PM rõhk piiretele 10.pdf - tud.ttu.ee

107
Ribakujulise koormuse mõjul elastsele poolruumile punkt, mille jaoks pinge arvutatakse,
saab paigutuse. Tugisein on tavaliselt jäigem kui pinnas ning ei paigutu nii palju. Punkt ei
paigutu, kui sellest sümmeetriliselt teisele poole asetada kaugusele a samasugune koormus
(joonis 10.8). Seepärast liikumatu seina puhul arvestatakse kahekordse pingega võrreldes
eeltoodud valemiga. Selliselt arvutatud pinged on rahuldavas kooskõlas jäikade seinte puhul
katsetel saadud pingetega.
q
B
a
a
B
q
Joonis 10.8 Tinglik sümmeetriline
koormus tugiseinale
Üks paljudest ligikaudsetest võtetest ribakoormusest põhjustatud horisontaalpinge
määramiseks on toodud joonisel 10.9. Riba servast tõmmatakse kaks abijoont seina pinnani.
Üks neist on horisontaalist nurga all 45° + φ/2 ja teine ϕ (kuid mitte väiksem kui 30°).
Lõikepunktist a kõrgemal lisakoormuse mõju ei ole. Lõikepunktist b madalamal mõjub
lisakoormus täies ulatuses. a ja b vahel muutub epüür lineaarselt.
q
a
ϕ
b
45°+ϕ/2
q K a
Joonis 10.9 Seinast kaugemal
asuvast ribakoormusest tingitud
horisontaalsurve arvutus
Maapinnale mõjuvat koormust saab arvestada ka pinnasesurve määramise graafiliste
meetoditega. Punktis 10.4.6 käsitletakse ühte sellist meetodit – Culmani meetodit.
10.4.2.3 Nidususe mõju pinnasesurvele
Nidususe osa pinnase nihketugevusest võib vaadelda kui igakülgse survest pc tingitud
tugevust (joonis 10.10). Coulomb’ tugevustingimus on kirjutatav kujul
τf = (pc +σ)tan ϕ = c + σ tan ϕ. Igakülgse surve suurus pc = c cot ϕ. Selle võrra on surve
seinale väiksem. Kuid sama surve mõjub ka vertikaalsuunas nagu välisjõud ja seega
suurendab survet seinale (joonis 10.11).