Eesti kimalased - Põllumajandusuuringute Keskus
Eesti kimalased - Põllumajandusuuringute Keskus Eesti kimalased - Põllumajandusuuringute Keskus
Sorokimalane (Bombus soroeensis) Arvukus: keskmise arvukusega liik. Välimus: Eestis elab kaks alamliiki. Ühel alamliigil, Bombus s. soroeensis, on rindmiku eesosa ja tagakeha teine lüli (tihti katkendlikult) kollane. Tagakeha musta vööti ääristab oranž triip, tagakeha tipp on aga valge. Teine alamliik, Bombus s. proteus, on must, tagakeha tipp valge – valget triipu võivad ääristada oranžid karvad. Ristumisel võivad alamliigid anda erinevalt värvunud järglasi. Alamliiki Bombus s. soroeensis võib segi ajada enamuse mustade, kahe kollase triibuga liikidega: maa- ja karukimalane ning B. cryptarum. Erinevalt neist on sorokimalase tagakeha kollane triip tavaliselt selja keskosas katkenud ning tagakeha musta vööti ääristab oranž triip. Suiste pikkus: lühikesed suised. Pesakoht: pesad maa all (nt endised hiireurud). Talvekorterist väljumise aeg: üks hilisemaid talvepesast lahkujaid. Pere suurus: väike kuni keskmine. Pere eluiga: keskmine. Peamine elupaik: üldlevinud (metsa-, niidu-, kultuur- ja prahitaimkond).
Hallkimalane (Bombus veteranus) Hallid liigid
- Page 1 and 2: Eesti kimalased
- Page 3 and 4: Antud trükises jagatakse kõigepea
- Page 5 and 6: Miks kimalased meile olulised on Ki
- Page 7 and 8: Kuidas kimalaste olemasolu soodusta
- Page 9 and 10: Fotodel on kujutatud emakimalasi v
- Page 11 and 12: Põldkimalane (Bombus pascuorum) Pr
- Page 13 and 14: Talukimalane (Bombus hypnorum) Pruu
- Page 15 and 16: Ristikukimalane (Bombus distinguend
- Page 17 and 18: Urukimalane (Bombus subterraneus) P
- Page 19 and 20: Kivikimalane (Bombus lapidarius) Mu
- Page 21 and 22: Tumekimalane (Bombus ruderarius) Mu
- Page 23 and 24: Maakimalane (Bombus lucorum) Mustad
- Page 25 and 26: Karukimalane (Bombus terrestris) Mu
- Page 27 and 28: Niidukimalane (Bombus pratorum) Mus
- Page 29 and 30: Aedkimalane (Bombus hortorum) Musta
- Page 31 and 32: Nõmmekimalane (Bombus jonellus) Mu
- Page 33: Sorokimalane (Bombus soroeensis) Va
- Page 37 and 38: Metsakimalane (Bombus sylvarum) Hal
- Page 39 and 40: Lisaks eelnevalt välja toodud liik
- Page 41 and 42: Kimalastega äravahetamiseni sarnas
- Page 43: Kasutatud kirjandus: Alford, D.V. 1
Sorokimalane<br />
(Bombus soroeensis)<br />
Arvukus: keskmise arvukusega liik.<br />
Välimus: <strong>Eesti</strong>s elab kaks alamliiki. Ühel alamliigil, Bombus s. soroeensis, on rindmiku eesosa ja tagakeha teine lüli (tihti katkendlikult) kollane.<br />
Tagakeha musta vööti ääristab oranž triip, tagakeha tipp on aga valge. Teine alamliik, Bombus s. proteus, on must, tagakeha tipp valge – valget<br />
triipu võivad ääristada oranžid karvad. Ristumisel võivad alamliigid anda erinevalt värvunud järglasi. Alamliiki Bombus s. soroeensis võib segi ajada<br />
enamuse mustade, kahe kollase triibuga liikidega: maa- ja karukimalane ning B. cryptarum. Erinevalt neist on sorokimalase tagakeha kollane triip<br />
tavaliselt selja keskosas katkenud ning tagakeha musta vööti ääristab oranž triip.<br />
Suiste pikkus: lühikesed suised.<br />
Pesakoht: pesad maa all (nt endised hiireurud).<br />
Talvekorterist väljumise aeg: üks hilisemaid talvepesast lahkujaid.<br />
Pere suurus: väike kuni keskmine.<br />
Pere eluiga: keskmine.<br />
Peamine elupaik: üldlevinud (metsa-, niidu-, kultuur- ja prahitaimkond).