks parimaid, kaalukaks<br />
katsevõistluseks peetud Skandinaavia<br />
karika etapil Jõulumäel<br />
eestlastest parim olnud ja<br />
juuniorite MM-il kuuendaks<br />
tulnud Marko Kilp.<br />
Nüüd aga on Eesti suusatamine<br />
olukorras, kus kastanid<br />
peavad tulest välja tooma distantsimehed.<br />
Arvestades, et<br />
enamikku neist treenib Mati<br />
Alaver, on ehk põhjust eeldada,<br />
et just MM-il ootavadki ees<br />
hooaja parimad tulemused.<br />
Küllap uskus seda ka Olle. Oskust<br />
suusatajad just tiitlivõistlusteks<br />
tippvormi ajada on Alaver<br />
ju Veerpalu ja Maega tõestanud.<br />
Samas võib Veerpalu dopinguskandaali<br />
taustal tekitada<br />
mõne senini MK-sarjas kesiselt<br />
esinenud eestlasest suusataja<br />
esiletõus norrakates hulga<br />
küsimusi.<br />
Aeg sisekaemuseks<br />
Kuigi Eesti suusatamisel pole<br />
parimad ajad, ei maksaks ka<br />
masendusse langeda. Nagu ütles<br />
nädal tagasi Linnalehes sel<br />
hooajal säranud, kuid eile samamoodi<br />
kui Eesti sprinterid<br />
põrunud Len Väljas: Eesti suusatajate<br />
uue eduga võib minna<br />
nii nagu Kanadas, kus edu käib<br />
tsüklitena. „Aga ühel päeval<br />
võistlevad eestlased jälle maailma<br />
parimatega,” rääkis Väljas.<br />
Selles, et suusatamine jätkuvalt<br />
eestlastele korda läheb, ei<br />
maksa samuti kahelda. Veerpalu<br />
dopinguskandaalil ja suusatajate<br />
kesistel tulemustel ei ole<br />
vaimustusele olnud erilist mõju.<br />
Vastupidi, nädalatagune<br />
<strong>Tartu</strong> maraton oma viimaste<br />
aastate osavõturekordiga näitas,<br />
et suusatamine on jätkuvalt<br />
moes. Ka telerist suusatamise<br />
vaatamine on n-ö vanast<br />
rasvast tugitoolisportlastel veres,<br />
isegi kui Eesti sportlased<br />
pole tipus.<br />
Küll aga tuleks pärast MM-i<br />
teha korralik sisekaemus, et<br />
alale uus hingamine sisse puhuda.<br />
Näiteks alaliidu asjaajamine<br />
peaks olema läbipaistvam.<br />
Seniks võivad meie spordisõbrad<br />
pöörata pilgu kahevõistluse<br />
poole. Legendaarsel<br />
kahevõistlejal Allar Levandil<br />
tõmbub ilmselt nägu naerule,<br />
tada<br />
■■Neljapäev, 28. veebruar<br />
Kell 17.50 suusahüpete suur mägi (ETV<br />
ja ETV2). Kas MM-i eel heasse vormi jõudnud<br />
Kaarel Nurmsalu pääseb maailma 30<br />
parema hulka ja edestab enamikku Soome<br />
koondislasi<br />
■■Reede, 1. märts<br />
Kell 14.20 meeste 4×10 km teatesõit<br />
(ETV). Kes võidutseb MM-i ühel põnevamal<br />
alal ja kas eestlastel on asja esikümnesse<br />
■ ■ Pühapäev, 3. märts<br />
Kell 13.25 meeste 50 km vabastiilis<br />
ühisstardist sõit. Kes kroonitakse Val di<br />
Fiemmes suusakuningaks Mida suudavad<br />
Aivar Rehemaa ja Algo Kärp<br />
Sprinteritest oli eile MM-il Eesti sportlaste seas<br />
parim 22-aastane Triin Ojaste (keskel), kes jõudis<br />
veerandfinaali ja sai kokkuvõttes 25. koha.<br />
kui ta mõtleb sellele, millega<br />
kahevõistlejate noor põlvkond<br />
võib juba lähiajal hakkama saada.<br />
Koondise liider Kail Piho on<br />
kindlalt tänavuse talve Eesti<br />
parim talisportlane, MK-punktidele<br />
on jõudnud Han-Hendrik<br />
Piho. Viimane ja Kristjan Ilves<br />
võitsid hiljuti juuniorite<br />
MM-il pronksi. Paistab, et Eesti<br />
talviseks trumpalaks hakkabki<br />
tõusma kahevõistlus ja poleks<br />
ka suur ime, kui kahevõistleja<br />
saaks Val di Fiemmes Eesti<br />
sportlastest parima tulemuse.<br />
dilaila@linnaleht.ee<br />
Kallid apsud<br />
Sel nädalal käisime bossiga tööreisil Kopenhaagenis.<br />
Minu ülemus on selline tüüpiline<br />
keskealine mees, kes veel nõukaaega mäletab<br />
ja koolis vene keelt õppis. Muidu väga<br />
enesekindel ja resoluutne, ent kui asi välismaa<br />
äripartneritesse puutub, siis lükkab ta<br />
alati minu asju ajama, sest tal endal olevat<br />
alati juhuslikult palju tegemist.<br />
Kuna tüüp oskab hädaolukordades operatiivselt<br />
reageerida, pandi meid tagasilennul<br />
avariiväljapääsu kõrvale istuma. Stjuuard selgitas<br />
mu bossile inglise keeles samal ajal ise<br />
liigutust ette näidates: „Ja kui midagi peaks<br />
juhtuma, tõmbate siit käepidemest ja uks<br />
avanebki.”<br />
„Kas nii” küsis ülemus ja tõmbas kõigest<br />
jõust käepidemest.<br />
Kõik ümberistujad ahhetasid, kui küljeuks<br />
avaneski. Alles siis sai mu ülemus aru, et<br />
stjuaard ei olnud ta abi palunud. Muidugi tõsteti<br />
kõik lennukist maha, lennuk läks tehnikute<br />
angaari ja reisijad asusid uut lennukit<br />
ootama. Meie aga mitte. Lennufirma meid<br />
enam peale võtma ei nõustunud ning nii asusimegi<br />
Tallinna poole teele rendiautos.<br />
Sünnipäevaks saab mu boss inglise keele<br />
õpiku.<br />
Sõbrants aga istus juba lennukis, kui ta ungarlasest<br />
kutt talle SMS-is, et tal on teine<br />
ja tal pole mõtet New Yorki talle külla<br />
sõita. Lennuk aga oli juba startimas<br />
ning sõbrantsil oli valida, kas ta läheb<br />
maha ja maksab lennukitäiele inimestele<br />
kompensatsiooni või veedab nädala<br />
USA-s silla all. Õnneks aitas lennujaamas<br />
kohatud väliseestlastest<br />
vanapaar ta olukorrast<br />
välja.<br />
Ahjaa, kas olete märganud,<br />
et tujukatel piffidel<br />
on enamasti sama hullud<br />
kutid Seina tagant<br />
kuulduvate helide järgi<br />
tundub, et mu hüsteerikust<br />
naabri ja ta värske<br />
kuti hobi on üksteise<br />
taldrikute ja muu kättejuhtuvaga<br />
loopimine.<br />
Tiiger Bizarro<br />
Sudoku<br />
Teadmiste kontroll<br />
Mis aastal<br />
on Iisrael<br />
pidanud<br />
neid sõdu<br />
Bulls<br />
Ristsõna<br />
1. Esimene Liibanoni sõda A 1956<br />
2. Kurnamissõda B 1967<br />
3. Kuuepäevane sõda C 1969–1970<br />
4. Siinai sõda D 1975<br />
5. Teine Liibanoni sõda E 1982–1985<br />
6. Yom Kippuri sõda F 2006<br />
Tiit Koppel<br />
Marek Kuub<br />
Eelmise sudoku lahendus<br />
Teadmiste kontrolli vastus:<br />
1E, 2C, 3B, 4A, 5F, 6D<br />
„Tohter Olaf”. Saates räägitakse<br />
ilma valehäbita kõige olulisemast:<br />
inimesest ja tema tervisest.<br />
Arstide ja asjatundjate kõrval<br />
saavad sõna need, kes on<br />
hädas mõne terviseprobleemiga.<br />
Särtsu lisavad eksperimendid<br />
ja reportaažid. Samuti võib<br />
arvutianimatsioonide abil piiluda<br />
inimese organismi ja näha,<br />
mis toimub näiteks veresoontes<br />
või kuidas töötab soolestik. LL<br />
Aasta orhidee on<br />
kõdu-koralljuur<br />
Eesti Orhideekaitse Klubi valis<br />
tänavuse aasta orhideeks kõdu-koralljuure.<br />
Koralljuur on<br />
üks Eesti kolmest käpaliseliigist,<br />
kellel puuduvad rohelised<br />
lehed ja kes kogu elutsükli<br />
jooksul sõltub seensümbiondist<br />
ehk on seentoiduline. Liik<br />
asustab Eestis märgi metsi,<br />
soid ja veekogude kaldaid, kuid<br />
ta levik vajaks täpsustamist.<br />
Ohustatud liigina kuulub koralljuur<br />
kaitsealuste liikide<br />
2. kategooriasse. Ehkki koralljuur<br />
õitseb mais ja juuni esimesel<br />
poolel, on ka suve teisel<br />
poolel tema longus viljadega<br />
varred teravapilgulisele loodusehuvilisele<br />
äratuntavad. LL<br />
ROTERMANNI KESKUS<br />
Alati soodne kogu pere ostukeskus. Mere pst 4. Avatud iga päev kella 8.30–20<br />
OSTAD MEILT<br />
KAUPA al 5 €, SAAD 2 TUNDI PARKIMIST TASUTA. Info parkla kassast<br />
15. märtsil ilmuvad Linnalehes teemaküljed LINNAKODU<br />
Reklaami tellimine ja info tel 614 4188 või reklaam@linnaleht.ee<br />
Linnalehe kogutiraaž on 95 000 eksemplari, leht ilmub kuues linnas<br />
PÄRNU TARTU JÕHVI TALLINN<br />
Narva mnt 7-347<br />
III sissepääs, III korrus<br />
Tel 610 9321, 610 9322<br />
tallinn@virureisid.ee<br />
Keskväljak 9<br />
Tel 337 0594, 337 1216<br />
viru.reisid@neti.ee<br />
<strong>Tartu</strong> Reisibüroo OÜ<br />
Riia 2 (bussijaam)<br />
Tel 734 4190<br />
Pärnu Reisibüroo<br />
Rüütli 32<br />
Tel 444 5105<br />
Väljasõitudega<br />
Jõhvist<br />
Tallinnast<br />
<strong>Tartu</strong>st<br />
Pärnust<br />
NB! Kindlasti helista ja<br />
küsi infot ning vaata<br />
meie kodulehekülge<br />
www.virureisid.ee<br />
Püsiklientidele ja<br />
gruppidele<br />
soodushinnad<br />
NB! Bussikohtade<br />
broneerimine seniks,<br />
kuni kohti jätkub!<br />
KASTANIÕITES PARIIS JA TULPIDES HOLLAND (10 p) 14.–23.04,<br />
15.–24.04 (lisabuss) H 359 €<br />
HOLLANDI LILLEFESTIVAL (7 p) (laev–buss–laev) 17.–23.04. H 289 €<br />
HOLLANDI LILLEFESTIVAL (7 p) (laev–buss) 17.–23.04. H 259 €<br />
ITAALIA RINGREIS (9 p) 15.–23.03, 11.–19.07, 8.–16.08, 19.–27.10. H 259–299 €<br />
KLASSIKALINE ITAALIA RINGREIS (11 p) 9.–19.07, 20.–30.08. H 359 €<br />
UUDIS! ITAALIA PUHKUS (12 p) 17.–28.05, 2.–13.09, 18.–29.09. H 349 €<br />
UNELMATE PARIIS (9 p) 15.–23.03, 16.–24.03, 27.04–5.05 (kastaniõites Pariis),<br />
26.06–4.07.(Euro Disneyland), 8.–16.08, 18.–26.10. H 265 €<br />
PRANTSUSE RIVIERA RINGREIS (11 p) 11.–21.06, 19.–29.08. H 355–379 €<br />
PARIIS – LOIRE’I ORU LOSSID – BRETOONIMAA ja NORMANDIA (11 p) 7.–17.08. H 339 €<br />
LONDON–PARIIS (11 p) 26.06–6.07, 9.–19.07. H 369 €<br />
UUDIS! INGLISMAA IMELISED PAIGAD JA LONDON (10 p) 25.06–4.07. H 329 €<br />
UUDIS! LONDONI KARNEVAL ja VANA HEA INGLISMAA (10 p) 21.–30.08. H 319 €<br />
ŠOTIMAA–INGLISMAA–LONDON (12 p) 23.07–4.08. H 419 €<br />
SLOVEENIA – HORVAATIA – BOSNIA JA HERTSEGOVIINA PUHKUS<br />
www.linnaleht.ee<br />
REISIKALENDER 2013. Eelregistreerimissoodustus 10% kuni 1. veebruarini<br />
(13 p) 16.–28.05, 25.06–7.07, 9.–21.07, 18.–30.08, 4.–16.09. H 315–349 €<br />
HORVAATIA–SLOVEENIA RINGREIS (10 p) 26.04–5.05, 16.–25.05, 25.06–4.07,<br />
10.–19.07, 18.–27.08, 4.–13.09, 19.–28.09. H 249–275 €<br />
HORVAATIA – SLOVEENIA – BOSNIA JA HERTSEGOVIINA – ALBAANIA<br />
(14 p) 1.–14.09. H 389 €<br />
BAIERIMAA–ŠVEITS–LIECHTENSTEIN (9 p) 27.04–5.05, 9.–17.08. H 289 €<br />
AUSTRIA–BAIERIMAA–ŠVEITS–LIECHTENSTEIN (10 p) 26.06–5.07. H 319 €<br />
FANTASTILISED AUSTRIA VÄIKELINNAD (9 p) 27.06–5.07, 8.–16.07. H 319 €<br />
BERLIIN JA TROOPILINE PARADIIS (6 p) 16.–21.03, 17.–22.03, 2.–7.06,<br />
16.–21.06, 10.–15.07. H 149–169 €<br />
UUDIS! REIS SAKSAMAA SÜDAMESSE (8 p) 11.–18.06. H 244 €<br />
SAKSA HANSATEE – BERLIIN – TAANI (9 p) 11.–19.07. H 299 €<br />
HISPAANIA PUHKUS (14 p) 26.04–9.05, 20.09–3.10. H 419–449 €<br />
HISPAANIA PUHKUS (12 p) 26.04–7.05, 25.07–5.08, 24.09–5.10, 20.–31.10. H 349–399 €<br />
VÄIKE HISPAANIA RINGREIS (13 p) 24.07–5.08. H 379 €<br />
SUUR HISPAANIA RINGREIS (15 p) 24.07–7.08. H 447 €<br />
KREEKA RINGREIS KOOS PUHKUSEGA (13 p) 17.–29.05, 21.07–2.08. H 369–409 €<br />
SUUR KREEKA RINGREIS KOOS PUHKUSEGA (15 p) 25.06–9.07. H 439 €<br />
UNELMATE KESK-NORRA (7 p) 4.–10.06, 19.–25.08. H 289 €<br />
PÕHJA-NORRA (NORDKAP), LOFOODID ja LAPIMAA<br />
(8 p) 15.–22.06, 6.–13.07, 3.–10.08. H 299 €<br />
UUDIS! JÄRVEDEMAA SOOME (3 p) 30.07–1.08. H 189 €<br />
PETERBURI – TSARSKOJE SELO – PETERHOFF (3 p) 9.–11.05, 24.–26.05, 31.05–2.06,<br />
20.–22.06, 5.–7.07, 18.–20.07, 23.–25.08. H 119 €<br />
UUDIS! LÄTI-LEEDU SUUR RINGREIS KOOS VÄIKESE PUHKUSEGA (6 p) 16.–21.07. H 169 €<br />
UUDIS! LÄÄNE-UKRAINA – MOLDOVA – KIIEV (12 p) 13.–24.05. H 339 €<br />
UUDIS! NOSTALGILINE VALGEVENE (7 p) 26.06–2.07. H 209 €<br />
UUDIS! PRAHA JA KARLOVY VARY (6 p) 1.–6.06, 10.–15.08, 16.–21.06. H 169 €<br />
UUDIS! BUDAPEST JA KRAKOW (6 p) 1.–6.06, 10.–15.08. H 169 €<br />
UUDIS! LÕUNA-POOLA JA LÄÄNE-UKRAINA (6 p) 15.–21.06, 10.–15.08. H 199 €<br />
UUDIS! KESK-EUROOPA PÄRLID (PRAHA – KARLOVY VARY – VIIN – BUDAPEST,<br />
WIELIZCKA) (8 p) 15.–22.06. H 259 €<br />
IDA-EUROOPA RINGREIS KOOS VÄIKESE PUHKUSEGA<br />
(14 p) 25.06–8.07, 3.–16.09. H399–449 €<br />
RUMEENIA–BULGAARIA RINGREIS PUHKUSEGA MUSTA MERE ÄÄRES<br />
(13 p) 2.–14.09. H 339 €<br />
HISPAANIA–PORTUGALI–MAROKO RINGREIS (21 p) 18.09–8.10. H 829 €<br />
MALTA JA SITSIILIA RINGREIS KOOS PUHKUSEGA (16 p) 20.09–5.10. H 640 €<br />
SUUR TÜRGI RINGREIS JA KÜPROS (23 p) 21.09–13.10. H 799 €<br />
VENEKEELSED GRUPID!<br />
UUDIS! ITAALIA PUHKUS (12 p) 31.05–11.06, 9.–20.09. H 349 €<br />
HORVAATIA – SLOVEENIA – BOSNIA JA HERTSEGOVIINA PUHKUS<br />
(12 p) 1.–12.06, 25.07–5.08, 18.–29.08. H 319 €<br />
HORVAATIA–SLOVEENIA (10 p) 1.–10.06, 25.07–3.08, 20.–29.08. H 249–275 €<br />
KREEKA RINGREIS KOOS PUHKUSEGA<br />
(13 p) 11.–23.06, 28.07–9.08, 10.–22.09. H 369–409 €<br />
Rotermanni keskus<br />
Mere pst 4, 2. korrus,<br />
E–P 8.30–20<br />
Kadaka tee 46<br />
E–R 10–19, L 10–17,<br />
P 10–16<br />
Sipupüksid<br />
6 €<br />
Imikute<br />
papud<br />
5,50 €<br />
Sipupüksid<br />
8 €<br />
Sipupüksid<br />
9 €<br />
Imikute<br />
papud<br />
5,50 €
16 vaba aeg Reede, 22. veebruar 2013<br />
Vabariigi sünnipäev<br />
Aldo Luud (Õhtuleht)<br />
algab liputseremooniaga<br />
Aldo Luud (Õhtuleht)<br />
Vabariigi 95. aastapäeval on<br />
tartlased oodatud liputseremooniale<br />
tähetorni juurde.<br />
Kell 10 algaval üritusel kõnelevad<br />
<strong>Tartu</strong> linna ja maakonna<br />
juhid, <strong>Tartu</strong>maa praost ja<br />
Eesti Üliõpilaste Seltsi esindaja.<br />
Esinevad <strong>Tartu</strong> meeskoorid,<br />
<strong>Tartu</strong> poistekoor ning puhkpilliorkester<br />
<strong>Tartu</strong>. Tähetorn on<br />
avatud keskpäevani.<br />
Kell 11 algab Jaani kirikus<br />
jumalateenistus ja kell 16 ansambli<br />
FA Schola tasuta kontsert<br />
„Muusikalised mõtisklused”.<br />
Kavas on Euroopa keskaja<br />
ja Eesti muusika.<br />
Tiigi Seltsimajas (Tiigi 11)<br />
esineb kell 11 ettekandega ajaloolane<br />
Küllo Arjakas. Keskpäeval<br />
algab seltsimajas Big Band<br />
<strong>Tartu</strong> kontsert, orkestrit juhatab<br />
Lirike Langeler, solistina<br />
astub üles Aivar Tommingas.<br />
Keldrisaalis on avatud <strong>Tartu</strong><br />
linnamuuseumi koostatud näitus<br />
„Eesti Vabadussõda 1918–<br />
1920”. Eesti Rahva Muuseumis<br />
tähistatakse pühapäeval kella<br />
Mullu toimus <strong>Tartu</strong><br />
tähetorni juures Eesti<br />
lipu austamisüritus.<br />
10–13 vabariigi sünnipäeva<br />
pannkoogisöömise ja käsitöömeistrite<br />
töötoaga<br />
„Rahvuslikus stiilis näputöö”.<br />
Muuseumi fuajees<br />
saab kuulata elavat muusikat<br />
ja avatud on uus ajutine<br />
näitus „Korraks koju”.<br />
linnaleht<br />
Mullu toimus vabariigi aastapäeva paraad <strong>Tartu</strong>s,<br />
sel aastal korraldatakse see aga oma traditsioonilises<br />
asukohas – Tallinnas Vabaduse väljakul.<br />
Paraadil marsib<br />
1100 kaitseväelast<br />
Eesti vabariigi 95. aastapäeva paraad algab<br />
Tallinnas Vabaduse väljakul pühapäeval kell 12.<br />
Üksused rivistuvad väljakule kell 11.15.<br />
Tänavusel paraadil osaleb ligi 1100 kaitseväelast,<br />
kaitseliitlast ja sisekaitseakadeemia kadetti.<br />
Paraadüksused on arvudes järgmised: 23<br />
lippu, kuus kompaniid, neli patareid, seitse rühma<br />
ja kaks orkestrit. Relvastusest ja tehnikast<br />
saab peale käsitulirelvade näha 155- ja 122-millimeetriseid<br />
haubitsaid, õhutõrjeraketikomplekse<br />
Mistral, õhutõrjekahureid ZU-23-2, tankitõrjeraketikomplekse<br />
Milan ja Mapats, 120- ja<br />
81-millimeetriseid miinipildujaid, 90-millimeetriseid<br />
tankitõrjekahureid, soomukeid Sisu XA-<br />
180 ja XA-188, mobiilset õhuseireradarit Ground<br />
Master ja lahinguteenindustoetuse sõidukeid.<br />
Pärast paraadi võib tehnikat lähemalt uurida Vabaduse<br />
väljakul toimuval näitusel.<br />
Paraadi ajal lendavad üle väljaku Eesti õhuväe<br />
lennuvahendid koos politsei- ja piirivalveameti<br />
helikopteriga ning praegu Balti õhuruumi turvavad<br />
Taani õhuväe hävitajad F-16. <strong>Linnaleht</strong><br />
Pärnus peetakse<br />
homme „Eesti pidu”<br />
Pärnus Jääfestivali<br />
rahvapeol astuvad üles<br />
vabaduslaulik Tõnis Mägi<br />
ja armastatud artist<br />
Maarja-Liis Ilus, bänd ning<br />
mitu Pärnumaa koori.<br />
Homme kell 19 Jääfestivali<br />
talvepargis algava vabaõhukontserdi<br />
„Eesti pidu” kavas on<br />
tuntud ja rahva südamesse jäänud<br />
teosed, mida oskavad kaasa<br />
laulda kõik.<br />
Kontserdi kunstiline juht ja<br />
dirigent on Jüri-Ruut Kangur.<br />
Kontserdil osalevad Pärnu<br />
ühisgümnaasiumi koor, Sauga<br />
põhikooli koorid, lauluselts Sireli<br />
Paikuselt, Sindi laulukoor,<br />
Tõnis Mägi<br />
Arno Saar (Õhtuleht)<br />
segakoor Kungla, naiskoor Leelo,<br />
segakoor Endla, naislauluselts<br />
Linda ja Pärnu oikumeeniline<br />
naiskoor.<br />
Tseremoonia<br />
ja rongkäik<br />
Vabariigi 95. aastapäevale<br />
pühendatud tseremoonia<br />
algab homme kell 15 Alevi<br />
kalmistul Vabadussõjas<br />
langenute ausamba juures.<br />
Sellele järgneb Pärnu<br />
linna ja maakonna noorte<br />
rongkäik mööda Riia<br />
maanteed Rüütli platsile.<br />
Päeval peetakse talvepargis<br />
kodutoidufestivali, kus on väljas<br />
Pärnumaa valdade parimad<br />
moosid ja hoidised. LL<br />
„Karikakramäng II”<br />
teist korda Elektriteatris<br />
Täna kell 19 näidatakse <strong>Tartu</strong> Elektriteatri<br />
(Lai 37) ekraanil taas „Karikakramäng II”, sest<br />
12. veebruaril toimunud esimesel seansil jäi<br />
hulk filmihuvilisi ukse taha. Kohal on ka režissöörid<br />
Andres ja Katrin Maimik.<br />
„Karikakramäng II” koondab kolme lühifilmi,<br />
milles vaadeldakse kolme erinevat eluiga, kus<br />
inimene on sunnitud langetama otsuseid, mis<br />
mõjutavad tema ülejäänud elu. Sellised hetked<br />
„Karikakramäng II”<br />
saabuvad sama äkki ja dramaatiliselt kui esimene<br />
armumine. Kuidas tulla kriisidega toime<br />
nooruses, varases keskeas ja kuldsetes aastates<br />
LL
Change language